Meie Elu = Our life, May 6, 1977

              2 REEDEL, 6. MAIL ^ "FRIDAY, MAY V ,^eie Elu" nr. 18 (1421) 1977
IOORTE AASTA
Gaidide ja skautide noorte aasta, se all mõndagi saada, kui neile 1 igi-kestaks
k.a. Jüripäevast kuni maail- pääs võimaldatakse. Veelgi enam,
malaagrini I akewoodis 1978. ä. Nii paljudel' sellistel noortel oleks palju
on see välja kuulutatud ja sellisena pakkuda ka erirezhiimi all olevatele
tuleb seda ka tervitada. On kaunis ja skautlikele noortele. Miks ei võiks
õilis, kui noored iseendile eesti ühis- näiteks noorte laulukoorid esineda
kohalikus raamis tähelepanu tõmba- skautlikel ettevõtetel noorte aasta
vad ja selle kaudu otsivad uut mo- raames. Sama küsimuskerkib tant-raalset
jõudu iseendis ja ühiskonnas, surühmade, võimlejate, suusasport-et
oma tööd siit peale seda suurema laste, koguduste noorte osas, kes on
innuga jätkata. kõik teinud rahvuslikku tööd, ainult
Selle noorte aasta proklamatsioo- teises sektoris. Selline „teiste noor-uis
taotletakse gaidide ja skautide te" kaasatõmbamine annaks uusi si-moraalsete
väärtuste esiletoomist demaid ja sõprusi, millistel võiks tu-koos
eesti rahvusliku kuuluvuse rõ- leviku elus olla etteaimamata tähen-liutamisega.
Soovitakse esile tuua dus.
Eesti Vabariigi 60. aastapäeva pühit- Et luua sidet mineviku ja tuleviku
semist. koos tähelepanuga rahvusli- vahel, ei oleks sugugi üleliigne, et ka­gule
tegevusele ja iseteadvuse aren- vändatud noorteaastal leiaks raken­damisele.
Tahetakse pöörata otsene damist ka meie aktiivne vanem gene
tähelepanu perekondlikus elus Eesti ratsioon, kellel oleks mõndagi jutus-riigr
ja rahva saavutustele ja ema- tada meie senistest organisatsiooni
keele arendamisele. Ning lõpuks kes- dešt ja seal tehtud tööst ning ees
kendada meie ühiskonna tähelepanu märkidest. Laske ka see rahvas noor-järelkasvavale
noorusele. te hulka, kui tahetakse sidet luua.
See on kõik hea ja kiiduväärt. Siis avanevad olemasolevad ühis-
Ometi oleks tahtnud näha, et algatus kondlikud lüngad, kuhu noored võik
oleks pandud veelgi laiemale pinna- sid ja ka peaksid sisse astuma, et
le, kus kõik eesti noored oleks haa- pärast noorte aastat tegeliku töö
ratud ja võiksid sellest algatusest juurde asuda,
osa saada. Sest meil on küllalt neid Nii tohiks skautlike noorte ,,Noor-noori,
kes ei kuulu skautluse rida- te Aasta" laieneda meie noorte ja va
desse ja vajaksid osavõttu sellest, nade ühiskondlikuks suurürituseks
mis eesti skautluse poolt on nüüd kust mõlemad pooled ammutaksid
algatatud. Kas ei otsustatud viimas- uut tegutsemisindu, mida jätkuks
tel Eesti Päevadel Baltimorels, et järgmiseks aastakümneks, Selline
tuleb korraldada üldine Noorte Aas- kaasatõmbamine saaks kaetud
ta?. Kuuldavasti töötatakse Noorte skautliku üldpildiga ilma västoHu
Aasta suunas ka mujal. Kui skautlik sattumata skautliku tegevuse erine-noorus
hüüd tahab oma noorte aas- vusega üldisest ühiskonnast. Kõige
tat korraldada iseseisvalt, siis kerkib olulisem on aga, et skautlusele ehda-küsimus
kui palju Noorte aastaid le annaks üritus laiemas ulatuses
meil on tulemas? Ühfe ja ühise hoor- korraldajaina tugeva aupaiste ja see
te aasta korraldamine ei ole siiski ei tohiks ülejõu käiv olla, arvestades
veel hilja, sest skautide programmi skautlikku põhitreeningul ja airvata-saablaiendada
ja kõiki noori korral- vat endadistsipliini.
