1978-06-23-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
EEEÖEL, 23. imML — FRIÖAY, Võidupühal süüdati tuled, et iäMsta^a ja piihitseda võitu. Ja sel võidul äieie rahva elus nutte.üksnes sümb(K)lne^ tähendus, vaid see ön meiö rahva ajalooline suurpäev, tegelik võit rahva ehis. Ja sd võidul õli kahe-k ®rdne tulemus: rahva iseäeisvimiine võõrast ikkest, mis ajaliselt oli kest-md sajandeis. Kuid tema teine tulemus, väärtuslik tulemas, oli see mof raalne väärikus ja respekt, mille ees inimpõlved on alati seisnud aukartuses — ohvrist v õ r s i i b i w sÄ ohvrist, kes smdsid Mld terveni ja ei tuhnid iial eriäm koju ja ka neist, kes tulid, ei oliW mees kes läks. Ja kui see tõde elab rahva südames, süs on seU^^ rahvas, ka siis kui ta on väike, mida^ mis on väga õilis, suur ja püha, mida alandlik-loises kantakse edasi põlvest põlve. Ja se^^ Meie rahvas osteti vabaks ohvritega Ja nii on see mst alati olnud jä Jääb inimsoo ajaloos. Meie, ristimunesed, oleme ohvriga ostetud vabaks. Meile on see kõige kesksem nieie elus. Mitte võitlusväljal, ei lahmgus, väid ostetud va baks ohvriga, mille andis meie lunastaja. Ja just meie eest. Temal ei oi nudinidagi võita: ei kulda^ ei au, ei hulgust ega kuulsust, vaid ainult üht — eksijat, surelilikü patust inimest, kes oli astunud üles Jumala vastu j loonud omale ise jjiunala; Seda kadunud last tuli Ta kutsuma koju — tõelisse koju — usu kaudu elusasse Jumalasse. Jä selle eest Ta andis pma elUj et meil oleks uks avatud, uus elu kingitud, uüs võit. Tema käest, ei mitte meie teenitud. Vaid üksnes arm, kes tuleb Jumalalt teeb uueks inimese südameuSus.' : Võidupühal me süütame ^uled — võidutuled. Me teeme seda kui rah ¥as,kes kandis ohvrit ja veel 6n valmis kandma seda ja pühitseb võitu; kuid ka rahvas, kelle eest on antud ohver, jumalik ohver, et võit võiks (jJa meie elusas'südames,^^^ • V V :.::;-(EELK'Michigam-Detroidi • Koguduse Õpetaja) VEETKE PUHKUS FLOR JÜNE 2S ie Elu" nr. 25 JNTRACCmSTAL WATiRWAY'^^^^^ i r Motellis De-Luxe korterid ja muud tänapäeva mugavused. ^ Üks blokk ookeani randa, ligidal öö» klubidele ja äridele. SOODSAD MIS JUHTUS IK)MINiOON[ 305-943-8800 Omanikud OSS ja MAIRE RIISMA LUGEJA KIRJUTAB -^eie Ehif' wüddm meelsadl oma lugejate mõtteavaldusi — ka neid mis ei uktu aialehe seisukohtadega. Palume. kirjutada kokku^ võtlikült ja lisada- oma nimi ja aadress. Toimetus jätah endale õi" guse lugejate kirju redigeerida ja lühendada -ning mittesohivuse korral jätta avaldamata. AKTUAALSEL TEEMAI Pärast ühest äärmuselt teise kõikumist võeti president J. Carteri poolt esmakordselt kindlamad seisukohad N. Liidu laiutamise suhtes. President deklareeris, et N . Liidu tohutu suur sõjaliste jõudude ülesehitusprogramm, relvastamine ja Moskva ja Havanna sõjalised seiklused Aafrikas ohustavad maailmarahu ning tuleb leida abinõusid Moskva imperialistlikele ah-nitsemistele vastuastumiseks. Kuid presidendi limber on erinevate vaadetega mehi. Ranget liini toetab ainult presidendi tähtsam nõuandja julgeoleku küsimustes Z.Brzezinski ja osaliselt ka sõjaminister H. Örown. Vä-lismmister Cyrus ¥ance, kuid eriti USA Lütunud Rahvaste Organisatsiooni saadik Ä-Ypung on seisukohal, et Moskvat ei tohi pahandada ja temaga tuleb toime tulla heaga. Esijärjekorras tuleb SALT kokkulepe allakirjutadä ja A. Young leiab, et Aafrikas tulevad valgete ja segavalitsused kaotada. Presidendi: viimased välispoüitili-. sed kõned ja sõnavõtud täliendavad nimetamisväärseid muudatusi USÄ väüšpoliitikas. Esmakordselt 1. Carteri administratsiooni ajal tuntakse Washingtonis. suurt' m^iret a^enelaste tohutusuure relvastamise programmi pärast. Väga häirivaks: on ka Ve-invasioonid praeguste š^ei nõuänd- .ne ja ; Kuuba sõjalised ' Aafrikas. ; ; ;iKuid ÜSA preside^nd tähtsamate välispoliitili jäte keskel puudub üksmeel; Kui Z. Brzezinški nõuab ranget joont Moskva suhtes ja leiab, :>t vajaduse korral tuleb USÄ-1 sekkuda ühel j või tei- ' sel viisil ka Aafrikas, et peatada Moskva agressiooni Aafrikas, siis mitmed teised juhtivad mehed on sellele vastu. . USA välissekretär :GyrusVance rõhutab, et esmajoones tuleb strateegilise relvastuse kontrolli läbirääkimised viia; lõpule" ja • kokkulepe Moskvas allakiriutada. Enne kui see on tehtud ei tohi Moskvat provotseerida. G. Vancel on palju pooldajaid välisministeeriumis/kuid tema poo-lel on ka kõik need, kes venelastega SALT kokkuleppe asjas ;on pikemat aega läbirääkimisi, pidanlid. Kõige pehmemat välispohitijist jqiont pjoöl- : dab USA mustanahaline Liitunud. Rahvaste Organisatsiooni^ saadik . Andrew Young: Tema leiab,, et USA peaks esmajoones hoolitsema selle eest, ;ct'"tõuna-Äafrika valgete ^valitsus ja Rodeesia ning Namibia sega valitsused oleks kaotatud ning Äafri-ka oleks täielikult mustade valitsii- :.se all..