Meie Elu = Our life, August 12, 1977

              "8- REEDEL, 12. AUGUSTIL — FRIDAY, AUGUST. 12 eie Elu" nr. 32 (1435) 1.977
'. ALlAN H. TAMM.,
Sündinud Montrealis 1955. Lõpetas
Montrealis McGilli Ülikooli mehaa-nika-
inseneri teaduskonna Bachelor
of Engineering kraadiga ning „Uni-tfersity
Scholar" tunnustusega. Aka­deemiliselt
kuulub Korp! Vironiasse.
E I N Ä T E A T E
Agronoom Ralf Kask maeti 3- au­gustilTallinnas.
Ta töötas kaua ETK
juures ja läks pensionile mõni aasta
tagasi.
Lääne-Saksamaal, Dieburgis
(Frankfurdi lähedal) suri 19. juulil
pressifotograaf Udö Loigom, sünd.
1911. ä. Tallinnas. Kadunu töötas .pii-.'
dimehena ajalehtede juures juba va­bariigi
ajal. Soja päevil oli ta Tallin­na
päevalehe „Eesti Sõna" pressifo-tograafiks.
Päkast sõda oli Salzburgi
laagris, kust asus Dieburgi. Ta oli
seal abiellunud sakslannaga ning jäi­gi
Saksamaale elama. >
Udo Loigom tõi põgenemisel Ees­tist
kaasa rikkaliku kogu filmirülle;
kus õlid jäädvustatud kõik olulise­mad
sündmused Tallinnas ja mujal
sõja päevüy|Küid samuti oli tal roh­kesti
fotbsid põgenemiselt ning laag­rite
elust. Paljudki tema tolle ajajär­gu
fotod oh saanud pagulasväljaan­nete
kaudu üldtuntuiks. Saksamaa
Kesksed organisatsioonid peaksid
katsuma neid filmirülle kätte saada,
kuna see moodustab hindamatu ar­hiivi
sõja päevilt ning dipii-põlvest.
JJdo Loigomi lastest (eelmisest
abielust) tütar Maie perekonnaga ja
ppeg Mati abikaasaga elavad Südbu-rys,
Kanadas.
Viige oma perekonna sqfari
t o o
riosse»
Vaadake vabaduses uita vaid uhkeid lõvisid, tiigreid, hüää-nisid,
india jähileoparte, elevante, majesteetlikuid kaelkir­jakuid,
kaameleid jaanalinde, antiloope, haruldasi valgeid
ninasarvikuid, ahve ja palju palju muud.
Vaadake seda kõige mugavuses ja kartuseta oina autos või
bussis sõites.
Avatud: nädalapäevadel kl. 1.2—4.30 pl.
nädalalõppudel kl. 10 hom.—5.30 p.l.
Tprmiajaline."sõit Torontost, Londonist ja Niaagra Fallslst.
iBü DnBnaHHnaiianBniTisiiBiiiiiaiiiuaniiitinBnBifBiiDiiDUDMDUDiiDMDiiDiicTicHEi! D ü o i i D i i D i i o i i o i i B i i c n a i i o i i c n o M q n n i i D i t D M a ü a u a i i a n a n ii
Rockton, Ontario (519) 623-2620
LÕBUTSEGE HÄSTI!
Reedest 12. aug.—21. aug. Magda
Pihla maalide näitus 19 Wallace Ave.
Laup., 13. 'augustil Valguspidu al­gusega
kl. 8 Õ. Jõekäärul.
^ Kolmap., 17. aug, algusega kl. 7 õ.
Aiandüsklubi õppekäik Edwards
Gardeni. '
.ir Laup.( 27. aug. ja 28. aug. Eesti
Sõjameeste Suvepäevad SeedriöruL
x Esmasp., 29. aug. Asta Willmann-
Linnoti loeng algusega kl. 7.30 õ.
Tartu Collegels.
iz Teisip., 30. aug. algusega kl. 7.30 õ.
