1978-05-19-08 |
Previous | 8 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
f
REEDEL,19. , „MeieEki" nr. 20(1475) 1978
OOTÄlVLVriJLT LAHKUS MINU UNUSTAMATA ARMAS
sündinud 19, märtsil 1905
surnud 15. mail 1978
sügavas.
ABIKAASA;.: r
,. SUGULASED Eestis ja^Rootsis ;
Kirstupanek kolmapäeval^ 17. mail^kell.S õ. MÜRRAY .E. NEWBIGGING
•.MÄllJSEMAJAS/733 Mt.;pleasant Rd. • \ ^ :
Ärasaatmine samast neljapäeval, 18. mä^
Lahkus igavesele unele meie unustamata
ema, ämm, vanaema Ja'vanavanaema
sünd. 26. septembril 1889 Eestis
, surn. 12. niärtsil 1978 Põlyas> Eestis
sügavas;
Mamma kallis
puhka rahus!
poeg EVALD
poeg RICHARD.
Kanada
tütar ENDLA perekonnaga
OMAKSED kodu-Eestis
Kodu-Eestis
onnaga Thunder s,
-Eestis
m
kallist lauluvenda
EESTL MEESKOOR
Eesti Vabariigi kätki juures seis-
.nute read harvenevad'üha — seeparast,
on eriti .aus tarnis väärsed need,
kes kaasa elanud Vabariigi sündi ja
rajamist. Kende hulka • kuulub ka
juubilar, KaulAndresKadak.:
; Vanemate kaudu pärineb ta Hiiumaalt,
ent ta sünnipaigaks on Harjumaa,
kuhu uus - maailma kodanik
saabus 24. mail 1903.' Ta isa teenis
aednikiina mõisades, poja sünni ajal
Kloostris, kus liaul veetis oma .lapsepõlve:
ja vfeai alghariduse. Keskhariduse
omandas Tallinna Kaubandus-
j a Reaalkoolides ja Õpetajate
Seminaris; Kooliõpilasena oh ener-gihselt
>a juhtivalt tegev koolinoorte
organiseerimisel üle eestimaalises
noorsoo liikumises, Töötas pedagoo,-
:ginareas>koölides ja kutsetöö kõrval
lõpetas a. 1934 Tartu Ülikooli õigus
teaduskonhja. Üliõpilasena oli ta
üks Harjumaa .üliõpilaskogu asutajaid
Ihkmeidi Lühemat aega kuulus
ü.S. Veljestosse, kuid Harjumaa üli-õpi.
laskogu. muutudes Ü.S. Concor-diaks,
ühines eelmainituga.' Öti Üli-õpiläskonna,£
dustuse liige;. 1935 aastal
tegutses juhtival positsioonil Ha-,
ridusminišteeriumis ja hiljem Propaganda
ministri Oidernia abina
rpeie riikliku iseseisvuse lõpuni. :
Pääses õnnega bolslievike vangis-"
tusest ja küüditamisest. Saksa okupatsiooni:
ajal pages Soome, kus
töötas; tihedas kontaktis minister
Varma ja Erik Laid'iga. Astus vaba-iahthkuna
Soome sõjaväkke, kuuludes
eesti üksusse JR 200r staabi ja
rinde ohvitserina.'
: Võitluse lõppedes Soomes' siirdus
Rootsi, .võttes elavalt osa sealsete
Eesti organisatsioonide tegevusest
ja juhtimisest. ;
Äsuš 1948 aa.stalLõuna Aafrikasse,
kus. . tegut^s - Johannesburgis peda-googiha
ja sealse Eesti. Seltsi 0sime-
/hena.': " •
y üsumehena ühines kohaliku Root-ši
luteriusu : kogudusega, 'kuuludes
selle nõukogusse. •
Viimaseks rändamise etapiks on
kujunenud Kanada — kus.a. 1975 va-
- l i t i 'Peetri koguduse Jorontos esimC'
heks. Kaul Ä. Kadäku avar ja intelligentne,
isiksus võitis paljude, tuiinus-'
tuse ja koguduse liikmete tänu. Tema
esimeheks ole|vu ajal muutus kogudus
vpiavabaks ja kiriklik tegevus
süvenes ja avardus,'1 .
