Meie Elu = Our life, May 6, 1977

              nge
sul tunne on
ma ei taha.
tud nuudlite
[leks pikali
ennast ringi
teed, tubasid
teisiti ei saa
puhkama!
uinud
Ima täna ei
shtud sai ega
üle võtma su
laga ja söö!
blm abivalmis
Imävähel
" .
iriat täis on
' ••••v.;|-- .
Isse tuuakse
jgistus pigistab
|rasvast,
>tav
|sa sööd selle
veel süda on
iada ei taha.
peidad valutava
>arem,
ab üks hädaldav
lon purgil paäl!'t
[ondid jälle
hädasti pead,
|tud hapukoor,
pole ju enam
uks viga aus —-
;uid hambad on
|ast jälle sa vead,
varsti kuidagi
tukud, ei kuule
ia on hingeõhku!
ivali a'ad —
vaatavad!
|i süütud, vagad:
ts sa magad!"
[iganes õlgu sul
ii enam sa talu!
|t, lastel silitad
sul ainult head!
st,mis andsite
1 jälle parem!"
LE REIKMAN
ja süda
on hea kapital;'
|eid intresse. Kui
.'aksime unustama
s muutume kurt-
•ilpimedateks- tee-
•>püni liiguvad kä-
)rral, kui nad sõi-
Meie süda asra
[nutab ka ajutiselt
| a armastab oma
Jaan Lattik
fk Lenk ' -
n d
m a l l
§4.00
|isada juurde, saate-
I" talituses
[dview Ave.,
mt.M4K 2R6
Jpetajate Ühingu
lan. Toimetuse
>ronto, M4R 1T8
I
I
u
1#
I
j
'j
I
ppMeie Elu" nr. 18 (1421) -1977 REEDEL, 6.
emm»
Q i i D i i D i i D i i n i i B i i i i i i D i i D i i i M B i i i i i i i i i i i i i f l i i i i i i o i i D i i B i i a i i n i i a i i D i i o i i o i i a r
Aktiivseid noon
m
m
E
5
E
5
5
a
5
5
5
§ Harry Mürk on Eesti ühiskon-1
fnas hästi tuntud kuju näitelavalt. |
fHuvi teatri vastu algas tal õige|
| varakult, kuid siiski hiljem kui =
| eesti keele õppimine. Seda" õpeta-§
Isid kodus isa ja ema. Täiendus-=
§ koolis Harry ei ole ikämud. Ta lõ- =
i petas hiljuti Toronto ülikooli ro-f
I maani keelte alal, eriala prantsu-i
I se keel. Kavatseb õpinguid jätka* =
1 ta magristrikraadi omandamiseks 1
. | ja kui võimalused vähegi lubavad,|
I siis ka soome-ugri keeli Soomes.!
1 I Rahvatantsu'Harry hakkas õp-5
| pima 7 aastaselt ja tantsib pide-1
Ivalt kaasa. Ees seisab sõit Euroo- §
1 passe \ rahvatantsurühm Kunglaf
"koosseisus. Kavas on esinemised•
cn -oi
I Rootsis; Saksamaal ja Prantsus-J
finaal. Kuulub ka Eesti Emograa-i
§ filisse Ringi. * §
I Rahvatantsu kõrval teiseks suu-?