dajateha ja osavõtjatena juurde torn- Meie uus generatsioon on juba
mata. See on vajalik. nähtavat silm^pistvust saavutanud,
Erilist tähelepanu tahaks näha kui mõtelda ainult andekatele talen-nende
noorte suhtes, kes on võib olla tidele muusika, spordi, kunsti, tea-perekondlikult
kaduma minemas. Et duse ja võib olla mõneski muus vald-neid
üles otsitaks ja kaasa tõmma- konnas. Ka need. peaks noorte aastal
taks kas või üksikute ürituste kau- rakendamist leidma, et oma saavu-pa.
Ka neist võivad saada rah- tustega endast nooremaile eeskujuks
vuslikult häälestatud eesti ühiskön- olla ja vaimustust külvata. Škaudi
na liikmed, kui neile käsi ulätatäk- põhikäsk on teha igapäev midagi
, se. Kuid meil leidub ka teisi noori head, kuigi võib olla veidi teises sõ-eesti
koolide ridades, noortekoori- nastuses. Kõikide noorte rakenda­des,
tantsurühmades, spordiühin- mine ja kaasatõmbamine annaks sel-guis,
naišvõimlejais, kirikute juures, leks igapäkevaseks heateoks võima-jne.
/ luse noorte aasta igaks üksikuks päe-
Ka need noored võiksid sellest vaks. Selleks õnn kaasa!
skautlikust algatusest ühiskorraldu- V.
oiitiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
Laenu vajaduse korral kasutage
TORONTO EESTI ÜHISPANGA
madalaid laenuintrešsimäärasid.
o • o o • o o o;0 . o e o c ö • • o o <»« o
Kiri Rootsist -
ÜLIÖPILÄ St TARTU!
Intressid arvestatakse veerandaasta viisi
FERSONAALLA1
••»«»t»o»o'«'»ooo'».»o
laenud on lahtised
2% m&im
Personaallaenüd on laenuvõtja "surma ja jäädava töövõimetuse
puhul kindlustatud $10,000.00 ulatuses.
ES OM JÕUD
AKTUAALSEL TEEMAI
President I. Carter tõotas ametisse astudes oma kõnes Ameerika rah­vale
uut ja värsket vaimu. Ta sidus USA välispoliitika inimõiguste eest
võitlemisega ja rabas sellega N. Liitu tema kõige õrnema koha pealt. Võttis
välispoliitilise initsiatiivi täielikult oma kätte. Kuid tema iškliku sõbra Ä,
Yongi poolt juhitud aafrikapoliitika on tekitanud ainult suurt tüli ja pa­handust.
Kõige viimati esitas J. Garter USA energia kokkuhoiu poliitika,
mis on praegu analüüsimisel. Kuid arvatakse, et USA Kongress; kunagi ei
kiida heaks presidendi kontroversiaalseid ettepanekuid, mis võivad kee­rata
pahupidi kogu praeguse majandussüsteemi. Kuid kõige halvem oh
veel asjaolu, et sellist energiapuudust, hagu tema ennustab ei ole olemas.
J. Cärteri suured kontroversiaalsed plaanfd ei ole pahandanud mitte üksi
N. Liitu, vaid need on põhjalikult ärapahandanud ka kõik USA senised liit­lased.
;-;
Kuna USA uue administratsiooni lismi ohtu. A. Young nimetas": Briti
trastilised sammud puudutavad ka taotlusi Rodeesias •.kanapojaajudegä
Lugupeetud LUGEJA KIRJUTAB
on Kanadas eesti gaidide ja
skautide suurlaagri aasta. See oh ju­ba
kuues Kanadas toimuv suurlaa­ger,
millest võtavad osa kõikide eesti
gaid- ja skautüksuste liikmed Kana­das
ning ka külalisi väijaspoolt, kok­ku
umbes pool tuhat noort ja juhti.
Suurlaager toimub Kotkajärvel 16.
—24. juulil 1977 ja suurlaagri nimeks
on KOTKAJÄRVE 77.
Nii nagu varem toimunud suur­laagrite
korral, pöördume ka see­kord
eesti ühiskonna — organisat­sioonide,
ettevõtetel vabakutseliste
ja üksikisikute poole palvega toeta-f
da majanduslikult meie ettevõtet.
