1978-05-19-05 |
Previous | 5 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Meie Elu" nr.; 2Ö (1475). 1978 ; R E E D E L , 19. M A I L ^ FRIDÄY, M Ä Y iS»;
, 1
Uue seaduse eesmärgiks on tugevdada ja
julgustada perekonna osa ning viia aegunud i
ja ebaõiglased seadused.kooskõlla moodsa
perekonnaeluga. Koos muude probleemidega
käsitatakse: ^ '
® Abieluline varandus —•perekonna ^
hüviste jagamine, kaasaarvatud ,
perekonna kodu.
® Toetus r ~ abielupoolte vastastikune
kohustus endi ja laste ülevalpidaniisekSe^
® Kodused kokkulepped — mida need
endist kujutavad ja kuidas neid
sõlmida^
® Illegitiimsete laste staatuse kaotamine —
võrdsed õigused kõigile lasteleo ; .
Nicholson kõnele
Nõukogule
Ministry of the Attorriey General on
koostanud kergelt arusaadava bröshüüri
uue seaduse kohta. Tasuta
saamiseks kirjutage: •
Family Law
^ M
Ättorney General
18 King Street East
Toronto, Ontario
:® Abielud ^ sobiniuse vanus jä [
kodanlikud tseremooniad^
® Pärimisõigused —^ eeskirjad testamendi
tegemiseks ning elusolevate
perekonnaliikmete õigused.,
Uus seadus muudab tunduvalt iga
elaniku õigusi Ja^ kohustusi.
Igal kevadel kogunevad kolme Balti
Naiste Nõukogu liikmed oma traditsioonilisele
keskpäeva-einele. Tänavu
toimus see 6. mail „01d MillsT'
mugavates ruumides. Osavõtjaid sellest
einest oli umbes 50 koos külalistega.;
: , :%
Oma avasõnas Sälti Naiste Nõukogu
Kanadas esinaine, Heriny Arüja
tei^vitas kokku tuli jäid ja mainis, et
see kokkiltulek on ilus traditsioon,
kus .Balti rahvusest naised saavad
oma mõtteid vahetada poliitiliste
kui/ ka rahvuslikkude probleemide
ül^'•::•;.^^..
Kõnelejaks seekordselt einel: oli
Aideen Nicholson (MP Trinity — kes
on ka ühtlaslParlamentäry Secretary
to Ministei' of Supplieš and Services).
Qnia kõnes kõneleja mainis, et
ta on alati huvi tundnud Balti Rahvaste
kultuuri saavutustest jä.oelle
kõrgest tasemest, mida me siin saame
vabalt arendada. Kõneleja scwbvi-tas
ka Baiti naistele, kuna prae"usel
ajal õn naistele suured võimalused
avanenud, astuda vastavatesse demo-kraatiiistesse
poliitilistesse parteidesse,
igal pma südametunnistuse järele,
et sellega paremini oma huvisid
taotleda.
Oma kõne .lõpus mainis kõneleja,
et meie, olles oma vabaduse kaotanud
omas riigis, tunneme ja oskame
hinnata demokraatiat seda enam.
Hubane koosviibimine lõppes omavaheliste
probleemide arutledes.
Heldta Naelapea Estam
Jätkates : Los .Ängelese, ja šiimete
Rahvatantsijate pere „Kivikasukas"
Virve Lillipuu juhtimisel koosneb
kogenud ja ülemaailmselt tuntud
eestlaste tutvustamist,, on veelkord rahvatantsijaist, kes parajasti järje-põhjust
meenutada, et .1.^7. juulini kordselt ka ameeriklaste ees esine-
1979 toimuvad Los Angeleses XIV
Lääneranniku Eesti Päevad. Need
pakuvad head võimalust, tutvuneda
ka selle suurlinnaga* mille „õitseaeg
seisab veel ees", nagu ütles hiljuti
Martm Workman, üks linna nimekas
kultuuritegelane Music Centerlst.
Veel enam aga oleks põhjust seda
sõitu ette võtta, et leida, mis imevor-mel
on olnud suuteline ikka veel nii
intensiivselt tegutsema panna seda
niivõrd laiaHpillatud, tegelikult vaid
mõnesajalist innustunud eestlaste
gruppi, — nüüd juba ligi kolm ja
pool aastakümmet ko^dumuUast lahti
rebituna. Need read ei taha vähendada
sama ime suurust teistes vabade
eestlaste keskustes, kui pidagem
silmas Los Angelese kaasmaalaste
ülimalt hajutatud asendit ja sealseid
veel alles soovida jätvaid kiirtrans-pordi-
olusid (busside võrk on küllalt^
ki hästi arendatud, kuid kaugusi ar
vesse võttes aegaviitev). Seda arvestades
on erilist põhjust, LA eestlaste
tegevust hinnata. Ühtlasi kinnitagem
ka kohe, et k iV Lääneranniku Eesti
Päevade külastajate transpordikiisi-musta
eest hoolitsevad Päevade korraldajad
koostöös kogu rahvusgrupiga,
nü et igaühel „jalad all" olek
sid. Lisaks toimuvad Päevade üritused
võrdlemisi majutuskohtade lähedal.
