Meie Elu = Our life, June 23, 1978

              EEEÖEL, 23. imML — FRIÖAY,
Võidupühal süüdati tuled, et iäMsta^a ja piihitseda võitu. Ja sel võidul
äieie rahva elus nutte.üksnes sümb(K)lne^ tähendus, vaid see ön meiö
rahva ajalooline suurpäev, tegelik võit rahva ehis. Ja sd võidul õli kahe-k
®rdne tulemus: rahva iseäeisvimiine võõrast ikkest, mis ajaliselt oli kest-md
sajandeis. Kuid tema teine tulemus, väärtuslik tulemas, oli see mof
raalne väärikus ja respekt, mille ees inimpõlved on alati seisnud aukartu­ses
— ohvrist v õ r s i i b i w sÄ ohvrist, kes smdsid Mld terveni ja ei
tuhnid iial eriäm koju ja ka neist, kes tulid, ei oliW
mees kes läks. Ja kui see tõde elab rahva südames, süs on seU^^ rahvas, ka
siis kui ta on väike, mida^ mis on väga õilis, suur ja püha, mida alandlik-loises
kantakse edasi põlvest põlve. Ja se^^
Meie rahvas osteti vabaks ohvritega Ja nii on see mst alati olnud jä
Jääb inimsoo ajaloos.
Meie, ristimunesed, oleme ohvriga ostetud vabaks. Meile on see
kõige kesksem nieie elus. Mitte võitlusväljal, ei lahmgus, väid ostetud va
baks ohvriga, mille andis meie lunastaja. Ja just meie eest. Temal ei oi
nudinidagi võita: ei kulda^ ei au, ei hulgust ega kuulsust, vaid ainult üht
— eksijat, surelilikü patust inimest, kes oli astunud üles Jumala vastu j
loonud omale ise jjiunala; Seda kadunud last tuli Ta kutsuma koju — tõe­lisse
koju — usu kaudu elusasse Jumalasse. Jä selle eest Ta andis pma elUj
et meil oleks uks avatud, uus elu kingitud, uüs võit. Tema käest, ei mitte
meie teenitud. Vaid üksnes arm, kes tuleb Jumalalt teeb uueks inimese
südameuSus.' :
Võidupühal me süütame ^uled — võidutuled. Me teeme seda kui rah
¥as,kes kandis ohvrit ja veel 6n valmis kandma seda ja pühitseb võitu;
kuid ka rahvas, kelle eest on antud ohver, jumalik ohver, et võit võiks
(jJa meie elusas'südames,^^^ • V V
:.::;-(EELK'Michigam-Detroidi •
Koguduse Õpetaja)
VEETKE PUHKUS FLOR
JÜNE 2S ie Elu" nr. 25
JNTRACCmSTAL WATiRWAY'^^^^^
i r Motellis De-Luxe korterid ja muud tänapäeva mu­gavused.
^ Üks blokk ookeani randa, ligidal öö»
klubidele ja äridele.
SOODSAD
MIS JUHTUS IK)MINiOON[
305-943-8800
Omanikud OSS ja MAIRE RIISMA
LUGEJA KIRJUTAB
-^eie Ehif' wüddm meelsadl
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei uktu aialehe seisukoh­tadega.
Palume. kirjutada kokku^
võtlikült ja lisada- oma nimi ja
aadress. Toimetus jätah endale õi"
guse lugejate kirju redigeerida ja
lühendada -ning mittesohivuse
korral jätta avaldamata.