C i . 1X3
H remaks huvialaks on lavaline te-f
fgeVus ja näitlemine. Ta on neut-|
I raalne meie teatrite suhtes ning 1
| valmis kaasa lööma igaühega nen-1
Jdest, kui midagi huvitavat tahe-f
"takse lavale tuua. Viimaseks suu-"
t n •
•I remaks teatri sündmuseks oli |
1 opereti „Havai Lill" lavale toomi-J
§ne Torontos. Lavastajaks oli Ly-|
fdia Vohu. Harjutused algasid jõu-1
I Iu ajal. Igal nädalalõpul oli 2 har-1
| jutust ja vahepeal veel mõned f
I osalised harjutused. Kõik šeel
1 meeldis Harry'le, kuid edasiõppi-f
| mise, kavatsust teatri alal tal siis-1
1 ki veel ei ole. |
V= Äsjases Toronto E. Teatri la-1
I vastuses „Mees, kelle käes on |
J trumbid" oli Harril ulatuslik osa. |
I . Harry hindab eestlasi kui tub-1
Jlit ning töökat rahvast, kes oma §
| piiratud võimaluste juures on|
| saavutanud silmapaistvaid tule-|
1 musi. Tulevikus peaks ta küll tu-1
žgevamalt kokku hoidma, et mitte ü
1 kaduda teistesse rahvastesse. |
I Paheks on liigne kadedus. Sel-J
1 lest tuleks üle saada ja õppida §
= üksteist rohkem hindama mngf
I mõistma. Teatud pessimism on |
I tal eesti noorte suhtes. Paljudel §
|on kalduvus sulada kohalikku |
^rahvasse ja hoida eemale eestlas-l
5 te rahvuslikest üritustest. Toetus-»
|te andmisel ollakse kitsi. |
'. • § • •
i B H a H B i i l ' r i i : i l ! ; o : : B ' ' o • s : • : a : > K i ; • i:a 11 a n • n • 1 1 • i r a : i n u •:Ea ; ; as;Qu• i
Äuhi
STOKHOLM (EPL) — Dr. Puksovi
testamendiga Eesti Üliõpilaste Selt­sile
pärandatud varanduse protsen­tidest.
määras EÜS-zhürii koosseisus
prof/dr. Gustav Ränk, prof. dr. Evald
Blumlekit ja dotseni fil.dr. Herbert
Salu' tänavused teaduslikud auhin­nad
Rootsis tegutsevatele eesti ajaj
looiastele kokku . 6000 . US-dollari
(Rkr. 25.200) sLiuruses. . . • '.
Kolm ajalooteadlast, kellele auhin­nad
anti,'olid järgmised:
1) Dr... Aleksander Loitile doll. 3000
tema rootsikeelse doktori väitekirja
. eest -..Kampen om Feoclalräntan; Re-duktionen
oeh domänpolitiken i F.st-land
1655—1710,11" ühes saksakeelse
resümeega' „Dcr Kampf urn die Feo-dalrente.
Die Reduklion und Domä-nenpolitik
in. Estland 1655—1710, 1".
• '2); Dr'.-'Hain Rebasele 2700 doll. te-,
ma rootsikeelse doktori väitekirja
eest. „Infi!tratsioon/ ja kaubandus.
Uurimusi. Põhjamaade. hiliskeskaeg-
: ses Baltikumi poliitikas- ca .1440—
1479" ühes saksakeelse resümeega.
3) Dr. Ilmar' Afensile 300 doll. ka­he
töö .ee<t: ä) Kõrbe vasallisoqst
• Lennowe '••hing isiklike vahad uste säi­litamisest
mõnedel Lääne- ja Pärnu­maa
aladel Rootsi aja alguseni ja 2)
Kus toimusid Kõrbe talupoegade
. kai.tselahingud.
.. Vastavalt määrustele ei tohi töö
olla •ilmunud mitte varem kui kaks.
aastat enne. töo\ esitamist zhiiriile.
Tööde (esitamise .viimaseks tähtpae-
Hooaja hilisetenduseks, mis lausa
kevadhakatusse pürgis, lavastati Ka­nada
Eesti Teatri poolt 30. aprillil
juba tuttavaks saanud Monarch Park
Secondary kooli aulas Hugo Raud­sepa
komöödia ,,Mees, kelle käes on j
trumbid".
Vaatamata kaunile kevadilmale jä
teatriks ebatavalisele pärastlõunase­le
ajale läks etendus peaaegu täis­saalile,
mis meie publiku armastust
omakeelse teatri vastu veelkordselt
kinnitas.
Hugo Raudsepa ühe uuema ko­möödia
lavaletoomist meie siinseis
teatreis teiste varemnähtute kõrval
võib pidada heaks valikuks.