\
Uäneranniku Eesti Päevad, ase
leides roteeriyas korras iga kahe
aasta tagant Los Angelese — San
Francisco — Portlandi — Seattle
Vancouveri vahet; on järjekorldsel
,jnglite linna" eestlasperet õiuta-mas
tavaliselt veel hoogsamale tege
vusele, ent ka muidu on see intensiivne:
reede õhtuti toimuvad Los
Angelese Eesti Segakoori kui ka Los
Angelese Eesti Seltsi' rahvatantsutru-pi
„Kivikasukas" harjutused, laupäeviti
on Eesti Maja noorte päral
(täienduskool, skaud|d-gaidid, noorte
rahvatantsu- ja laulugrupp, leerilap-sid
— seekord aprilli lõpul sõjaveteranidele.
Ka „Kivikasuka" rahvale
toimus just mõne kuu eest juurde-
. kasvu, nimelt Tiina Repnau juhatusel
tegevust alustanud noorte„Maa-väristajate"
näol. Kuivõrd dünaamiline
see noorte rahvatantsijate rühm
on, järeldub juba ainuüksi definitsioonist!
Noored Los Angeleses moodustavad
omaette peatüki, -väärides omaette
artiklit, — ei, raamatut! Piirdugem
siinkohal siiski kokkuvõtliku | Eesti 3õjaihvalildide Koondise juhatus. Istavad, vasakult ~ A. Kokk, A.
esti- ISI
JAANAliMER
MTÜS^TÖÖD
Teeme uusi Ja parandame varna, samuti
suvilate katusdd.
Helistada tel. 699-5295
ülevaatega. Los Angeleses tegutseb | Rõivas, seisavad K. Niit ja Y. Nassar.
aastate jooksul juba kolmandat korda
Noorteklubi, seekord 20-aastase L
• löbert Ändersoni organiseerimisel.
Robert on ka XIV Läänerannikul
Eesti Päevade rioortetoimkomla juhataja,
organiseerides noorte üritusi.
Juba aastaid on Robert olnud ,,Ki-vikasukas"
rahvatantsutrupi: liige,! GEK^^ (M.E.) — Saksa-samuti
on - ta aga ka vastse „Maavä- niäal tegutsev Eesti Sõjainvaliidide
ristajad'' vanem: hing organiseerija. Koondis, mis asutati^^l^^^^
Samad ülesanded on tal :ka värskelt pidas oma järjekordse peakoosoleku
asutatud noorte laulugrupis. Lisaks Geislingenis.- Uude juhatusse valiti
on Robert ka suusaklübi „Estonia^' Arnold-Kokk (esimees), Kari Nnt
abiesimeheks (suusaklübi esimees on) (abiesimees, Johannes 'Nassar (sek-
Boris Auksmann> sekretär on Helle 1 retär) ja Alfred Rõivas (laekur). Re-
Kalm). Roberti kõrval on samuti visjonikomisjoni valiti Kaarel ^M^
üheks üliaktiivseks eesti nooreks 15- vaveski, Artur Ke^^^
aastane Olav Padjus, üks noori tege- .Eestr Sõjainvaliidide Koondis Sak
lasi 1975. a. raamatuaasta puhul samaal on koostöös Eestlaste Kesk
Eduard Kikase loodud programmis komiteegar Saksamaal püüdnud JQ^
„Elav laamat", kus ta ühe ,,eläva le-dümööda kaitsta iienäe eesti sõjävi-heküljena"
luges ette Joosep Tootsi gastatute huvisid, kes pole mõnesu-lugusid.
Olav on tubli kotka-skaut gustel põhjustel tahtnud astuda Vi-
Los Angelese eesti skautideperesgastatud Eesti Sõjameeste Ühingu
„Tülehoidjad", samuti on ta talguli- liikmeskonda,
na Eesti Maja korrastus- ja ehitus- Kuna koondise kauaaegne esimees
töödel koos teistegi noortega vane- Alfred Rõivas keeldus kandideerima
generatsiooni talguliste seas. mast esimehe kohale, ori muutunud
Olav on ka üks ,,Maaväristajaist", ka koondise postiaadress; See on
samuti on ta- uue noorte laulugrupi nüüd järgmine: Eešti^^^S^^^^
liige... Selliseid noori on Los Änge- Koondis Saksamaal c/o Arnold
lese eestlasperes veel pikk rida, na- Kokk, Šchlosshalde 55; D-7340 Geis-
Foto —Ä.Kokk
Washingtonis tegutsev . Ameerika
Hääl annab oma eestikeelsetes saa
detes korrapäraselt .sõnumeid ja
vaatlusi sündmustest eesti- kultuuri-rindel.