AKTUAALSEL TEEMAI
Pärast ühest äärmuselt teise kõikumist võeti president J. Carteri poolt
esmakordselt kindlamad seisukohad N. Liidu laiutamise suhtes. President
deklareeris, et N . Liidu tohutu suur sõjaliste jõudude ülesehitusprogramm,
relvastamine ja Moskva ja Havanna sõjalised seiklused Aafrikas ohusta­vad
maailmarahu ning tuleb leida abinõusid Moskva imperialistlikele ah-nitsemistele
vastuastumiseks. Kuid presidendi limber on erinevate vaade­tega
mehi. Ranget liini toetab ainult presidendi tähtsam nõuandja julge­oleku
küsimustes Z.Brzezinski ja osaliselt ka sõjaminister H. Örown. Vä-lismmister
Cyrus ¥ance, kuid eriti USA Lütunud Rahvaste Organisatsiooni
saadik Ä-Ypung on seisukohal, et Moskvat ei tohi pahandada ja temaga
tuleb toime tulla heaga.
Esijärjekorras tuleb SALT kokkulepe allakirjutadä ja A. Young leiab,
et Aafrikas tulevad valgete ja segavalitsused kaotada.
Presidendi: viimased välispoüitili-.
sed kõned ja sõnavõtud täliendavad
nimetamisväärseid muudatusi USÄ
väüšpoliitikas. Esmakordselt 1. Car­teri
administratsiooni ajal tuntakse
Washingtonis. suurt' m^iret a^enelaste
tohutusuure relvastamise program­mi
pärast. Väga häirivaks: on ka Ve-invasioonid
praeguste
š^ei nõuänd-
.ne ja ; Kuuba sõjalised
' Aafrikas. ;
; ;iKuid ÜSA preside^nd
tähtsamate välispoliitili
jäte keskel puudub üksmeel; Kui Z.
Brzezinški nõuab ranget joont Mosk­va
suhtes ja leiab, :>t vajaduse kor­ral
tuleb USÄ-1 sekkuda ühel j või tei-
' sel viisil ka Aafrikas, et peatada
Moskva agressiooni Aafrikas, siis
mitmed teised juhtivad mehed on
sellele vastu.
. USA välissekretär :GyrusVance
rõhutab, et esmajoones tuleb stra­teegilise
relvastuse kontrolli läbirää­kimised
viia; lõpule" ja • kokkulepe
Moskvas allakiriutada. Enne kui see
on tehtud ei tohi Moskvat provotsee­rida.
G. Vancel on palju pooldajaid
välisministeeriumis/kuid tema poo-lel
on ka kõik need, kes venelastega
SALT kokkuleppe asjas ;on pikemat
aega läbirääkimisi, pidanlid. Kõige
pehmemat välispohitijist jqiont pjoöl-
: dab USA mustanahaline Liitunud.
Rahvaste Organisatsiooni^ saadik
. Andrew Young: Tema leiab,, et USA
peaks esmajoones hoolitsema selle
eest, ;ct'"tõuna-Äafrika valgete ^valit­sus
ja Rodeesia ning Namibia sega
valitsused oleks kaotatud ning Äafri-ka
oleks täielikult mustade valitsii-
:.se all..••:'•:•.):.,
Kuid see on peagu, ka 'Moskva po-
; sest Moskva- koqlitab ja tree­nib
mustekornmunistlikke gerilja-sid,
kes peavad kogu Aafrikas sead^
nia võimule Moskva meelsed välitsu-
^ . , S £ d . - , > \ ' / - , \
Sõjaminister H. Brown toetab üld­joontes
Z. Brzezinški ranget joont.
' Kuid ta on selle vastu, et USA saa­daks
offii merejõude India ookeani.
Teatavasti viibivad viimastel kuudel
suured N. Liidu laevastiku üksused
India ookeanis Punasemere kaelas,
nn. Aafrika Sarves^.: Need peavad toe­tama
Abessiinia, Kuuba ja N. Liidu
üksiiste võitlusi Eritrea yabadüsyõit-lejate
vastu.
Need vastukäivad • seisukohad
jõudsid oma häripunktüe enne NA­TO
riigijuhtide kokkutulekut Wash-'
: ingtonis. Seal deklareeriski president
J. Gärtei^ lõpuks; oma rangema liini,
rnillega ta asus toetama Z.Brzezins-kit.
