Meie Elu = Our life, May 5, 1978

              8 MEEBEL, 5. MAIL FRlMf , MÄY 5
ZBEO!
Püliapäeyäl> 16. aprillil 1978 toimus
Baltimores ESTÖ '80 USA toimkon­na,
avakoosolek ja tehti kõik vajali­kud
sammud vastava organisatsioo-ni
ametlikuks inkorporeerimiseks.
Teadup^tast valiti möödunud aas­tal
Lakewopdis organisatisoonide
kongressil ESTO '80 käas-esimees-teks
Peeter Kiik Baltimorest ja Vai­ke
Lugus Connecticütist. Mõlemad
olid saanud^ juba varem üldise tun­nustuse
oma tõhusa töö eest ESTO
'76 läbiviimisel. Pärast põhjalikke
arutlusi joüti * hiljem otsusele, et
suüraktsioori — er^ti iihislennu läbi­viimine
Stokhölirii— nõuab asjaaja­mise'
kiirendamise huvides ESTO '80
juhtkonna keskendamist kitsamasse
mumi; Selleks valiti Baltimore-WasK-ington-
New Jersey „telg". Vastav ette­panek
kiideti heaks ERKU juhatuse
koosolekul liing jagati ametid järg­nevalt:
Peeter Kiik—ESTO '80 esi­mees
ja Vaike Lügus— ERKU erivO-iinik
ESTO'80 juhatuses.
(ESTO '80 avakoosolekul 16. apr.
moodustati juhatus ja võeti üksmeel­selt
vastu üheksaliikmelises koossei­sus:
- : ;:• ' -r--.
: Peeter Kiik — ESTO: '80 USA ko­mitee
esimees, Lea Kiik — peasekre­tär,
Endel Kaseoru ^laekur, Jyri
Kork — aseesimees (eriülesanded),
Veljo Areng aseesimees (majan­dus);
Virko Keder aseesimees
(tehniline), Änne-Liis Dekjau — ase­esimees
(rahvuslik kultuur), Argo
Kurs —- aseesimees (rekfaam), Ado
Valge — asee^iniees (sport/noored).
Seega on kogu feSTO'80 USA toim­konna
juhatus moodustatud meie
noorema põl^kpnna liikmetest, kes
tegid edukalt kaasa Baltimore suur-pidustuste
,,tuliproovi". ESTO '76 esi-mees
Baltimores hr. Kaljo Popp on
Rootsis toimuvate pidustuste puhul
valitud ESTO '80 aupatroonide rii-mestusse.
USA komiteei juhatus on asüiiud
juba energiliselt tööle, värvates juur­de
mitmesuguste sektorite juhte. Nn
löövad ESTO '80 puhul kaasa energi­line
Baltimore .Eesti Päevade
;,tröubleshooter" — Fred Ise; edasi
juriidilise nõunikuna Baltimore riigi­prokurör
Mare Tüür-Willin, raken-'
diiskunstnik Jaan Born ja rida teisi
eesti noorema generatsiooni välja­paistvaid
teoinimesi.
Esialgseks sihiks on USA' toimkon­na
esimees Peeter Kiik üles seadnud
umbes 1000—2000 eestlase iihislennu
korraldamise Stokholmi. Reisi tehni­liseks
korraldamiseks on onia kaas­töö
lubanud pr^ Ellen Keder; kes
töötab elukutseliselt ameerika reisi­büroos
ringreiside korraldaj ana ning
omab sel alal väga pikaajalise prak­tika,;
'-y r.-/^ ^- :
• Anne-LiisDeklau, ESTO 76 büroo-jühataja,
kelle väsimatut teotahet
mäletab kindlasti iga Baltimores
viibija, on seekord, oma korraldada
võtnud kogu eesti rahvusliku kultuu­ri
laialdase sektori. Nii toimub tema
kaudu koordinatsioon nii teatri,
kunsti, muusika, kirjanduse, kiriku­te,
kui ka rahvatantsu ja võimlemise
aladel. Igal alal asub muidugi tööle
vastava erialaga esindaja. Nii näiteks
korraldab ; eesti kirjanike üritusi
fSTp '80 jaoks USA raamides luule­ta
ja *tryri Kork; Teiste erialade kor­raldajatega
on läbirääkimised juba
käimas.