Kaul Ä. Kadak ;P|öle, kunagi olnud
oma ülesandeis pealtvaataja,.vaid ik-.
ka andnud vaimustust ja innustust
teistele, et meie võitlus vabaduse
eest -ei rfiug.eks, vaid jäikuks: vaibu-mata
hooga.: ,
,. Iseseisvale ja. vabale Eestile on
juubilar pühendanud terve oma sisuka
ja tulemüshku.elu; :
Soovime väärikale' eestlasele, kes
oma paljude talentidega on ustavalt
tegutsenud ja ka raskeil aegadel pole
kaotanud lootust paremasse ja
õiglasenüasse tulevikku — ja selleks
on kõigiti katisa aidanud, et see teos-tuksi
Meie parimad ja südamlikumad
õnnitlused ja soovid juubilar
Kaul Ä. Kädäküle ja tema kunstni-
Ivust ja õpetlasest kaasale TnuKa-dak'ule!
Rohkeid' ja helgeid päevi
värvirikkal jä kaunu elusügisel.
Ameerika mandril asuvate ees.ti kirikuõpetajate
seas on Und Plänk^il
silmapaistev koht. Ta on üks neist
väga'-vähestest, kes rindevõitlejana
seisis Vabadussõjas ja nägi Vabaduse
koitu oma rahvale lähedalt ja kes
on veel elavate-seas. Ta on üks neist,
kes teenis oma rahvast kodumaal,
sõja keerises Saksamaal ja paguluses
Ameerikas kuni aastad ja tervis
käskisid puhkusele minna. Ta on ainuke
eesti kirikuõpetajate peres, kel
le sulest paguluses on ilmunud kolm
ladusalt loetavat jutluskogu oma
rahvale.. ; . • ' V
• ünovPlänlc sündis 22..;jüunil 1902
Rõngus, Tartumaal, veskite pidaja
viienda lapsena. •
: Tema 75, a. sünnipäev möödus
vaikselt, aga 40. a. ordinatsiooni päev
võeti Baltimpres ülesse.
Õpetaja Uno Plank lõpetas Tartu
Ülikooli Usuteaduskonna 1937 aastal
Kambja õpetaja 0. Erits'a juures pidas
ta prooviaasta ja 5; juunil 1938
ordineeri ti ta õpetaja ametisse. •
tal tuli asuda: suure: Vastseliina
koguduse teenimisele Võrumaal,' kuhu
valiti .1940. aastal. \
Õpetaja Plank teenis eesti sõdu-reid^
ja nende perekondiPosenis ning
hiljem eestlaste laagris Augsburgi"
Hnnas. .• : .
Märtsis 1950 õp. U. Plank jõudis-perekonnaga
USA-Sse ja rakendub
kohe koguduste teenirhisele. 1951. a.
üks Ameerika Luteri kogudus .Colorados
kutsub, ta oma õpetajaks.
1953. a. aga kutsuvad eestlased ta
Baltimore'sse Markuse kogudust teenima.
Kümme aastat hiljem 1972 a.
siirdus ta pensionile, kuid ta teenib
kogudusi ikka .. jõudumööda edasi
eesti, saksa ja ingliskeeles. . -
Selle intensiivse koguduse töö kõrval
ilmusid tema sulest 3 jutluskogu:
„ Jumala otsijad" — 1960; „Teel-olijad"
1971 ja „Kojujõudnud" —
•1975-; -v,'-- •:;,.".••••'
Juubilari kõrval on truult seisnud;
töös ja võitluses tema abikaas Saima
n. Rätsep. Neü on ainuke tütar,
kes abielus. AkadeemiHselt kuulub
juubilar: 1923. ä. .alates Eesti Üliõpl
laste Seltsi perrcv . / ;
18. juunil on Baltimore eraakögu-duse
kutsel juubilari austamise päev
Baltimore Püha Markuse Luteri ikirl
lius, kus ameerika kogudus koos
kaasakutsutud/eestlastega ütleb tänu
UPlankile ta l öö eest. Selleliee-nistusel
jutlustab eesti-piiskop ja annab
edasi meie kiriku tänu, austuse
ja õnnistuse juubüarile. .,• :
ARSTID
Tel.: 489-0562
ŽllDinnick Cr.
¥ASTüVÕTr KOKKULEPPEL
©ts maeti
Arthur Mets suri 7. mail'ootamatul
t: südameataki tagajärjel Kadunu
oli Torontos lauluga tegelejale
hulgas hästi tuntud. Ta kuulus T. E,
Meeskoori 1964. a. alates, laulis T; E
Segakoori ridades ja juhatas Fensio-näriÖe
klubi koori. .Puusärkipanekui
Kane noatusemajas seisid T. E.