Nii näiteks retsenseeriti noore
Urmas Kärneri Tammsaare ^Vargamäe"
uuslavastust N; Y.' Eesti
Teatrisy samuti pn esitatud Tammsaare,
elu ja töö kohta materjale, mis
N. Eestis ei ole kättesaadavad.
Tammsaare-särjas on seni olnud panuste
and jaiks prof. Vootele Vaska,
mag. Mall Jürma, dotsent Herbert
Salu, kirjanik Pedro Krusten ja toimetaja
Harri Kiisk. Sari jätkub, kuna
tänavu tähistanuks- suurkirjanik
oma sajandat sünnipäeva.
Muudes kultuuri-programmides
on peatutud dr. Herbert Salu uuel,
Underi-ainelišel ešseede-kogul „Por-kuni
preili" ja usutletud Rootsi Ees-i
Teadusliku Seltsi uut esmeest dr.
rvin Pütseppa seltsi tegevuse koh-a.
Tunnustatud soome-ugri keele-
Moskvast lanseeriti süüdistused
wlamendiiiikme Torn Cossitti, kes
kuulub konservatiivide parteisse ja
peatoimetaja, P. Worthingtoni vastu,
et need moodustavad Kanada-Vene
vahekordade mürgitamise grupi. „Li
temaja Gazeta^' kirjutas, et sellesse
gruppi kuulub ka veel Otto Jelinek,
Torontost pärit parlamendiliige/
Nad süüdistavad, et nende si^üdis
tuste põhjal saadeti 13 vene diplomaati
Kanadast välja. Samal ajal
taotlevad venelased, et Kanada Ät
landi ranniku linnadesse St. Johni
Halifaxi jt. Kanada yalitsus ehitaks
suured laevade remonttehased, küs
hakatakse parandama N, Ludu At
landil asuvaid šüuri kalälaevi. Km
see teostub, siis muutub Kanada Atlandi
rannik N. Liidu sõjaliseks baa
siks. v
puhul kõneles tema elutööst eesti
cuulajaile fndianä ülikooli õppejõud
dr. Felix Oinas. Muide teatas Am.
•lääl koheselt ka riigitegelase Johan
iplbergi surmast sõnumiga, milles
anti ülevaade J. Holbergi panusest
riigimehena kuhi tema osani 0. Tie-fi
vaHtšuses a. 1944.
sed), aga laupäeva õhtuti ja püha- gu kolm noort Piibe perest, kolm lingen (Steige), W. Germany.
päeviti on niikuinii midagi Eesti Majas
lahti.
Segakoori layljad on õnnelikus
olukorras, sest' neil on kaks koorijuhti.
Jaak Kukke ja Rein Neggo
taktikepi all toimub kooril vilgas te-
'gevus. Parajasti on käsu ettevalmistused
20. mail toimuvpks igakevadiseks
kontsertpeoks, samuti õpitakse
juba Eesti Päevade laule. Koorivanemaks
on Ülo Kaskla ja esimeheks
Sally -Mets, energiline organiseerija
ja koordinaator, kqlle vahendusel
toimus^ ka parajasti Segakoori allorganisatsioonina
Noorte^ Aasta raames
-noorte laulugrupi elluastumine.
Taageperat, kolm Taela, kaks Kask- Vastavalt põhikirjale on nim.
lat, kaks Laant; kaks Lille, kaugelt koondis karitatiivne organisatsioon,
Carlsbadist vennad Palm-Leisid ja | kes taotleb head koostööd kõigi Ees-
,v,e. .e1l palju .toejicsii . • ti Vabariigi põhiseadust tunnustava,
„Vanemad noored" kahekümnen-dais
ning kolmekümnendais aastais
omavad kasvavat osatähtsust Los
Angelese eesti organisatsioonide
struktuuris (eespool oli juba juttu
Los Angelese Eesti Seltsi esiniehešt,
õieti küll esinaisest Ulme Mullast ja
Los Angelese Eesti Naisklubi esinaisest
Aita Sooverest).
Selliste noöremapõlve eestlaste tegevus
keskendub- põhiliselt kahele
alale, esiteks, aktiivseina eesti rah-
,^EiE ELU" esindaja Kalifomias
Heldia Nõelcipeci Esttim
10723 Sherman Way, Sun Walley
91352. Tel. (2B) 765-3228.
te organisatsioonidega.
Moskva šaqvütüs
ko|m suurt võitu
Kõige suuremaks Moskva poiiitüi-seks
võiduks, peetakse Afganistani
massmõrva, • kus rohkem kui 10.000
inimest mõrvati ja selle tulemusena
tuli võimule kommunistlik valitsus.
Kuid kõige imeslamisväärsemaks as-jaoluks
on, • et selle kommunistliku-anncktsiooni
juures ei ole üldse tõusnud
üles küsimus, et siin oli tegemist
puhtakujulise N. Liidu poolt kavandatud
ja plaanitsetud võimuhaaramisega.;.
