Meie Elu = Our life, June 23, 1978

              Meie Elu" m. 25 (1480) 1978 REEDEL, 23. JUUNIL —
— Kumüs ,;§howcase Nation§'Vseena avas sel suvel
oma tegevuse eestlaste nädalalõpuga südaliimas Höpkins Plazal. ;,Estonian
Festival" oli iile ootuste osavõturohke> vaätamatult laupäevasele äiksevih-roale.
... - •-. .'y.-'
Näituseid, müüke, toite j ning joo­ke
toimetati juba vara laupäeva
hommikul suurearvuliselt platsile.
Erilist huvi äratas ameeriklastele
täielikus suuruses üles seatud saun,
koos õige saunavarus|tüsega: kibud,
vihad, saunamaiitel jne. Kõrval seis­vad
plakatid selgitasid inglise keeles
sauna tähtsust eesti ajaloos ja kul-tuurisr,
sealjuures kirjeldades, kuidas
võtta õiget eesti sauna. Teiseks uud­suseks
oli tinaga õnne valamine
(„€ast your fortune"), kus inimesed
seisid murruna sabas, et „Onne proo­vida".
Erakordselt rohkeid näitused/
müügid pakkusid publikumile kau-
. neid eesti puu- ja nahktöid, ehteid,
raamatuid ja kolkalike kunstnikfe
töid. Laialdane eesti riukunäitus
(„Estonian Miniatures") illustreeris
efektiivselt meie rahvariiete sortide
rohkust ning ,,Estoriian 9esign T-o-day"
näitas kuidas tänapäeval tarvi­tame
neid samu rahvamustreid ja
motiive moodsäter esemetel
Mõlemil päevil esitati kolm rikka­likku
prograiAmi. Teadustaja Ado
Valge tutvustas kuulajaskonnale lü­hidalt
eesti ajalugu ja saatust. Tä rõ­hutas,
et minevikuski lõid samasugu­sed
kokkutulekud, kus lauldi ja tant­siti,
vabaduseleegi rahva südameis
põlema.
Ka täna laulame, tantsimCj helista­me
pilli xabale Eestile!
programmi esimeses osas'esines
kauneis rahvariietes Baltimore Eesti
Naiskoor nelja lauluga> -millede sisu
seletas Ado Valge. Ühendatud koorid
1 aulsid hoogsat „Helise ilma" j a
.,Tuljakut", mis kajasid üle platsi
linnatänavateni. Bältirbore Eesti
Laulumeestelt kõlas : viis. vägevat
laulu. •
Suure menuga esines Baltimore
gaidide 9-liikmeHne lauluansambel
..Vikerkaar" meeleolu- ja rahvalaulu-,
dega, gdr. Tiiu Raidma juhatusel.
Samuti haaras rahvast viimase aasta
jooksul kuulsaks saanud ,;Omad Poi­sid"-
(OurGang) oma noorte rütmi­dega
ja tujuküllaste Moodsate" laulu­dega.
" • ' ' V'
Erilist tähelepanu ja tunnustust
avaldati neljale kauneile naisvõimle-.
-jale New Yorgist — Virge, Aiki-ja
Ulla Vini:manja^Linda Pajusi. Keset
laupäeva tihedamat yihmavalangiit
•esinesid nad omal algatusel märjal
platsil ja teenisid: \ihmävarju otsi-
. vait rahvalt tormilist aplausi. Ka ko­halikud
televiisionijaamad ja ^jale-
• hed ei jäänud sellest teadmatuks ja
nemadki kiitsid neiude (^'apmst! Pü­hapäeval
aga paistis eshiemise ajal
.soe päike jar^ sealjuures sai teel •suu­rem
ja kaunikesti kuivem rahvahulk
nende esmemist nautida. •
Rahvatantsurühm „Vanaranna'
esines kolm korda päevas hoogsate
tantsudega, kutsudes„Õige jä va-semba"
ning „Perekonnävaissi" rin^
gidesse publikumi kaasa tantsima.
Kaurilt kandlemänguhehstasidLi-lian
Esop- ja Piret Ilus. Esinemiste
vahepeal • pandi kandled' putkasse
näitusele, kus pr. Esop lahkelt sele­tas
huvihstele todle tegemisest,
mängimisest ja ajaloost.