Teeme seda teadmises, et eesti ühis­kond
on alati olnud meie noorte üri­tuste
suhtes vastutulelik ja abival­mis.
Oleme kindlad, et ka seekordse
suurlaagri korraldamisel ei keelata
meile abistavat kätt. Kõik osavõtvad
noored ja juhid tasuvad oma isikliku
Jaagrimaksu, kuid sellest ei piisa kõi­kide
nii suure ürituse kulude katmi­seks
ning suurlaagri programmi edu­kaks
läbiviimiseks.
Noorte juhid on juba pikemat
aega olnud tihedas töös suurlaagri
ettevalmistamisel. Nende tööd ja pa­nust
ei ole võimalik dollaritesse ar­vestada,
sest kõik sei toimub vabast
ajast, heast tahtest ning soovist pak­kuda
meie noortele head suurlaagrit
eesti vaimu, keele ja kultuuri alal­hoidmiseks
ning noorte arendami­seks
tublideks inimesteks ja headeks
eestlasteks. Oleksime väga tänuli­kud,
kui ka Teie annaksite omapool­se
panuse väärika ning jõukohase
toetusega aadressil: Gunnar Mitt, 7
Sidford Court, Toronto, Ont.M6S
2J3.
Kui soovite oma [toetust tulumak­sust
vabastada, siis palume tshekk
Mrjutada National Estonian Founda­tion
of Canada nimele. Kui seda ei
soovita, siis Suurlaager Kotkajärve
nimele.
Täiiame Teid juba ette!
Heade gaidi-, ja skauditervitustega.
• 1 . ; Tüa Kütt, ngdr
. Maleva juht
Silver Kask, skm
Maleva juht
Ivar Nippak, nskm
•••/". • Suurlaagri juht
Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi •—• ha
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesobivuse
korral jätta avaldamata.
Väfis-eestiased
Oleme püsivad . välis-eestlased ja
käega löönud püüdele Eestit vabas­tada!
Just niisuguse mulje saame,
kui loeme „Meie Elus" 1.4.77 toodud
Eesti Liit Kanadas Esinduskogu
koosoleku. kirjeldust. Eriti aga esi­mehe
R. Kreemi sõnavõtte.
Ühing Eesti Liit Kanadas soovib
haarata oma hõlma alla 'kõiki eesti
organisatsioone, olla liit, mis poliiti­kaga
ei tegele ja Eesti vabanemise
eest ei võitle. (Siiski märkame selle
liikmeskonnas poliitilisi "võitlusorga-
'riisatsioone!). ':•
- Võitlejate eestlaste liit — /Eesti
Liit peab tegelema poliitikaga ja se­minare
on tarvis poliitilise juhtkon­na
kasvatamiseks.
Kellele., ori vaja niisuguste juhtide
seminari, kes ei tegele poliitikaga,
ega võitle eesti vabastamise eest?
• Venelastele. Kanadaie — võib olla.
Mitte eestlastele!
•'- .' H.Riga
Warkworth, Ont.
O O 0
;. (Algus esiküljel) .
AK- esimehe algatusel lauldi üliõpi­laste
traditsioonilist laulu „Gaudea-mus
igitur..."
Hiljem mitmed vanemad vilistla­sed
ja professorid imestasid, et sal­mide
juures „Vivat Academiä" pal­jud
üliõpilased jäid. istuma, „Vivat
homnes virgines" juures mõned nais­üliõpilased-
tahtsid püsti, tõusta ja
mõned ei teadnud mida teha kui
lauldi „Vivat et respublica". Nähta­vasti
selle laulu traditsiooni ei ole
vajalise põhjalikkusega seletatud,
noortele üliõpilasorganisatsioonides.
Mai. vastuvõtu eeskavalisse ossa
kuulusid ; üliõpilaste ühislaulud ja
laulu-tantsii, ettekanne korp! Filiae
Patriae liikmetelt. Esinejaiks olid
Anne Tüll, Nöra-Mall Kerson, Maria
Tombak, Elle ja lvi Laikvee ja Kers-väga
lähedalt Kanadat, kui tema lä­hemat
naabrit ja muidugi ka meid
eestlasi, sest J. Carteri inimõiguste
eest võitlemine N. Liidus haarab ka
eestlasi N. Liidu range okupatsiooni
all,"siis. vaatleme siinkohal, mis J.