ESTO '80 toimub Stokholmis 6.—
13. sept.' 1980. USA ühislennu aimeks
on võetud Operatsioon „Läänetuur'.
Eestile on läänetuuled alati sümboli­seerinud
sooje vabaduse puhanguid,
mis tagasi suruvad idatuulte jäist Si­beri
külmust. Nii sümboliseerib ka
USA eestlaste lennukite rivi, mis lää-netuultest
kantuna siirdub 1980 a. su­vel
Läänemere muistsetele randade­le,
seda vabadusetootust meie kau­gele
kodumaale, mis ka praeguses pi­kas
idatörmis elab edasi meie süda­mes
ja töötahtes.
Kodumaalt päririevat mai yastu-
Tõtu traditsiooni- on juba mitme vii­mase
aasta jooksul Toronto akadee-mjline
pere uuesii, elüstaiiud. 'Olu-tfest
tingituna küll niitte sellises stii-
Jls ja ulatuses, nagu see toimub ko­dumaal,
kuid põhimõte on sama —
tervitada saabuvat lUiit kevadet, ala­ti
noort Alma Mater'it ja; vabadust.
irartuS: kogunesid akadeemüised noo­red
oma korterisse ja sealt hämaru­sse
saabudes liiguti ülikooli Instituü-
•di ((Aiatän.) ette, kus süüdati tõrvi­kud
ning siirduti ühises rongkäigus
^läbi linna Raekoja ette, kus irvita­ti
linnapead ja linnavalitsust ning
seega sümboolselt ka Eesti Vabarii
ki., Linnapea-omakorda tervitas noo.
mst lühikese kõnega. Lauldi „Vivat
-et Respübljca" ning liiguti Ülikooli
peahoone ette. Peahoone trepil oota-md
ülikooli valitsus rektoriga eesot­sas
ning Õppejõud. Üliõpilaskonna
esimees ü^ millele vas­tas
omalt poolt rektor. Lauldi „Vivat
/icademia, Vivänt Professores". Te^
vitused öeldud ja vastutervitüsed
saadud jätkati rongkäiku Toome or­gu,
> kus põlevad • tõrvikud kuhjati
ühisesse tuleasemesse üheks võim­saks
leegiks. Mitme tuhandeline noo­rus
asetses Tqpmemäe nõlvakuile.
l-,auldi akadeemilisi ja isamaalisi lau­le
kuni keskööni. Edasi mindi laiali,
.siirdut! oma ^konvendi kortereisse,
•uis olid avatud külastamiseks, Järg­nesid
vastastikused^ ^ külastamised,
i segt kuni hiliste hommikutundideni
Vana Tartu ülikOoH linn ja elanik­kond
elas oma akadeemilise nooru­sele
ja uue kevadele taunivalt kaasa.
Tallinnas, sinna Tehnilise ülikooli
asutamisega, toimus seal samuti aka­deemilise
nooruse-mai vastuvõtt. :
Seda rõõmsailmelist ülikooli noo­ruse
vana traditsiooni elustas viis-
: kuus aastat tagasi Ee^ti Üliõpilaste
4 6 6 -Ä
362;DanfoiPtft; Ave., • ;
HOWSHS^GlfTf • - ::;ToKmto, Ont. M
Teatame, et meie äri on erakorraliselt avatud
^^^^^ :.: . L ^
; 1.; 7/MÄIL:—kI..lÖvh.~kL
; ; S: 4.JUUNIL — kL^
kõigiks äritehingüiks. y |
STOKHOLM (,,Meie Elu'^ kaastööUselt) Rootsi Eestlaste Esinduse
Välise ja Kodumaa küsimuste komisjoni kutsel toimus teisipäeval, 14. veeb­ruaril
Eesti Majas heategeval alal tegutsevate eesti organisatsioonide
esindajate koosolek poliitiliste vangide abistamistegevuse küsimuses. ^^K^
olekul otsustati asutada Eesti vangistatud vabadusvõitlejate abistamiskes-kus,
mille ajutisse juhatusse valiti praost Elmar Tõldse
Woldemar Klrüppelman; Aare Seemre ja Ants Kippar,
Selts, avades i. mai vastuvõtuks; oma
kodu Gollege, Streetil ja kutsudes
külla kõiki. akad. oifganisatsioonide
liikmeid. See õnnestus üle ootuste
ning järgnevalt võttis kõiki' oTgani-satsioone
hõlmav Akadeemiline Ko­du
algatuse oma kätte ning traditsi­oon
on jätkunud avarates Tartu Cof-lege'i
ruumides üha suureneva osa­võtuga.