Kuid vahepeal teatati jälle Wash­ingtonist,
et nüüdsest .peale teosta-
; vad USA. välispoHitikät ainult presi­dent
Jv Gartei: ja; välisniinister Cyrus
Vance. Selle teadaandega jäeti \ihešt
./küljest rangema liini tnees Z; Brze-zinski,
kõrvale ja teisest küljest päris
mees Andrew.Youns.
Muuseas viivitas välisministee-rium
mitu. kuud -Z. Brzezinški reisi
Pekingisse, sest Peking on praegu
kõige Suurem ja ohtlikum N. Liidu
vastane. Leiti, et see külaskäik pro-yotseerib
ja ärritab liialt Moskvat.
Kuid ometi tuh see käik toime, kuid
ilma nimetamisväärsete tulemusteta.
Hüna väUsminister Huang Hua siis-,
ki viibis Zaires, lubas Aafrika riike
toetada Moskva ohu tõrjumisel ja
hoiatas Euroopa riike soprusvahe-kprra
pidarniseeest N. Liiduga.
| Z . Brzezinški on valmistanud eri­lise
kaardi; küs on dokumenteeritud
N. Liidu vallutused viimase 35 aasta
jooksul. Selle kaardi avaldamisega
väidetakse, et Moskva on jõudnud
juba nii kaugele, et oleks viimane
aega tõmmata kindel piir, kust teda
enam üle ei tohi lasta. Erilist muret
valmistavad kommunistide laiutami-sed;
jä edasitungid Euroopas, Afga­nistanis,
Aafrika Sarves, Ädeni-Yee-meni
piirkonnas;
Kuid peale nend^ presidendi nõu­andjate
on iCongressü praegu oma
kõva sõna ütelda yäHspoliitilistes
küsimustes. Kongressi otsusega on
presidendi.; käed täielikult seotud.
Presijdenf ei saa ilma Kongressi kon­sulteerimata
saata omi vägesid ühte­gi
võõrasse riiki appi. Ja 60 päeva
jooksul võib Kongress sellised sam­mud
tühistada, kuL need oh toime
tulnud. See on väga halb olukord ja
president G. Ford märkis, et USA vä­lispoliitikat
ei' saa ometi teostada
rohkem kui 300 erinevate vaadetega
meest. Seda peab ikka elluviima :üks
mees ja see on USA president.. Taot­letakse
isegi nende kitsenduste tühis­tamist/.'.-
•^••-'•;'
Hiljuti deklareeriti Washingtonis
siiski uus kindlam välispoliitiline
suund N. Liidu ohule vastuastumi­seks.
USA püiiab hoolitseda selle
eest, et sõjajõudude tasakaal püsiks,
milleks püütakse ÜSA sõjajõude
suurendada. USA taotleb tugevat
:NÄTOt,.milline on võimeline Wars-savi
pakti riikide; rünnakule vastu
astuma. Lubati toetada neid Aafrika
riike, kes ise ennast Moskva ohu vas­tu
tahavad kaitsta, nagu Zaire. KuicJ
samal ajal ollakse valmis jätkama
senist detente poliitikat,:
Kõikideks kindlustustieks
1482 Bathürst St.,
• Torönto/.M^
Tel/: 653-7815 jä
(D ® eo 0 0 e 0 G o o 9 is o 3> ® ® o 00 00 oo
Heldia Estami 5. mail ilmunud
,Jhglitelinna" kirjelduses oli ka ni^
metatud eesti-ingliskeelse kokaraa­matu
ajalugu, mis ei andnud päris
õiget ülevaadet kokaraamatu saa­misloost.
Kuna H. Estam ei olnud
sellel ajal Los, Ängelese,Eesti. Nais­klubi
juhatuses -ning'raamat on te­ma
nimetuse järgi Best Seller", siis
sooviksin anda ülevaate, mis ön ka
protokollitud Naisklubi protokolli-raamatus.