Carteri senisest sajapäevalisest va­litsemisest
Valges Majas laias maa­ilmas
arvatakse.
Tänapäeva maailmäpoliitikud suh­tuvad
J. Carterisse suure kriitikaga
Vaatamata sellele, et J. Carter on pa
handanud Moskvat, mis on üldiselt
positiivne samm, on ta aga pahan
danud oma „lahtise suu" välispoliiti­kaga
ka pea kõiki oma liitlasi. Ta on
löönud sageli-jDiria sõpru täiesti tee­nimatult
ja põhjuseta. Kuid on ka
neid, kes annavad-J. Carteri. esiniese
saja päeva juhtimisoskusele, väga
kõrgeid hindeid, tüeldakse, et inim­õiguste
eest võitlemise ja relvastuse
vähendamisettepanekutega ta on
haaranud-oma vastasel Moskval otse
sarvist ja on surunud N..Liidu selja­le;
Moskva on otse kui arust ära, sest
see löök väljast tabas N. Liitu väga
halval ajal. Kremli vananenud juht­kond
võitleb sisemise korruptsiooni,
järjest suureneva kriminaalkuritege-vuse,
noorte ulakuse ja dissidentide
vastu. Moskva oma Jv Carterit sõi­mav
propaganda aitab levitada dissi­dentide
ideoloogiat;
Oma relvastuse piiramise ettepa­nekutega
on Moskva otseselt surutud
nurka. J. Carter julges ka lõpuks
piiri tõmmata venelaste laiutamisele
maailmameredel ."Senini püüdsid ve­nelased
kalu kõigis paigus ja trotsi­des
rahvusvahelisi kalapüügimääru-si,
sest vene kalalaevad täidavad ai­nult
norme ja need on väga kõrged.
Selle tulemusena on N. Liidu ja USA
vahekorrad praegu oma kõige mada­lamal
punktil. Kuid oma lahtise suu
välispoliitikaga on J. Carter pahan­danud
kä pea kõiki USA seniseid pa­remaid
liitlasi ning oma mõistma iu
aafrikapoliitikaga on asunud soodus-,
tarna Moskvat ja F. Castrot Kuuba
saarel. . . . v'
J. Carteri uue adminitratsiooni
mustaks lambaks ongi kujunentid
'tema isiklik/sõber neeger Aridrew
Young, kes .määrati USA saadikuks
Liitunud. Rahva'ste Organisatsiooni
juurde. Kuid Ä. Youngi välispoliitili­ne
loba on toonud senini palju pa­handusi.
Tema kontroversiaalsed väl­jendused
käivad otse risti vastu pre­sidendi,
välispoliitikale. A. Young
ülistas ja kiitis Moskva käsilase F.
Castro tegevust Angoolas ja ütles, et
kuubalased on olukorra Angoolas
stabiliseerinud. See toimus seoses
sellega, et USA pidi oma Zaire vase-kaevandused
maha jätma ja oma
eksperdid sealt evakueerima, sest
kuubalaste ^juhtimisel toimub Mosk­va'
toetuse ja relvadega invasioon
Zairesse, et okupeerida USA vase-kaevandusi.
Ameerika - vaatab seda Moskva
laiutamist tegevuseta; pealt, mis on
pahandanud seniseid Ameerika sõp­ru,
Egiptust . Sudaani, .Marokot jt,
Prantsuse president G. d'Estaing oü
sunnitud: oma lennukitel transnor-
'teerima Maroko sõdureid Zairesse,
et sissetungijaid välja lüüa. Ä. Youns
näeb Aafrikas ainult valge rassi oh­tu
ja ta ei näe seal Moskva impcria-juhitud
poliitikaks. Need väljendu
sed oli ta küll sunnitud tagasi võt
ma. A. Young nimetas LÖuna-Äafrika
ja Namibia kahe rassi koostöö polii­tikat
kriminaalseks. Kõige halvem
on, et president on '.üldiselt nõustu
nud A.. Youngi rumalustega. Kuid
määras 'siiski abipresident V. Mon-.
dale oma Aafrika küsimuste eksper­diks.-
'
USA • liitlased suhtuvad• üldiselt
kriitiliselt J. Carteri välispoliitikas­se.