••:'•:•.):., Kuid see on peagu, ka 'Moskva po- ; sest Moskva- koqlitab ja treenib mustekornmunistlikke gerilja-sid, kes peavad kogu Aafrikas sead^ nia võimule Moskva meelsed välitsu- ^ . , S £ d . - , > \ ' / - , \ Sõjaminister H. Brown toetab üldjoontes Z. Brzezinški ranget joont. ' Kuid ta on selle vastu, et USA saadaks offii merejõude India ookeani. Teatavasti viibivad viimastel kuudel suured N. Liidu laevastiku üksused India ookeanis Punasemere kaelas, nn. Aafrika Sarves^.: Need peavad toetama Abessiinia, Kuuba ja N. Liidu üksiiste võitlusi Eritrea yabadüsyõit-lejate vastu. Need vastukäivad • seisukohad jõudsid oma häripunktüe enne NATO riigijuhtide kokkutulekut Wash-' : ingtonis. Seal deklareeriski president J. Gärtei^ lõpuks; oma rangema liini, rnillega ta asus toetama Z.Brzezins-kit. Kuid vahepeal teatati jälle Washingtonist, et nüüdsest .peale teosta- ; vad USA. välispoHitikät ainult president Jv Gartei: ja; välisniinister Cyrus Vance. Selle teadaandega jäeti \ihešt ./küljest rangema liini tnees Z; Brze-zinski, kõrvale ja teisest küljest päris mees Andrew.Youns. Muuseas viivitas välisministee-rium mitu. kuud -Z. Brzezinški reisi Pekingisse, sest Peking on praegu kõige Suurem ja ohtlikum N. Liidu vastane. Leiti, et see külaskäik pro-yotseerib ja ärritab liialt Moskvat. Kuid ometi tuh see käik toime, kuid ilma nimetamisväärsete tulemusteta. Hüna väUsminister Huang Hua siis-, ki viibis Zaires, lubas Aafrika riike toetada Moskva ohu tõrjumisel ja hoiatas Euroopa riike soprusvahe-kprra pidarniseeest N. Liiduga. | Z . Brzezinški on valmistanud erilise kaardi; küs on dokumenteeritud N. Liidu vallutused viimase 35 aasta jooksul. Selle kaardi avaldamisega väidetakse, et Moskva on jõudnud juba nii kaugele, et oleks viimane aega tõmmata kindel piir, kust teda enam üle ei tohi lasta. Erilist muret valmistavad kommunistide laiutami-sed; jä edasitungid Euroopas, Afganistanis, Aafrika Sarves, Ädeni-Yee-meni piirkonnas; Kuid peale nend^ presidendi nõuandjate on iCongressü praegu oma kõva sõna ütelda yäHspoliitilistes küsimustes. Kongressi otsusega on presidendi.; käed täielikult seotud. Presijdenf ei saa ilma Kongressi konsulteerimata saata omi vägesid ühtegi võõrasse riiki appi. Ja 60 päeva jooksul võib Kongress sellised sammud tühistada, kuL need oh toime tulnud. See on väga halb olukord ja president G. Ford märkis, et USA välispoliitikat ei' saa ometi teostada rohkem kui 300 erinevate vaadetega meest. Seda peab ikka elluviima :üks mees ja see on USA president.. Taotletakse isegi nende kitsenduste tühistamist/.'.- •^••-'•;' Hiljuti deklareeriti Washingtonis siiski uus kindlam välispoliitiline suund N. Liidu ohule vastuastumiseks. USA püiiab hoolitseda selle eest, et sõjajõudude tasakaal püsiks, milleks püütakse ÜSA sõjajõude suurendada. USA taotleb tugevat :NÄTOt,.milline on võimeline Wars-savi pakti riikide; rünnakule vastu astuma. Lubati toetada neid Aafrika riike, kes ise ennast Moskva ohu vastu tahavad kaitsta, nagu Zaire. KuicJ samal ajal ollakse valmis jätkama senist detente poliitikat,: Kõikideks kindlustustieks 1482 Bathürst St., • Torönto/.M^ Tel/: 653-7815 jä (D ® eo 0 0 e 0 G o o 9 is o 3> ® ® o 00 00 oo Heldia Estami 5. mail ilmunud ,Jhglitelinna" kirjelduses oli ka ni^ metatud eesti-ingliskeelse kokaraamatu ajalugu, mis ei andnud päris õiget ülevaadet kokaraamatu saamisloost. Kuna H. Estam ei olnud sellel ajal Los, Ängelese,Eesti. Naisklubi juhatuses -ning'raamat on tema nimetuse järgi Best Seller", siis sooviksin anda ülevaate, mis ön ka protokollitud Naisklubi protokolli-raamatus. Kokaraamatu väljaandmise idee kerkis üles Naisklubi üldkoosolekul jaanuaris 1976 aastal. Kuna sellel koosolekul valiti mind uuesti juhatusse (pärast ametite jagamisel abiesinaisekš) siis teisel juhatuse koosolekul 1976: aasta veebruaris tõstsin üles mõtte, et Naisklubi' annaks välja eesti kokaraamatu. Kuna suureni osa tolle juhatuse hikmeid kuulusid nooremasse generatsiooni, kellel eesti kokakunst ning eestikeele laialdane tundmine pU puudulik, siis langes terve .see .töö minu õlgadele. Mitmetel koosolekutel rääkisirne kuidas raamatut koostada ning- mitmetelt juhatusliikmetelt tüli häid ideesid. Kuna' kokakunst on olnud alati minu huviala peale^ kirjutamise, niiig elades ennem idarannikul, plid^mul enam vähem teada head eesti perenaised. ? Suur abi tuli nüüdselt ERKU esi- :mehelt Juhan Sirnonsonilt, kes oli sellel ajal ERKU välisvõitluse komitee esimees ning leidis, et raamat võib hästi tutvustada anieeriklastele Eestit. Häid näpunäiteid tuli ka •Triinu peatoimetajalt Vera Poška-Grünt-halilt eriti raamatus esinevate mõõtude ümber arvestamiseks grariimi-desse, et oleks raamatut võimalik kasutada kä Euroopas. Oh ka teada; et Kanada läheb üle varsti sellele süsteemile. Järgmise sammuna, saatsin üleskutse eesti lehte eesti retseptide saamiseks. Sellele