Kokaraamatu väljaandmi­se
idee kerkis üles Naisklubi üld­koosolekul
jaanuaris 1976 aastal. Ku­na
sellel koosolekul valiti mind uues­ti
juhatusse (pärast ametite jagami­sel
abiesinaisekš) siis teisel juhatuse
koosolekul 1976: aasta veebruaris
tõstsin üles mõtte, et Naisklubi' an­naks
välja eesti kokaraamatu. Kuna
suureni osa tolle juhatuse hikmeid
kuulusid nooremasse generatsiooni,
kellel eesti kokakunst ning eestikeele
laialdane tundmine pU puudulik, siis
langes terve .see .töö minu õlgadele.
Mitmetel koosolekutel rääkisirne kui­das
raamatut koostada ning- mitme­telt
juhatusliikmetelt tüli häid idee­sid.
Kuna' kokakunst on olnud alati
minu huviala peale^ kirjutamise, niiig
elades ennem idarannikul, plid^mul
enam vähem teada head eesti pere­naised.
?
Suur abi tuli nüüdselt ERKU esi-
:mehelt Juhan Sirnonsonilt, kes oli
sellel ajal ERKU välisvõitluse komi­tee
esimees ning leidis, et raamat
võib hästi tutvustada anieeriklastele
Eestit. Häid näpunäiteid tuli ka •Trii­nu
peatoimetajalt Vera Poška-Grünt-halilt
eriti raamatus esinevate mõõ­tude
ümber arvestamiseks grariimi-desse,
et oleks raamatut võimalik
kasutada kä Euroopas. Oh ka teada;
et Kanada läheb üle varsti sellele
süsteemile. Järgmise sammuna, saat­sin
üleskutse eesti lehte eesti retsep­tide
saamiseks. Sellele järgnes tihe
kirjavahetus tuntud heade:kokkade^
ga nõudes igalt teatuid'retsepte. Kui
kõik pohüised eesti retseptid olid
koos, siis lisasi|i omalt poolt veel va­jalikke
retsepte. Järgmisena pöördu­sin
keeleteadlasb Mall Jürnna poole,
kes abivalmilt oli nõus kirjutama
eessõna. Tuli ka mõtelda raamatu
kunstilisele kavandamisele ja nii
pöördusin oma hea sõbranna Tiia
Taks-Sahni poole, kes oli „Readers
Digesti" kunstidirektor ning annetas
kalli töö vabalt. Samuti annetasid
teised kaastöölised, ka raamatu
koostaja Viivi Piirisild, vabalt oma
tööl. Töö oli nüüd edenenud nii kau­gele,
et tuli mõtelda raamatu trük­kimisele.
Sün tulid abiks mu head
sõbrad Maie ja Heino Nurmbergid.
Oli veider rääkida raamatu trükki­misest,
mis maksabmitu tuhat dol­larit,
kui Naisklubil oli kassas ainult
$1200. Siiski: oli' Heino Nurmberg
vastutulelik ning otsustas tööga ris­kida-
Otsustasin eesti ajalehte saata
üleskutse ettetellimiseks. Kuu aja
jooksuL tuli üle 800 tellimise koos
ette: makstud rahaganing nüüd olid
trükikulud enam väherii'kaetud.
Minul hakkas nüüd kiire too, sest
tahtsin, et raamat jõuab kaasmaa­lastele
kätte ennem jõulupühiv Siin­juures
tuli mul 'kõik retseptid läbi
proovida, ühtlustades eesti keelt
ning tõlkida ingliskeelde. Muülikoö-liealine
tütar Rita-Ly aitas suvevahe­ajal
retsepte läbiproovida ning töö­tas
ameerika mõõdud ümber Euroo­pa
mõõtudesse. Eestikeelse osa vaa­tas
iile keeleteadlane Helmi ; Rone
hing ingliskeelse ameerika ajakirja-nik.