Vabaõhu programmide vaheajal
toimus kõrvalolevas Fallon Federal
Building'us Reet Kaseoru korralda­tud^--
rahvariiete moenäitus.
Pr. Kaseoru kirjeldas riideid mit-
;mest maanurgast, näidates eesti
maakaardil massilisele vaatajaskon­nale
iga riide asukohta. Nehteist ela­vat
mudelit demonstreerisid sealjuu­res
oma rahvariiete omapärasid.
Tähtsaid külalisi oh sel aastal roh­kelt
ringi, hikumas. Eestlaste truu sõ­ber,
Baltimore linnapea William 0o-nald
Schaefer veetis mõleriiil päevil
•. mitu tundi.rahva keskel; isegi lau­päevane
vihm ei takistanud tema te­gevust.
:•
Laupäeva hommikul kell 10 esitas
raadiojakm WMJG-FM kahe tunnili­se
programmi Eestist. Selles esine­sid
korraldava komitee Inkmeid, kes
rääkisid eesti ajaloost, toidust, muu^
sikast ja kultuurist. Vahepeal mängi­ti
hoogsalt rahvamuusikat. Pärast
eestlaste: nädalalõppu oli, raadiojaam
saanud palju telefoni kõnesid kuula­jatelt,
kes palusid rohkem samasu­guseid
programme Eesti ja eestlas­te:
üle. SeUe tagajärjeks astus jaam
jälle korraldava komiteega' kontaicti
ja palus lähemas tulevikus veel ühte
pikemat programmi eesti ainetel.
Samuti astus televiisionijaam kon­takti
Anne-Liis Deklau'ga. ja palus te­da
programmile „Two's Company"
eesti kokakunsti tutvustama:
Anne-Liis Dekläu osava juhtimise
all valmistasid virgad perenaised tu­handeid
„Esto-burger'eid", (kotlet­te),
tünnide viisi rosoljet, kartuhsa-latit,
hapukapsaid ja kisselli. Kooke,
leibu ja saiu müüdi sadade kaupa
rahvale, kes mäletas veel läinud aas­tatest
eesti 'kuiinaarttoodete maits-yust.
Sel- aastal linnavalitsus kirjutas
ette reegli, mille all lubati 'ainult
puht-etnilisi tõite serveerida; selle­pärast
oli eestlastel. ainuõigus„bur-gerieid"
pakkuda — kiina on' leitud,'
et ameeriklaste lemmiktoit . ongi
Eestist, Lätist ja Soöniest pärit!'
Suured platsile seatud tahvlid kir­jeldasid
eesti ajalugu ja kultuuri
ja leidasid rohkesti lugejaid.
. Väiksematele külalistele pakkusid
huvi eesti nukku^dega balloonid, vär- Tiina Ets.
,;COVENTRY (,^eie Elu".kaastoo-liselt)
] — Kuigi Hitleri surmast on
Äödunud B aastat, siiski ta vaim
kummitab ikka veel maailmas, tek­kinud
on neo-natside rühmitusi Sak­samaal,
mida vahest näidatakse ise^
gi Inglismaal, BBC televisiooni-saa-tes.
Saksamaa elanikkonnast on see
kuidagi mõistetav, sest natsipropa-ganda
jättis oina jäljed rahva hinge,
eriti nende juures, kes võitlesid ret
vaga idarindel „Vaterlandi" eest.
Ajaloo irooniana kõlab aga fakt, et
natsi-idee pn tärkamas ka. Iriglis-maal,
kes viimase sõja ajal oli tege­likult
liidus „isakese Staliniga", et
hävitada „poliitilist elajat" (Churc-
Mlli võrdlus Hitleri kohta). — Nüüd
on tekkinud siin saarel National
Frondi (briti marurahvuslased) kõr­val
veel eriline poliitiline frupp, kes
tõotab salaja põranda all ja nimetab
ennast „kolonn 88", mis viitab vär-jen
«lušele ,^Heil Mitler", sest kahek­sas
täht alfabeedis on„iI".
Hiljuti nood:,,kolorinimehed^ said
.hakkama omapärase ,ykängela$teo-ga".