' :
Moskva ja ka USA on juba uut
kommunistlikku valitsust tunnustanud.
Mõrvatud endine peaminister
ja riigijuht M.Daoud oli kommunis-misõbralik,
ja ta sai välisabi nü
Moskvast, kui ka USÄ-st. Ta sõjavä-ijgi
omas vene relvi ja' lennu ja tanki-väe
ohvitserid viisidki • massmõrva
läbi. Selle tulemuseks on kohutav
surve Pärsiale, kuid eriti Pakistänile,-
sest seal elab. „Pathan" suguharu,
mille liikmeid asub ka Afganistani
piirides.
Teine Moskva suur võit on 25-e
aastase majandusliku koostöölepingu
sõlmimine Bonni Saksamaa sot-eädlase
prof. Julius-Mägiste surma .sialistliku valitsuse ja N; Liidu vahel,
milleks raskesti haige L. Brezh-iiev
tuli Bonni. Selie lepinguga pn
Bonni valitsus kohustatud • andma
Moskvale tohutut majanduslikku
abi. .
Kolmas Moskva suur võit on Itaalia
endise peaministri Aldo Moro
mõrvamine.
EESTLASTE LAULUPEO KftVA
vusgrupis tegutsedes garanteerivad
nad'sellega praegu veel jõuliselt eda-sipüsivat
eestläspere organisatoor-set-
kultuurset kontinuiteeti, teiseks,
ameeriklaste ning välismaailma silmade
avajaina poliitilistes küsimustes
ja oma rahva eluvõitluse'jatkajai-na
üha enam aktiivsust osutades, ei
kõnele nad mitte ainult eneste, vaid
oma kaugete rahvuskaaslaste iii-mel,
nende eest, kes osana välismaailma
noöremapõlve eestlaste eneste
lihast ja verest) oma suletud suude
ja seotud käte-jalgadega ei saa enes-tele
nõuda ei vabadust, enesemäära-misevõimalust
ega algelisigi inimõigusi,
isegi mitte mingisuguse isikliku
initsiatiivi või tõesti vaba eneseväljenduse
näol.
OEISLINGEN (M. E.) - Saksamaal
Münsteris korraldatava Euroopa
eestlaste II laulupeo on
nüüd selgunud. Vahepeal on tehtud
olude sunnil muudatus pidustuste
kavas..,'
Nimelt jääb ära 9. juuni õhtul ettenähtud
solistide kontsert, kuna esialgselt
kavas olnud solistid prof. N.
Põld ja dots. Eva Wilson-Märtson ori
samal päeval laulupedagoogidena
seotud oma õiplaste eksamineerimisega.
Solistide kontserdi asemel \oi
mub samal ajal Halle Münsterlandis
sõduriteõhtu, mille kontsertosas esinevad
Taani Kuningliku Ooperi juures
tegutsev metsosopran Eva Tamu-lenas,
Linda Michel ja Edgar Pent.
Sõduriteõhtust võivad osa võtta ka
teised laulupeo külalised.
Järgmisel päeval, 10. juunil toimub
samas algusega kell 15.00 ühend-mees-,
näis- ja noortekooride kontsert.
Samas algab kell 20.00 rahvatantsijate
esinemine ja kell 21.00
rahvapidu. ._
Pühapäeval algusega kell 12.00 on
Münsteri. tJlikooli kirikus kontsert-jumalatecnistus.
Jutlustab peapiiskop
K. Veem, liturgias ja palvuses
on kaastegevad kõik Saksamaal tegutsevad
eesti vaimulikud. Jumalateenistuse
kontsertosas on kaastegevateks
prof. Naan Põld, tenor, prof.
Carl-Otto Märtson, orel, laulukoor
„Leelo" Saksamaalt ja segakoor „Vanemuine"
Belgiast. Kõik teised laulukoorid
kavatsevad asuda juba pühapäeva
hommikul tagasiteele.
Laulupeost võtavad osa 14 eestlaste
laulukoori .— Rootsist, Inglismaalt,
Belgiast, Prantsusmaalt ja
Saksamaalt. Külaliskooridest on
andnud nõusoleku esinemiseks lätlaste
segakoor Kölnist ja saksa politsei
meisterkoor Münsterist.
Euroopa eestlaste laulupeo aupat-rooniks
on Saksa liidupäeva liige
Olaf von Wrangel, kes omas kirjas,
Keskkomiteele lubas esineda lühike
se sõnavõtuga. Olaf von Wrangel on
pärit Eestist ning tuntud eestlaste
sõbrana ja Eesti Vabariigi austajana,
nagu ta seda kinnitas läinud aastal
Vaba Pressiliidu 30. aastapäeva
puhul peetud kõnes Münchenis.