ükski H. Raudsepa näidendeist
pole sama võrdne „Mikumärdiga",
mis kui kulutuli vallutas Vabariigi
ajal näitelavad üle kogu maa ja mi­da
pagulasteatreiski edukalt mängi­tud
on, ent oma erineva ainevalla
poolest suudab „Mees, kelle käes on
trumbid" tungida vaataja huvifoo-kusse
ja vaatamata oma mõneti pa-radoksiküllasele
tegevusväljale sün­nib
pealtvaatajat jälgima ja aruta­des
mõtlema: ehk on samasuguseid
tegelasi meie ühiskonnas tänapäe­valgi?
Kahtlematult on H. Raudsepp
meie komöödiakirjanduses meister.
Sellelaadseks loominguks on annud
kõik eeldused ta kirjandusala taga­põhi:
Hugo Raudsepp tegutses hulk
aega vestekirjanikuna (nime all Mii­li
Mallikas), sealt sai või õppis ta
oma vaimukuse ning lojfsaka keele­pruugi
ja kirjandus- ning teatriar-vustajatöö
(1920—24. a. „Vaba Maa"
juures) andis talle terava kriitiku­pilgu
koos teadmistega teatritööst.
Hiljem saigi tast peamiselt näitekir­janik,
kes andis tõuke algupärase
näitekirjanduse virgumisele. H.
Raudsepp on oma näidendeis leidlik
sitüatsioonikoomikas, eht peamiselt
ületamatu on ta paradoksiküllaste
ütlemiste ja ääretult lopsaka keele­vara
poolest. Vaimukad on paljude
ta näidendite pealkirjadki, nagu
,,Põrunud aru õnnistus", „Salongis
ja kongis" j.t.
Sisult on „Mees, kelle käes on
trumbid" paljukasutatud ainevallast,
kus positsioonile tõusnud mees oma
naise kõrval veel näitlejatarišt armu­kest
peab, kuna aga naise endine
austaja on oma katte saanud mehe
ühe kompromiteeriva kirja ja seda
oma võistleja vastu trumbina kasu­tada
kavatseb. Tekib koomilisi ja
raskeid olukordi, kusjuures lõppla­hendus
endastmõistetavalt on ko­möödiale
omaselt õnnelik ja kõik
kolm paari ilusasti kokku viib,
,,Mees, kelle käes on trumbid" la­vastas
Rein Andre talle omase kor<
rauku ja läbimõeldud lavatööna. An­samblimäng
oli antud voolavalt, mil­leks
kaasa aitas ehk ka tegelaste
väikene arv ja suhteliselt vilunud te­gelaskond.
I vaatus, milles peamiselt
tegelasi jä olukordi alles tutvusta­takse,
tundus pisut venivat enam
küll tekstivaru kui näitejuhi töö tõt­tu
ja komöödiale omaseid naeru-purskeid
ta publiku hulgas välja ei
kutsunud. Asi paranes järgmiste vaa­tustega
ja muutus paiguti üsna lõ­busaks.
Lavapildi oli loonud Arthur Mih­kelsoo,
tõusikliku elutoa tagapõhjaks
tuues värvirõõmsa vaate meie üli­koolilinnast.
Laitmatu tehniline kont­roll
oli Eddy Kungla ja Eric JSoosta-ri
kätes ja ajalisist hüvedest olgu
märgitud, et etendus algas täpselt ja
oli paraja, pikkusega. Rekvisiitide
osas hakkas silma, et oli kasutatud
ajastule vastavalt meie endisaegseid
ajakirju ja ajalehti, stiiliühtseid kos­tüüme
ja sobivaid parukaid (V. And­re,
E. Vähi).
^.ab. Kokkumäng kaasnäitlejäiga
" Ernst. Vähi — .Hubert Lehmus,
^»s. ke^e käes ön trumbid, oli kõi-eriti
sobiv ja keskendatud kuju. Usu­tavalt
vanapoisilik, kelle hingeelu ta
enda arvates keegi ei tunne, ent kes
siiski osavalt abielusadamasse juhi­takse.