Nad saatsid lõhkevaid ppmmi-kesi
kirja teel (n.n. parcel bombs)
kahteVkphta: esiteks kommunistide
peakorterisse Londonis, mis asub
Protestid ialakohtu Spiohdashilugy
vihsed: hüüdlausetega ),button'id" ja
põnev „Body Painting", kus noored
kunstnikud maalisid põskedele, otsa-esistele
ja nabadele eesti hllniustreid
ja vahest suure punase „Musj " ^;
Kohalikud ajalehed avaldasid pik­ki
artikleid I Eestlastest enne ja pä­rast-
pidustusi. ,/Baltimore Suh" pü­hendas
toitude osa esilehekülje eesti
toitudele,- -teisel päeval oli Estonian
Festival nimetatud „This Week's
Best Bet" jne., Leht sisaldas suuri
pilte lauljatest, tantsijatest ja rahva­riietest.
Samuti kirjutas„News Ame­rican"
kiitvaid artikleid terve nädal
otsa enne pidustusi, lisades pilte, ja
häid muljeid eelmistest festivalidest.
Üks Baltimor.e rahva lõbusamatest
ning viljakamatest üritustest — Höp­kins
Plaza Estonian Festival —
sujuvalt ja-edukalt korda. Peakomi­tee
tublid tööjõud saavutasid jällegi
oma märgi — see, et teha veel pare­mad
pidustused, kui kunagi enne.'
Juba vilunuks komitee esimeheks oli
Peeter - Kiik; reklaanü^ korraldas
Mary-Ann Tüür-Willin; toidud — An-he-
Liis Deklau; karastavad joogid -
Peeter Saar; programm —• Lea Kiik;
.näitused — Reet Kaseoru; müük —
HOGÄN PONTIAC .:BUieK
tJIe 1700-ja oli ko^uneiiud St. Pauli katedraali mälestusteenistusele, mille
tänavu korraldasid eestlased. Foto—- S. Preem
• 0 0
- (Algqs esiküljel)
kusega-Rootsis. J. Pomerant Q.G.
omaltpoolt rõhutas ^ noorema põlv­konna
aktiivse ikoöstöp tähtsust ja
avaldas valmisolekut sellel alal ette­kandega
esthemiseks eesti,aktiivsete­le
noortele.; ^
Lõpuks peatuti ka poliitihste van­gide
toetamisele ja vabastamisele
vastutöötavat aktsiooni.;See on kül-
1 alt ulatuslik ja mitte vähese mõju­ga,
nii et mõned lehedki on tagasi­hoidlikud
ruumi andmisel VV Abis­tamise
toimkondade üleskutsetele ja
informatsioonile. Selle aktsiooni pii­rides
püütakse rahvuskaaslasi veen­da
selles, et „seda aktsiooni ei tohi
kella külge panna". Võib olla^ et. sel­lega
teeme^ kellelegi paha. „Seda tu­leb
salaja teha. ja on. tehtudki, juba
väga palju". Kahjuks aasta tagasi
meil ei olnud mingit ülevaadet van-
348
Telefon äris: 461-3561
PONTIAC . ^ ^ '
BUICK;
LEMANS
PHOENIX
FIREBIRD
SUNBIRD
ÄCÄDIAN •
€.M,C. Veoautoöl ;
Pruugitud autod
gistatud yäbadusvõitlejate . arvust,
nende ,;süütegudest" ja karistuste
määrast. Sisuhselt ei olnud midagi
tehtud sellel alal. Lõpuks ning kõige
raskemaks motiiviks peetakse Seda,
et „selle abistamise aktsiooniga tee­me-
endist venelastega: suhtlejad,
abistame kaudselt neid ja need kes
seda teevad on reeturid". Viimane
lõhnab, kui K,(JB. desinformatsfoon ja
tuleb selhsena ka võtta. : '
Vabadusvõitlejate kohta informat­siooni.
kogumiseks; ning • nendele jä
perekondadele. toetuse . andmiseks
peeti soovitavaks rakendada Rootsi
keskuse poolt alustatud mõtet, et
kohahkud ; , ; -
eesti organisatsioonid ja kogudu­sed
y,adõpteeriks" ühe vangistatud
vabadusvõitleja
ja võtaks tema oma otsese hoolduse
alla.; Selle hoolduse korraldamisel
peeti soovitavaks ka.asukohamaalas-te-
kaasatõmbamist>:ret laiemat toe­tuspinda
saada.