Pidustuste kavas on ka eesti kunsti-
ja rakenduskunstinäitus,; mille
peakorraldajaks Marika Blossfeldt
Berliinist.
Laulupeo majutustoimkond juhib
eestlaste tähelepanu • hotellitubade
õigeaegsele reserveerimisele. Reser-veerimisi
palutakse teha aadressil:
Estnisches Zentralkomitee, Hoff-schultestr.
21., 4400 Münster (West-falen),
W. Germany. -
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, May 19, 1978 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1978-05-19 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E780519 |
Description
| Title | 1978-05-19-05 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Meie Elu" nr.; 2Ö (1475). 1978 ; R E E D E L , 19. M A I L ^ FRIDÄY, M Ä Y iS»; , 1 Uue seaduse eesmärgiks on tugevdada ja julgustada perekonna osa ning viia aegunud i ja ebaõiglased seadused.kooskõlla moodsa perekonnaeluga. Koos muude probleemidega käsitatakse: ^ ' ® Abieluline varandus —•perekonna ^ hüviste jagamine, kaasaarvatud , perekonna kodu. ® Toetus r ~ abielupoolte vastastikune kohustus endi ja laste ülevalpidaniisekSe^ ® Kodused kokkulepped — mida need endist kujutavad ja kuidas neid sõlmida^ ® Illegitiimsete laste staatuse kaotamine — võrdsed õigused kõigile lasteleo ; . Nicholson kõnele Nõukogule Ministry of the Attorriey General on koostanud kergelt arusaadava bröshüüri uue seaduse kohta. Tasuta saamiseks kirjutage: • Family Law ^ M Ättorney General 18 King Street East Toronto, Ontario :® Abielud ^ sobiniuse vanus jä [ kodanlikud tseremooniad^ ® Pärimisõigused —^ eeskirjad testamendi tegemiseks ning elusolevate perekonnaliikmete õigused., Uus seadus muudab tunduvalt iga elaniku õigusi Ja^ kohustusi. Igal kevadel kogunevad kolme Balti Naiste Nõukogu liikmed oma traditsioonilisele keskpäeva-einele. Tänavu toimus see 6. mail „01d MillsT' mugavates ruumides. Osavõtjaid sellest einest oli umbes 50 koos külalistega.; : , :% Oma avasõnas Sälti Naiste Nõukogu Kanadas esinaine, Heriny Arüja tei^vitas kokku tuli jäid ja mainis, et see kokkiltulek on ilus traditsioon, kus .Balti rahvusest naised saavad oma mõtteid vahetada poliitiliste kui/ ka rahvuslikkude probleemide ül^'•::•;.^^.. Kõnelejaks seekordselt einel: oli Aideen Nicholson (MP Trinity — kes on ka ühtlaslParlamentäry Secretary to Ministei' of Supplieš and Services). Qnia kõnes kõneleja mainis, et ta on alati huvi tundnud Balti Rahvaste kultuuri saavutustest jä.oelle kõrgest tasemest, mida me siin saame vabalt arendada. Kõneleja scwbvi-tas ka Baiti naistele, kuna prae"usel ajal õn naistele suured võimalused avanenud, astuda vastavatesse demo-kraatiiistesse poliitilistesse parteidesse, igal pma südametunnistuse järele, et sellega paremini oma huvisid taotleda. Oma kõne .lõpus mainis kõneleja, et meie, olles oma vabaduse kaotanud omas riigis, tunneme ja oskame hinnata demokraatiat seda enam. Hubane koosviibimine lõppes omavaheliste probleemide arutledes. Heldta Naelapea Estam Jätkates : Los .Ängelese, ja šiimete Rahvatantsijate pere „Kivikasukas" Virve Lillipuu juhtimisel koosneb kogenud ja ülemaailmselt tuntud eestlaste tutvustamist,, on veelkord rahvatantsijaist, kes parajasti järje-põhjust meenutada, et .1.^7. juulini kordselt ka ameeriklaste ees esine- 1979 toimuvad Los Angeleses XIV Lääneranniku Eesti Päevad. Need pakuvad head võimalust, tutvuneda ka selle suurlinnaga* mille „õitseaeg seisab veel ees", nagu ütles hiljuti Martm Workman, üks linna nimekas kultuuritegelane Music Centerlst. Veel enam aga oleks põhjust seda sõitu ette võtta, et leida, mis imevor-mel on olnud suuteline ikka veel nii intensiivselt tegutsema panna seda niivõrd laiaHpillatud, tegelikult vaid mõnesajalist innustunud eestlaste gruppi, — nüüd juba ligi kolm ja pool aastakümmet ko^dumuUast lahti rebituna. Need read ei taha