järgnes tihe kirjavahetus tuntud heade:kokkade^ ga nõudes igalt teatuid'retsepte. Kui kõik pohüised eesti retseptid olid koos, siis lisasi|i omalt poolt veel vajalikke retsepte. Järgmisena pöördusin keeleteadlasb Mall Jürnna poole, kes abivalmilt oli nõus kirjutama eessõna. Tuli ka mõtelda raamatu kunstilisele kavandamisele ja nii pöördusin oma hea sõbranna Tiia Taks-Sahni poole, kes oli „Readers Digesti" kunstidirektor ning annetas kalli töö vabalt. Samuti annetasid teised kaastöölised, ka raamatu koostaja Viivi Piirisild, vabalt oma tööl. Töö oli nüüd edenenud nii kaugele, et tuli mõtelda raamatu trükkimisele. Sün tulid abiks mu head sõbrad Maie ja Heino Nurmbergid. Oli veider rääkida raamatu trükkimisest, mis maksabmitu tuhat dollarit, kui Naisklubil oli kassas ainult $1200. Siiski: oli' Heino Nurmberg vastutulelik ning otsustas tööga riskida- Otsustasin eesti ajalehte saata üleskutse ettetellimiseks. Kuu aja jooksuL tuli üle 800 tellimise koos ette: makstud rahaganing nüüd olid trükikulud enam väherii'kaetud. Minul hakkas nüüd kiire too, sest tahtsin, et raamat jõuab kaasmaalastele kätte ennem jõulupühiv Siinjuures tuli mul 'kõik retseptid läbi proovida, ühtlustades eesti keelt ning tõlkida ingliskeelde. Muülikoö-liealine tütar Rita-Ly aitas suvevaheajal retsepte läbiproovida ning töötas ameerika mõõdud ümber Euroopa mõõtudesse. Eestikeelse osa vaatas iile keeleteadlane Helmi ; Rone hing ingliskeelse ameerika ajakirja-nik. Kahjuks mu tütrel puudus nii laialdane eestikeele teadmine nagu ka selleaegstel: noorematel juhatus-liikmetel, et oleks saanud retsepte tõlkida ingliskeelde. Kui kõik oli ülesilutud kirjutasid kirjutusmasinal retsepte Aita Soovere ning Näncy Nurmberg-^Kurth. Selle järgi: algas • Ei ole midagi uut üheski põlves, sest ka mina olin kord nooi: ja aastad tõid mõndagi tõde,:mis olid tumedad noorusaastates. >* Venemaa eestlased tulid põgenikena kodumaale ja kui just igal ühel polnud mahajäämid mõisa Venemaale, siis vähemasti äri,^ majad, hea töökoht. ' Kuulates: oma governessi lugusid tõotasin, et.kui ise peaksin sattuma sellisesse olukorda, assimileerün Igasse olukorda ja ei nuta kadunukest taga. Pole seda ka teinud ega ei mõtlegi teha, kmd,; kui keegi omastab meie isamaa, 'küüditab rahva paremad tütred ja pojad, siis seda roima ei tohi unustada ükski sugupõlv. (Võtke eeskuju juutidest). ; : Teise Maailmasõja ajal oli keelatud välismaa saatejaamade kuulamine, väljaarvatud Soomes: Marssal Mannerheim ütles, et kui soomlane ei oska vahet teha propaganda jä tõeluse vahel, siis pole ta väärt isegi keeluks. ^^; Kes keelab: Eesti noorust kodumaad külastamast, kui neil on oma teenitud raha selle reisi ntaksmi-seks? Või abiellumast vahtuga. Kuid nad ei külasta mitte oma.sünnimaad ja selles see vahe ongi. Tulles Kanadasse sattusime ise ViGtoria-ajastusse ja 30 aasta jooksul on siin pikkamööda jõutüd järele Eesti Vabariigis kehtinud seadustele nii mõõtudes,, alkoholi seadustes, varanduse vahekordades, naiste üheõigusiuses j.n.e; . ; Pole siis ime, et siin sündinud noored mõtlevad, et nad loovad midagi enneolemata uudset Kirjanik Ed. Vilde abiellus n.n. kirikliku laulatuse -ajastul, registreerides abielu; (notar) Riiklikus, advokaadi büroos vastastikkuses kokkuleppes. Sel ajal ei tuntud kodanlikku . abiellumist, polnud sarnast asutus tki. : Anglosaksi kombe kohaselt kaotab naine isegi oma eesnime ja muutub Mrs. John Smith junioriks, pole vist vaja nimetadagi, et kiri on aadres-seeritud Mr. and Mrs. .... /' Eesti Vabariigis oli proua esikohal, ja kui proua JoeGlark eelistab oma perekonnanime või nõuab kokkuleppel lahutust, siis. see oh Eestis nii iseenesest mõistetav, et ajab naerma mille eest. naisüheõiguslased siin võitlema peavad. ' Marssisin emaga Merepuiesteel nõudes vabadust ja lauldes: „Kauem rauda me kanda ei taha" — 1917 a, vast peame isegi selle ajastu siin Kanadas uuesti üle elama. . :;.: 1 ^ STEEN; . • - ^ aasta on K^adas pühitsetud Domi-lüöoniPä^ va; See nimetus pärineb Briti Põhja-Ämeerika seadustikust, kus üteldakse: ;^una provintsid Kanada, 'Mova Scotia ja New Brunswick pn avaldanud soovi föderaalseks liitumiseks üheks Pominiponiks inglise krooni all,. " See oli esmakordne, et sõna „do-minioon" leidis selles tähenduses ka-, sulamist. Enne Briti Põhja-Ameerika seadustiku khinitäniist oli kõne all Kanada Kuningriik, kuid mitmed ettevaatlikud riigimehed Londonis lait sid selle maha, kuna see võiks asjata ärritada Ühendriikide repüblikaa-: ne. See oleks momendil olnud äärmiselt ebasoovitav, kuna London ja Washington• püüdsid parajasti kokkuleppele jõuda mitmetes küsimustes ühenduses, äsjase Ameerika ko-aga. .Nii otsustati sõna ,„kimingriik" asendada millegi muuga. Kanada delegatsioon, kes selleks puhuks Londoni oli sõitnud, soovitas kuningrii-i asemele tarvitusele võtta sõna