Kahjuks mu tütrel puudus nii
laialdane eestikeele teadmine nagu
ka selleaegstel: noorematel juhatus-liikmetel,
et oleks saanud retsepte
tõlkida ingliskeelde. Kui kõik oli
ülesilutud kirjutasid kirjutusmasinal
retsepte Aita Soovere ning Näncy
Nurmberg-^Kurth. Selle järgi: algas
• Ei ole midagi uut üheski põlves,
sest ka mina olin kord nooi: ja aas­tad
tõid mõndagi tõde,:mis olid tu­medad
noorusaastates. >*
Venemaa eestlased tulid põgenike­na
kodumaale ja kui just igal ühel
polnud mahajäämid mõisa Venemaa­le,
siis vähemasti äri,^ majad, hea
töökoht. '
Kuulates: oma governessi lugusid
tõotasin, et.kui ise peaksin sattuma
sellisesse olukorda, assimileerün
Igasse olukorda ja ei nuta kadunu­kest
taga.
Pole seda ka teinud ega ei mõtlegi
teha, kmd,; kui keegi omastab meie
isamaa, 'küüditab rahva paremad
tütred ja pojad, siis seda roima ei
tohi unustada ükski sugupõlv. (Võt­ke
eeskuju juutidest). ; :
Teise Maailmasõja ajal oli keela­tud
välismaa saatejaamade kuulami­ne,
väljaarvatud Soomes: Marssal
Mannerheim ütles, et kui soomlane
ei oska vahet teha propaganda jä
tõeluse vahel, siis pole ta väärt ise­gi
keeluks. ^^;
Kes keelab: Eesti noorust kodu­maad
külastamast, kui neil on oma
teenitud raha selle reisi ntaksmi-seks?
Või abiellumast vahtuga. Kuid
nad ei külasta mitte oma.sünnimaad
ja selles see vahe ongi.
Tulles Kanadasse sattusime ise
ViGtoria-ajastusse ja 30 aasta jook­sul
on siin pikkamööda jõutüd järe­le
Eesti Vabariigis kehtinud seadus­tele
nii mõõtudes,, alkoholi seadus­tes,
varanduse vahekordades, naiste
üheõigusiuses j.n.e; . ;
Pole siis ime, et siin sündinud noo­red
mõtlevad, et nad loovad midagi
enneolemata uudset
Kirjanik Ed. Vilde abiellus n.n. ki­rikliku
laulatuse -ajastul, registreeri­des
abielu; (notar) Riiklikus, advo­kaadi
büroos vastastikkuses kokku­leppes.
Sel ajal ei tuntud kodanlik­ku
. abiellumist, polnud sarnast asu­tus
tki. :
Anglosaksi kombe kohaselt kaotab
naine isegi oma eesnime ja muutub
Mrs. John Smith junioriks, pole vist
vaja nimetadagi, et kiri on aadres-seeritud
Mr. and Mrs. .... /'
Eesti Vabariigis oli proua esikohal,
ja kui proua JoeGlark eelistab oma
perekonnanime või nõuab kokkulep­pel
lahutust, siis. see oh Eestis nii
iseenesest mõistetav, et ajab naerma
mille eest. naisüheõiguslased siin
võitlema peavad. '
Marssisin emaga Merepuiesteel
nõudes vabadust ja lauldes: „Kauem
rauda me kanda ei taha" — 1917 a,
vast peame isegi selle ajastu siin Ka­nadas
uuesti üle elama. .
:;.: 1 ^ STEEN; . • - ^
aasta on K^adas pühitsetud Domi-lüöoniPä^
va; See nimetus pärineb
Briti Põhja-Ämeerika seadustikust,
kus üteldakse: ;^una provintsid Ka­nada,
'Mova Scotia ja New Bruns­wick
pn avaldanud soovi föderaal­seks
liitumiseks üheks Pominiponiks
inglise krooni all,. "
See oli esmakordne, et sõna „do-minioon"
leidis selles tähenduses ka-,
sulamist. Enne Briti Põhja-Ameerika
seadustiku khinitäniist oli kõne all
Kanada Kuningriik, kuid mitmed et­tevaatlikud
riigimehed Londonis lait
sid selle maha, kuna see võiks asja­ta
ärritada Ühendriikide repüblikaa-:
ne. See oleks momendil olnud äär­miselt
ebasoovitav, kuna London ja
Washington• püüdsid parajasti kok­kuleppele
jõuda mitmetes küsimus­tes
ühenduses, äsjase Ameerika ko-aga.