Andres feekna loeng Tartu Colle-geis.
: . ,
Seeöri seadusr
MARC LINETT ..
' (CANADIAN SCEME).; — .Noorte
kurjategijatega tegeleb föderaalsea-dus,
mis kannab nimetust The Juve-niie
Delinquents Act. Juvenile Court
tegeleb süütegudega, kus kaebealus­eks
õn alla 16-aastased poisid ja
tüdrukud. Ajaloolisest seisukohast
vaadeldes rajati erikohtud noorte
süütegude arutamiseks selleks, et
eraldada neid protsesse täiskasvanu­te
protsessidest.
Juvenile Courtl kohtunikule vaa­datakse
sageli kui lapsevanema ase­täitjale,
mida kinnitab ka Juvenile
Delinquent's Äct'i 38. sektsioon kus
mainitakse, et noore kurjategija eest
hoolitsemine ning tema distsiplinee-rimine
peab sarnanema võimalikult
vanema käitumisele lapsega. Teiseks
seaduse silmapaistvaks iseloomujoo­neks
on, et kui noor leitakse süüdi
olevat, siis ei taotle kohus tema ka­ristamist
vaid püüab esmajoones', te­da
aidata. Nii mainitakse seaduse 38.
sektsioonis/et võimaluste piirides ei
tule noort kurjategijat vaadelda kui
kriminaalkurjategijat, vaid kui eksi­teele
sattunud ja valesti suunatud
last, kes vajab abi, julgustamist ja
toetust., '
Kui noort süüdistatakse mingisu­guses
kuriteos või eksimuses (delin-quency)
siis tuleb kindlaks teha, et
ta rikkus mõnda maksvat seadust,
tavaliselt on see kriminaalseaduse
rikkumine.
Toome allpool ühe konkreetse juh­tumi
oma tagapõhjaga, mis aitab sel­gitada
noorte kuritegevust. Ühel lau­päeva
õhtupoolikul võttis üks 15-aas-tan.
e poiss oma venna mootorratta
ning läks. sellega sõitma. Liiklustule
'juures startimisel kaotas poiss kont­rolli
mootorratta üle ja libises tee
keskele, kus ta põrkas kokku vastu­tuleva
autoga. Autole tekitatud kah­ju
oli..30 dollarit, kuna mootorratta­le
tekkinud vigastused ulatusid 60
dollarile. Poiss pääses ainult põrutu­sega
ja kriimustustega. Juhtunu põh­jal
süüdistati poissi alaealisena sõit­mises
ja hooletus sõitmises,.mis.on
keelatud Juvenile Delinquent's Act-
'iga. "Ülekuulamisel seletas poisi isa
kohtule, et see on esmakordseks juh­tumiks,
kus poiss on sattunud vastu­ollu
seadusega. Samuti on tulevikus
sellised kiusatused kõrvaldatud, ku­na
mootorratas: on saadetud lääne­rannikule,
kuhu poisi vanem, vend
elama asus. Isa kinnitas samuti, et
ta tasub autole kokkupõrkel tekita­tud
kahjud ning et poeg omakorda
tasub/talle nende dollaritega, mis ta
saab lastehöidmise eest. Kohtus esi­nev
advokaat andis omalt poolt kin­nituse,
et ta teeb poisile selgeks te­ma
seadusevastase käitumise ja sel­le
tagajärjed. Neid olukordi arvesta­des
tegi kohtunik sine .die otsuse,
mis tähendab seda, et kohtunik ei
leidnud vahejuhtumis kuriteo mo­mente.
Nii kaua kui poisil ei juhtu
uusi. eksimusi seaduse vastu, ?i ole
tema nimi noorte kurjategijate ni­mekirjas.
Kui laps või noor kutsutakse Ju­veelile
Court'i, siis peavad vanemad
võtma seda sündmust väga tõsiselt.