dominioon". Ettepaneku selleks" tegi Sir Leonard Tilley New Brüns wickust. Ta oli sügavalt usklik mees ja talle meenus lause piiblist: „Ja Tema dominioon ulatab merest mereni.".,••>;:>• Kanadas läks sÕna „Dominioon" otsekohe käibele, sellega kirjeldati maad, parlamenti ja valitsust ja paljusid valitsusasutusi, nagu Dominion Burcaü of Statistics (nüüd Statistics Canada). .Esimene Kanada parlament kehtestas seaduse, millega 1. juuli kuulutati rahvuslikuks pühaks nime all „Dominioni Päev". See seadus ön tänaseni kehtiv, seda pole ei muudetud ega tühistatud. Kuid ikka enam ja enam hüütakse seda päeva nüüd „Kanada Päevaks". ; Avalikult pole -keegi midagi ütelnud selle vaikse anti-dominiöoni' kampaania kohta, kuid nähtavasti on sellel kampaanial ametlik sanktsioon. Ükskõik missugustel põhjustel sõna „dominioon" on muutunud ebameeldivaks, siis selle üle pole parlamendis kordagi sõna võetud, vaidlustest ^elle ümber rääkimata. Arvatavasti on hakatud sõna „Do-minioon" pidama Victoria-aja pärandiks, millel on tugev koloniaalne kõ-' la; Tegelikult cjli see aga just Kanada, kes: näitas teed kuidas vabaneda kolöniaalriigi mainest,ja saavutada Dominiooni ätaatust. Kanada näitas... kuidas seda' saab teha ilma sõja ja vaenuta ja pärast 1867. aastat pn Kanada eeskujul talitanud mitmed- teised briti kolooniad. Uus Meremaa : koguni inkorporeeris selle sõna oma ametlikku nimesse — Uus Meremaa Dominioon. Prantsuse' ja. hollandi kolooniad ori samuti eeskuju võtnud Kanadast. , . . • Kuid Kanadale endale see nimi ei näi enam sobivat. Käesoleval aastal . pühitsetakse seda Kanada riiklikku, püha Õige mitmesuguste nimede all, Ainult väga eakad inimesed pühitsevad Dominiooni Päeva. Noored, progressiivsem sugupõlv, pühitseb .„Ka-nada Päeva". Ja mitmed, juba selgest segadusest, räägivad Esimese Juuli Pühast. Olgu kuidas on, kuid see päev väärib igal juhul pühitsemist. Sellega tähistatakse päeva, mil Kanadast sai riik, mille dominioon ulatub merest mereni, nagu Jiibel on ütelnud, ,: , - GEISLINGEN (M. E.) — Nagu teada, pidas N. Liidust välja saadetud rezhiimikriitik; Nobeli kirjandusauhinna laureaat Alexander Solzhenitson tähelepanu vääriva kõne USA-s Harvardi ülikoolis. Solzhenitsöni kõnet analüüsib Bonnis ilmuva päevalehe „Die Welt" veergudel Eestis sündinud nimekas pubUtsist dr. Garl Güstaf Ströhm. Ta kirjutab: Tihti tuli mul kolm korda nädalas soita hr. Nurmbergi juurde, Iga sõit 120 miili. Esimesed raamatud tulid trükist 4. detsembril just Naisklubi jõulubasaariks. Tihti sellel kuul töötas terve. Naisklubi .Juhatus kuni poole ööni, et raamatuid pakkida ning posti viia. Siin oli abi Karl Nurmbergilt, kes isegi kell 2 öösel viis kuhja raamatuid postkontorisse. Oli ju jõulueelne kiirus. Nii see kestis kuni jõululaupäevani. Suure panuse andsid Aili Rebane, kes võttis vastu tellimisi ning laekur Lydia Suursööt; kes pidas arveid korras. Terve juhatus koosseisus Aita Soovere, Viivi Piirisild, Aili Rebane, Lydia Suursööt, Anna Holmes, Nancy Nurmberg-Kurth ning Rita-Ly piirisild olid alati abis. ; Terve•1977 aasta ulatuses tegi Viivi Piirisild reklaami raamatule .ameeriklaste keskel. Nii ilmusid pikemad kirjeldused Los Angeles Timesis, Herald Examineris, Valley. News, Burbank Daily Review, Glendale In-dependent, Tolucan ning peale selle TV ja raadio intervjuud, kus ka Viivi Piirisülal oU võimalik tutvustada Eesti rasket saatust, 1977 aasta sügi-, sel Viivi Piirisild koos oma''perega tegi reisu idarannikule ning seal ilmusid artiklid Buffalo Evening News Asbury Park Pressis, Õcean Daily ning Mall Jürmalt The Record, Bergen County New Jersey. Toidu valmistamis kulud intervjuude kui „Alexänder: Solzhenitson on. kaua vaikinud. Nüüd on ta ühes kõnes Harvardi ülikoolis uuesti ja selgelt oma arvamust avaldanud. Pilt, mille vene kirjanduse 1 Nobeli, laureaat lääne tarbi mis- ja heaolüseltskonna kohta annab, on kõike muud kui meelitav. Ta räägib inimlikust laostumisest ja lääne võimetusest säilitada neid väärtusi, mis seisavad väijaspool materjalismist, sotsiaalpoliitikast ja täiest rahakotist. Lääneriike ei aita tehnika ega ka nioodsaimad relvad, kui inimesed kaotavad võime ohvrite kandmiseks. Venelase otsust lääne ajakirjanduse üle, mis oma sensatsioonikire ja ülespuhutud teesklusprobleemidega unustab sageli kas teadlikult või teadmatusest tõesti suured probleemid, võib pidada ainult hävitavaks. Lõpuks ütleb Solzhenitson: ,,Lääne. demokraatia, mis annab ise endale loobumiskaotuse, ei või olla ;ulevi-ku Venemaale mingiks eeskujuks või näiteks." Kindlasti võib nii mõnigi asi, mida Solzhenitson ütleb, oleneda 1 eatud ülepakkumisest või pettumusest, üks teine vene emigrant sõnastas üllatavalt hästi võrdlust ida ja lääne vahel: Venemaa on leek, mis soojendab, kuid ei valgusta, Lääs seevastu on leek, mis valgustab, ent ei soojenda. Külmus