•
Möödunud laupäeva õhtul, 29; ap­rillil,
toimus järjekordne mai vastui
võtt • Tartu GoIIege'is. Seekord veel­gi
suurema osavõtuga, nii et ruumid"
olid tulvil, suures ülekaalus noQnis
ning vähem vanema- ja keskmisepõl-ve
vilistlasi; OÜ vaba baar, maitsvad
võileivad ja suupisted ning k«>liv
juurdeküüli^vaga; Akadeemilise Ko­du
esimees üües sisuka teryituskrj^
ne, kvartett Ülo Isberg, Urmas Mi-gur,
Andres Raudsepp ja Andres
Tork laulis üliõpilas- ja isamaalaule
ning,. Harri Litvi orkester mängis
tantsuks, mõneti Olaf Kopvillemi
kaaslaulugä. Tujuküllane koosviibi­mine
ja organisatsioonide vaheline
sõprusmeeleolu kestis üle kesköötun­dide.'
•
• Huvitav märge sel puhu
meie nooruse kuuluvus juba teisi või
koguni kolmandasse põlvkonda, ilm­nes
nende juures see vana eestlaste­le
omane iseloomujoon. Kokkutule-kuil
esialgu ollakse lüati tagasihoid­lik
ja vaikne. Alles kui ollakse „soo-jenenud",
siis elavnetakse. Nii siis
kä. sel korral, Esialgu hulga tantsu­lugude
juures tantsupõrandal vaid
mõni üksik vanem vilistlane daami­ga^
et miitfe -solvata orkestrit, aga
hiljem ei leidunud enam ühtki noort,
kes oleks 4stunüd lauas. Kui orkesr
tei- oli juba mänginud oma mituküm­mend
lugu ja aeg oli lõpetamiseks
nihkiinüd kella ühe peale, oli alles
tantsuhoog tousiiud haripunkti;.
> Eesti poliitüiste vangide abistamis-tegevuse
senisest arengust andis iile-vaate
Ants Kippar. Ta märkis, et esi-,
mesed Eesti vangistatud vabadus­võitlejate
nimestikud koostati Root­si
Eestlaste Esinduse Valis- ja Kodu­maa
küsimuste komisjoni poolt aas­ta
tagasi. Peanimestik teadaolevaist
poliitilistest vangidest hõlmab prae­gu
54 ninie; Inglis- ja rootsikeelseid'
koondnimestikke on kasutatud Bel­gradi
konverentsi rnaterjalidena ning
märgukirjade lisadena USA-s, .Kana­das,
Rootsis ja mujal. Vastavalt
Rootsi. Eestlaste Esinduse esindus­kogu
otsusele pöörduti novembris
1977 Ülemaailmse Eesli Kesknõuko­gu
liikmesmaade keskorganisatsioo­nide
ja muude maade eesti kesksete
organisatsioonide poole üleskutsega,
asuda oma asukohamaali lesti van­gistatud
vabadusvõitlejate aMstamis-tegevust
koordineerivalt MmUma
orgariisisiooni loomisele sel- kuijitjil ja
selles vormis, mis sobivaim vastava­le
maale. Vabas maailmas ilmuvateile
eesti ajalehtedele saadeti avaldami­seks
välja eriüleskutse neljale- M l a i -
na-protsessi vangile kirjutamiseks
ning nende perökpndade rnajändüs-likuks
abistamisöks. Kõigile kirjaii-kele
pöördumistele lisati eelmisel sü­gisel
koostatud juhend Eesti vangis­tatud
.vabadusvõitlejate abistami­seks,
koondnimestik eesti poliitilis­test
vangidest ning aadressid nelja
vangi -ning nende perekondade koh­ta.-.
'
Ootamata Rootsi vastava abista-miskesküse'
loomist alustas Esindu-"
Göteborgi Üldkogu "abistamise
likku abisaamist." Küna USA-:S pidas
eelmise aasta lõpul üldvalimistel va­litud
Eesti ;Rahvuskomitee .Ühendrii­kides
uus. esinduskogu oma esimese
koosoleku jaanuari lõpus, siis on
USA osas oodata vastava abistamis-organisatsiödni
loomist k.a. kevadel.