Kui noor satub kohtusse; siis lavali­selt
on siin tegemist seni avastama­ta
probleemi sümptoomidega ning
vanemad peavad otsima 'professio­naalset
abi. Mõningatel juhtudel saa­dab
kohtunik kohtu alla sattunud
noore Court 01inic'usse, mille koos­seisus
töötavad ;. professionaalsed
psühhiaatrid, psühholoogid, sotsiaal-ametnikud
ja teised suurte koge­mustega
professionaalsed inimesed.
(Mare Linett on Toronto advokaat)
HELSINGI — Praegu käivad läbi­rääkimised
N. Liidu ja Soome vahel
vodkapudelite ja nende pakkimisva-hendite
valmistamiseks Soomes. Kü­simuses,
on aastas kuni miljoni pu­deli
produtseerimine. President U.
Kekkosega koos Moskvas käinud
prof.; T. Sarpaneva on jätkanud nõu­pidamist
ja ta ütleb, et läbirääkimi­sed
on jõudnud juba üsna kaugele.
Ta on ise ka uue vodkapudeli ku­jundaja.
Küsimuses ^on uus Vene. | leerimise^tööoStSiseva^Iep
| Kõigile, kes otsivad luuletustes
I sisu, tohiks olla teretulnud all-
I järgnev poeem; mis polegi muud,
| kui aina sisu. Siin ta on:
| Törts keedusoola laktülaadiga
| ja nisukliistrit kaitsiumfosfaadi-
| ga; suts taimevõid, ammoonium-
| kloriidi ja pruuni suhkrut, milles;
I mohoglütseriidi; tükk pärmi kaa-
1" liumbromaadiga ja naatriumpro-
| pionaadiga; siis naatriumstearüü-
| li, mett ja solksaks: klooristatud
1 vett.
Jv Kui mõnel lugejal selle lüuletu-
| se mõistmisega raskusi on, siis
| ärgu ta süüdistagu iseennast, sest
| viga on luuletuses, millest tehni-
§ listel põhjustel üks osa tuli kah-
I juks välja jätta, kuna see mille-
I gagi ei tahtnud riimida. •
| See oluline osa on sepikujahu.
| Alles siis kui kogu see poeem i-
I täis aineid on sepikujahuga hästi
| segamini sõtkutud, saab lugeja
|. kõht hakata reageerima vastavalt
OD. , W
| kõhu omaniku vaimu ja kere sei-
I sukorrale antud silmapilgul. Mõ-
5 nel tärkab isu, mõnel kerkib esi-le
kujutluspilt samagonni destil-vodka,
mida tahetakse saata turule
Moskva olümpiamängudeks. Praegu­se
kava kohaselt valmistatakse pude­lid
alul Soomes, aga hiljem müüakse
N. Liidule masinad ja õpetus, kuidas
neid pudeleid valmistada. Selle järel
jätkatakse pakkimisvahendite ja eti-ketisiltide
tegemist Soomes. (EPL)
eriJa tungal teri
ku kaitsvas rüpes, mõnel hakkab
| ühtselt koht pööritama.
1 Aeg aga kõik asjad parandab.
I Jätkem kogu kupatus mõneks;
I ajaks omapead, tegeledes vahe-
| peal millegi muuga, andkem sel-
I lele siis kuju oma suva järele ja
I heitkem kõrvetava kuumuse kät-
I te; Ütlematagi on nüüd igaühele
| selge, mis on selle rituaali tule-.
| mus — sepik, muidugi. Sepik a la
| Canada 1977.