keset heaolu ja muretust peab üht venelast nägu Solzhenitson tõesti irriteerima. Aga oleks siiski kergemeelne tema kriitikast lihtsalt mööda vaadata. Nii mõnigi asi, mida ta ütleb, on isegi ülepakutuna veel tõde. , Kas pole mitte positivistlik filosoofia, iga usundi järk-järguline maha-ehitamine, igasugune- kogemuste piiride iiletamine (transtsendentsus-lääne praegustele kriisisümptoomi-dele otsustavalt kaasa aidanud? Vaba turumajandus, liberaalsus, •samuti kui sotsiaalkindlustus ja tööliste kaasarääkimisõigus, võivad- "kõrged mõisted olla. Aga kas —; kui tuua - ainult üks näide — surid Hanns- Martin Schleyeri ihukaitsjad vaba ^ turumajanduse eest? Mis on selline maailm, niilles nieie elame, kus sellised mõisted nagu truudus, isamaa, kodupaik, perekond ja isegi Jumal kasutatakse kas ainult irooniliselt või jutumärkides? Solzhenitson on nii mõndagi õieti ära tundnud. Tema sõnade üle võiks järele mõelda." • - -kk E^to Mutual Fund Ltd, 16. juunil aktsia hind $6.48 145 King Street West, Süite 190Ö, Toronto M5H SMl ~ teL 364-1131 õhtul tel. 925-6812 ka. retseptide ^proovimisel kandis mul retseptide kleepimine lehtedel, Viivi Piirisild, mis ulatusid üle tu-et seada lehed valmis trükkimiseks! hande dollari. . Ka eesti advokaat Jaak Treiman annetas oma töö vabalt ning tema abi tõttu saime raa^ matule raamatu registreerimise (Co-py Righf), mis nimetab, et Los Ängelese Eesti Naisklubi on eesti ko: karaamatu väljaandja ning Viivi Piirisild on raamatu autor. Kahju ainult, et raamatu puhastulu on suurem oma läinud Los Ängelese Eesti Majale remondiks. Paljude kaastööliste sooviks oli luua stipendium eesti .noortele, kes õpiks ülikoolis poliitikat või äj akirjandust ning oleks nii abiks meile Vaba Eesti Vabariigi taastamiseks. SU STOKHOLM (EPL) Enne kuninga ja välisminister Karin Söderi sõitu Moskvasse saatsid Eesti Komitee; Eesti Rahvusnõukogu ja Eesti Rahvusfond ühise märgukirja välisministrile baltlaste -tppeltködakondsu> se asjus. . Välisministrit paluti uuesti korrata Rootsi valitsuse ettepanekut Nõukogude Ludule topeltkodakondsuse kaotamiseks bilateraalse lepingu sõlmimise teel. Nüüd on väHsministeeriüm saatnud Eesti komiteele vastuse, milles avaldatakse arvamist," et on 'võimalik, et sügisel saadakse selles küsimuses mingi ettepanek Nõukogude Liidu poolt. Välisministeeriumi kirjale on lisatud Karin Söderi sõnavõtt Riigipäeval möödunud aastal. Sellest sõnavõtust selgub,- et Rootsi ettepanek taotleb analoogilist lepingut Nõukogude Liidu ja Kanada vahel sõlmitud lepingule, ^ ^ ; ;^ ž Rootsi ettepaneku järgi peaks kumbki riik. .heatahtlikult^kaaluma kodakondsusest vabastamise taotlusi, mis esitatakse isikute poolt, kes ön ka teise riigi kodanikud. Tuleks eriti arvestada kodakondsusest vabastamise'taotluse otsustamisel isiku permanentset asukohta. Vastavalt Rootsi ettepanekule ei tuleks takistusi teha ka kahekordse kodakondsuse omajaile teiselt maalt lahkumiseks selle maa külastamisel ainult sellepärast, et külastaja on ka külastatava maa kodanik. Piirisild ••::.;:.;.:. kokaraamatu koostaja ALMER Teeme uusi ja parandame vami, sa-muti suvilate katuseid.V Helistada tel. 699-529S
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, June 23, 1978 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1978-06-23 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E780623 |
Description
Title | 1978-06-23-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | EEEÖEL, 23. imML — FRIÖAY, Võidupühal süüdati tuled, et iäMsta^a ja piihitseda võitu. Ja sel võidul äieie rahva elus nutte.üksnes sümb(K)lne^ tähendus, vaid see ön meiö rahva ajalooline suurpäev, tegelik võit rahva ehis. Ja sd võidul õli kahe-k ®rdne tulemus: rahva iseäeisvimiine võõrast ikkest, mis ajaliselt oli kest-md sajandeis. Kuid tema teine tulemus, väärtuslik tulemas, oli see mof raalne väärikus ja respekt, mille ees inimpõlved on alati seisnud aukartuses — ohvrist v õ r s i i b i w sÄ ohvrist, kes smdsid Mld terveni ja ei tuhnid iial eriäm koju ja ka neist, kes tulid, ei oliW mees kes läks. Ja kui see tõde elab rahva südames, süs on seU^^ rahvas, ka siis kui ta on väike, mida^ mis on väga õilis, suur ja püha, mida alandlik-loises kantakse edasi põlvest põlve. Ja se^^ Meie rahvas osteti vabaks ohvritega Ja nii on see mst alati olnud jä Jääb inimsoo ajaloos. Meie, ristimunesed, oleme ohvriga ostetud vabaks. Meile on see kõige kesksem nieie elus. Mitte võitlusväljal, ei lahmgus, väid ostetud va baks ohvriga, mille andis meie lunastaja. Ja just meie eest. Temal ei oi nudinidagi võita: ei kulda^ ei au, ei hulgust ega kuulsust, vaid ainult üht — eksijat, surelilikü patust inimest, kes oli astunud üles Jumala vastu j loonud omale ise jjiunala; Seda kadunud last tuli Ta kutsuma koju — tõelisse koju — usu kaudu elusasse Jumalasse. Jä selle eest Ta andis