.Nii otsustati sõna ,„kimingriik"
asendada millegi muuga. Kanada de­legatsioon,
kes selleks puhuks Lon­doni
oli sõitnud, soovitas kuningrii-i
asemele tarvitusele võtta sõna
dominioon". Ettepaneku selleks" te­gi
Sir Leonard Tilley New Brüns
wickust. Ta oli sügavalt usklik mees
ja talle meenus lause piiblist: „Ja
Tema dominioon ulatab merest me­reni.".,••>;:>•
Kanadas läks sÕna „Dominioon"
otsekohe käibele, sellega kirjeldati
maad, parlamenti ja valitsust ja pal­jusid
valitsusasutusi, nagu Dominion
Burcaü of Statistics (nüüd Statistics
Canada). .Esimene Kanada parlament
kehtestas seaduse, millega 1. juuli
kuulutati rahvuslikuks pühaks nime
all „Dominioni Päev". See seadus ön
tänaseni kehtiv, seda pole ei muude­tud
ega tühistatud. Kuid ikka enam
ja enam hüütakse seda päeva nüüd
„Kanada Päevaks". ;
Avalikult pole -keegi midagi ütel­nud
selle vaikse anti-dominiöoni'
kampaania kohta, kuid nähtavasti on
sellel kampaanial ametlik sankt­sioon.
Ükskõik missugustel põhjus­tel
sõna „dominioon" on muutunud
ebameeldivaks, siis selle üle pole
parlamendis kordagi sõna võetud,
vaidlustest ^elle ümber rääkimata.
Arvatavasti on hakatud sõna „Do-minioon"
pidama Victoria-aja päran­diks,
millel on tugev koloniaalne kõ-'
la; Tegelikult cjli see aga just Kana­da,
kes: näitas teed kuidas vabaneda
kolöniaalriigi mainest,ja saavutada
Dominiooni ätaatust. Kanada näitas...
kuidas seda' saab teha ilma sõja ja
vaenuta ja pärast 1867. aastat pn Ka­nada
eeskujul talitanud mitmed- tei­sed
briti kolooniad. Uus Meremaa :
koguni inkorporeeris selle sõna oma
ametlikku nimesse — Uus Meremaa
Dominioon. Prantsuse' ja. hollandi
kolooniad ori samuti eeskuju võtnud
Kanadast. , . . •
Kuid Kanadale endale see nimi ei
näi enam sobivat. Käesoleval aastal .
pühitsetakse seda Kanada riiklikku,
püha Õige mitmesuguste nimede all,
Ainult väga eakad inimesed pühitse­vad
Dominiooni Päeva. Noored, pro­gressiivsem
sugupõlv, pühitseb .„Ka-nada
Päeva". Ja mitmed, juba sel­gest
segadusest, räägivad Esimese
Juuli Pühast. Olgu kuidas on, kuid
see päev väärib igal juhul pühitse­mist.
Sellega tähistatakse päeva, mil
Kanadast sai riik, mille dominioon
ulatub merest mereni, nagu Jiibel on
ütelnud, ,:
, - GEISLINGEN (M. E.) — Nagu teada, pidas N. Liidust välja saadetud
rezhiimikriitik; Nobeli kirjandusauhinna laureaat Alexander Solzhenitson
tähelepanu vääriva kõne USA-s Harvardi ülikoolis. Solzhenitsöni kõnet
analüüsib Bonnis ilmuva päevalehe „Die Welt" veergudel Eestis sündinud
nimekas pubUtsist dr. Garl Güstaf Ströhm. Ta kirjutab:
Tihti tuli mul kolm korda nädalas
soita hr. Nurmbergi juurde, Iga sõit
120 miili. Esimesed raamatud tulid
trükist 4. detsembril just Naisklubi
jõulubasaariks. Tihti sellel kuul töö­tas
terve. Naisklubi .Juhatus kuni
poole ööni, et raamatuid pakkida
ning posti viia. Siin oli abi Karl
Nurmbergilt, kes isegi kell 2 öösel
viis kuhja raamatuid postkontorisse.
