Meie Elu = Our life, June 23, 1978

              4^ REEML, 2S. JUUMEL - MIDÄY, lUME 2S
SEBB
Laupäeval, 1. juulU peetavate Suvi- Täpsed teejuhised Seedrioruie sõi-hari
1978 pidustuste kontsertaktuse duks ilmuvad selles lehes. Juurepää-süüdatakse
esmakordselt suteed on endised ja kõik eeskujuli-'
raames kult korras.
Seedriorul Võidutuli. Tseil^oonia,
nagu see meil pagulusaastail välja­kujunenud,
on traditsiooniline. Vete-ranide-
võitlejate (Torontlo Eest!
Võitlejate ühingu jk Hamiltoni Ees­ti
Võitlejate ühingu esindus) poolt
mälestussamba esisele aktusele sis­setoodava
põleva tõrvikuga süütab
võidutule meie aupeakohsul Ilmar
Heinsoo.
Mida mäletame võidutule t^raditsi-oonist
Vabas Eestis? Võidutuli ja
selle ajalugu on lahutamatjilt seotud
Võidupühaga (23. juuni), mille riigi­pühana
tähistamisele pandi alus
1934. a.- De facto toimus esmal^ord-selt
ja ilmselt'veel piiratud ulatuses
Võidupüha tähistamine juba 23. juu­nil
1919 a.Kindral-major Ernst Põd-der,
3. diyiisiülem ja ühtlasi lõuna­rinde
ülemjuhataja Vabadussõjas,
oma käskkirjas 1919. 23. 6; Nr. 158
Pärnu ja Viljandi Kaitseliidu ülema­tele
(ärakirjad lihriapeadele" ja maa­konna
valitsuste esimeestele) tegi
järgneva korralduse: ,,Täna kell 8.30
on soomusrongide dessandid ja 3. di-vnsi
väeosad Võnnu linna ja tema
ümbruskonna oma alla võtnud.
Vaenlase kaotused väga suured. Ees­ti
Vabariigi rahvavägi, vaatamata
meeleäraheitliku vaenlase vastupanu
• peale, tungib edasj linna poole. Ise­äralikku
Vahvust kahepäeivastes la­hingutes
on rpomusrongide dessan­tide
osad üles näidanud. Palun kor­raldusi
teha, et saadud võitude pu­hul
meie põlise ja äraandliku vaen-
, lase üle, linnades ja niaakondades
saaks lipud välja pandud jä kohalis­tes
garnisonides sõjaväe paraadid
toime pandud. DivüllPõdder."
Nn sai Võnnu võidu mälestuspäe­vast
meie Võidupüha, mis hiljem ku­junes
eestlaste kõigi aegade võitlus­te
ja võitude tähistamispäevaks. VÕb
dupüha markantsemaks osaks kuju­nes
Võidutulede süütamine. , ^
" Võidutuled süüdati Võiditpuhaõh-
' - tui pidulikel
Suvihari 1978 on valmis ja kutsub
kõiki osa saama sellest, mis Seedri­orul
pakkuda. Tere tulemast Seedri­oruie
1. juuUl!
TEEJUHIS Sil
Teid, mis viivad Seedrioruie, on
mitmeid. Soovitav on snski valida
tee, mis ametlikult „nummerdatud",
et poleks eksimist. Sel aastal on pea­teed
jälle sirgemaks ja paremaks
muutunud (eriti Hway nr. 6N osas),
mispärast on soovitav jälgida järg­misi
teejuhiseid.
BUFFALO kandist: tulijail sõita
QEW Hamütonist mööda kuni Hway
403, kus keerata Hamiltoni suunas,
sõita kuni Hway 6N(Guelph). Sõita
kuni Hway nr. .401 (umbes 15 miili),
šeai võtta suund nr. 401 West-Lön-don,
ja kohe järgmisel väljasõidul
(Intersectioh 36Ä) pöörata väi j a, ta­gasi
Hway nr. 6N^ Guelph, peale: See
uus tee (umbes 10 miili) viib Guel-phist
mööda. Selle lõppedes keerata
Hway nr. 7 West (Kitchener) ja üks
mnl edasi keerata Hway nr. 86 West
(Elmira) peale. 9 miili edasi suurem
risttee Waterloo Reg. 23 —-, kus
keerata paremale Elora suunas. Ja
3 miili edasi, kui tee viib mäest alla
ja näha on jõgi ja sillad, keerata va­sakule
(Silt Seedrioru). Üle sildade
on Seedrioru väravasse umbes üks
miil.