Kä ülejäänud maade o$as, nagu
Austraalias, Inglismaal, Saksamaal
ja mujal, on loota, et vastavad kes­kused
rakendatakse tegevusse käes­oleva,
aasta jooksul. Rootsis loodava-fe-
aKstamiskeskusele jäävad abista-mistegevušt
koordineerivad ülesan­ded
vajalike juhendite väljatöötami­se,
vangide nimestike pidamise, hoöl-Ä
i^streerimise jne.
Moskvas rõõmustatakse väHspohi-tiUste
võitude üle Aafrikas ja eriti
Abessiinia langemist Soveti mõju­piirkonda;
Kuid vaatamata sellele
suurenevad sisemised mured ja ra­hutused.
Rahvuslus tõstab pead.
Georgias oli Moskva sunnitud kapi-tuleeruma
j a Georgia keel kinnitati
ametlikuks keeleks. See ergutab ka
teisi osariike järgnema Georgia ees­kujule.
Armeenlased said samasugu­se
soodustuse. Kuid põhihsi muresid
valmistab vene majandus. Et olukor­da
päästa oleks vaja majandusHsi
reforme, mida L. Brezhnev ei julge
teostada. L. Brezhnev saabus tagasi
oma Siberi tuurilt, kus peavalu val­mistavad
vahekorrad hiinlastega, kes
lükkasid külmalt tagasi ettepanekud
armeede tagasitõmbumiseks 4500
miilipikkuselt Hiina-Vene- piirijoo­nelt.
N. Liit korraldas Hima piiril L.
Brežhnevi; juuresolekul suured sõja-väemanöövrid,
et hiinlasi hirmutada.
Venelased ütlevad, et hiinlased oma
poliitikaga teevad rohkem vaenlasi,
kui sõpra, Mad toetavad Kambodzha
sisse Vietnamis piirisõjas. Nad saat­sid
oma kalalaevastiku, vaidluseall
olevale Senkaku saarele, millega blo­keeriti
Hiina-Jaapani sõpruspakt.
Hiinlased on muutunud agressiiv­seks
Indon&iinas..
Mi& puutub ühenduse pidämisse
vangide aBistanrrise alal tegutsevate
rahvusvaheliste ja teiste asjaomaste
prganisatsioohidega, siis on eesti po­liitiliste
vangide kohta andmete han­kimise'
ja täi'errdämise eesmärgil loo­dud
köiTtaktid Amnešti Internationa-li
peakorteriga Londonis ja ÄI Root­si
sektsiooniga Stokholmis; On are­nenud
tihe koostöö Batuni juures te-gatseva.
Eartic Prisoners of Cons-cience
Groupiga Rew Yorgis.. Äsja on
astutud' iiltendusse ka:TeWlvivis asu­va
juudi' vangide organisatsiooniga
— Ässociätioff öf Zibn Prisoners
fi^om ÜSSK..
vSrisimiiisfep
esitas Nimnibic^
Kanada välisminister Don Jamie-son.
pidas Liitunud' Kahvaste Organi­satsioonis
tähtsa kõhe, kus ta esitas
Namibia praeguse^ mitmerassi polii­tika
kukutamise ja SWAPO mustade
Kremlist relvastatud' jä; jüMtud siš^
side võimule upitämise^plaani. Selle
plaani järele peavad' LRO- aMväed ai-lama
praegust võlmukorda kõrval­dada
ja SWÄPO^t! vmimiiie' lajriit^^^
Uue „rahuplaani" taga on Briti,
Prantsusmaa, IlääheT^feamaai.: Bl
Jamieson ütles, et Kanada on nõus
Saatma oma .vägesid Namibdašse, et
seal võimu üle andä^ Sam' Mijoma
terroristidele. LõunaiÄ^afrika' tesüas
juba varem, et ta on nõus oma vä^ge-sid
Namibias t kutsuma kõjii. Rraegu
valitseb Namibias kord ja-rahu, kuid"
mi3L on Lõüna-ÄafrikariilemvalitsHse
all ja LRO taotleb-võimuiüieandrmst
se
aktsiooniga detsembri alguses. Ko-hapealseile
eesti organisatsioonidele
saadeti välja abistamise juhised]
andmed N. Liidu tollimäärade ja
ikinkepakkide standardhindade koh­ta
ning korjanduslehedrahaUsteanT
netustc jaoks. 'Kuhi tänaseni on Gö­teborgis,
juba laekunud L300 krooni.