Näidendi koomilisimad stsee­nid
olid E. Vähi ja H. Mürgi koos-esinemisist.
Harri Mürk — üliõpilane Oku, oli
saanud kirjanikult kõige mahlaka­mad
ütlemised, mida ta noorusvärs­kelt
ja talle omase koomikutoonigä
esitada oskas. Oma ,,hingekäärimi-sed"
eriti patriootlikult kodumaa-saadust
— valget viina — kasutades
esitas ta toreda bravuuri ja uljuse­ga...
Noori naisosalisi mängisid Rita Sui
ja Tiiu Kask, neist viimatimainitu
külalisena Stokholmi Eesti Teatrist.
Näitlejatar Olli Naano Rita Sui esi­tuses
andis vajaliku segu „rikutud"
tüdrukust, kes elus suurt rolli tahaks
mängida, ent armukesena seda siiski
ei saavuta ja vanapoisi vallutamise­ga
lepib. Oma suhete kohta Sinisa­luga
ütleb ta selle naisele: „Mul on
vahekord teie; mehega selline, nagu
ta teil oma mehega pole. Kas te se­da
meest üldse vajategi?" Tabavalt
raydsepalik ütlemisviis.
Tiiu Kask — üliõpilane Kati, oli
sobivalt siiras ja nooruslik. Algul
hakkas kõrvu kuidagi ta skandeeriv
kõneviis; mida hiljem ei märganud.
Selge diktsioon viitab loomupärase
le (või õpitud?) heale kõnetehnikale.
Paremaks tutvumiseks oleks huvitav
näha loötusiandvalt näitlejatarilt tel
sigi osaesitusi.
Publik lahkus näidendi lõppedes
rahuldatult ja kinnitas oma kiitust
näitlejaile saadetud lilledega.
' LY KRABI-PARMA
Montreali Eesti Meeslaulu Seltsi laülumehed esinesid „lõbusa kavaga", kui külakosti tõi Toronto Eesti Meeskoor.
Ees MEMS koorijuht Eerik Kokker.,; Foto — O. Haamer
atiiyl juhataja B< Kang ilule11 suurteose.
o II »
Ühemehe peagu elutöö väärtusega suurteostesti Rootsis" (paralleel-väljaanded eesti ja rootsi keeles) oma
üle 500 pildiga, üle 10.000 isikunimega ja 2.000 ettetellijaga on suursaavutus, mille puhul pöördusime selle toime-taja-
koostaja mag. phil. Bernard Kangro poote' kõigepealt küsimusega, kui kaua võttis tegelikult aega selle hii-sooritamine.
/ ;
Näidendi tegelasile on kõigile an­tud,
oma eriline kaal, ega ole jäetud
kedagi otseselt kõrvaltegelaseks.
Osadejaotus oli sobiv, kusjuures
enimkogenuist Rein ja Valve Andre
mängisid notar Mani vald Sinisalu ja
ta naist Ellenit.
Valve Andre suurlinna daamina
andis isikupärase ja, väljaehitatud
karakteri, aeglaselt rahuliku ent
miimikalt väljendusrikka kuju tore­da
ja- osakohase kätemänguga.' Rein
Andre notar Sinisaluna võinuks olla
enam rafineeritum ja tundus ehk
liialt lihtsakoeline .mehe kohta, kes
tuulelipuna mitmeis poliitilisis ring­kondades
patrioodina liigub, Üks-meele-
mmistrikohale jõuab ja oma
naise kõrval naitlejatarist armukest
vaks igal;aastal on 3. oktoober.
. Auhinnad anti üle Ilmar Arensile
ja Hain Rebasele EÜS-i aastapäeval
Hasselbacklenis,. Stokholmis.