Läänest (DETROIT, LONDOM) sõi­ta
Hway nr. 401 kuni Junction 8 Eas
(Ganibridge-Preston Bus. See): tee
viib mäest alla kaarega vasakule..
Otse ees seisva Kress hotellini jõu­des
(tuled) sõita hotellist vasakul
mäest iiles viivale teele (Waterloo
Reg. 17, Breslau). Kuus miili edasi
sõita läbi Breslau, otse üle Hway nr,
7 (tuled) kuni Waterloo reg. Rd.—
York käimistule
avatakse uus osa
eestlastele ja
.JWeie Elu" nr. 2S (1480) 1{!7&
uiiiiUMiiiaitiitiaiuiüaiiiHsuaiiBiifliisiiaiiiHiuaiiiiioMiiim^
JfcleElu"
Akmseid
Silmapaistev Kanada
s
D
Peter Ott (paremal) võistlemas.
Mõne aastaga on Kanada silmapaistvaks vehklejaks tõusnud Ottawas
dunev 18-aastane iiliõpilane Peter Ott. Olles jätnud seljataha riida rahvus­vahelisi
võistlusi mitmetes maades, tuli ta äsja esimeseks Mndralkuberneri
turniiri a-
Peter, kelle isa Herbert töötab
Elora. Ristteedel hoida Blooming-dale-
Winterboürne-Elöra suunas. Sõi­ta
üle Hway hr. 86, ja 3 miili edasi,
rahvakögunemistel j kui tee: viib mäest alla j a näha on
kõikjal üle maa. Tuli ise sai alguse jõgi ja sillad, keerata. vasakule (silt
presidendi D9olt;varahommikul süü- Seedrioru). Üle sildade on Seedrioru
datud.tõrvikust; Võidutule iile terve
Eesti laialiviimine oli usaldatud
. Kaitseliidii üksustele. Esimene faas
.— presidendi poolt süüdatud võidu^
tule tõrvikute laialiviimine kõikides­se
maakonnalinnadesse:— oli uJalda-
•;tud-Kaitseliiidu. Tallinna Maleva
Kergedivisicini Mootorratturite Es-
^ .kadronile. Mitu aastat süüdat^ võidu­tuli
presidendi lossi esisel Kadriorus.
Viimase võidutule süütamise tsere­moonia
leidis aset 1939 ä. Pärnus,
kus president K. Päts oli Suvepuhku­sel
Võidupüha varahommikul rivis-tus;
eskadrbn (8,0 mootorratturit) pa^
• raadiks Kalevi väljakule. Presidendi
tõrvikust süüdati 11 patrulli podlt
^niaakonnalirinadesse viimiseks mää­ratud
tõrvikud j a^ kohalike malevate
ja nende allüksuste hilisemal vähen­dusel
põlesid õhtuhärftaruse saabu­des
kõikjal üle maa presidendi tõr-
- ^ vikust alguse . saanud, võidutuled.
Aastal 1940 oli kõik valmis järje­kordseks
võidutule siAiitamiseksyOli
vaja vaid: viimast nupule vajuta-
• mist", et aparatuuri käima pai^^na...
Saatus määras teisiti: 21. juuni n.n.
.riigipööre" lõpetas võidutule tradit­siooni
Kodu-Eeslis. Seda' enam on
•meil põhjust elavana hoida võidutule
traditsiooni vabas maailmas, kuigi
oludele kohandatud kujul. • 1
Suvihari 1978 SeedrioriJl, oma ees-kavalises
os^s,- algab laupäeval, 1.
juulil kl. 5 p.l. kontsertaktusega-või-dutule
'.süütamisega mälestussamba
' väi)akul. Arvestades kogemusi, on
; sisseoaäs Seedrioruie, varakult saa­bu
vai'e külalisile:võimaldati(i. juba
reedel, 30. juuni õhtiil, kuid ainult
• peõpääsme koheselt lunastamise kor-
> ras. QöW lahen­dada
kaasatoodud telgid : j.t. :.,;lcatü-sealušed".