Oli ju jõulueelne kiirus. Nii see kes­tis
kuni jõululaupäevani.
Suure panuse andsid Aili Rebane,
kes võttis vastu tellimisi ning laekur
Lydia Suursööt; kes pidas arveid
korras. Terve juhatus koosseisus Ai­ta
Soovere, Viivi Piirisild, Aili Reba­ne,
Lydia Suursööt, Anna Holmes,
Nancy Nurmberg-Kurth ning Rita-Ly
piirisild olid alati abis. ;
Terve•1977 aasta ulatuses tegi Viivi
Piirisild reklaami raamatule .amee­riklaste
keskel. Nii ilmusid pikemad
kirjeldused Los Angeles Timesis,
Herald Examineris, Valley. News,
Burbank Daily Review, Glendale In-dependent,
Tolucan ning peale selle
TV ja raadio intervjuud, kus ka Vii­vi
Piirisülal oU võimalik tutvustada
Eesti rasket saatust, 1977 aasta sügi-,
sel Viivi Piirisild koos oma''perega
tegi reisu idarannikule ning seal il­musid
artiklid Buffalo Evening
News Asbury Park Pressis, Õcean
Daily ning Mall Jürmalt The Record,
Bergen County New Jersey. Toidu
valmistamis kulud intervjuude kui
„Alexänder: Solzhenitson on. kaua
vaikinud. Nüüd on ta ühes kõnes
Harvardi ülikoolis uuesti ja selgelt
oma arvamust avaldanud. Pilt, mille
vene kirjanduse 1 Nobeli, laureaat
lääne tarbi mis- ja heaolüseltskonna
kohta annab, on kõike muud kui
meelitav.
Ta räägib inimlikust laostumisest
ja lääne võimetusest säilitada neid
väärtusi, mis seisavad väijaspool
materjalismist, sotsiaalpoliitikast ja
täiest rahakotist. Lääneriike ei aita
tehnika ega ka nioodsaimad relvad,
kui inimesed kaotavad võime ohvri­te
kandmiseks.
Venelase otsust lääne ajakirjandu­se
üle, mis oma sensatsioonikire ja
ülespuhutud teesklusprobleemidega
unustab sageli kas teadlikult või
teadmatusest tõesti suured problee­mid,
võib pidada ainult hävitavaks.
Lõpuks ütleb Solzhenitson: ,,Lääne.
demokraatia, mis annab ise endale
loobumiskaotuse, ei või olla ;ulevi-ku
Venemaale mingiks eeskujuks või
näiteks."
Kindlasti võib nii mõnigi asi, mida
Solzhenitson ütleb, oleneda 1 eatud
ülepakkumisest või pettumusest,
üks teine vene emigrant sõnastas ül­latavalt
hästi võrdlust ida ja lääne
vahel: Venemaa on leek, mis soojen­dab,
kuid ei valgusta, Lääs seevastu
on leek, mis valgustab, ent ei soo­jenda.
Külmus keset heaolu ja mu­retust
peab üht venelast nägu Solz­henitson
tõesti irriteerima. Aga oleks
siiski kergemeelne tema kriitikast
lihtsalt mööda vaadata. Nii mõnigi
asi, mida ta ütleb, on isegi ülepaku­tuna
veel tõde. ,
Kas pole mitte positivistlik filosoo­fia,
iga usundi järk-järguline maha-ehitamine,
igasugune- kogemuste pii­ride
iiletamine (transtsendentsus-lääne
praegustele kriisisümptoomi-dele
otsustavalt kaasa aidanud? Va­ba
turumajandus, liberaalsus, •samu­ti
kui sotsiaalkindlustus ja tööliste
kaasarääkimisõigus, võivad- "kõrged
mõisted olla. Aga kas —; kui tuua -
ainult üks näide — surid Hanns-
Martin Schleyeri ihukaitsjad vaba ^
turumajanduse eest?