' AABS Newsletter nr. 2, mida see­kord
trükitud 3,000 eksemplaris, toob
hulga teateid balti-ainelise uurimis­töö
põllult. '
AÄBS konverents Torontos on tu­leval
'aastal. 11—14. maini, (väike"
muudatus kuupäevas). Ettekanded
o.n 20 minuti pikused, referente pa­lutakse
enesest teatada juba' enne
augusti kuu lõppu vastava osakonna
koordineerijale. Need on:, arheoloo­gia
ja õige vana aeg — Marija Gim-butas;
bibliograafia — Ritvars Breg-sis;
rahvaluule ja mütoloogia — Vai-ra
Freibefgs; keeleteadus ~ Dzintra
Bond; .kirjandus — Rimvydas Silbä-jöris
— keskaeg (ajalugu) — James
A. Brundage; uus aeg— Toivo Raun;
majandus- ja õigusteadus ning geo­graafia
— Zigurds . Zile; poliitilised
teadused ja sotsioloogia — Toivo
Miljan. Erisektsiöon „juudid bai ti­ku
mis". — Romuald Misiunas. Aad­resse,
saab AABS. liikmetelt või E.
ArujaTt tel. 447-8958.
Käesoleva aasta 10—13. juunini
peetakse Stokholmis. •samalaadiline
baltiaineline konverents. „Kölmas
balti kirjanduse konverents peeti 29.
ja 30. aprillil.s.a. Wišeonsin'i ülikoo­lis
(Madison), kus on ka näitus ,-,430
aastat leedu raamatut".
Lätlastel on ees tuleval, aastal hu­vitav
sümpoosion „Lätlased saartel
(West Indies) ja Lõuna-Ameerikas",
mis algab 9. juunil (1978) Venezuelas
ja siirdub-Trinidadi ja lõpeb Toba-gal
28. juvm.il.
•AABS on {huvitatud ka kirjastuste­gevusest
—: ja tahab saada teaieid
autoreilt kellel on kavas raamätu-pikkuseid
käsikirju balli-ainelistel
teemadel. Teatada toimkonna.juha­tajale
— Mardi Valgemäele..
Edasi loeme, et Läti matemaatiku­tel
ja keeleteadlastel on Riias valmi­nud
käsikiri läti tehnilisele-teadüsTi-kule
sõnaraamatule milles nüüd üle
1,200,000 sõna koos seletustega. Lisa­takse
et lähemate aastate jooksul
. peaks sellest välja kasvama põhiline
sõnaraamat.mis peegeldaks tänapäe­va
läti keele tuuma;.
• Toronto .ülikooli regulaarne aja­lookursus
„History 354Y" käsitleb
räh vust e küsi musi, Ve ne i mpeer i uni i
ja Ida-Euroopa ajalugu 1780—1945,
nende seas ka. balti rahvaste küsi­musi.
Prefessorid sellel kursusel on
P. de : Brock, H. L. .Dyke, J.- L. H;
Keep ja A.Rosos. Peale tavaliste üli­õpilaste
võiks see kursus huvitada;
ka vanemaid eestlasi — eriti teades,
et pensionäriealised.on õppemaksust
vabad. Samas on nimetatud ka, u
õhtukursüsena on^ eesti keele kursus
edasijõudnutele; Vello Salo poolt.
= •'."•,-, E. A.
..Esimestest labidataitest 197.4. a.
lõpupoole kuni raamatu foimeste ek­semplaride
kättesaamiseni 17. det-sembrim
1976 pisut üle kahe aasta",
tunnistab koostaja. „Teekond ideest
kuni raamatu valmimiseni ja turus­tamiseni
on ju õieti pikk ja komplit­seeritud,
kuigi väljaspool seda vae­val
t tuntakse. Eriti niisuguse teose
puhul, nagu „Eesti Rootsis". Et sää­rane
ettevõte on seotud suure riski­ga
nii .isiklikult kui ka majandusli­kult
kirjastusele, siis tuleb kõige­pealt
küsida: Kas niisugust raama­tut
On tingimata vajalik? Kui vastus
on jaatav, siis kaalud: Kas see on
võimalik? Kokkuvõte ühe pagulas-grupi
saatusest on hädavajalik nii
sellele grupile endale. kui ka teistele
vähemustele võõrsil. Aga see on ka­sulik
ka sellele maale, kus see grupp
tegutseb, sel korral Rootsile, kus uus
sisserändajate poliitika vajab häda­pärast
asjalikku materjali, kuidas
üks selline grupp funktsioneerib."