Meeskoori ja T;E. Segakoori liikmed
leinälooristatud lippudega puusärgi
juures: auvalves,; Pensionäride koor
lauhs,,Jumal, sul hgenial..." ja t.
E. Meeskoor Harri Tol juhatusel laulis
.,',Püha,: püha ,> ning „Requiem''.
Järelhümdeid ütlesid:' E. Loosberg,
T.E.PensioiTäride.klubi nimel, T.E.
Segakoori nimel esimees G. Teres ja
T. E. Meeskoori nimel R. Pulk, Reedel,
12. mail saatsid hulk sõpru, lau-iuvehdi^
: ja: õdesid kadunut Yorki
surriuaiare;. ¥aimuKku talituse tol
metas nii matusemajas, kui ka surnuaial
praost 0. Puhm. Süniuaialt
siirduti E.: Marjasse? peietele.
Arthur:Mets oli sündinud.2L.jaa.-
nuaril, 1908;. a. Saaremaal, lõpetanud
Kuressaare gümnaasiumi ja oli kooliõpetajaks
Saaremaal. .
i
2. märtsil suri Göteborgis veskias-janduse
teadlane Harry Ennus, sünd.
19. märtsil 1913 a. Tartus. *
27. veebruarir suri Lonteis metskonna
raamatupidaja Evald Mats-beck,
sünd. 28. okt. a. 1898 Amblas.
3. märtsil suri Stokhoimis end pear
piiskopi lesk Marie Helene Kõpp,
sünd. Granty22. mail 1886 Orajõel.
31. märtsil suri Stokholmis laevan-dustegelane,
kaugesõidukapten Joonas
Koolmeister, kes oli sündinud
28. okt. 1885 Emmastes, Hiiumaal.
17. märtsil suri StoMiolmis kohtunik
Peeter Väljaots, kes oM sünd.
Tartus 21. 6. 1903.
1. aprillil suri Södertäljes 'touise
Liikane, sünd. Bammert 13/ 7.1887
Läänemaal.
K:AUAAEGSE1^ KIRIKUVÄNEMÄT J A NÕUKOGU LIIGET
"^ünd. 24. mail 1897 Põlvas
surn. 10. mail 1978 Vancouveris ;
segavas
.tas-ma.läen/-- \
las ma läen s i n n a ,EELKVANGOUVERI PEETRI KOGUDUS
kus ma Jeesust näen. ÕPETAJA ja NÕUKOGU
0.
KALLIST KOOLIVENDA
ma
ARE,
E L L A K Ä L D
HELMI-VAMMUS
HEINO ^VAMMUS
LEMBIT KOLK a
mses' ;:
: SAIMA ROOS abikaasaga:; • /.'
KARL MÖLDER! abikaasaga
MART JOAS AARE abikaasaga
MILLA PORK abikaasaga
EUGENIA ja EVALD: WALLÄSTE,
m
ARMAST
SÕJBRAD ja TUTTAVAD Eesti Kodust
kurbuses
ÄNNA-LliSA;.RAMMUL : •
HERBERT E VALDSOM
EDGAR ja NIINA JOHANSON
OLEVjaTÕNU'
II VABADUSVÕITLUSE AEGSET EESTI OMAVALITSUSE JUHTI
•mälestab
' BIRET HOLDINGS GO, LTD.
KODUKÜLA SÕPRA
mälestavad kurbuses
. • JAAN KURVITS abikaasaga Vancouvens-•
KRISTJAN KURVITS abikaasaga Torontos
Laenu vajaduse korral kasutage
TORONTO EESTI ÜHISPANGA
riiadalaid laenuintrešsimäärasid.
• o t o o a f i f D o o o e o o.i. . 0 . 0 f.71% cBas{'0S
Intressid arvestatakse yeerandaastä vüsi laenud on lahtised
•.o.oooooooGoo. o oa %
Personaallaenud on laenuvõtja surma j ä;' jäädava töövõimetuse
puhul kitidlustatud 110,000.00 ulatuses.