vähendada sama ime suurust teistes vabade eestlaste keskustes, kui pidagem silmas Los Angelese kaasmaalaste ülimalt hajutatud asendit ja sealseid veel alles soovida jätvaid kiirtrans-pordi- olusid (busside võrk on küllalt^ ki hästi arendatud, kuid kaugusi ar vesse võttes aegaviitev). Seda arvestades on erilist põhjust, LA eestlaste tegevust hinnata. Ühtlasi kinnitagem ka kohe, et k iV Lääneranniku Eesti Päevade külastajate transpordikiisi-musta eest hoolitsevad Päevade korraldajad koostöös kogu rahvusgrupiga, nü et igaühel „jalad all" olek sid. Lisaks toimuvad Päevade üritused võrdlemisi majutuskohtade lähedal. \ Uäneranniku Eesti Päevad, ase leides roteeriyas korras iga kahe aasta tagant Los Angelese — San Francisco — Portlandi — Seattle Vancouveri vahet; on järjekorldsel ,jnglite linna" eestlasperet õiuta-mas tavaliselt veel hoogsamale tege vusele, ent ka muidu on see intensiivne: reede õhtuti toimuvad Los Angelese Eesti Segakoori kui ka Los Angelese Eesti Seltsi' rahvatantsutru-pi „Kivikasukas" harjutused, laupäeviti on Eesti Maja noorte päral (täienduskool, skaud|d-gaidid, noorte rahvatantsu- ja laulugrupp, leerilap-sid — seekord aprilli lõpul sõjaveteranidele. Ka „Kivikasuka" rahvale toimus just mõne kuu eest juurde- . kasvu, nimelt Tiina Repnau juhatusel tegevust alustanud noorte„Maa-väristajate" näol. Kuivõrd dünaamiline see noorte rahvatantsijate rühm on, järeldub juba ainuüksi definitsioonist! Noored Los Angeleses moodustavad omaette peatüki, -väärides omaette artiklit, — ei, raamatut! Piirdugem siinkohal siiski kokkuvõtliku | Eesti 3õjaihvalildide Koondise juhatus. Istavad, vasakult ~ A. Kokk, A. esti- ISI JAANAliMER MTÜS^TÖÖD Teeme uusi Ja parandame varna, samuti suvilate katusdd. Helistada tel. 699-5295 ülevaatega. Los Angeleses tegutseb | Rõivas, seisavad K. Niit ja Y. Nassar. aastate jooksul juba kolmandat korda Noorteklubi, seekord 20-aastase L • löbert Ändersoni organiseerimisel. Robert on ka XIV Läänerannikul Eesti Päevade rioortetoimkomla juhataja, organiseerides noorte üritusi. Juba aastaid on Robert olnud ,,Ki-vikasukas" rahvatantsutrupi: liige,! GEK^^ (M.E.) — Saksa-samuti on - ta aga ka vastse „Maavä- niäal tegutsev Eesti Sõjainvaliidide ristajad'' vanem: hing organiseerija. Koondis, mis asutati^^l^^^^ Samad ülesanded on tal :ka värskelt pidas oma järjekordse peakoosoleku asutatud noorte laulugrupis. Lisaks Geislingenis.- Uude juhatusse valiti on Robert ka suusaklübi „Estonia^' Arnold-Kokk (esimees), Kari Nnt abiesimeheks (suusaklübi esimees on) (abiesimees, Johannes 'Nassar (sek- Boris Auksmann> sekretär on Helle 1 retär) ja Alfred Rõivas (laekur). Re- Kalm). Roberti kõrval on samuti visjonikomisjoni valiti Kaarel ^M^ üheks üliaktiivseks eesti nooreks 15- vaveski, Artur Ke^^^ aastane Olav Padjus, üks noori tege- .Eestr Sõjainvaliidide Koondis Sak lasi 1975. a. raamatuaasta puhul samaal on koostöös Eestlaste Kesk Eduard Kikase loodud programmis komiteegar Saksamaal püüdnud JQ^ „Elav laamat", kus ta ühe ,,eläva le-dümööda kaitsta iienäe eesti sõjävi-heküljena" luges ette Joosep Tootsi gastatute huvisid, kes pole mõnesu-lugusid. Olav on tubli kotka-skaut gustel põhjustel tahtnud astuda Vi- Los Angelese eesti skautideperesgastatud Eesti Sõjameeste Ühingu „Tülehoidjad", samuti on ta talguli- liikmeskonda, na Eesti Maja korrastus- ja ehitus- Kuna koondise kauaaegne esimees töödel koos teistegi noortega vane- Alfred Rõivas keeldus kandideerima generatsiooni talguliste seas. mast esimehe kohale, ori muutunud Olav on ka üks ,,Maaväristajaist", ka koondise postiaadress; See on samuti on ta- uue noorte laulugrupi nüüd järgmine: Eešti^^^S^^^^ liige... Selliseid noori on Los Änge- Koondis Saksamaal c/o Arnold lese eestlasperes veel pikk rida, na- Kokk, Šchlosshalde 