Igal pahet on ka oma heledam = Kõigile neile aga kes ikka veel
oma saaduste eriliselt häid oma- f.
duši tahavad esile tõsta, siis ni-.f
metavad nad neid „kodutehtuiks". | ;
Kes jõuaks loendada kõiki neid f
vormilt koduseid ja sisult muinas- i
jutulikke maiuspalu, kuid üks |
neist tohiks ometi väärida maim- |
mist oma valmistamise lihtsuse |
tõttu. Ainult kümme sekundit |
kuluvat selle „koduse toidu laadi" |
supi valmistamiseks, millel on see |
ületatamatu „kodutehtud toidu" |
maitse, nii õpetab meid tekst pa-1
kendil. Samast võime lugeda ka,|
"miirešt see lihtne maiuspala koos-f
neb. • «
Ja kes raatsiks seda kirjeldada!
teisiti kui. luulevormis: |
Maisitärklis, suhkur, monoglüt-1
seriid, kuivendatud sibul, küüs-1
lauk, vürts siliitsiumdioksiid, loo- f
muiikud maitseained, sool, lak- f
toos, diglütseriid, kuivendatud | ' ;
kanaliha, ingver, tiamiinhüdro- §
kloriid, kuivendatud maisisiirup, |
dikaaliumfosfaat, jtaimerasv hüd-1
reeritud, riaatriumkaseinaat, kui-1
vendatud petersell, soojajahu, f
trikaltsumfosfaat; kanarasv, letsi- i
tiin, - mononaatriumglutomaat, I
värv, laktikhape, ingveri ekstrakt, |
polüsorbaat, ja dinaatriuminosi-1
naat ja dinaatriumguanülaat ja |
naatriumsilikoaluminaat. |
Kui sellised eksootiliste nime-"
ta
dega loetelud inspireerivad meid -
luuletama, siis ei teenita sellega «
mitte ainult muusasid, vaid ka l
praktilisi ülesandeid. Kas ' pole |
palju kergem meelde tuletada toi- -
duretsepte, kui need on luulevor- 2
mis ja neid tarviduse korral ma-1
ha deklameerida saab. -
külg. Kas pole hommikul suure vae-j | uskusid, et sepikut valmistatakse Kui vanasti munade keetmise 2
vaga voodist välja saades lohutav\ 1 ühtselt jahust, piimast ja võist, aega mõõdeti liivakellaga, või sel-1
Ühenduses Luteri kiriku kongres­siga
Tanzanias on E, Luteri kiriku
konsistooriumi nimel selle liige
Wold. Palm saatnud ringkirja kõigile
Luterlikele konsistooriumele kogu
maailmas.
On juhitud tähelepanu, et okupee­ritud
Eestis on võimude toore surve
ja elementaarsemategi inimõiguste
ja vabaduste jalge. alla. trampimise
tulemusena kiriku liikmete arv 1957-
da a. 350000.langenud alla 250.0Õ0.
Needki suuremas osas vanem gene­ratsioon.
• 1957 a. ristiti lapsi 58.8%,.1974 väid
10,4%. Äbiellümistest toimusid kirik­likult
1957 a. 30%, nüüd vaid. 2.9%.
Kiriklike matuste protsente; oli 1957
a. 64.5%, 1974 :a, vaid 38.6%. Seega
2/3 lahkunuišt pannakse lihtsalt aia
taha;auku. Kuna nooremale generat­sioonile
edutamine jä vähegi vastu-tusrikaste
ametite omamine ön vii­dud,
seosesse komparteisse kuulumi­sega,
siis on.kompartei liikmete ar­vus
praegu 'okupeeritud Eestis1 juba
50.000 meest.ja naist. Kirik oiv oku­peeritud
Eestis surmavas ohus.
Moskva on jultunult öelnud, et
kommunismi, eesmärk, on elimineeri­da^
rahvusi, kui iseseisvaid, poliitilisi,
ja kultuurilisi üksusi (Kuigi: Vene
põhiseadus; räägib vastupidist keelt)
ning ainukehtiva nõukogude rahva
loomine koos marxistlik-leninistliku
kultuuri ja keelega. Selleks keeleks
on muidugi vene keel. („E. P'.").
teada, et umbes kuueteistkümne tun
ni pärast oh kõik see tüli ja pahan­dus
jälle möödas.
Oskus, olla tänulik, seisneb selles,
et sisendada väikese heateo tegijas
tahet, sooritada üks suurem heategu.