Südamlik tmuMi^Q sõpradele, kes minu .abikaasa
vnmsele teekonnale saatmist järelhüüetega austasid ja tema muldasängitamist Vohkete lilledega
kaunistasid. Eriline tänu õpetaja Ö, Puhm'ile, Toronto Eesti Meeskoorile, Toronto Eesti SegakanriiP
ja Pensionäridekoorile. Suur tänuk^^^^ sega
Abikaasa ELFRIEDE
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, May 19, 1978 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1978-05-19 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E780519 |
Description
| Title | 1978-05-19-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | f REEDEL,19. , „MeieEki" nr. 20(1475) 1978 OOTÄlVLVriJLT LAHKUS MINU UNUSTAMATA ARMAS sündinud 19, märtsil 1905 surnud 15. mail 1978 sügavas. ABIKAASA;.: r ,. SUGULASED Eestis ja^Rootsis ; Kirstupanek kolmapäeval^ 17. mail^kell.S õ. MÜRRAY .E. NEWBIGGING •.MÄllJSEMAJAS/733 Mt.;pleasant Rd. • \ ^ : Ärasaatmine samast neljapäeval, 18. mä^ Lahkus igavesele unele meie unustamata ema, ämm, vanaema Ja'vanavanaema sünd. 26. septembril 1889 Eestis , surn. 12. niärtsil 1978 Põlyas> Eestis sügavas; Mamma kallis puhka rahus! poeg EVALD poeg RICHARD. Kanada tütar ENDLA perekonnaga OMAKSED kodu-Eestis Kodu-Eestis onnaga Thunder s, -Eestis m kallist lauluvenda EESTL MEESKOOR Eesti Vabariigi kätki juures seis- .nute read harvenevad'üha — seeparast, on eriti .aus tarnis väärsed need, kes kaasa elanud Vabariigi sündi ja rajamist. Kende hulka • kuulub ka juubilar, KaulAndresKadak.: ; Vanemate kaudu pärineb ta Hiiumaalt, ent ta sünnipaigaks on Harjumaa, kuhu uus - maailma kodanik saabus 24. mail 1903.' Ta isa teenis aednikiina mõisades, poja sünni ajal Kloostris, kus liaul veetis oma .lapsepõlve: ja vfeai alghariduse. Keskhariduse omandas Tallinna Kaubandus- j a Reaalkoolides ja Õpetajate Seminaris; Kooliõpilasena oh ener-gihselt >a juhtivalt tegev koolinoorte organiseerimisel üle eestimaalises noorsoo liikumises, Töötas pedagoo,- :ginareas>koölides ja kutsetöö kõrval lõpetas a. 1934 Tartu Ülikooli õigus teaduskonhja. Üliõpilasena oli ta üks Harjumaa .üliõpilaskogu asutajaid Ihkmeidi Lühemat aega kuulus ü.S. Veljestosse, kuid Harjumaa üli-õpi. laskogu. muutudes Ü.S. Concor-diaks, ühines eelmainituga.' Öti Üli-õpiläskonna,£ dustuse liige;. 1935 aastal tegutses juhtival positsioonil Ha-, ridusminišteeriumis ja hiljem Propaganda ministri Oidernia abina rpeie riikliku iseseisvuse lõpuni. : Pääses õnnega bolslievike vangis-" tusest ja küüditamisest. Saksa okupatsiooni: ajal pages Soome, kus töötas; tihedas kontaktis minister Varma ja Erik Laid'iga. Astus vaba-iahthkuna Soome sõjaväkke, kuuludes eesti üksusse JR 200r staabi ja rinde ohvitserina.' : Võitluse lõppedes Soomes' siirdus Rootsi, .võttes elavalt osa sealsete Eesti organisatsioonide tegevusest ja juhtimisest. ; Äsuš 1948 aa.stalLõuna Aafrikasse, kus. . tegut^s - Johannesburgis peda-googiha ja sealse Eesti. Seltsi 0sime- /hena.': " • y üsumehena ühines kohaliku Root-ši luteriusu : kogudusega, 'kuuludes selle nõukogusse. • Viimaseks rändamise etapiks on kujunenud Kanada — kus.a. 1975 va- - l i t i 'Peetri koguduse Jorontos esimC' heks. Kaul