SÜITE 404, REXDÄLE;
Covent Gardeni läheduses, teine —
Avalike Töötajate Ametiühingule.
Esimene ,,kirjapomm" lõhkes, teine
— tehti kahjutuks politseiekspertide
poolt. Lõhkepommi, mis pii saabu­nud
kirjakandja vahendusel, plahva­tust
nägi pealt siinse kommunistliku
ajalehe („Mõrnirig Star") ärijuht
Frederick Berry. Pommi pilahvatüsel
sai vigastada ainult kommunistliku
peakorteri hooldaja Wally Barnes
(62-a.): Hiljem põrandaalused inglise
natsid, keda; arvatakse 300 piires,
teatasid kahe ajalehe toimetusele, et
plahvatuse taga asub „kolonn 88".
Hüjem üks inglise noormees, kes ni­metas
end „MussoIiniks", helistas
Leedsi, kohahku komparteirakü bü­roosse,
öeldes: „Teie asutusega toi­mub
samuti kui Londonis". Uus-nat-side
poliitiline viha on suunatud eri­tikohalike
-noörsotside (Socialist
Workers) vastu, müHsesse organisat­siooni
kuulub ka inglise tuntud fil­minäitleja,
Vänessä Redgrave. Hiljuti
külastasid ' salaja : kaks Kiu KIux
föani tegelast USA-st Inglismaad.
Nad viibisid siin saarel paar nädalat.
Mehed nabiti kinni ja deporteeriti.
Need, põrandaalused uus-natsid vär-bavad
omale liikrneid peamiselt en­diste
sõjaväelaste keskelt, n.n. terri­toriaalse
armee (TA) ridadest. Järg­miseks
ürituseks Siinsetele poliitilis­tele
fanaatikutele olevat Hitleri sün­nipäeva
(sünd. 20. aprillil .1889) pü­hitsemine.
:
Teatavasti pärast sõja lõppu lää­neliitlased
olid „võidujoovastuses": ja
kiiresti süüdistasid, Hitleri Saksa­maad
(kuulus Nürnbergi„sõjasüüd-laste"
protsess\), kuid nüüd pärast
kolmekümne aastast ajavahemikku
selgub, et ka demokraatide (resp.
inglaste) käed ei ole süütude inimes­te
veresüüst puhtad. Küsimus puu­dutab
vene sõjavangide sundviisilist
porteerimist pärast sõja lõppu
Inghsmaalt ja Austriast (kuS arre-'
teeriti peamiselt Doni kasakad ja
nende perekonnad), Viimases kohas,
S;0. briti tsoonis Austrias, tarvitasid
inghse sõjamehed isegi valet ja kep­pi
kasakatest sõjameeste üleandmi­seks'
venelastele Spittalis, Draü jõe
oru piirkonnas. Inglismaalt saadeti
Liverpooli sadama kaudu Venemaa-e
kolm laevatäit.vene sõjavange (ke­da
vangistati Atlandi valli ründami­sel)
suunaga Odessa sadamasse, kus
neid - süütuid: inimesi ootasid ees
NKVD väeosad. Mitmed neist soori­tasid
laeval enesetapmisi. Üks osa —
umbes 1500 inimest — pääsesid põ­genema
Austriast, briti tsoonist ühe
„suuremeelse" inglise ohvitseri kaas­abil.
.^S..--^:^vV-'-^
.:Niiüdkaks;inglise autorit on kirju­tanud
raamatud' tollest masstragöö-diast,
mis hõlmab miljoni, sõjavangi
ümber. Üks nendest kannab pealkir­ja
„The Last Secfet" (Nicholas Bet-hell),
teine krahv Nikolai TolStoi
„ViGt.ims of Yalta". Autor on,kuulsc.