pma elUj et meil oleks uks avatud, uus elu kingitud, uüs võit. Tema käest, ei mitte meie teenitud. Vaid üksnes arm, kes tuleb Jumalalt teeb uueks inimese südameuSus.' : Võidupühal me süütame ^uled — võidutuled. Me teeme seda kui rah ¥as,kes kandis ohvrit ja veel 6n valmis kandma seda ja pühitseb võitu; kuid ka rahvas, kelle eest on antud ohver, jumalik ohver, et võit võiks (jJa meie elusas'südames,^^^ • V V :.::;-(EELK'Michigam-Detroidi • Koguduse Õpetaja) VEETKE PUHKUS FLOR JÜNE 2S ie Elu" nr. 25 JNTRACCmSTAL WATiRWAY'^^^^^ i r Motellis De-Luxe korterid ja muud tänapäeva mugavused. ^ Üks blokk ookeani randa, ligidal öö» klubidele ja äridele. SOODSAD MIS JUHTUS IK)MINiOON[ 305-943-8800 Omanikud OSS ja MAIRE RIISMA LUGEJA KIRJUTAB -^eie Ehif' wüddm meelsadl oma lugejate mõtteavaldusi — ka neid mis ei uktu aialehe seisukohtadega. Palume. kirjutada kokku^ võtlikült ja lisada- oma nimi ja aadress. Toimetus jätah endale õi" guse lugejate kirju redigeerida ja lühendada -ning mittesohivuse korral jätta avaldamata. AKTUAALSEL TEEMAI Pärast ühest äärmuselt teise kõikumist võeti president J. Carteri poolt esmakordselt kindlamad seisukohad N. Liidu laiutamise suhtes. President deklareeris, et N . Liidu tohutu suur sõjaliste jõudude ülesehitusprogramm, relvastamine ja Moskva ja Havanna sõjalised seiklused Aafrikas ohustavad maailmarahu ning tuleb leida abinõusid Moskva imperialistlikele ah-nitsemistele vastuastumiseks. Kuid presidendi limber on erinevate vaadetega mehi. Ranget liini toetab ainult presidendi tähtsam nõuandja julgeoleku küsimustes Z.Brzezinski ja osaliselt ka sõjaminister H. Örown. Vä-lismmister Cyrus ¥ance, kuid eriti USA Lütunud Rahvaste Organisatsiooni saadik Ä-Ypung on seisukohal, et Moskvat ei tohi pahandada ja temaga tuleb toime tulla heaga. Esijärjekorras tuleb SALT kokkulepe allakirjutadä ja A. Young leiab, et Aafrikas tulevad valgete ja segavalitsused kaotada. Presidendi: viimased välispoüitili-. sed kõned ja sõnavõtud täliendavad nimetamisväärseid muudatusi USÄ väüšpoliitikas. Esmakordselt 1. Carteri administratsiooni ajal tuntakse Washingtonis. suurt' m^iret a^enelaste tohutusuure relvastamise programmi pärast. Väga häirivaks: on ka Ve-invasioonid praeguste š^ei nõuänd- .ne ja ; Kuuba sõjalised ' Aafrikas. ; ; ;iKuid ÜSA preside^nd tähtsamate välispoliitili jäte keskel puudub üksmeel; Kui Z. Brzezinški nõuab ranget joont Moskva suhtes ja leiab, :>t vajaduse korral tuleb USÄ-1 sekkuda ühel j või tei- ' sel viisil ka Aafrikas, et peatada Moskva agressiooni Aafrikas, siis mitmed teised juhtivad mehed on sellele vastu. . USA välissekretär :GyrusVance rõhutab, et esmajoones tuleb strateegilise relvastuse kontrolli läbirääkimised viia; lõpule" ja • kokkulepe Moskvas allakiriutada. Enne kui see on tehtud ei tohi Moskvat provotseerida. G. Vancel on palju pooldajaid välisministeeriumis/kuid tema poo-lel on ka kõik need, kes venelastega SALT kokkuleppe asjas ;on pikemat aega läbirääkimisi, pidanlid. Kõige pehmemat välispohitijist jqiont pjoöl- : dab USA mustanahaline Liitunud. Rahvaste Organisatsiooni^ saadik . Andrew Young: Tema leiab,, et USA peaks esmajoones hoolitsema selle eest, ;ct'"tõuna-Äafrika valgete ^valitsus ja Rodeesia ning Namibia sega valitsused oleks kaotatud ning Äafri-ka oleks täielikult mustade valitsii- :.se all..••:'•:•.):., Kuid see on peagu, ka 'Moskva po- ; sest Moskva- koqlitab ja treenib mustekornmunistlikke gerilja-sid, kes peavad kogu Aafrikas sead^ nia võimule Moskva meelsed välitsu- ^ . , S £ d . - , > \ ' / - , \ Sõjaminister H. Brown toetab üldjoontes Z. Brzezinški ranget joont. ' Kuid ta on selle vastu, et USA saadaks offii merejõude India ookeani. Teatavasti viibivad viimastel kuudel suured N. Liidu laevastiku üksused India ookeanis Punasemere kaelas, nn. Aafrika Sarves^.: Need peavad toetama Abessiinia, Kuuba ja N. Liidu üksiiste võitlusi Eritrea yabadüsyõit-lejate vastu. Need vastukäivad • seisukohad jõudsid oma häripunktüe enne NATO riigijuhtide kokkutulekut Wash-' : ingtonis. Seal deklareeriski president J. Gärtei^ lõpuks; oma rangema liini, rnillega ta asus toetama Z.Brzezins-kit. Kuid vahepeal teatati jälle Washingtonist, et nüüdsest .peale teosta- ; vad USA. välispoHitikät ainult president Jv Gartei: ja; välisniinister Cyrus Vance. Selle teadaandega jäeti \ihešt ./küljest rangema liini tnees Z; Brze-zinski, kõrvale ja teisest küljest päris mees Andrew.Youns. Muuseas viivitas välisministee-rium mitu. kuud -Z. Brzezinški reisi Pekingisse, sest Peking on praegu kõige Suurem ja ohtlikum N. Liidu vastane. Leiti, et see külaskäik pro-yotseerib ja ärritab liialt Moskvat. Kuid ometi tuh see käik toime, kuid ilma nimetamisväärsete tulemusteta. Hüna väUsminister Huang Hua siis-, ki viibis Zaires, lubas Aafrika riike toetada Moskva ohu tõrjumisel ja hoiatas