Bonnis peetakse J. Carteri aatom-relvastuse
.piiramise ja kontrolli et­tepanekuid
praegusel ajal, kus N.1
Liit suure hooga oma aatomrelvas­tust
suurendab liiga ebareaalseiks.
Kardetakse, et Moskva ja Washing­toni
vahelised arvete õiendäm^ed
teevad raskusi ka tema liitlastele. N;
Liit avaldab survet jälle Berliinile.
Pariisis leitakse, et J. Carteri Aafri­kast
eemal seismise poliitika ori ilm-
.selt ohtlik. Selle tulemusena on lek­kinud
Aafrikas jõudude vakuum ja
Moskva ja Kuuba täidavad'selle vaa­kumi/
Prantsuse president G. d'Es-taing
ütles ameeriklaste an-el vä^a
kõvu sõnu, kui ta saatis oma lennu­kid
ja instruktorid Zairesse, et pea­tada
Moskva ja Kuuba laiutamist
ning päästa USA vasetööstust Zaires.
Londonis vaadeldakse USA endise
maapähkli farmeri vehklemisi suure
huumoriga. Kuid ei loodeta sellest
palju tulu. Kairos ollakse J. Carte-rist
vaimustatud, sest seal arvatakse,
et ta ori võimeline Iisraeli seniseid
suuri ambitsioone Lähiš-Idas kärpi­ma.
Jaapanis valitseb üldiselt eba­kindlus.
Kõige rohkem pahandab
jaapanlasi USA vägede tagasitõmba
mine Koreast. Teiseks kardetakse, et
J. Carter valmistub 'Hiinaga eriti
STOKHOLM („Meie Elu" kirjasaatjalt). — Rootsi jõudis hilinemisega
kaunis üksikasjalik kirjeldus üliõpilasmeeleavaldusest Tartus, mis oli toi­munud
läinud aasta 3. detsembril, millest „Meie Elu" kirjutas oma eelmi­ses
numbris. Rapördi koostaja ja väljasaatja, kes ilmselt on sündmuse
juures olnud, on kirjeldanud sündmuste käiku,j miilitsa võimude lkatseid{
üliõpilasi laiali ajada ja kokkupõrkeid nendega. See kirjeldus rahutustest
oli saadetud Stokhölmi ;,Eesti Päevalehele" ja ka Teatajale". Mõlemad
ajalehed tõid selle täielikult ära, kusjuures „Eesti Päevalehes" ilmunud ar­tiklis
oli ehk mõningaid õige väikseid lühendusi, ka puudus „Eesti Päeva­lehes"
kirjelduse autori varjunimi ja saatmise kuupäev.
Proua Maria Laidoner oli isa poolt
poola päritolu. Perekond elas Vilnos
ja pr. Maria Laidoner, sündinud
Krušzevska,- õppis Vilno gümnaasiu­mis.
Samal ajal õppisid Vilno jiink-rutekoolis
Laidoner, Lill ja Soots,
pärastised eesti armee : kindralid.
Laidoner tutvuski oma tulevase abi­kaasaga
Vilnos. Preili Krušzevska :
sõitis, varsti ühes vanematega V i l -
nost;Turkestni, kus isa oli raiidtee-insener.
Laidoneri tutvus noore daa­miga
kestis edasi kirjavahetuse teel.
Kui. Laidoner oli juba ohvitser kap^
teni aukraadis ja õppis tol ajal Pe­terburis
J sõjaväeakadeemias, kohtus
ta uuesti preili Kruszevskaga samas
linnas, kus noor daam õppis kõrgi -
mail kursustel.vSeal nad siis.abiellu-;'
sidkl. ;., •
Sõnumis pr. Laidoneri kohta oli ka
märgitud, et Eesti Vabariigi- presi­dent
Konstantin Päts oli ka üksvahe
viibinud Jämejalal, kus .teda paljud
külastajad olid tahtnud vaatama
tulla. Siis olevat K. Päts saadetud
Viljandist Venemaale tagasi.