Neid võib üles^ seada ai­nult
autoparkimiseks mäjiratud ala­de
piiridele. Lõkketuled, pn .taluta­vad",
kuid peavad olema alalise val­ve
all; Põletismaterjali .ornavoliline
. .organiseerimine" Seedrioru vara­dest
on- lubamatu. Toitlustamisel
võib peahoones asuv.einelaud juiba
reede õhtul abiks olla.
väravasse umbes üks miü.
TORONTOST soita Hway nr. 401
West kuni Hwäy nr. 6North
(Guelph). Tähelepanu: Hway lir. 6N
on nüüd uus väljasõit, Intersection
36A; mis asub vanast 2 miüi Londo­ni
poole. Edasi jälgida Buffalo all
toodud juhiseid.
• E E S K A V A v - ^ ^ -
Laupäeval, kell 5 p . l toimub mä­lestussamba
väljakul kontsertaktus-võidutule
süütamine. Piiskop Karl
Raudsepp peab vaimuliku talituse.
Järgneb Eesti valDaduse^eest lange­nute
mälestamine võitlejate jä Seed­rioru
noorte kaastegevusel. Aktuse­kõne
peab E K N esimees Udo Peter-soo.
Sellele järgneb pidulik Võidu-tule
süütamine aupeakonsül Ilmar
Heinsoo poolt. Vabaõhukontserdiga
esineb Olaf Kopvillemi juhatusel
ühendkoor — Hamiltoni Eesti Seltsi
Segakoor ja „Helletajad". klaveril
Eva Ramnio.
Aktuse lõppedes on külalistel iile
kahe tunni aega ,,isetegevusekš".
Abiks -võib olla peahoone juures asuv
einelaud, mil ainult üks „väike^õr-kus":
puuduvad .kangemad' joogid".
„Laul suveööl" Ene Rebase lavas­tuses
algab kell 9. 30 õhtul Seedrioru
vabaõhuteatris. Esinevad solistid
Heinz Riivald, Tamara Norheim ja
Gerhardt Hess, ja ansamblid „Canta-bile
Laulikud" (juh. Uno. Kook) ja
„(Zodiac Tantsijad" (juh. Ene Reba­ne).
Kesköises- lühisaates mälestussam­ba
esisel esineb Leida Järvi.
Siis on taas aeg „isetegevuseks" ja
siin aitab kaasa tantsumuusikat pak­kudes
Georg Iltali kapell •
Seedriorii tavaks saanud eeskuju­liku
korra rakendamise eest hoolit­seb.
Hamiltoni Eesti Võitlejate Ühin­gu
valvemeeskondi kel vajaduse kor-
:ral abiks OPP patrull V
Suvihari 1978 korraldaja — siht-,
asutis Seedrioru juhatus ütleb kõi-aile
TERE TULEMAST SEEDRt-
ORULE L JUULIL!
ühes- ministeeriumis, •..öli:- tõusev täht
juba juunioride klassis ja pole kaht­lust,
et temast kujuneb .üks süma-paistvamaid
vehklemisšportlasi, üt­les
Kanada Vehkiemisühingu sekre­tär
Maiu Betlem, kes ise on vehkle­misõpetaja
ja rahvusvaheline kohtu­nik.
Maiu Betlem asus Torontost
pealinna paar aastat tagasi, kus ta
on riigi toetusel töötava lauatennise
ühingu eksekutiivdirektor ja õpetab
YMGA-s naistele floretiga vehkle-1
mist.
.Florett on torkemõõk, mida ka­sutavad
vehklemiseks nii naised kui
mehed, ütles ta .Meie Elule".'Eest­lastest
on floretiga vehkleja Leena
Drahotskl Peter Ott vehkleb espäd-rön'iga.
Ta alustas juba 8.-sa aasja^
selt ja varsti paistis silma, nii et võe­ti
Kanada noorte esindusmeeskonda.