— Kas ollakse eestlaste osas seda
vajadust õigeaegselt taibatud?
„Kahjuks ei. Eesti osas hakkas see
juba veidi hiljaks jääma. Kolmeküm­ne
aasta tagused materjalid kaduma,
sündmused ununema. Teiselt poolt
on sündimas põlvkonna, vahetus. See
tahendab, et vajadus suureneb, et
algaegade tegevus saaks kirja pan­dud,
võimalused selleks aga vähene-vad.
On ju teada, et kirjastusvõima-lused
on kriitilises järgus, kui seni­ne,
ümberrahvustumise protsess, jät­kub,
kui me veel oma heaolu saavu­tamise
agaruses kaotame ka teise ge­neratsioonieestksi.
Nüüd on veel
Eesti Kirjanike- Kuuperatiiv,./.es/nii
suure teose väljaandmise riski võib
enesele võtta."
— See oli siis lähtepunktiks? Väga
suur Usaldus meid ümbritsevate
pidevate tagasilöökide keerises.
Kas tõesti oli kõik nii lihtne?
,,See oli üheks, lähtepunktiks/kuid
nii lihtne see muidugi ei olnud...Tei­seks
tingimuseks oli, et koostamine
ei-tohi iile kahe aasta kesta jä et see
tuleb läbi viia,' finantseerides- valja­andmist
ettetellimiste korras. Et
neid tingimusi täita, jäi üle ainult
üks moodus' — teose eest vastutab
üks isik. See peaks olema isiklikult
pidevalt meie kultuurielust osa võt­nud—
on ju arusaadav kõigile. Liht­sal
t' öeldes —.valik,langes minule.
Ülesanne oli-juba ette näha ulatus-:
lik ninu nõudlik; Et see nii suurek|
ku junes, et meie tesevus nii' laialda­ne
ja komp li iseeri tud ki oli, ei osanud
ma ette kujutada. Elasin läbi ka
kah 11 emise sil mapilke. Ku id paljude
i nim es te ab i j a osavö 11, mitte vähe m
usalduse andmine kirjastusele olid;
ergutavaks: teguriks. Ka mõte; et
meie tegevus Rootsis/ kaoks peagu
l^jetuü-, eriti Rootsi üldsuse silmis,
Ivui me ise ja just nüüd oma rahvus­grupi
tegevusele ajaloolist kokkuvõt­likku
ülevaadet ei annaks.; Seda nii
sõnas, kui ka piidis."
— See ülesanne ja kohustus eba­õnnestub
ja luhtub ning kannab
ilmselt väga raskeid tagajärgi,, kui
tõsieestlus ei tule ka omalt poolt
ühemehe-riskile majanduslikult
kaasa. Teose tähendus on suur
mitte ainult eestlastele Rootsis,
vaid vabale eestlaskonnale üle ko­gu
maailma. Pilt teose saamisloost
ei oleks aga selge ja täiuslik, kui
sa ei jutustaks kunagi samal rajal
katsetajaile veidi üksikasjaliku­malt
toimetamistehnikäst, mida
sul tuli kasutada.
,,Kui vastata küsimusele materjali
kogumisest, koostamisest jne., siis
esimeseks ülesandeks oli eksposee
kirjutamine, et. endale konkreetselt
selgeks teha, mida,;kui suures ulatu­ses
ja kuidas seda 30-aastast elu ja
tegevust nii kirjeldada, et oleks kae­tud
-kogu eksiilis olemise aeg algu­sest
peale, et oleks vaadeldud oluli­semad
elualad ja kogu maarala oleks
kaetud ka; geograafiliselt eesti kes­kusi
arvestades. Ja lõpuks, et kõiki
peatükke illustreeriks pildimaterjal.