55; D-7340 Geis- Foto —Ä.Kokk Washingtonis tegutsev . Ameerika Hääl annab oma eestikeelsetes saa detes korrapäraselt .sõnumeid ja vaatlusi sündmustest eesti- kultuuri-rindel. Nii näiteks retsenseeriti noore Urmas Kärneri Tammsaare ^Vargamäe" uuslavastust N; Y.' Eesti Teatrisy samuti pn esitatud Tammsaare, elu ja töö kohta materjale, mis N. Eestis ei ole kättesaadavad. Tammsaare-särjas on seni olnud panuste and jaiks prof. Vootele Vaska, mag. Mall Jürma, dotsent Herbert Salu, kirjanik Pedro Krusten ja toimetaja Harri Kiisk. Sari jätkub, kuna tänavu tähistanuks- suurkirjanik oma sajandat sünnipäeva. Muudes kultuuri-programmides on peatutud dr. Herbert Salu uuel, Underi-ainelišel ešseede-kogul „Por-kuni preili" ja usutletud Rootsi Ees-i Teadusliku Seltsi uut esmeest dr. rvin Pütseppa seltsi tegevuse koh-a. Tunnustatud soome-ugri keele- Moskvast lanseeriti süüdistused wlamendiiiikme Torn Cossitti, kes kuulub konservatiivide parteisse ja peatoimetaja, P. Worthingtoni vastu, et need moodustavad Kanada-Vene vahekordade mürgitamise grupi. „Li temaja Gazeta^' kirjutas, et sellesse gruppi kuulub ka veel Otto Jelinek, Torontost pärit parlamendiliige/ Nad süüdistavad, et nende si^üdis tuste põhjal saadeti 13 vene diplomaati Kanadast välja. Samal ajal taotlevad venelased, et Kanada Ät landi ranniku linnadesse St. Johni Halifaxi jt. Kanada yalitsus ehitaks suured laevade remonttehased, küs hakatakse parandama N, Ludu At landil asuvaid šüuri kalälaevi. Km see teostub, siis muutub Kanada Atlandi rannik N. Liidu sõjaliseks baa siks. v puhul kõneles tema elutööst eesti cuulajaile fndianä ülikooli õppejõud dr. Felix Oinas. Muide teatas Am. •lääl koheselt ka riigitegelase Johan iplbergi surmast sõnumiga, milles anti ülevaade J. Holbergi panusest riigimehena kuhi tema osani 0. Tie-fi vaHtšuses a. 1944. sed), aga laupäeva õhtuti ja püha- gu kolm noort Piibe perest, kolm lingen (Steige), W. Germany. päeviti on niikuinii midagi Eesti Majas lahti. Segakoori layljad on õnnelikus olukorras, sest' neil on kaks koorijuhti. Jaak Kukke ja Rein Neggo taktikepi all toimub kooril vilgas te- 'gevus. Parajasti on käsu ettevalmistused 20. mail toimuvpks igakevadiseks kontsertpeoks, samuti õpitakse juba Eesti Päevade laule. Koorivanemaks on Ülo Kaskla ja esimeheks Sally -Mets, energiline organiseerija ja koordinaator, kqlle vahendusel toimus^ ka parajasti Segakoori allorganisatsioonina Noorte^ Aasta raames -noorte laulugrupi elluastumine. Taageperat, kolm Taela, kaks Kask- Vastavalt põhikirjale on nim. lat, kaks Laant; kaks Lille, kaugelt koondis karitatiivne organisatsioon, Carlsbadist vennad Palm-Leisid ja | kes taotleb head koostööd kõigi Ees- ,v,e. .e1l palju .toejicsii . • ti Vabariigi põhiseadust tunnustava, „Vanemad noored" kahekümnen-dais ning kolmekümnendais aastais omavad kasvavat osatähtsust Los Angelese eesti organisatsioonide struktuuris (eespool oli juba juttu Los Angelese Eesti Seltsi esiniehešt, õieti küll esinaisest Ulme Mullast ja Los Angelese Eesti Naisklubi esinaisest Aita Sooverest). Selliste noöremapõlve eestlaste tegevus keskendub- põhiliselt kahele alale, esiteks, aktiivseina eesti rah- ,^EiE ELU" esindaja Kalifomias Heldia Nõelcipeci Esttim 10723 Sherman Way, Sun Walley 91352. Tel. (2B) 765-3228. te organisatsioonidega. Moskva šaqvütüs ko|m suurt võitu Kõige suuremaks Moskva poiiitüi-seks võiduks, peetakse Afganistani massmõrva, • kus rohkem kui 10.000 inimest mõrvati ja selle tulemusena tuli võimule kommunistlik valitsus. Kuid kõige imeslamisväärsemaks as-jaoluks on, • et selle kommunistliku-anncktsiooni juures ei ole üldse tõusnud üles küsimus, et siin oli tegemist puhtakujulise N. Liidu poolt kavandatud ja plaanitsetud võimuhaaramisega.;. ' : Moskva ja ka USA on juba uut kommunistlikku