Ta on osa võtnud juunioride maail­ma
meistervõistlustest Poolas, Aust­rias,
Kuubas, Hispaanias j.m. Kana­da
rahvusmeeskonna koosseisus. Ka­nada
ei ole vellklemisspordis seni o i
nud just edukas — nii umbes USA ja
York surnuaial eestlastele ja lät­lastele
avatav ühine uus osa asub
kohe üle tee vanast osast. Toronto
surnuaedade valitsus on varunud
5000 matusepaika— 3000 hauaplatsi
ja 2000 kohta urnide paigutamiseks.
See uus osa jaotatakse nii, et kõn­nitee
eraldab eestlaste osa lätlaste
omast. Vana osa (See. 15) ligidusse
paigutatakse altar, kus tulevikus või­malik
surnuaiapühasid pidada. Alta­ri
kujundajaks on NigolVirro. Alta­rile
graveeritakse Eesti, Läti ja ing­liskeelsed
pühakirja salmid.
Hinnad ei ole veel lõplikult kind­laks
määratud aga Toronto surnu­aedade
valitsusega vüniasel peetud
koosolekul, reedel,;2. juunil, öeldi õp.
Andres Taulile, et ümmarguselt tu­leb
urni paigutamise koht. $350 ja
üks haua plats; •4400.; Need hinnad
võivad . maksimaalselt $50 ulatuses
muutuda. Hinna määramisel oh olu­lise
tähtsusega: eestlaste; ja lätlaste
poolt soovitud leinamüürid ^ mis sur­nuaedade
valitsus püstitaks^
Maaala hauaplatsideks ja leina-müürideks
on välja mõõdetud ja tu-:
evad müügile augusti alguses.
Need andmed tehti teatavaks Va-na-
Ändrese koguduse liikmetele. Ko­guduse
õpetaja annab lähemat infor­matsiooni.
Hauaplatse ja urni päigu^
tamise kohti saab osta ka otse York
surnuaia valitsuse käest.
Il
Inglismaa tasemel Maaüma pari­mad
vehklejad on enamikus Vene­maalt,
^ Ungarist; Poolast, Rumee­niast,
Ida-Saksamaalt, • Itaaliast ja
IS.aästane Peter Ott (vasakult teine
tuli kindralkuberneri veliklemistur
iril gala-finaalis esimeseks.
peent seadeldist näidati hiljem ka
kohtunikele.., . v :
Rohkesti on Maiu Betle^ käinud
võistlustel ka Kanada lauatenniše-meeskondadega,
kellede eriti tähtsad
Prantsusmaalt. Edu on siiski niär-1 Vastasmängijad pn olnud liiihlased.
gata ja • arvata on, et Peter Ott ja seisavad võistlused ^Põhja-Ko-teised
,• Kanada vehklejad saavad F^^f\ , , . .. : •
minna ka olümpiamängudele Mosk- P^^^^^^^
vasse.. Loodetavasti vahtsusel, kes ^ ' ^ ^ ^ ^ ja^ maailma meistervõistlu-üsna
ulatuslikult, toetab amatöör-kf^^^^^^l^"'^^'^^
sporti jätkub raha ka vehklejate ^^^^^'V ^, r
jaoks. Omaltpoolt teeb spordiselts :Eestlaste üulga§ on j a h e vehkle-pingutusi
raha kogumiseks ja peterF^^^-^P^^tlasi märkis Maiu Betlem,
kavatseb selleks ka mitmeid de- P""' tegelenud juba siis
monstratsiöbn-vehklemisi." : ^^""^^ Torontos ja oli juhtivail
Rahvusvahelise vehklemiskohtuni^ vehklemisspbrdi administrat-kuna
on Maiu Betlem reisinud paljur^^^^^^" :
välismaü. Ta oli k a kobal kui juhtus V „Alustada;võib noorelt, nii 12—14
paljükõneldud skandaal yene vehk- h^astaselt ja umbes kümne aastaga
lejaga, kelle mõõgäpidemesse oli saavutatakse tavaliselt võistlussport-monteeritud
seadeldis valesignaaliks. lasena korgtipp. Seda sporti võib aga
Nimelt:vehklemisriistad on konstru- harrastada kogU; eluaeg — meil oli
eeritud nii,'et vastase puudutamisel Ottawas isegi 80-aastane vehkleja.";
vastav signaal mida jälgivad Lõpuks Maiu; Betlem, kes ise ar-kohtunikud.