. Et igaüks kunagi oma elus mõtte­tust
juhtub kõnelema, on paratama­tu,
Kui seda tehakse aga siira tõsi­dusega,
on kuski midagi korrast ara.
Vanasti tuli võtta vill kahekümne
lamba seljast, et riietada üks sõdur.
Tänapäeval on kunstlikud kuidained
tõrjunud villa tagaplaanile ja sõdur
on muutunud harulduseks, kuna te­ma
koha on võtnud riigiametnik, kel­le
ülalpidamiseks tuleb nülgida nahk
kümne maksumaksja seljast.
Ega töö konti riku — on üldiselt
tunnustamist /leidnud fakt. .Ometi
pole puudust nendest, kes on selleks | Vaadakem ainult toitainete^irma-
Iiiga ettevaatlikud, et hakata seda ise i sid, kes selle-asemel, et oma me-
I pärmi ja soola lisandamisega,
? peab selguma, kui maha nad on
| jäänud ajast. Neil pole aimugi,
| milliseid haruldusi nad iga päev
| tarvitavad oma kere liikvelhoid-
I miseks ja uuendamiseks. Kui- nen-
| de ajud taipaksid vaid järelepäri-
§ da nende eneste soolikailt! Mis
I ime siis, kui sellistel vanamoelise
| tel inimestel .moodse ajavaimu-
| kohases seltskonnas viibides tar-
| kusest puudu tuleb sellistest vai-
I mukatest keskusteludest osa võt-
I tes> nagu seedimishäired ja laksa-
" tiivid.- '
Cl
| Meie toit rikastub üha enam ai-.
1 nete poolest', mis teda õilistavad
I ja lausa piinlik on mõelda, kui la-
I basest kraamist meie kunagised
I vaimusuurused .ja maailma-rekor-
I dite omanikud oma energia, am-le
järele, mitu korda kokk jõudis ~/
Pater Nošter'i palve maha lugeda, |
siis nüüd saaks igasuguste toitu- 2
de keetmise või küpsetamise aega ?
,arvestada vastava toidu retsepti -
deklameerimisega. Nii näiteks, 2
kui see' luuletus, milles eelpool |
kõik sepiku toorainet olid ülesse §:
loetud, 77 korda hingestatult ma- 2
ha deklameerida, peaksid sepikud ^
ahjus kenasti küpsed olema. Kes |
aga krõbedamast koorikust lugu |
peab, võib panna veel ühe tosina £ :
• Otsa.' r
i j • . nr
Populaarsemate palade retsepti- &
de jaoks võiks ka viisid luua, mil- 2
lega kokale jääks valik kas dckla- ^
meerida, või kitarri, saatel maha -
•laulda pma retsept. ~
Kujuteldagu väid, millist, uut |
hoogu see annaks laulukultuuri ž
| mendasid.. Kuid alandlik meel, arengule kui- staare tõuseks igal
I millega nemad oma leiba murd- pliidi tagant, nagu rakette kunin- §
= sid, pole surnud ka tänapäeval.
omal nahal proovima.
: Suure saladuse hoidmine käib mõ­nedele
nii üle-jõu, et nad.seda üksin­da
ei jõua kanda. • :
inud PEDESTRI JAAN '
- e 9
ImubAOTS VOMMI teine luuletuskogu
rr
„Varjuä" on asjalikumalt ja viimistletult vormistatud biograafili­se
emotšionaal- ja eeposlise luule psühholoogilisem osa. Rohkem
rõhutamist leidnud ka Välis-Eesti kujutavkunstnikud ja eestluse
probleemid lähemast ümbruskonnast.
Luuletuskogu ilmub hiljemalt veebruaris 1978. Raamat tuleb 240
leheküljeline, esitatud 251 luuletust seitsmes osas. Kujult sarnane
„Minu hingele' V
Ette tellides toetate autorit kui raamatu väljaandjat ja ettetelli-jate
nimed tuuakse ära raamatu tagaosas „Tabula Gratulatorias".