valitsust tunnustanud. Mõrvatud endine peaminister ja riigijuht M.Daoud oli kommunis-misõbralik, ja ta sai välisabi nü Moskvast, kui ka USÄ-st. Ta sõjavä-ijgi omas vene relvi ja' lennu ja tanki-väe ohvitserid viisidki • massmõrva läbi. Selle tulemuseks on kohutav surve Pärsiale, kuid eriti Pakistänile,- sest seal elab. „Pathan" suguharu, mille liikmeid asub ka Afganistani piirides. Teine Moskva suur võit on 25-e aastase majandusliku koostöölepingu sõlmimine Bonni Saksamaa sot-eädlase prof. Julius-Mägiste surma .sialistliku valitsuse ja N; Liidu vahel, milleks raskesti haige L. Brezh-iiev tuli Bonni. Selie lepinguga pn Bonni valitsus kohustatud • andma Moskvale tohutut majanduslikku abi. . Kolmas Moskva suur võit on Itaalia endise peaministri Aldo Moro mõrvamine. EESTLASTE LAULUPEO KftVA vusgrupis tegutsedes garanteerivad nad'sellega praegu veel jõuliselt eda-sipüsivat eestläspere organisatoor-set- kultuurset kontinuiteeti, teiseks, ameeriklaste ning välismaailma silmade avajaina poliitilistes küsimustes ja oma rahva eluvõitluse'jatkajai-na üha enam aktiivsust osutades, ei kõnele nad mitte ainult eneste, vaid oma kaugete rahvuskaaslaste iii-mel, nende eest, kes osana välismaailma noöremapõlve eestlaste eneste lihast ja verest) oma suletud suude ja seotud käte-jalgadega ei saa enes-tele nõuda ei vabadust, enesemäära-misevõimalust ega algelisigi inimõigusi, isegi mitte mingisuguse isikliku initsiatiivi või tõesti vaba eneseväljenduse näol. OEISLINGEN (M. E.) - Saksamaal Münsteris korraldatava Euroopa eestlaste II laulupeo on nüüd selgunud. Vahepeal on tehtud olude sunnil muudatus pidustuste kavas..,' Nimelt jääb ära 9. juuni õhtul ettenähtud solistide kontsert, kuna esialgselt kavas olnud solistid prof. N. Põld ja dots. Eva Wilson-Märtson ori samal päeval laulupedagoogidena seotud oma õiplaste eksamineerimisega. Solistide kontserdi asemel \oi mub samal ajal Halle Münsterlandis sõduriteõhtu, mille kontsertosas esinevad Taani Kuningliku Ooperi juures tegutsev metsosopran Eva Tamu-lenas, Linda Michel ja Edgar Pent. Sõduriteõhtust võivad osa võtta ka teised laulupeo külalised. Järgmisel päeval, 10. juunil toimub samas algusega kell 15.00 ühend-mees-, näis- ja noortekooride kontsert. Samas algab kell 20.00 rahvatantsijate esinemine ja kell 21.00 rahvapidu. ._ Pühapäeval algusega kell 12.00 on Münsteri. tJlikooli kirikus kontsert-jumalatecnistus. Jutlustab peapiiskop K. Veem, liturgias ja palvuses on kaastegevad kõik Saksamaal tegutsevad eesti vaimulikud. Jumalateenistuse kontsertosas on kaastegevateks prof. Naan Põld, tenor, prof. Carl-Otto Märtson, orel, laulukoor „Leelo" Saksamaalt ja segakoor „Vanemuine" Belgiast. Kõik teised laulukoorid kavatsevad asuda juba pühapäeva hommikul tagasiteele. Laulupeost võtavad osa 14 eestlaste laulukoori .— Rootsist, Inglismaalt, Belgiast, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Külaliskooridest on andnud nõusoleku esinemiseks lätlaste segakoor Kölnist ja saksa politsei meisterkoor Münsterist. Euroopa eestlaste laulupeo aupat-rooniks on Saksa liidupäeva liige Olaf von Wrangel, kes omas kirjas, Keskkomiteele lubas esineda lühike se sõnavõtuga. Olaf von Wrangel on pärit Eestist ning tuntud eestlaste sõbrana ja Eesti Vabariigi austajana, nagu ta seda kinnitas läinud aastal Vaba Pressiliidu 30. aastapäeva puhul peetud kõnes Münchenis. Pidustuste kavas on ka eesti kunsti- ja rakenduskunstinäitus,; mille peakorraldajaks Marika Blossfeldt Berliinist. Laulupeo majutustoimkond juhib eestlaste tähelepanu • hotellitubade õigeaegsele reserveerimisele. Reser-veerimisi palutakse teha aadressil: Estnisches Zentralkomitee, Hoff-schultestr. 21., 4400 Münster (West-falen), W. Germany. - |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-05-19-05