Mis on selline maailm, niilles
nieie elame, kus sellised mõisted na­gu
truudus, isamaa, kodupaik, pere­kond
ja isegi Jumal kasutatakse kas
ainult irooniliselt või jutumärkides?
Solzhenitson on nii mõndagi õieti
ära tundnud. Tema sõnade üle võiks
järele mõelda." • - -kk
E^to Mutual Fund Ltd,
16. juunil aktsia hind $6.48
145 King Street West, Süite 190Ö,
Toronto M5H SMl ~ teL 364-1131
õhtul tel. 925-6812
ka. retseptide ^proovimisel kandis
mul retseptide kleepimine lehtedel, Viivi Piirisild, mis ulatusid üle tu-et
seada lehed valmis trükkimiseks! hande dollari. . Ka eesti advokaat
Jaak Treiman annetas oma töö va­balt
ning tema abi tõttu saime raa^
matule raamatu registreerimise (Co-py
Righf), mis nimetab, et Los Än­gelese
Eesti Naisklubi on eesti ko:
karaamatu väljaandja ning Viivi Pii­risild
on raamatu autor.
Kahju ainult, et raamatu puhastu­lu
on suurem oma läinud Los Änge­lese
Eesti Majale remondiks. Palju­de
kaastööliste sooviks oli luua sti­pendium
eesti .noortele, kes õpiks
ülikoolis poliitikat või äj akirjandust
ning oleks nii abiks meile Vaba Ees­ti
Vabariigi taastamiseks.
SU
STOKHOLM (EPL) Enne kuninga
ja välisminister Karin Söderi sõitu
Moskvasse saatsid Eesti Komitee;
Eesti Rahvusnõukogu ja Eesti Rah­vusfond
ühise märgukirja välismi­nistrile
baltlaste -tppeltködakondsu>
se asjus. .
Välisministrit paluti uuesti korra­ta
Rootsi valitsuse ettepanekut Nõu­kogude
Ludule topeltkodakondsuse
kaotamiseks bilateraalse lepingu sõl­mimise
teel.
Nüüd on väHsministeeriüm saat­nud
Eesti komiteele vastuse, milles
avaldatakse arvamist," et on 'võima­lik,
et sügisel saadakse selles küsi­muses
mingi ettepanek Nõukogude
Liidu poolt.
Välisministeeriumi kirjale on lisa­tud
Karin Söderi sõnavõtt Riigipäe­val
möödunud aastal. Sellest sõna­võtust
selgub,- et Rootsi ettepanek
taotleb analoogilist lepingut Nõuko­gude
Liidu ja Kanada vahel sõlmitud
lepingule, ^ ^ ; ;^ ž
Rootsi ettepaneku järgi peaks
kumbki riik. .heatahtlikult^kaaluma
kodakondsusest vabastamise taot­lusi,
mis esitatakse isikute poolt, kes
ön ka teise riigi kodanikud.
Tuleks eriti arvestada kodakond­susest
vabastamise'taotluse otsusta­misel
isiku permanentset asukohta.
Vastavalt Rootsi ettepanekule ei tu­leks
takistusi teha ka kahekordse
kodakondsuse omajaile teiselt maalt
lahkumiseks selle maa külastamisel
ainult sellepärast, et külastaja on ka
külastatava maa kodanik.
Piirisild ••::.;:.;.:.
kokaraamatu koostaja
ALMER
Teeme uusi ja parandame vami, sa-muti
suvilate katuseid.V
Helistada tel. 699-529S