\ Ettetellimise hind $7.00. Paluks saata raamatu ilmumiseni autori
aadressil: ANTS VOMM, 122 Barker Ave., Toronto, Ont., Canada—
M4C2N9.
Rohkem kui kunagi varem vajame eestikeelset kirjasõna, kui me
kadunud rahvusena ei taha kuuluda inimkonda. Vaimselt on iga
keele kadu, samm tagasi, mitte samm edasi, nagu ekslikult arvatakse.
. . LUGUPIDAVALT AUTOR
välfaqndrriirie
[ootsi
| . haniseeritud toodanguga hoobel-
H da, omistavad tunnustust toidu
I .valmistamisele kodus. Kui nad
ganna juubeü-tulevärgist. Kui
need köökidest kajavad helid ei
suudakski üle karjuda valitsevast
poppmuüsikast, siis on vähemalt
nende sõnades rohkem sisu, kui
kantri- ja rokkmuusika lauludes.
.Nähes politseid trahvimas valesti
pargitud autot, näeb igaüks selle õi-f »K u u l s i r i > e t t e i e l u t a r õpib :.espe.
get põhjust, väljaarvatud kui tege- r a n t o t ' " ütleb üks tousikuproua tei
mist on tema oma autoga. jsele. „Kas ta valdab seda hästi?"
^ • . • . „Nü perfektselt, nagu oleks ta Es-'
:Kanda riietust; mis tuleb m o o d i 5 P e r a n t o s sündinud." •:. v \
t l l l l l i n i l l l l O l l B t l t H H W I U I S t l t ü^
Kelner külalisele:
„Kuidas maitses steek?"
„Suurepäraselt. Ma olen asjatund-l
" ••••:;.--''' . • -
„Kas olete lihunik?"
„Ei. Ma parandan saapaid."
J'. ^
Köiituvad kaks idaberliinlast.
„Kuidas läheb?". küsib üks.
ja.
ANTS VOMMI ,,,,VARJUD" ETTETELLIMISLEHT.
i. ettetellija ees- ja perekonnanimi
tänav ja majanumber
linn, maakond ja riik
postinumber summa
VÄLJA LÕIGATA; AINULAADNE VÕIMALUS!
PLII nmnjj «GDimn ULUULU t e r a n ' Kuman nnSXXB DS3HZB KB3X1EEI nwr V-ITTI CD
STOKHOLM (EPL) -.Televisioon
esitas siin poolteisetunniüse filmi "ve­ne
sõjavangide ja sunnitööliste väl­jaandmisest
Teise Maailmasõja lõpp-aastal.
Väljaandmine Stalini rczhii-mile
toimus vägivaldselt, ilma et väl­jaantute
arvamist oleks küsitud.
Ebainimliku otsuse tegi Inglise va­litsus
selleaegse välisministri Antho-ny
Edeni survel. Eden soovis hoida
alal häid" suhteid venelastega, oli ka
halvasti informeeritud (nagu kogu
läänemaailm) Stalini rezhiimi bru­taalsusest
ja ebainimlikkusest.
. Väljaandmise juures, avaldasid
paljud väljaantavad passiivset, vastu­panu,
toimus massiliselt enesemõr
vu.' Väljaandmist teostavad ohvitse
rid — kes esinesid nüüd televisioonis
— olid väga vapustatud'nendele sõ
ja lõpul pandud ülesandesL
Väljaandmine —. miüega seoses
veeti miljoneid inimesi Venemaale
vastu nende tahtmist — hoiti avalik­kuse
eest salajas. See on avalikkuse
ette kerkinud alles pärast seda, kui
lõppes dokumentide salajashoidmise
tähtaeg 30 aastat.
Kogu sündmus, oli tohutu tragöö­dia—
võiks öelda: arvuliselt kümrie-
10-ne aasta pärast on ebamoraalne..
10-ne aasta eest moestläinüd riietuse
kandmine on naeruväärne. 100 aastat
moest läinud riietuse kandmine on
romantiline.