Euroopa riike soprusvahe-kprra pidarniseeest N. Liiduga. | Z . Brzezinški on valmistanud erilise kaardi; küs on dokumenteeritud N. Liidu vallutused viimase 35 aasta jooksul. Selle kaardi avaldamisega väidetakse, et Moskva on jõudnud juba nii kaugele, et oleks viimane aega tõmmata kindel piir, kust teda enam üle ei tohi lasta. Erilist muret valmistavad kommunistide laiutami-sed; jä edasitungid Euroopas, Afganistanis, Aafrika Sarves, Ädeni-Yee-meni piirkonnas; Kuid peale nend^ presidendi nõuandjate on iCongressü praegu oma kõva sõna ütelda yäHspoliitilistes küsimustes. Kongressi otsusega on presidendi.; käed täielikult seotud. Presijdenf ei saa ilma Kongressi konsulteerimata saata omi vägesid ühtegi võõrasse riiki appi. Ja 60 päeva jooksul võib Kongress sellised sammud tühistada, kuL need oh toime tulnud. See on väga halb olukord ja president G. Ford märkis, et USA välispoliitikat ei' saa ometi teostada rohkem kui 300 erinevate vaadetega meest. Seda peab ikka elluviima :üks mees ja see on USA president.. Taotletakse isegi nende kitsenduste tühistamist/.'.- •^••-'•;' Hiljuti deklareeriti Washingtonis siiski uus kindlam välispoliitiline suund N. Liidu ohule vastuastumiseks. USA püiiab hoolitseda selle eest, et sõjajõudude tasakaal püsiks, milleks püütakse ÜSA sõjajõude suurendada. USA taotleb tugevat :NÄTOt,.milline on võimeline Wars-savi pakti riikide; rünnakule vastu astuma. Lubati toetada neid Aafrika riike, kes ise ennast Moskva ohu vastu tahavad kaitsta, nagu Zaire. KuicJ samal ajal ollakse valmis jätkama senist detente poliitikat,: Kõikideks kindlustustieks 1482 Bathürst St., • Torönto/.M^ Tel/: 653-7815 jä (D ® eo 0 0 e 0 G o o 9 is o 3> ® ® o 00 00 oo Heldia Estami 5. mail ilmunud ,Jhglitelinna" kirjelduses oli ka ni^ metatud eesti-ingliskeelse kokaraamatu ajalugu, mis ei andnud päris õiget ülevaadet kokaraamatu saamisloost. Kuna H. Estam ei olnud sellel ajal Los, Ängelese,Eesti. Naisklubi juhatuses -ning'raamat on tema nimetuse järgi Best Seller", siis sooviksin anda ülevaate, mis ön ka protokollitud Naisklubi protokolli-raamatus. Kokaraamatu väljaandmise idee kerkis üles Naisklubi üldkoosolekul jaanuaris 1976 aastal. Kuna sellel koosolekul valiti mind uuesti juhatusse (pärast ametite jagamisel abiesinaisekš) siis teisel juhatuse koosolekul 1976: aasta veebruaris tõstsin üles mõtte, et Naisklubi' annaks välja eesti kokaraamatu. Kuna suureni osa tolle juhatuse hikmeid kuulusid nooremasse generatsiooni, kellel eesti kokakunst ning eestikeele laialdane tundmine pU puudulik, siis langes terve .see .töö minu õlgadele. Mitmetel koosolekutel rääkisirne kuidas raamatut koostada ning- mitmetelt juhatusliikmetelt tüli häid ideesid. Kuna' kokakunst on olnud alati minu huviala peale^ kirjutamise, niiig elades ennem idarannikul, plid^mul enam vähem teada head eesti perenaised. ? Suur abi tuli nüüdselt ERKU esi- :mehelt Juhan Sirnonsonilt, kes oli sellel ajal ERKU välisvõitluse komitee esimees ning leidis, et raamat võib hästi tutvustada anieeriklastele Eestit. Häid näpunäiteid tuli ka •Triinu peatoimetajalt Vera Poška-Grünt-halilt eriti raamatus esinevate mõõtude ümber arvestamiseks grariimi-desse, et oleks raamatut võimalik kasutada kä Euroopas. Oh ka teada; et Kanada läheb üle varsti sellele süsteemile. Järgmise sammuna, saatsin üleskutse eesti lehte eesti retseptide saamiseks. Sellele järgnes tihe kirjavahetus tuntud heade:kokkade^ ga nõudes igalt teatuid'retsepte. Kui kõik pohüised eesti retseptid olid koos, siis lisasi|i omalt poolt veel vajalikke retsepte. Järgmisena pöördusin keeleteadlasb Mall Jürnna poole, kes abivalmilt oli nõus kirjutama eessõna. Tuli ka mõtelda raamatu kunstilisele kavandamisele ja nii pöördusin oma hea sõbranna Tiia Taks-Sahni poole, kes oli „Readers Digesti" kunstidirektor ning annetas kalli töö vabalt. Samuti annetasid teised kaastöölised, ka raamatu koostaja Viivi Piirisild, vabalt oma tööl. Töö oli nüüd edenenud nii kaugele, et tuli mõtelda raamatu trükkimisele. Sün tulid abiks mu head sõbrad Maie ja Heino Nurmbergid. Oli veider rääkida raamatu trükkimisest, mis maksabmitu tuhat dollarit, kui Naisklubil oli kassas ainult $1200. Siiski: oli' Heino Nurmberg vastutulelik ning otsustas tööga riskida- Otsustasin eesti ajalehte saata üleskutse ettetellimiseks. Kuu aja jooksuL tuli üle 800 tellimise koos ette: makstud rahaganing nüüd olid trükikulud enam väherii'kaetud. Minul hakkas nüüd kiire too, sest tahtsin, et raamat jõuab kaasmaalastele kätte ennem jõulupühiv Siinjuures tuli mul 'kõik retseptid läbi proovida, ühtlustades eesti keelt ning tõlkida ingliskeelde. Muülikoö-liealine tütar Rita-Ly aitas suvevaheajal retsepte läbiproovida ning töötas ameerika mõõdud ümber Euroopa mõõtudesse. Eestikeelse osa vaatas iile keeleteadlane Helmi ; Rone hing ingliskeelse ameerika