vene. kirjaniku kauge sugulane, on
briti kodanik, räägib, head inglise
keelt ja • kirjutanud üsna mahuka:
uurimuse, millise tragöödia peavas-tutuslangeb
omaaegsele konservatii­vide
välisministrile Sir Anthony Ede-nile,
kes oli suures vaimustuses Sta-lini
isikust kui „sõnapidajašt me­hest"
(!1:1).-. v^^^^
Nüüd on tekkinud inglise ajakir­janduses^
rohkesti lugejakirju krahv
Tolstoi. raamatu üle, eriti tõsisema
sisuga pressis. Krahv Tolstoi ei ole
siin jäänud passiivseks vaatlejaks,
vaid ta omalt poolt on- teritanud .sa­muti
oma sulge. Nii võisime hiljuti
lugeda „Daily Telegraphist (31. märt­sil)
üht tema pikemat sõnavõttu bri­ti
avaliku- arvamuse . kahepalgelisu­sest
pealkirja all: „Vene orjuse vai­kivad
tupnistajad". Krahv kirjutab
ms.: „SSSR keeldus allakirjutamast
sõjavangide Genfi konventsioonile
ja minu raamatus „Jalta ohvrid" ma
näitasin, et juba 1942. a. algul Välis­ministeerium
(Foreign Office); oli
hästi teadlik, et kõik vene sõjavangid
Saksamaal (ainult 1.150.000 pii veel
eliis sõja lõpul - - A.)oMd loovutatud
nende oma valitsuse, poolt,, mis. iga­nes
natsid nendega teevad. See oli ot­sene
tulenius sellest, et kaks kolman­dikku
vangidest Surid julma, käitu­mise
tagajärjel. Kuid ülejäänud neist
langesid hitlaste kätte, siis tuhanded
jutustasid neile lugusid ngukogude
nietsikusest.. :
Vähsministeeriumi 7 (FO) endised
liikmed,'kes algatasid ja-rakendasid
venelästä sündrepatrieerimise poliitik
kat viimase sõja lõpul on .jäänud
kurttummadeks, ei hooli oma motii­vide
selgitamistest ega kahetse, rää­kimata
kannatustest — mehed,, nai-
Kanada parlamenti ja avalikkust
häirib liberaahdevahtsüse uus sala­jane
kohtupidamise menetlus. Pea­minister
E. Bi Trudeau keeldub korii-menteerimast
kohtuasja, kus Mont­reali
insener Peter Treu, kes oli NA­TO'
teenistuses, kinniste uste taga
peetud kohtuistarigül mõisteti 2 aas­taks
vangi '
Kanada parlarnendis võeti asi iiles
ja nõuti, et korraldataks uus kohtu­lik
menetlus, mis oleks avalik, kuna
Kanadas ei õle selgust salajast koh­tumenetlust
ette nälitud. Pv, Treud
süüdistati selles, et ta pn annud sala­jasi
materjale N. Liidule NATO kait­sesüsteemist.
,
Koriservatiivide partei liige G.
Baldvin tõi parlamendis ette, et ta
on Alberta provintsi advokaat ja üks
P. Treü kaitsjatest, kuid tal ei ole
võimalik parlamendis kõike rääkida,
mida ta klient talle avaldas. Toodi
ette,, et kuidas on võimalik; et P-Treu
on karistatud, kuid käsitab veel
praegu salajasi NATO materjale.
Konservatiivide partei juht Joe
Glark ütles, et mitu miljonit Ida-Eu-röopa
päritoluga põgenikku on põge­nenud
salajase kohtupidamise süs­teemi
eest Ida^Eufoopa kommunist­likes
riiges. Nüüd taotleb P. E. Tru-deaü
sama susteemi\ rakendamist
Kanadas. Teatavasti toinius ,,Sun'i"
toimetaja P. Worthingtoni ja välja­andja
D. Greigthoni vastu tõstetud
süiidistuse arutamine „Official Sec-rets
Acfi". rikkumises osaliselt kin­niste
uste taga. „Sun" kirjutas artik­li,
kus toodi ette Kanada valitsuse
poolt väljasaadetud Vene Otta\va
saatkonna diplomaatide spionaashi
asju. Peaminister P; E, Trudeau vas­tas,
et parlament ei ole õigustatud
sekkuma kohtu menetlusse.