Ü ;'
Mõned inimesed söövad kõike, mis
on populaarne, kas see maitseb" või
mitte. Teised loobuvad söömast seda
mis on populaarne, ka siis kui see
]iästi maitseb.
Sündivus ühendriiges on koigi.ae­gade
madalseisus. Selle juures val­laslaste
arv on kasvanud 3-me kord­seks
viimase 20 aasta jooksul. — Iga
8-as laps on vallaslaps.
5, kuni 15 aasta vanuses iga laps
Ameerikas on näinud TV-s 13.000 tap­mist.
Kooliealised lapsed istuvad
rohkem aega TV ees kui klassiruu­mis.
Vene juudid kes väljarändamise
korras on jõudnud Viini saavad väli
ku võimaluse kas Tel Aviv või New
York. Need kes. vaüvad-Ameerika lä­hevad
HIAS hooldamisele (Ameerika
juutide abistämisorganisatsiooh) ja
nende status muudetakse immigran­dist
põgenikuks..
v,Millega. on võrreldav nõukogude
kaubavahetus sulasriikidega?"
; „Anna oma kell röövlile, kes sulle
mõnikord voib-olla ütleb vale kella-
'aja.". • • ' • • ^ ^ / • •^
Näitsik kavalerile:
,;Kui abiellume, saame kohe kolm
last." •
,/Kuidäs sa seda ette tead?"
„Mu lapsed on praegu minu ema
juures." '.
Meister pröökab õpipoisi kallal:
„Kas arvad, et olen idioot?" küsib
tuhandekordselt suurem kui baltlas
te väljaandmine Rootsist. Toimunu
näitab ka, kuivõrd halvasti oldi sel
ajal informeeritud Venemaa oludest
jä rezhiimi tõelisest palgest. ^
ta.
„Ma ei tea seda veel. Olen alles esi­mest
päeva tööl."
Härra Pakukaru, kes oli sõitnud
autoga vanema daami sürnuks> sei­sab
kohtulaua ees.:
„Miks teie signaali ei andnud?" kü­sib
kohtunik.
„Ma ei tahtnud vana inimest eh­matada."'
. „Miks saadeti su vend Siberisse?"
„Nõukogude korra teotamise eest."
„Kuidas ta teotas või laimas?"
„Ta väitis, et N , Liidus saadetakse
veel inimesi Siberisse." •
Proua- Maavillane loeb horoskoo­pi.
Korraga ütleb ta mehele:
„01eksid kasvõi päev varem sün­dinud,
oleksid karakterilt suurejoo­neline
ja kõrgete vaimuannetega."
„Kuidas saad öelda hästi? Mõtle-ainult
okastraadile ja häbimüürile."
„Käs sa eelistad üksikvangistust?"
Kaks' joobnut astuvad .kahekord­sesse
bussi. Üks läheb kohe ülemise­le
korrale, kuid lippab kiiresti taga­si
ning ütleb:
„Liiga kardetav' seal üleval. Seal
pole üldse bussi juhti olemas."
Pastor kohtab taevaminemispühat
j talumeest, kes: laotab hoolega sõnni­kut.
....
,>Täna ön '. taevaminemispüha!"
hurjutab ta.
; „Mul on täna veelmaa peal tege«
mist."
_ Silt jahipiirkonna rajal:
: ..Tähelepanu! Siin on juba mitu
inimest metssea pähe maha lastud.
Kõndige kahel jalal ja'lehvitage kü­baraga."
'
Härra Nurjatu tahab, ^upsakale
näitsikule külge lüüa. Ta ütleb jutu
alustamiseks: .
„Vabandust, preili. Ma olen teid
paaril korral loomaaias näinud."
„Kuidas teie puurist välja saite?"
nähvab tüdruk vastu.
„Kas vastab tõele, et. saksa jalg-palliprofid
teenivad rohkem kui nõu­kogude
minister?
põhimõtteliselt küll. Kapitalistli­kes
riikides makstakse tasu võimete
järgi."