Vene vehklejal oli see niastab õpetada jusl noori, avaldas
korraldatud nii, et sai seda süüdata lootust leida ka eestlaste, hulgast
ise võidupunktide saamiseks. Seda' vehklemisšportlasi.
Jõekääru naabruses asub eestlaste
suvitusala Kivioja, kus loodi üle
kümne aasta tagasi öma ühing, mis
kannab nüüd nime .Ühing Kivioja".
Selle ühingu peamiseks ülesandeks
oh oma teede korrastamine, jõe sü-vendamine-
puhästamine, silla kor­rashoid
ja ümbruse; korrastamine.
On püstitatud rahvusvärvid ja rik­kalikkudele
metslilledele tipitud siia
sinna püsivaid aedlilli lisaks., i
Läinud aastal ostsis 19 ühingu .Hi­nget
Lembit Kõvalt blokk "A"c;a.: 500
jalga jõe ääres koos eelisega läbi-käiguteel
Jõekäärule ja sillale. Nüüd
on kavas blokk "A" korrastamine ja
nägusamaks muutmine.
17. juunil oli ühingu korraline pea­koosolek.
Arutati tegevuskavaga seo-sesolevaid
küsimusi
"Tervislikel põhjusil lahkunud'esi­mehe'
Aleksander Rajäšte asemele
valiti uueks esimeheks Kaius Mei-poom,
tema abideks Qskat Kirves ja
Magda Spirka.. Sekretäriks: Hella
Leivat, laekuriks: Tiiu Rajaste. Ju­hatuse
kandidaatideks: Rein Tamm
ja Rein Mägisoo, Revisjoni komisjo­ni:
Lydia Nurna jä Ellen Kuuskne.
I Tiina Mitt taotleb doktörikraa-|
|di Toronto Ülikooli muüsikaf akul-1
I teedis. Praegu õpib kolmandat |
I aastat ja on edukalt soorit£imid|
1 kõik ettenähtud eksamiid. Ta lõ-1
1 petas Toronto Kuningliku Kon-1
1 servatooriuini 1975. a. saades tei-1
i se kõrgeima hinde üle Ontario. |
1 Tiinat meenut^atakse kui ühte |
1 andekamat ning teotahtelisemat |
I tütarlast kõigis koolides kus ta|
I on olnud õpilaseks, alates Toron-1
ito Eesti täienduskoolist. St. Gle-i
= mance eragümnaasiumi lõpetami' |
1 se puhul vääristati teda koolil
I poolt kui aktiivsemat ning eduka-1
fmat õpilaste ürituste organiseeri- §
1 jat erilise, „]L'Esprit de Corp" ka-1
Inkaga.:. '• : |
I Koolitöö kõrval Tiina on olnud |
i võimleja Kalev-Estienne'is, tant-1
|sija Kungla rahvatantsui-ühmas |
I jä gaid Rajaleidjate lipkonnas. |
I Nüüd on ta end pühendanud täi^ i
llrkult muusikale. Ta kuulub |
I Korp! Fidentia'sse ja käesolevalj
I aastal oh ta selle esinaine.. |
1 Silmapaistva Õpilasena muusi|
i ka alal on ta saanud kokku 16 sti- i
|pendiumi. Annetajateks eesti üliisi
^konnas oh olnud Peetri kogudus,|
I Eesti Kunstide Keskiis Kanadas, |
I Jüri Lellepi J^ond ja mitmed tei-1
1 sed. Käesoleval aastal tä sai cda-1
fsiõppimisekš stipendiumi Root-i
|sist. Eesti Kunstide Keskuselt —1
|2000Äk suuruses. 1
2 Klaverikunstnikuna Tüna on i
I saatnud või on olnud koori solis-1
|tiks segakoor „Leelole", Toronto |
IEesti Segako(|rile ja Meeskoorile.!