Külm sõda' ja mõleniapoolsed müs­tilised
spioonilood rikuvad USA ja
N. Liidu vahekordi. Hiljuti tabati
USA-s kolm vene spiooni, nende hul­gas
eestlane Valdek Ehger, Viljandi
massriiorvari poeg. '
Nähtavasti vastulöögiks sellele
publitseeriti nüüd „Izvestia" veergu­del
müstiHneMartha Petersoni spio-naashiafäär,
mis pidi juhtuma juba
15. juuhl 1977. „Izvestia" kirjutab, et
33 aastane USA Moskva saatkonna
abisekretär M. Peterson tabati KGB
poolt pts^ teolt, kui ta asetas ühe
Moskva silla alla kunstliku kivi,
millesse olid peidetud €IA veneia-sest
agendile üleandmiseks määra-
Md teated. ,,Izvestia" tõi ära ka pil­di,
kus M. Peterson jä USA Moskva
konsul G. Gross istusid Moskva po­litseijaoskonnas
ülekuulamisel.,
Kuid lisaks sellele kirjutab „Izves-tia",
et sama Martha Petersoni juu­res
t leiti veel mürgiampuU, millega
ta olevat iniõrvanud ühe.N. Liidu ko­daniku;
See lugu toodi välja aasta­päevad
hiljem. Selgub, et USA ja N.
Lüdu vahel kehtis kokkulepe, et^ kui,
kummagi maa diplomaate tabati
spioneerimiselt, siis piirduti ainult
tabatud isiku vaikselt maalt välja-saatmisegj.
M. Petei'soni juhtum näi­tab,
et njjiüd enam seda kokkulepet
ei peeta. Seoses Moskva saatkonnas
avastatud KGB kuüldesüsteemiga
on selgunud', et KGB oli oma kuulde-aparaatidega
USA saatkonna keldris
võimalik kindlaks teha kirjutusmasi­na
hääle järele, kõik tekstid^ mida
saatkonnas saadiku ja saatkonna
personali cpoolt dikteeriti.
MIMGIT
KOMI^OMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
Koliforifia m
vähendamihe muudab USA
958 Broädview Ave., Toronto, Ont
2R6
Kalif ornia osariik otsus tas rahva­hääletusel
kinnisyaramäkse ligi
vähendada. Arvatakse, et sellega
muutub uutel valimistel poliitiline
olukord.' Suureks kaotajaks on de­mokraadid,
sest 2/3: võimulolevatest
ametimeestest kuuluvad demokraa-.
tide; parteisse, Ennustatakse suuri:
võite väbariiklastele. Arvatakse isegi,
et see. suurendab R. Reagani välja­vaateid
1-980. a, presidendivalimis.lei.
igasugusest: roimast. Kuid nüüd iienr
de vaiki va teemeeste kaitsjad ütlevad,'
et nendel, puudusid 1945. a. vahendid
nõukogude barbaarse: loomuga juh­timise
vastu". : • • :^ '
Krahv N^ Tolstoi kirjale oh pike­malt
reageerinud keegi Reuben Äinž-stein
.(iimselt:juudi päritoluga) siin-,
sds liberaalses, ajakirjas „Spectator"'
(l.-aprillil), kus ta:kirjutab ms.: „Kui |
Hitleri armeed oleksid 1940. a. oku- j
peerinud Britannia, siis on:: ebatõe­näoline,
et briti liberaalid, kui nad
nud ilmutust ja- ta/olevatki^ tõotatud
.Messias' nin|:;ütelnud, et Kristus ei:
sumud ristil.' .•
Siin, islami Usulahu' prohvetile.
võiksime vastata Kristuse sõnadega::
^„Õnd5ad olete teie, kui inimesed teid .
mina pärast laimavad ja vaevavad ja
valetades ' räägivad- teist kõiksugu •
•kurja" (Matt;-5, 11).. .
,y
Ka:Yenemaal,„sotS!a]istlikus pa- -
radiis*ii ei anna usuküsimus rahu.
Viimai-ie siiasaabunud ,:,Nõukogüde
olnuks ka perfektsed aarialased, Naine"/ {märts) on pühendanud ter- •
oleks neid :tervitanud vabatahtlike- ve\ lehekülje teemale :„religioon ja
SS-üksustena. Tõenäphseh nad olek- naine'',,. Villi Ehatamme sulest. Too.
sid: õrna elupäevad lõpetanud koon­duslaagrites,
kus valvuriteks üle-
;:jooksikud ukrainlased^ ja käsakaii".
Isenesest „targad sõnad" iihe naiiv­se
juudi: suUsf. : ; . :.
sed javk
Hiljuti kristlik maailm pühitses,
Kristuse Ülestõusmise pühi. See fakt
või legend, oleneb: uskujatest: või
mitteuskujatest, on haaranud: krist­likku
rhaailma ca paar tuhat aastat.