See ei ole mitte nii. Olen K. Pätsi
Viljndis 'viibimisest kirjutanud d:,'
Mats Nõgese ja ühe eesti halastajaõe
jutustuse põhjal, kuid see lugu on
juba unustatud. K. Päts sattus juhus­likult
ikestatud kodumaale. N; L i i :
dus hakkas maksma korraldus, et
vanad ja haiged vangid tuleb.saata
nende endistesse kodukohtadesse. ,
Venelased, kes K. Pätsi N. Eestisse j
saatsid, ei teadnudki midagi K. Pät­si
isikust. Ta sai Jämejalal viibida ;,
ainult mõned päevad ja teda said kü-v
lastada eelpoolmainitud dr." M. Nõ­ges
ja eesti halastajaõde. K. Päts oli
väga kurnatud, kuid selge mõistuse
juures. N. ..Eesti ametivõimud said-,
varsti eksitusest teada ja saatsid K.
Pätsi ühel ööl Venemaale tagasi, sest-...-
tema Eestisse jäämine pikemaks
ajaks oleks võinud N. Eesti rezhli­inile
mittesoovitavaid demonstratsi­oone
tekitada. Kus K. Päts suri, on
meile jäänud teadmatuks. Igasugu­seid
kuuldusi liigub tema kohta. Üks
viimane kuuldus ütleb, et ta on ol­nud
Pihkvas. Mõned aastad tagasi
anti Pätsi surmaasta kohta mitmeid
erinevaid teateid. Nüüd seisab pide­valt
N. Eesti teameteostes, et Kons­tantin
Päts, kes oli sündinud 1874,ön
surnud. 1956. Laidoneri kohta märgi­takse,
kes oli sündinud 1884, et ta
Olevat surnud 1953. Nv Eesti entsük--
lopeedias öeldakse täpsemalt, et K.
Pats on surnud 18, jaanuaril 195.6. .•
as" äratoodud .artiklis sei­sis
aga allakirjana: „Studiosus. Tar­tus,
detsembris 1976". Kirjelduses ei
ole sõnagagi mainitud, kas sellest
meeleavaldusest võttis osa ka vene
üliõpilasi, keda on Tartu ülikoolis
õige suurel määral. Kirjeldusest näh­tub,
iet meeleavaldajad olid ainult
eestlased. '\>
Äratab veel tähelepanu, et ülalmai­nitud
meeleavaldusest ei. olnud Root­sis
kuni demonstratsiooni kirjelduse
ilmumiseni midagi kuulda, kuigi
Rootsis käib alaliselt rohkesti küla­lisi
N. Eestist siin elavaile kaasmaa­lastele.
N. Eesti kõva tsensuuri all
ilmuvas ajakirjanduses ei olnud ju
sellest sündmusest sõnakestki' juttu,
kuid kuuldused. Tartu, sündmusest
pidi kiiresti levima: meie ikestatud
kodumaa rahva hulgas. Meid külas­tavad,
kaaseestlased. N. Eestist on
oma kõnelustes väga ettevaatlikud ja
kardavad kodus levinud „kõlakuid"
siin lühemalt refereerida. „Kõla-kuiks"
nimetatakse suusõnal edasi­antavaid,
sündmuste kirjeldusi, mida
N. Eesti ajalehed ei avalda. Nii ei
teadnud Rootsis, külas käivad ködu-maalased
palju jutustada ka mõni
aeg tagasi toimetulnud Kunda'vere­tööst,,
mis varsti üldiselt teatavaks
sai kodurahva hulgas. Punane' rez-hiim
on elanikkonna väga vaikseks
teinud. Siin käivad kodumaa külali­sed
ei julge vabas maailmas ka tele­foni
tarvitada, sest; neil on teada^ et
punase rezhiimi all elades nende kõ­nesid
kuulatakse pealt. Nad- ei saa
vabas, .maailmas sellest; kartusest
lahti.