ITa esines klaverikunstnikuna Üle- =
I maailmsetel Eesti Päevadel Tö-1
frontos ja Baltimores. f
I Tiina loeb eesti ajalehti Ja eesti|
I ilukirjandust. Ta jälgib hoolega |
I eesti ühiskondlikku elu Kanadas |
1 ja arvab, et eesti noorte eest meie i
Iühiskond hoolitseb väga hästi,!
I Skautlus, gaidlus, täienduskoolid,. |
I kogudused, noortekoorid, spordi-1
I klubid ja rahvatantsurühmad pa-1
I kuvad väga palju eesti noortele 1 /
5küni 20 eluaastani. Pärast seda,,!
5 kui õppe- ja tööülesanded kujun-1
|davad uusi sidemeid väljaspool 1
i eesti ühiskonda, hakkab ilmnema I
I eemalejäämine eesti ühiskonnast i
I ja eesti üritustest. Siin tuleks mi-1
idägi ette yõtta, et noorte irdamist|
I eesti ühiskonnast ja abienumist|
I teistesse rahvustesse vältida. Ta i
I pooldab väga skautide ja gaidide |
I keskorganisatsioonide poolt ka-1
1 Vändatud noorteklubi moodusta- i
|mist ja kui see teoks saab, tahab|
I Tiina selle edukale tegevusele kõi-1
|giti kaasa aidata. l
:itrillIIIEIIDilBligilRIIDIIDllDIIB'lianailDIIBIIfl.llBIIDIiailIIIIDIIDIIDIIIiJ.'I
Missuguses seisukorras on teie maja? Alustage katusega.
Omanik lätlane Janis Udrdvs. 5% hinnaalandust kuni 1. septembrini.
178 Willowdale Ave., Willc^dale/Ontario M2N 4Y8. Tel. 221-4097;
221-8456. ' Tasuta hindamine.
^TIIBKLAVERID PIANIINOD
. Foister. J.t
Uued ja renoveeritud.
Kitarrid, akordionid ja
,e..
house of music Ltd.
353 Queen St. W., Toronto 133,
Tel. 363-1966
Portlandi noorte lauluansambel
•„Kaja" oma külaliskontsertide sar­jas
esines laupäeva Õhtul, 10. juunil
Vancouveris „Meie Kodus", ligi 200
kuulajaskonnale.
„Kaja" esines sama kavaga 9. juu­nil
Seattles ja Vancouvcrist siirdu­vad
nad tagasi Portlandi ja 16. juunil
alustavad kontsertreisi Chicagosse,
Detroiti, Torontosse, Hartfordi, La-kewoodi,
Baltimoresse ja Miamisse.
: Ansambel on suhteliselt alles noor,
esines esmakordselt 1977. a. veebrua­ris
Portlandis E. V. aastapäeva aktu­sel.
Kõik rühma liikmed on õpila­sed,
kuuludes kesk- ja ülikooli. Kuns­tiliseks
juhiks on muusikakooli õpi­lane
Liina Merüo. Rülima kuuluvad
veel: Anne Kalmann, Helve Kal-mann,
Linda Kesküla, Asta' Kal­mann,
Maia Kesküla, Kersti. Merilo,
Imbi Raudsepp ja ainus meessoost
esindaja Kalle Merilp. Saatemuusi­kana
vaheldumisi klaveril Liina Me­rilo
ja elektrikitarril Kalle Merilo,
Kontserdi kava koosnes peamiselt
meile kõigile tuntud ja- armastatud
lauludest nagu „Seal kus rukkiväli",
„Mu meelen kuldne kodukotus"
„Kalevite kants" jne. Ansambel esi­nes
suurema osa täies koosseisus,
kuid laulsid ka üksikult ja paarikau­pa.
•
Kava lõppes bravuurse „Meil me-revood
on vabad", mille teist salmi
kuulajaskond kaasa laulis.