Teele on saadetud toetuspakid kolme
vangi perekonnale Tallinnas. -v
TORONTOS KOGUTAKSE RAHA ]
Jaanuari alguses loodi Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas juures Eestis
vangistatud vabadusvõitlejate abis­tamise
toimkond, millesse kuuluvad
esimehena August Nõmmik ning liik­meina
E. Altosaar ja Henny Aru ja,
Äbistamistegevuse majandamiseks
otsustati luua erifond.. Esimese eri-korjanduse
korras kogutakse selles­se
vähemalt 4.000 dollarit, mis mää­ratud
toetüspakkide saatmiseks. Jaa­nuari
lõpus toimunud Eesti Majan-dusklubi
ballil teostatud ,^ameerika
oksjon" andis fondile 310 dollarit.
USÄ-s võttis kümnes Eesti rahvus-organisatsioonide
kongress oktoob­ris
1977 vastu resolutsiooni, müle ko­haselt
tuleb algatada „Eestis arretee­ritute
ja okupatsiOonivõiniu •vanglä-tes,
vangilaagrites jä vaimuhaiglates^
viibivate eesti polntvangide ning
nende perekonnaliikmete. majand^us^
Süite 600, 55 üniversity Ave.,;Toronto, Ontam MSI :2M7\
• : /Tel.-862-7115-.^^-^^^ , : .^,,:^V.^. ;
28! BANFORTH.AVE. • Tel. 463-3331
Soome pagarisaadused kardemoni-
' [ saiad, .struudelid, soome tordid, küpsi-sed.
Lihapirukad.
EUROOPAMAITSELISED
JUUSTUD, KALAKONSERVID,
^DELIKATESSID-- ,,, • 'V^^
Avatud teisip., kolmap., neljap..
reedel 9—7, laup. 9—2.
Esmaspäeval suletud.
ma
i( Kolmap., 10. mail dr. Henn Jüri
Uibopuu referaat Tartu Collegels al­gusega
kl. 7.30 õ.
^Kolmap., 10. maist kuni 4. juunini
kunstinäitus „Baltic Roots" . Hart
House Gallery's. Avamine 10. mail kl.
7v30õ.;
^ Neljap,l i . kuni 14. mai aabs'!
konverents Toronto ülikoolis.
Laup.,; 13. mail. T.E.S.R., • Kunglä
„Maibali" Harbõur Castle Hilton
Gonvention €entre'i Frontenac Ball
ruumis algusega kl. 8 õ.
Laup., 13. mail Vancouveri Eesti
Seltsi Rahvatantsu rühma 30. jüube
i i kevadball Crouse Mpimtain'! tt
pus algusega kl. 730 6.
Pühap., 14. mail Emadepäeva
tus Eesti Majas algusega kl. 2 p.
i( Esmasp., 15. mail dr. Ilmar Aren-si
referaat Tartu Collegeis algusega
kL 7.30 õ.
i( Teisip., 16. mail dr. Hain Rebas'e
referaat Tartu Collegels algusega kl
7.30 õ. ^
^ -Reedd,;i9^22. mai. ^ J M t '78"
TreM ülikoolis, -
PEARÕOT: HÖOX WSGRUlPFro^ • mustadele.