Nii vaatlengi elu kolmes suures osas,
arvestades aega, tegevusalasid ja
geograafilist paiknemist. Seejuures
tuli hoiduda kordamisest ja jaotada
peatükid niimoodi, ei neid saaks üht­laselt
fotodega varustada.
. See tehtud, alles siis alustasin .ma­terjali
.kogumisega. Saabunud and­med
jaotasin süstemaatiliselt. Eriti
kehtis see piltide, kohta, et vältida
üleuputust, sest vaatasin läbi' vist
küll ligi 35—20 tuhat p i l t i / N i i nägin
ka, mis puudu jäi, mida tuli otsida.
Samal ajal lehitsesin läbi ajakirjan­duse,,
kogusin kõik vastavad teosed
ja ülevaated, mis trükis ilmunud.-Ar­vesse
tuli kiri, telefonikõne, inter­vjuu
kõik pidevat, valvel olekut ja
mälu nõudvad mooduseid.' Kokku
olen" registreerinud 230 /kaastöölist.
Tegelikult .oli nende arv suurem. Ka­sutasin
kõiki mulle kättesaadavaid
pildikogusid, nende seas ajalehtede
(eriti „Eesti Päevaleht") toimetusi,
organisatsioone ja eraisikuid.. Avali­kud
üleskutsed ei andnud pai ju abi,
ise tuli initsiatiiv võtta."
— Sellise töö sooritamisel julgen
iseloomustada seda tööd mitte kir­janikuna,
vaid rohkem teadlasena-spetsialistina..
Teame aga, et kirja-nik-
looja jagab luues endast alati
ja tükkhaaval osi lugejale, teadla-
, ne aga ammutab oma töös uusi
kogemusi ja muljeid, mis lähenda­vad
teda tõdedele. Kuidas kujunes
selles mõttes hiigelteose kujunda­misel
olukord sinuga?
„Jah, üldiselt on seif oige ja nõnda
küll. Mis puutub;olemasolevasse trü­kitud
materjali, siis Olid need kau­nis
napid ja lünklikud. Mõnel alal
olid head -sirged vaod küll aetud,
kuid enamasti - algaegade kohta. Pal­judelgi
aladel • puudusid:. igasugused
kokkuvõtlikud ülevaated'. Leidsin
neid kokku kogudes palju üllatavat,
mida ei olnud kunagi märganud, vä->
hem teadnud. 'See; oli õpetlik koge­mus
— kui palju meie tegevusest tä-:
helepanerriatu.lt meist mööda libiseb,
ununeb ja 'igavesti kaob. Ka meie
probleemid avanesid palju terava­malt
ja. nördimus' selle' puhul', mis
me oleme tegemata jäinud, oii. koha­ti
masendav.: Pidin konstänieerima
meie juhtkonna pikema-, aja' -pro­grammi
puudust, kuigi praktilises
poliitikas on oldud, agarad."
•lisaksid veel üht-teist oma koge­mustest,
küllap see tuleks täile •ie'-
ma ääretult raske ülesande täitmi­sel
kasuks.
„Materjä.li kogumine täiendamine :
ja - võimalike, vigade kontrollimine
kestis.kogu aja, kuni viimase korrek­tuurini.
Kui peamine osa koos, alus­tas
in teksti kirjutamisega. See on ju
alati kõige meeldivam osa tööst. See­kord,
raskendas asja see, et tuli ar- ;
vesse võtta, et tekst tuleb tõlkida
rootsi keelde-ja väljaanne on mõel­dud
ka rootslaste jaoks. Tuli kirju­tada
lihtsamalt, nn. normaalproosas.
Aga m e ie p ro b 1 eeme ja nõud m isi t u\h
esitada ikkagi nii, et see meile kahju
ei. teeks, kuid;kõik ära .öeldud oleks,
et „kari oleks terve ja susi söönud".