Nüüd aga keegi hiridu/ teadlane
Imam B. A.Rafiq Londonis,^ kes on-
Inglismaal n.n. Alimadijja islami-lii-kumise
juht, väitis hiljuti Birming­hamis,
et Kristuse haud olevat avas-fatud
Indias, Kashmiiri orus. India
mühamediusuliste juht usub, et; Jee­sus
ei surnud ristipuul, vaid ta jüng­rid
Võtsid ta ristilt maha ja ravisid
haavad! Siis Kristus olevat reisinud
Indiasse, kus ta surnud kõrges vana­duses!
Enne seda aga Kristus „ofsi-nud
taga" kadunud lisraeh suguha­rusid.
Käshmiiris, vastavalt India
muharnedi-usu juhile, ei tunt^.üldi­selt
ristiusu ajalugu. Kuid seal õli
Koguja Jeesuse haud, rist ja kivi-plaat,
millesse skulptor ori lõiganud
kaks jalga puuritud aukudega. Need
kujutavad Jeesuse jalahaavu. Seda
„Jeesuse hauda" Indias tuntavat ül:
diselt Jus Asafi hauana. Sõna „Jus"
eh ,,Jasu*' olevat hindu keeles vaste
araabia sõnale „Jeesus". Ja hindu
„Äsaf" vastavat heebreakeelsele
„Asif",mis tähendab „Kogujat". Jä­relikult
siin on tegemist Jeesuse J^ui
„Kogujagä", kes tulnud koguma: Iis­raeli
kadunud suguharusid nagu-märkisime
juba eespoolt.:
Imam B. A. Rafiqi islami usuhi-kumine
-hõlmab Inglismaal 10.000
hindut, ülemaailrnselt aga II miljo­nit.
Liikumise rajajaks : oli Häžrat
Mirza Ghulan.Ahiriäd (sünd, 1835. a.)
enamikus süütud Funjabis. 1890. a. ta kuulutas, et iiäi-o.
kupeeritüd V: Ees ti : ateist targutab .
ms:: „Meie maa tööliste ja. teenistu­jate:
üldarvust, on: 5l^-t)'naised, kõrg-j
a •keskharidust omava!ost spetsia­listidest
aga koguni 59" 0. Kadunud
on: kunagine; alavaärsusUinnc:'ja su­rutus.
Asemele on tulnud usk oma:
jõusse, usk tulevikku, mis täielikult
sõltub iga inimese enda võimetest ja
tahtest. Seda kõikeV mõistes on ena­mik,
naisi löönudi lahku religiGonist.
Kuid olemasolevatest usklikest on
ikkagi 70—SOfe:naised. Enamikneist
pn mingil põhjusel jäänud eemale
töökollektiivist, piirdudes vaid kogu­duse
tegevuse kitsa ringiga, enamik
neist ei püüa ka tõsta oma haridus­taset,
kultuuriüritustest hoitakse
eemale. Seejuures on paljudel uskli­kel
ka rehgioonist üsna ebamäärane
ettekujutus. Kirikus käiakse ja ju­malat
palutakse, harjumuse ning usk-hkelt
vanematelt saadud kasvatuse
Jah, .kuigi religiooni sotsiaalsed
juured sotsialistlikus ühiskonnas
kõrvaldatud, juhtis :juba V. : i . Lenin
tähelepanu ka religiooni püshholoo-gilistele
juurtele:. negatiivsed eniol-'
sioonid, jõuetusetunne, egoism, pet­tumused
isiklikus elus. Neid. tegu*
reid esineb ka sotsialisthkus ühis­konnas
ning nad avaldavad mõju
nõrgema ,tahtejõuga inimestele. Kui
elus ei ole kõik korda läinud ja mu-remõtete
ülesaamiseks ei jätku me-hisijst,
siis kirikutegelased varmad
oma illusoorset; lohutust pakkuma.
Emotsionaalsema vastuvõtlikkuse
tõttu leiab religioosne maailmakäsit­lus
suhteliselt kergemini poolehoidu
naiste hülgas". Vaesed nõukogude
naised, keda tnanitsetakse kirikust
peletamiseks- psühholoogiaga — ala­väärsuskompleksi
hirmutariiisega.