Esinejaüe jagati lilli .ja Vancoüve
ri Eesti Seltsi esimees hr. N. Nellis
toeta
Vancouveris peeti 14. juunil kell 7
õhtul küüditamise mälestus-jumala
teenistus Vancouyeri eesti kogudus
te vaimulike poolt. ^ -
Teenisid E.E.L.K. Peetri koguduse
õpetaja. Thomas Vaga — algusalmid
ja sissejuhatus ning kõne „Meie osa
küüditatutega"..:.:; .;
Lilurgilise palve.;, kannatajate ja
lukkunute eest Eesti Apostliku Õige­usu
ülempreester dr. E. Kuus ja Van-couvcri
Eesti Segakoor. . : ' /
Pühakirja luges „Kodükiriku" raa-;
:dia kuulutaja hr. l^aul;Lepik. ;.• ;
Jutlustas Eesti ühendatud Kogu­duse
õpetaja dr. A. P.rooš.
Küüdiiamistes hukkunute males-:
tamiscks. laulis mälestuslaulu Van-couveri:
Eesti Segakoor,
Orelil pr. Siiri • Miina eelmänguga
„Kus on, kus on kurva kodu"' . . . ja
oreli .fepppala. „Km päeva kära
aega.,."
Pühalik talitus. lõppes Eesti Hüm­niga.
Annetused olid eestlaste matu-sepaiga
niäiestusmärgi fondi.
Uus Demokraatlik Partei Ontarios
(NDP), kes hiljuti sai omale uue ju­hi
Michael Cassidy näol, püüab hoo­lega
laiendada oma tutvus- ja toeta­jaskonda
ning kulutab selleks, nagu
statistilised andmed näitavad, suhte­liselt
rohkem raha kui teised par­teid.
Neljapäeval, 15. juunil oli par­tei
poolt korraldatud kokkusaamine
etniliste ajalehtede esindajatega
parlamendihoones.
Kõnesid ei peetud, tutvustati Vaid
parlamendi liikmeid ja kohaletulnud
ajalehtede esindajaid. I^arlamendi-liikmed
püüdsid veenda, et NDP tär
hab siiralt parandada provintsi ela­nike
olukorda. Oma kurblooluseks
nad pidasid seda, et parteid toetavad
ainult osaliselt, • suuremad tööliste
ametiühingud. Müürissepad, elektri­kud
ja torupanijad, kes oma palgad
ori kõrgeks kruvinud, käituvad kui
aadlikud teiste seas. ja ei toeta
NDP-d. Ka põllutööliste poolt ei ole
NDP seni saanud toetust Ontarios.
Selle tõttu pn parteil vähe lootust
moodustada ; kunagi'provintsivalit-sust,
vaatamata sellele kui heade ka­vadega
nad ka ei esineks valimistel.
Kõik nende senised paremad kavad
olla võetud üle võimel oleva konser­vatiivide
valitsuse poolt ja rakenda­tud
ellu. NDP on surmitud uurima ja
leiutama jälle midagi uut.
Pühapäeval, 25. juunil toimuvad
Peetri koguduse kalmis tu-j ümalatee-nistused.
Esimene Westminsler. Me-morial
Park kalmistul (Christ Sec-tion)
kell 11 hommikul. Mälestamlsi
ja pärjapanek teadmatuses ja kau­gel
rahuund puhkavate kaasmaalas- .
te mälestuseks; '
Teine jumalateenistus kell 2 p.L,
Mt. Pleasant kalmistul, eestlaste ma­tuse
osal. Mälestarriisi. Mõlemal ju-malateenistusel
mängib Vaimulik.
Orkester. Inga Korjuse juhatusel ja
teenib õp. Oskar Puhm.
Juhan Kivestu Kaitsfeliidy
peostaabi volinikuks
; Admiral J. Pilka ja kindral E. Põd-deri
poolt 1917. a. rajatud Kaitsel iii ,
kujunes tõhusaks paramilitäärseks -
ja patriootiliseks organisatsiooniks
enne, kui tekkis Eesti Vabariik ja.
loodi E. Kaitsevägi. Kui N. Vene ;
okupeeris Eesti 19-40, a., siis nende,
nõudel oli esimeseks' sammuks ins­pektsiooni
]• ettekäändel; relvade . ära- ; ;
j korjamine kaitseliitlaste!tE. V. va-
Mitsuse enda poolt. Sellele järgnes
Kaitseliidu sulgemine. Õnneks oli
tollal kaitse)iitlastel mehemeelt kül­lalt
ja tunduv osa relvi ja laskemoo­na
-peideti. -Need -varud -kujunesid
relvalaoks 1944, a. Ees
dade malevale.