: Tartu ülikooli venestamine ja üli­õpilaskonna
'elu avalduste kitsenda­mine
algas pärast Seda, kui Tartu
praeguse ülikooli rektoriks nimetati
Arnold; Koop, kahtlase teaduskraadi­ga
mees. /.Eesti Nõukogude Entsük­lopeedia",^
andes, mis ilmus 1972,
seisabjärgmist: ,;Koop, Ärhold,;sün-dinud
16. märtsil 1922 Petrogradi ku­bermangus,
eesti nõukogude hari­dus-
ja riigitegelane, ajalookandidaat
(1960): NSVL Pedagoogika Akadee­mia
korr.-l. (1968), NLKP. - ,; liige
(1946). Võttis Suurest Isamaasõjast
osa; Bait.i sõjalaevastikus ja Eesti
laskurkorpuses. Lõpetas 19.49 EK(b)P
KK Vabariikliku Parteikooli, 1955
Tallinna Pedagoogilise instituudi ja
1960 NLKP KK Ühiskonnateaduste
Akadeemia.; Oli 1952—56 Tallinna Pe­dagoogilise
Instituudi õppejõud,
1953—56 dekaan ja 1960—68 rektor,
1968—70 ENSV kõrgema ja keskeri­hariduse
minister. Aastast 1970 Tar­tu
Riikliku Ülikooli rektor. EKP KK
liikmekandidaat 1966—711 liige aas­tast
1971. NSVL Ülemnõukogu Ka­heksanda
koosseisu .saadik, ENSV
ülemnõukogu seitsmenda koosseisu
sööjate vahekordade-jalule seadmist [saadik (1967-68 Ülemnõukogu juha
ja see toimub Taiwani arvel.
Väga suurt ärevust on tekitanud
J. Carteri uus energia poliitika nen­des
maades, kes ei oma õli ja peavad
seda kalli raha eest ostma. Arvatak-*
se, et J. Carter laseb ennast oma
koonduslaagri minevikuga majandus­in
inistril Blumenthalil ja oma cner-giä
tsaaril Lessingeril õli suurfirma-cle
huvides alt vedada. Tulemuseks
on ÜSA majanduse allakäik ja rah­vas
peab oma presidendi poliitilised
rumalused kalli: hinna eest,lunasta­ma;.;
Kõige raskemini tabab see ener­gia
poliitika UŠA põhjapoolsemaid
osariike. ; ; .-. ••
usvmitrndkyltuur
isuse misiisfer
ti Holsman. Nende kostüümid ja
tants meenutasid charlestoni ae^a
mis omal ajal oli väga populaarne
Iseseisvas Eestis.
Noorteorkester KAJA saatel kestis
hoogne tants ja laul kuni varajaste
hommikutundideni.
OTTAWA -y— Portfellita minister
Joseph Guay asus mitmekultuurili-suse
ministri kohale võttes üle selles
osas tööministri John Munro üles­anded,
kelle ressooris need olid ala­tes
1974 a-st. Seega on mitmekultuu-rilisus
saanud nüüd oma iseseisva
ministeeriumi. Joseph;Guay on vali­tud
parlamenti Manitobast, kus
omab häid sidemeit etniliste grup­pidega.;.;
- •'•'.'.,;.•'; .'; ;•
Vannutamistseremoonial min. John
Munro lubas uuele 'ministrile oma
toetuse mitmekultuurilisuse kavade
edasiseks arendamiseks, nagu kol­manda
keele programmid mis prae­gu
käigus. -
„MEiE ELU" asutas eesti ühis­kond
ja seisab eesti ühiskonna t©8«
nlstusea
taja). Kirjutanud teose 1966: „NSV
Liidu ja kodanliku Eesti suhted'aas
tail 1920-1928". Nii seisab punases
entsüklopeedias.
See Venemaa eestlasest Tartu üli
kooli rektor on seega suhteliselt noor
mees ja saanud oma „hariduse" pea­misele
kõmmude kõrgkoolides. Tema
valitsemise all olevat Tartu ülikool
kaunis kasarmuliku iseloomu võt
nud. V;'.