Ä. Kadäku avar ja intelligentne, isiksus võitis paljude, tuiinus-' tuse ja koguduse liikmete tänu. Tema esimeheks ole|vu ajal muutus kogudus vpiavabaks ja kiriklik tegevus süvenes ja avardus,'1 . Kaul Ä. Kadak ;P|öle, kunagi olnud oma ülesandeis pealtvaataja,.vaid ik-. ka andnud vaimustust ja innustust teistele, et meie võitlus vabaduse eest -ei rfiug.eks, vaid jäikuks: vaibu-mata hooga.: , ,. Iseseisvale ja. vabale Eestile on juubilar pühendanud terve oma sisuka ja tulemüshku.elu; : Soovime väärikale' eestlasele, kes oma paljude talentidega on ustavalt tegutsenud ja ka raskeil aegadel pole kaotanud lootust paremasse ja õiglasenüasse tulevikku — ja selleks on kõigiti katisa aidanud, et see teos-tuksi Meie parimad ja südamlikumad õnnitlused ja soovid juubilar Kaul Ä. Kädäküle ja tema kunstni- Ivust ja õpetlasest kaasale TnuKa-dak'ule! Rohkeid' ja helgeid päevi värvirikkal jä kaunu elusügisel. Ameerika mandril asuvate ees.ti kirikuõpetajate seas on Und Plänk^il silmapaistev koht. Ta on üks neist väga'-vähestest, kes rindevõitlejana seisis Vabadussõjas ja nägi Vabaduse koitu oma rahvale lähedalt ja kes on veel elavate-seas. Ta on üks neist, kes teenis oma rahvast kodumaal, sõja keerises Saksamaal ja paguluses Ameerikas kuni aastad ja tervis käskisid puhkusele minna. Ta on ainuke eesti kirikuõpetajate peres, kel le sulest paguluses on ilmunud kolm ladusalt loetavat jutluskogu oma rahvale.. ; . • ' V • ünovPlänlc sündis 22..;jüunil 1902 Rõngus, Tartumaal, veskite pidaja viienda lapsena. • : Tema 75, a. sünnipäev möödus vaikselt, aga 40. a. ordinatsiooni päev võeti Baltimpres ülesse. Õpetaja Uno Plank lõpetas Tartu Ülikooli Usuteaduskonna 1937 aastal Kambja õpetaja 0. Erits'a juures pidas ta prooviaasta ja 5; juunil 1938 ordineeri ti ta õpetaja ametisse. • tal tuli asuda: suure: Vastseliina koguduse teenimisele Võrumaal,' kuhu valiti .1940. aastal. \ Õpetaja Plank teenis eesti sõdu-reid^ ja nende perekondiPosenis ning hiljem eestlaste laagris Augsburgi" Hnnas. .• : . Märtsis 1950 õp. U. Plank jõudis-perekonnaga USA-Sse ja rakendub kohe koguduste teenirhisele. 1951. a. üks Ameerika Luteri kogudus .Colorados kutsub, ta oma õpetajaks. 1953. a. aga kutsuvad eestlased ta Baltimore'sse Markuse kogudust teenima. Kümme aastat hiljem 1972 a. siirdus ta pensionile, kuid ta teenib kogudusi ikka .. jõudumööda edasi eesti, saksa ja ingliskeeles. . - Selle intensiivse koguduse töö kõrval ilmusid tema sulest 3 jutluskogu: „ Jumala otsijad" — 1960; „Teel-olijad" 1971 ja „Kojujõudnud" — •1975-; -v,'-- •:;,.".••••' Juubilari kõrval on truult seisnud; töös ja võitluses tema abikaas Saima n. Rätsep. Neü on ainuke tütar, kes abielus. AkadeemiHselt kuulub juubilar: 1923. ä. .alates Eesti Üliõpl laste Seltsi perrcv . / ; 18. juunil on Baltimore eraakögu-duse kutsel juubilari austamise päev Baltimore Püha Markuse Luteri ikirl lius, kus ameerika kogudus koos kaasakutsutud/eestlastega ütleb tänu UPlankile ta l öö eest. Selleliee-nistusel jutlustab eesti-piiskop ja annab edasi meie kiriku tänu, austuse ja õnnistuse juubüarile. .,• : ARSTID Tel.: 489-0562 ŽllDinnick Cr. ¥ASTüVÕTr