1 metsav.en-a
uus' EELU^' aitab kaa­sa
sisukama!© ajalehele.
ütles tänusõnad esinejaile. /.
Kaja" programmilehelt laename
lõpplause: „Kaja".. on tükike mine­vikku,,
olevikku ja tulevikku. Ta on
peotäis- kodumaa mulda'yõõrsiL ;•
artin Toomes vSitiš
21. mail võistles Martin .Toomes
Metro Toronto vahelistel .keskkooli­de
võistlustel kettaheites.ja saavutas
esikoha tulemusega 46.90 m.
' .28. mail võistles ta Kingstonis, On­tarios,
Ontario keskkoolide vahelisel
võistlusel ja saavutas samuti esikoha
- 47.94 ra. • • : • - • ; ; • • ^
/ Paguluses loodud Eesli Kaitseliidu
Peastaap (Estonian Home Guard De.
fence Leagüe) on ajalehele antud in­formatsiooni
kohaselt otsustanud
kõikides vabade, eestlaste keskustes
nimetada Kaitseliidu Peastaabi voli­nikud.
Torontos on Kaitseliidu pea­likuks
E. Heine. Äsja nimetati Mont-reali
Kaitseliidu Peastaabi volini-'
kuks dipl. Ins.. Juhan Kivestu, Eesti;
kaitseväes teeninu,; kaitseliitlane,
metsavend, Soome Eesti rügemendi
rindevõitlejav Teistes ;kesküstcä on.
nimetamised praegu käsil.
Kolmapäeval
künsü- ja käi
€ggs" (pärani
japanekule j
Uus ul<
On tasutm
mata. võlg:
aastapäevak:>j
kätte esimenj
verivärskest
igehitaja K.
lubadus K. PJ
uue põhjalik!
seks n.n. „Pa
ei täidetud. Šj
teran Märt
oma 90-aastasl
mata tütre M\
torieksemplarj
nagu E. Vai
käes, jutustal
üht-teist teosel
et praegugi vc
kooli- ja jtirjij
puudu oma o$
jutaja elutee
peab alustame
sele, kuidas sd
jutamise mõtlj
„Kui kuuluti
siis hiinu larki
midbsse mahl
elust ja tegevLi
Raud. „Ei oinj
ann^ usaldata!
astunud üle 9(
maid mehi ju
siti. Üks kirjasI
anda välja su J
su kohta ja p
elulugu kuni Ah
ettepaneku vasj
mis, siis selgus!
; võttest loobuni)
tunud hoogu ja
otsustasin toöcl
selleks sain vc
jalt Ahti Paelt,
kirjastaja."
- Ja Ahti P|
aega kulus kai
še kirjastajak|
„Pätsu erak(
meeste Kogude]
misjoni jä või;]
Kulus jah na tui
mcsuguscd tehi
lid vahele ja käi
laduma alles i l
Kuid see vcnimi]
suks, sest 1977.
basse maailma
nilised kirjad. Hi
' tusse ka need k(
loojiscd dokumcj
—Lugu nende
osas seisab ci
lusi ees. On
tuleks jäädvus]
litamiseks igaj
matusse võetul
ja kohustus Lii
mist. Mitmes tl
su kohta?
„Kolmas. Esin]
dent K. Päts", ;il
. Selle ülesande kai
likult. Kaks m
.Henno Rahamagil
palusid K. Pätsul
jaoks. President 1
;sas ka tekst jcu
: „Küll väike Raud
— Ja võtsite sil
kohustuse, kui(
ja silmapaistev J
kõhnuke raamat
„Mul ei olnud
ma ütelda, et ei '|
. V õ t s i n too vastu.
'. sult eneselt, neil
uurimused. Suvej
. 'kirjutasin teksti
; Presidendile, kes