Eesti poTiitiliste' vangide aMsta-mistegevuse"
põhiafused kaiTdiš ette-
|0laf •'Mumk,/Niei^
itamistegevuse^ ülesandeks vaiTgista-tud
vabadusvõitlejate ja nende; pere­kondade
kohta andmete kogumine
.ja salvestamine, vangistatud' vafja-idüs
võitle jäte ja neMe. perekönda<de
.abistamise- korraldainine, vangista-itud
vabadusvõitlejate ja nende pere­kondadega
sideme- pidamirpev vangiV
jtatud vabadus või tiej aile Amnesty
ilnternationali ja teiste asjaomaste
organisatsioonide kaitse taotlemine
ijrie;. EestSi. vangis^altoid! vafeaxäksvõit-lejäte
äbistamistegevuse koordinee­ritud
korraldamiseks tuleb luua vas­tavad
abistamiskeskused kõikides
eestlaste asukohamaades, kusjuures
ühe maa abistamiskeskuse ülesan-dfeks-
j & a d l ikocffiÄeenvai iinsSarjtsi
ülesanded vajalike juhendite välja­töötamise,
vangide nimestike pida­mise,
hoöldtisgruippide registreerimi­se
jne. osas. / -
Juhendi kohta Eesti vangistatud
vabadusvõitlejate abistamiseks andis
lähema..selgituse Ants Kippar. Ta tä­hendas,
et selle koostamisel on kasu­tatud
Amnesty. Intenxationaii ning
Bätiam juures tegutseva Baltic Priso-ners
of ConscienseGroupi vastavaid
juhiseid ning vabasse maailma pää­senud
eesti poliitiliste vangide prak­tilisi
soovitusi. Juhendis on asetatud
pearõhk hoöldusgruppide orgähisee-rimisele>
ülesannetele ja tegevusele.
Järgnesid sõnavõtud ja praktüistc
ikusimuste arutelu nii abistamiskes-loise
tulevase organisatsiooni vormi
kui ka äbistamistegevuse korralda­mise
osas. Sõna võtsid ja ettepane­kuid
ning soovitusi esitasid õpetaja
August Raidur, Esmo Ridala, Wol-demar
Krüppelman, Kärin Karl-stedt-
Saarsen, Elmar Rentik jt. :
Ajutise juhatuse ülesandeks jääb
äbistamistegevuse organiseerimine
Rootsis, ; abistamiskeskuse. liikmes­konna
printsiibile rajatud põhikirja
väljatöötamine, abistamiskeskuse
peakoosoleku kokkukutsumine sügi-fCMmunisiIiR
riigi^^
Äfgamsftjiris:
Möödunud nädalal toimus; A^figajais^
tanis kommunistlik riigipööre.. Kom­munistlikult
häälestatud, ohvitserid
mõrvasid peaministri Mbhamed
Daoudi ja ministrid ning, teised! juh­tivad
ametnikud ja revolutisiboniline
hunta võttis võimu oma kätte:. Pea­linn
oli mässuhste^ vQimuses>, feiid
provintsis ei olnud vastupanu hurita-le
veel raugenudJ. MBiivaüidl psami-nister
M; Daoud tuli 5 aastail tagasi
võimule samal viisil.. Arvatakse, et
mitusada inimest saii voiirmMaifitusel
surma.
.jai
ö Marun E.Iföile Ädelaidest läheb
esindama Austraaliat rahvusvaheli­sel
;,The Philiip Jessup International
Moof' vaidlus võimlusel Wasliiiigto-nis.
Ta on 23-aastatte viimase aasta õi-gusetekduse
õpilane Adelaide ülikoo­lis,
Lõuna-Austraalias, kus sama«aeg-selt
taotleb ka B.A. kraadi ajaloos,
hispaania keeles ja poliitikas. Ta oi?
dr. Douglas ja Tiiu Lehtmets-HoiTe^
vanem poeg ja Siberis hukkunud õi*
gusteadlase, ajakirjaniku ja rilglvo^
likogu liikme Elmar Lehtmetsas tüt­repoeg.
' •
Pärast keskhariduse saamist vee­tis
Martin aasta Uruguay's Rotary
Klubi vahetus-õpilasena, kus õppis
ka hispaania keelt.
Fhiliip Jessupi nimeline rahvusva­heline
vaidlus (debate) alustati 1962
a. USA Õigusteaduse Seltsi (Ameri­can
Law Soe.) poolt. Seda peetaksö
igal aastal ja kõigil USA ja välismaa­de
ülikoolidel on võimalik sellest osa
võtta, ülikoolide poolt kuni viieliifcl
melised meeskonnad valmistavad ja
kannavad ette argumente antud tee­mal,
mis haarab ajakohast rahvus­vaheliste
õiguste alla kuuluvat prob-
'ecrai. . • • ;•,
Seeaastane probleem tegeleb rah*
vTDrsvaftelise Inimõiguste jä sõjasea­dustega.:
v
Feale Washingtonis peatumist ta-haft^
Martin külastada sugulasi ja
sõpnr Nfew Yorgis ja Torontos, kus
a viiMsr lühemat aega pärast Euroo-pa-
reisu 1975 a, talvel.