Pärast tõlkimisel, mida tegi mu tütar:
Eeva Merike (kontrollis pärast
rootslane Gustaf Törnqvisl), tuli
veel kord eesti osa täiendada, et
tekstid oleksid sama pikad ja sobik­ski
sama pildimaterjali juurde: Ees--
ti keel on nimelt lühem kui rootsi
keel. ;.'•::,,'.;,;•• !':••••'•; ,
...,Kui mõlemad tekstid laotud ja
korrigeeritud* algas pikk, -tööpäev
kokkumurdmisega. Ladu toimus fo-tolaomasinaga,
trükkimine offsettelv
nikas. Fotode valik, nende sobitami-he
sisuga, Suuruse määramine, lehe­külgede
kujundamine on aeganõucl-vad.
Seekord eriti, sest; folornatcrjal
oli ka tehniliselt väga;erinev. Palju­sid
pilte tuli uuesti .filmida, et saa--
da ühtlast resultaati; Olin sageli isr
kaasas fotolaboratoöriumis. " '
Mu eesmärgiks oli, erlahiilööduo:
raamat'ükskõik kust kohalt oleks ka
tasakaalus, ja et lehekülgede kujun­dus
oleks vaheldusrikas, et' pildid'
asuksid vastava teksti lähedal;ja lõ­pu
ks, et oleks nii pai j u -kui või ma 1 i k
pilte, kus inimesed on alksioonis, ei
istuks reas- fotograafi ees nagu'suu­rem
osa pilte ju on. •••'" '•
Lõpuks oli vaja kujundada umbri-.
sepaber ja köide eesmärgiga, et see
oleks lihtne ning siimboplne, ku.id
— siiski või ma li kull odav; Kõige vii­mane
etapp raamatu valmimise! uii
valvata; trükkimist, tagant tõuüata
köitekoda, et raaiuat jõuaks Rootsis
jõululauale. Seda la napilt 'jõudis:
.kuid väljasaatmisel tuli; tõotada ko­gu
pühade, aeg kaugele jaanuari sis­se.
Sellega ei ole aga raamatu eai-käik
kaugelt veel;lõpul."
Ei, ühe eestlaste pagulasaja suuri­ma
saavutuse —teose „Eesti Root­sis"
—J elukäik ei ole selle valmimi­sega
kaugeltki lõpul VÖib-olla on see
üks uusi avatakte. Raamat peab leid­ma
tee iga rahvusliku eestlase kodus­se,
peab kujunema arutlusaineks,
peab täienema andmetega võib olla
täiendava köite jaoks-eriti koostaja
arvastüsle tulemusena, ja — mis üli­malt
tähtis — juhtima meie võitlus­teed
kuni vabaduseni. Kõik seeme
selleks lõppsaavutiseks ön teoses
meisterlikult külvatud ja pandud
idanema. Põlluks on meie rahvus-.
-Tõenäolikult, kujunes kogutud; ü h i s k o n d tervikuna ja edu eelduseks
materjali raamatuks vormimine ' S e 5 k u i4a s tahame, oskame ja suu-üsna
tapvaks ülesandeks. Alusta­sin
ise kord aastate eest midagi5
taolist prof. J. Uluotsa mälestus­teose
osas, kuid väsisin raskes lei-vateenistuslikus
argipäevas. Seda
tööd jätkab nüüd samuti üle 590-
fotolise suurteose kujundamisel
minust noorem ja elujõulisem Ee­rik
Uluots, Jüri Uluotsa ppeg. Kui
dame hoida selle põllu umbrohu-vaba.
...V JOHANNES KAUP.";'.
siniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiHniiJiiii;,! iiln" iüüiii]
:; „MEIE - ELU''talituses on
müügil kõik paguluses ilmu­nud
ilukirjandus ja suures va­likus'heliplaadid.
IH!!]llllllllllllllllllllllllllItllllllllll||!i||||||||||!||||||;ii|]i),!llh'