.Panen tähele,... et eestlaskond- pagu­luses
hakkab ikka vähem j a vähem
mäletama; meie rahva ja vabariigi
minevikku. Vanem põlv: hakkab väl­ja
surema ja umbes 50- ja 55-aasta-sed
on ka juba nõrgad meie rahva
möödunud. ajastu teadmisis. Mõn
aeg tagasi kirjutati, et läinud aasta
surnud major Madise" olnud kinüra
Laidoneri adjutandiks. Ta ei ole ku
nagi seda olnud. Ülemjuhataja kind
rai Laidoneri esimeseks adjutandiks
Vabadussõjas oli kolonel Maasina
Pärast teda oli lühikest aega Laido
neri adjutandiks kolonel Grabbi, kes
aga varsti; nimetati; riigivanema:.ad
jutandiks ja pärast teda oli kindral
adjutandiks kapten Jaakson. ;
Laidoneri abikaasa kohta levita­takse
vaba maailma eesti ajakirjan­duses
ka. ebaõigeid, teateid. Ta on
praegu umbes 88-aastane ja \iib^b
tõepoolest Viljandi külje' all Jäm
jala haigla pikaaja ravi osakonna
Kuid ta saadeti sinna mitte kada
aega tagasi. Proua Laidoner pääsis
Venemaalt N. Eestisse tagasi j a elas
pikemat aega oma korteris Haapsa­lus
pensionärina. Hiljem asus ta
oma endise naisteenija perekonnas,
kes oli ka Haapsalusse asunud ja kes
oli seal abiellunud.; Tema mehel; oli
Haapsalus väike maja. Kui proua
Laidoner haigestus-, saadeti ta ravile
ühte Tallinna haiglasse. ;V
st© Mwhml Fyrad Lfd.
29. aprillil aktsia hind $4.84
145 King Street West, Süite 900,
Toronto M5H3M1 — tel. 364-1131
õhtul tel 925-6812
Minister lubas
toetust täiendus­koolid
Kõneldes 22. aprillil mitmekultuu­rilisuse
ühingu konverentsil Thunder
Bay's, ütles minister John Munro, et
kuigi föderaalvalitsuse tegevus on
hariduseküsimustes piiratud, kuna
need kuuluvad provintsivalitsuse
kompetentsi, on mõnikord aidatud
etnilisi gruppe keeleõpikute välja­andmisel
ja muude õppevahendite
muretsemisel. Nüüd on seda pro­grammi
laiendatud ja abi antakse
vabatahtlike gruppidele õppemater­jali
hankiniiseks keeleõpetamiseks
ja õpetajate ettevalmistamiseks. Väl­jatöötamisel
on juhendid täiendus­koolide
majanduslikuks toetamiseks.
uus direktor
sejdvägede staabiülemaks
.Liiguvad kuuldused, et Uus CIA
direktor admiral Stärifield Turner
saab varsti uueks ÜSA sõjavägede
staabiülemaks, vähemalt J. Carteri
teisel valitsemisperioodil.
USA sõjaministeerium
s@osib Moskvat
Strateegiliste; relvade kontrolli ja
piiramise; lepete asjas käib .kulisside
taga äge võitlus Pentagoni ja välis­ministeeriumi
vahel. Pentagoni eks­perdid
soosivad. N. Liitu ja on valmis
tegema Mcjskväle 'uusi järeleandmi­si,
kuna välisministeeriumi, eksper­did
leiavad; et Moskva laiutamisele
tujeb panna piiri, r :
„Mei\
lig
kii S|
hust;
Mc
põj
roi
Kuidl
gugi,
ja se|
vem
meiei
vad
tele.
kes il
konni
otsesl
. teks.l
igal
peani
võiml
meidl
di.
tegijj
võim]
nistli]
isegi
kbmil
maa
mu nii
püül;
•sellel
Kuid]
kindll
meie
tek.v
kindcp
kanni
baks,
Elli
. ' : ü . - .
kir
75° j
Noor
rusi
J. Pa|
Peter
musti
sel M
mis j oi
et pasp
ti güi
jäikuj
Eesti
pa.lfiu
'• lid,"
meeni
raätlvij
niandl
da.
Te s|
U.
.aaai
60 aa
ratsi cl
• rc joepj
Liidul
te ja
Laas
Allosi
pn iw
kirjai]
Kork.
laste
tänavl
kated
^kaastl
ter
jaks
Olta\\|
H. i
-U.
tusekl
.,- andel
Kanal
tööd
esi mci
.anda
cl a 1 ai
•.-'•.märgi
ja mj
selt h
mis!
Väli
tõi
., väisid
kesti
; valis v|
vu se
Praed
".' Jam i
• -hästi
rita.ni
Olla vi
gud
tunnil
naela
ees' t|
1 iste. j
lunnil
; ter j/iil
On p|
kui H
ka vi
-oma
k rii t i
naga
Rai
liiei
omi
/1 ööst I
Liidul
Venel
N. Li
sis
nagu]
võtntl
ettevj
gratlil
ti" - oi
OlU.
päevc
vähei