Austraalias elav E. Äp. Õigeusu
Kiriku diakonissi Silvia Salasoo USA
| š Eanaifa) Õigensu Icpguduste külas-amisel
on tulnud ette muudatused!.
Tema külastus algab oktoobri kuus
Chicagoga, Toronto, New York. Vii-mases'
Kohas^ peatub ta ühe nädala.
Viimasena kürastab ta Montreali ja
läheb seaTt Londoni kus ta on iO—15.
novembrini. Londonist sõidab ta ta­gasi"
Austraaliasse.
0 Baieri* eesti koguduse õpetaja
Eduard", Soosaar Münchenist viibis
külaskäiguf Torontos. Ta on ka Sak­samaa
Eestlaste Keskkomitee lae-kra*.
õp; Soosaar teenib mitmeid ees­ti
kogudusi' Lõana-Šaksamaal, külas­tab
kaasmaalasi ja võtab osa organi-satsiboiride
tööst. Tema abi on kasu­tanud*
ringreisidel viibinud eesti esi-nemisgrupid
nii Kanadast kui mU^
jait. >
' peetakse neljapäieval„ IS. mail
• :kell 2.-p.l.::Eesti .Maja keskmises
Klübiliikmeidi palutakse käesolerat
kuulutust võtta kutsena ja rohkear­vuliselt
koosüjtekust osa võtta.
JUHATUS
m
nscn
JAANAtMER
EESTI' STHTKAPITAL KANADAS
MEIE tmiSKÖNN^^
TEENISTUSES.
EESfiMAM
Toronto. 0!it.M4K2R6
NAIJAD
Tana vargapale kohtulaua ees:
„0Tek:sin ma ema sõna kuulnud,
siis: ei seisaks ma praegu siin." ,
„Miis; teie; ema siis ütles?" pärib
kohtunik. • ; ' ^
,,Pbissr Pane ajama! Kaks võmmii
tnitead/*
;,Sain oma ämmaga kolm aastat
i suitrepäraselt läbi", kiidab Karlütt
sÄale. ,:
^ '.Ja-siis?', ,
r.Siis
külla."
tuli. ta esmakordselt meile
Ui
TeeBE^ lausi; ja parandame i;/^^
muti suvilate katuseid.
Helistada tel. 699-5B5
Kaks poisikest praalivad'.
, „Minu ema pn etem kui sinu: oma,
kiidab üks.
„Seda ütleb minu isa: ka,'
teine.
Kohtunik kaebealuseler
„Teie varastasite 14 siga.
„Ei vasta tõele, aulik kohtuhärra.
Varastasin ainult emise. Kolmteist
põrsast jooksid ise u
sel 1978 ning abistamise alal koordi­neerivate
ülesannete täitmine. -
. Tänapäeva maailma kõige kauem
valitsenud monarh Jaapani imperaa­tor
Hirohito:' sai 77 aastat vanaks.
Tuhanded jaapanlased tervitasid
oma valitsejat. Hirohito näitas en­nast
ainult korra teise korra rõdul
kuulikindla klaasi taga, sest Jaapani
Punaarmee on tema elu jahil. Rõdul
viibisid Hiröhitoga kunmgänna Na-gako
ja kuninglik perekond, arvatud
kaasa kroonprints Äkahito ja print­sess
pagarisaadused ja delikatessid, soome kaÄinonisa!, sepik Ja
'^•'nikkileibv • \ ; .'.''^
Maitsvad tordid ja muud kohapeal
..pagarisaadused.
Spetsiaal tordid ja sünnipäeva kringlid tellimise peale.
; Euroopa delikatessid, konservid, juustud, süitsusingid, suitsuribid
ja soolaheeringad. Suitsükalkunid tellunise peale.
2851
S O O M E P A G A R.
L A W R E N C E A V E ; . , E . (Brimley).
Ä. LINHOLM Ltd.
Kinnisvara vahendaja Torontos kaasmaalastele teenistuses alates
aastast
Tel; kodus 489-9932