KOKKULEPPEL ©ts maeti Arthur Mets suri 7. mail'ootamatul t: südameataki tagajärjel Kadunu oli Torontos lauluga tegelejale hulgas hästi tuntud. Ta kuulus T. E, Meeskoori 1964. a. alates, laulis T; E Segakoori ridades ja juhatas Fensio-näriÖe klubi koori. .Puusärkipanekui Kane noatusemajas seisid T. E. Meeskoori ja T;E. Segakoori liikmed leinälooristatud lippudega puusärgi juures: auvalves,; Pensionäride koor lauhs,,Jumal, sul hgenial..." ja t. E. Meeskoor Harri Tol juhatusel laulis .,',Püha,: püha ,> ning „Requiem''. Järelhümdeid ütlesid:' E. Loosberg, T.E.PensioiTäride.klubi nimel, T.E. Segakoori nimel esimees G. Teres ja T. E. Meeskoori nimel R. Pulk, Reedel, 12. mail saatsid hulk sõpru, lau-iuvehdi^ : ja: õdesid kadunut Yorki surriuaiare;. ¥aimuKku talituse tol metas nii matusemajas, kui ka surnuaial praost 0. Puhm. Süniuaialt siirduti E.: Marjasse? peietele. Arthur:Mets oli sündinud.2L.jaa.- nuaril, 1908;. a. Saaremaal, lõpetanud Kuressaare gümnaasiumi ja oli kooliõpetajaks Saaremaal. . i 2. märtsil suri Göteborgis veskias-janduse teadlane Harry Ennus, sünd. 19. märtsil 1913 a. Tartus. * 27. veebruarir suri Lonteis metskonna raamatupidaja Evald Mats-beck, sünd. 28. okt. a. 1898 Amblas. 3. märtsil suri Stokhoimis end pear piiskopi lesk Marie Helene Kõpp, sünd. Granty22. mail 1886 Orajõel. 31. märtsil suri Stokholmis laevan-dustegelane, kaugesõidukapten Joonas Koolmeister, kes oli sündinud 28. okt. 1885 Emmastes, Hiiumaal. 17. märtsil suri StoMiolmis kohtunik Peeter Väljaots, kes oM sünd. Tartus 21. 6. 1903. 1. aprillil suri Södertäljes 'touise Liikane, sünd. Bammert 13/ 7.1887 Läänemaal. K:AUAAEGSE1^ KIRIKUVÄNEMÄT J A NÕUKOGU LIIGET "^ünd. 24. mail 1897 Põlvas surn. 10. mail 1978 Vancouveris ; segavas .tas-ma.läen/-- \ las ma läen s i n n a ,EELKVANGOUVERI PEETRI KOGUDUS kus ma Jeesust näen. ÕPETAJA ja NÕUKOGU 0. KALLIST KOOLIVENDA ma ARE, E L L A K Ä L D HELMI-VAMMUS HEINO ^VAMMUS LEMBIT KOLK a mses' ;: : SAIMA ROOS abikaasaga:; • /.' KARL MÖLDER! abikaasaga MART JOAS AARE abikaasaga MILLA PORK abikaasaga EUGENIA ja EVALD: WALLÄSTE, m ARMAST SÕJBRAD ja TUTTAVAD Eesti Kodust kurbuses ÄNNA-LliSA;.RAMMUL : • HERBERT E VALDSOM EDGAR ja NIINA JOHANSON OLEVjaTÕNU' II VABADUSVÕITLUSE AEGSET EESTI OMAVALITSUSE JUHTI •mälestab ' BIRET HOLDINGS GO, LTD. KODUKÜLA SÕPRA mälestavad kurbuses . • JAAN KURVITS abikaasaga Vancouvens-• KRISTJAN KURVITS abikaasaga Torontos Laenu vajaduse korral kasutage TORONTO EESTI ÜHISPANGA riiadalaid laenuintrešsimäärasid. • o t o o a f i f D o o o e o o.i. . 0 . 0 f.71% cBas{'0S Intressid arvestatakse yeerandaastä vüsi laenud on lahtised •.o.oooooooGoo. o oa % Personaallaenud on laenuvõtja surma j ä;' jäädava töövõimetuse puhul kitidlustatud 110,000.00 ulatuses. Südamlik tmuMi^Q sõpradele, kes minu .abikaasa vnmsele teekonnale saatmist järelhüüetega austasid ja tema muldasängitamist Vohkete lilledega kaunistasid. Eriline tänu õpetaja Ö, Puhm'ile, Toronto Eesti Meeskoorile, Toronto Eesti SegakanriiP ja Pensionäridekoorile. Suur tänuk^^^^ sega Abikaasa ELFRIEDE |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-05-19-08