ajakirja-nik. Kahjuks mu tütrel puudus nii laialdane eestikeele teadmine nagu ka selleaegstel: noorematel juhatus-liikmetel, et oleks saanud retsepte tõlkida ingliskeelde. Kui kõik oli ülesilutud kirjutasid kirjutusmasinal retsepte Aita Soovere ning Näncy Nurmberg-^Kurth. Selle järgi: algas • Ei ole midagi uut üheski põlves, sest ka mina olin kord nooi: ja aastad tõid mõndagi tõde,:mis olid tumedad noorusaastates. >* Venemaa eestlased tulid põgenikena kodumaale ja kui just igal ühel polnud mahajäämid mõisa Venemaale, siis vähemasti äri,^ majad, hea töökoht. ' Kuulates: oma governessi lugusid tõotasin, et.kui ise peaksin sattuma sellisesse olukorda, assimileerün Igasse olukorda ja ei nuta kadunukest taga. Pole seda ka teinud ega ei mõtlegi teha, kmd,; kui keegi omastab meie isamaa, 'küüditab rahva paremad tütred ja pojad, siis seda roima ei tohi unustada ükski sugupõlv. (Võtke eeskuju juutidest). ; : Teise Maailmasõja ajal oli keelatud välismaa saatejaamade kuulamine, väljaarvatud Soomes: Marssal Mannerheim ütles, et kui soomlane ei oska vahet teha propaganda jä tõeluse vahel, siis pole ta väärt isegi keeluks. ^^; Kes keelab: Eesti noorust kodumaad külastamast, kui neil on oma teenitud raha selle reisi ntaksmi-seks? Või abiellumast vahtuga. Kuid nad ei külasta mitte oma.sünnimaad ja selles see vahe ongi. Tulles Kanadasse sattusime ise ViGtoria-ajastusse ja 30 aasta jooksul on siin pikkamööda jõutüd järele Eesti Vabariigis kehtinud seadustele nii mõõtudes,, alkoholi seadustes, varanduse vahekordades, naiste üheõigusiuses j.n.e; . ; Pole siis ime, et siin sündinud noored mõtlevad, et nad loovad midagi enneolemata uudset Kirjanik Ed. Vilde abiellus n.n. kirikliku laulatuse -ajastul, registreerides abielu; (notar) Riiklikus, advokaadi büroos vastastikkuses kokkuleppes. Sel ajal ei tuntud kodanlikku . abiellumist, polnud sarnast asutus tki. : Anglosaksi kombe kohaselt kaotab naine isegi oma eesnime ja muutub Mrs. John Smith junioriks, pole vist vaja nimetadagi, et kiri on aadres-seeritud Mr. and Mrs. .... /' Eesti Vabariigis oli proua esikohal, ja kui proua JoeGlark eelistab oma perekonnanime või nõuab kokkuleppel lahutust, siis. see oh Eestis nii iseenesest mõistetav, et ajab naerma mille eest. naisüheõiguslased siin võitlema peavad. ' Marssisin emaga Merepuiesteel nõudes vabadust ja lauldes: „Kauem rauda me kanda ei taha" — 1917 a, vast peame isegi selle ajastu siin Kanadas uuesti üle elama. . :;.: 1 ^ STEEN; . • - ^ aasta on K^adas pühitsetud Domi-lüöoniPä^ va; See nimetus pärineb Briti Põhja-Ämeerika seadustikust, kus üteldakse: ;^una provintsid Kanada, 'Mova Scotia ja New Brunswick pn avaldanud soovi föderaalseks liitumiseks üheks Pominiponiks inglise krooni all,. " See oli esmakordne, et sõna „do-minioon" leidis selles tähenduses ka-, sulamist. Enne Briti Põhja-Ameerika seadustiku khinitäniist oli kõne all Kanada Kuningriik, kuid mitmed ettevaatlikud riigimehed Londonis lait sid selle maha, kuna see võiks asjata ärritada Ühendriikide repüblikaa-: ne. See oleks momendil olnud äärmiselt ebasoovitav, kuna London ja Washington• püüdsid parajasti kokkuleppele jõuda mitmetes küsimustes ühenduses, äsjase Ameerika ko-aga. .Nii otsustati sõna ,„kimingriik" asendada millegi muuga. Kanada delegatsioon, kes selleks puhuks Londoni oli sõitnud, soovitas kuningrii-i asemele tarvitusele võtta sõna dominioon". Ettepaneku selleks" tegi Sir Leonard Tilley New Brüns wickust. Ta oli sügavalt usklik mees ja talle meenus lause piiblist: „Ja Tema dominioon ulatab merest mereni.".,••>;:>• Kanadas läks sÕna „Dominioon" otsekohe käibele, sellega kirjeldati maad, parlamenti ja valitsust ja paljusid valitsusasutusi, nagu Dominion Burcaü of Statistics (nüüd Statistics Canada). .Esimene Kanada parlament kehtestas seaduse, millega 1. juuli kuulutati rahvuslikuks pühaks nime all „Dominioni Päev". See seadus ön tänaseni kehtiv, seda pole ei muudetud ega tühistatud. Kuid ikka enam ja enam hüütakse seda päeva nüüd „Kanada Päevaks". ; Avalikult pole -keegi midagi ütelnud selle vaikse anti-dominiöoni' kampaania kohta, kuid nähtavasti on sellel kampaanial ametlik sanktsioon. Ükskõik missugustel põhjustel sõna „dominioon" on muutunud ebameeldivaks, siis selle üle pole parlamendis kordagi sõna võetud, vaidlustest ^elle ümber rääkimata. Arvatavasti on hakatud sõna „Do-minioon" pidama Victoria-aja pärandiks, millel on tugev koloniaalne kõ-' la; Tegelikult cjli see aga just Kanada, kes: näitas teed kuidas vabaneda kolöniaalriigi mainest,ja saavutada Dominiooni ätaatust. Kanada näitas... kuidas seda' saab teha ilma sõja ja vaenuta ja pärast 1867. aastat pn Kanada eeskujul talitanud mitmed- teised briti kolooniad. Uus Meremaa : koguni inkorporeeris selle sõna oma ametlikku nimesse — Uus Meremaa Dominioon. Prantsuse' ja. hollandi kolooniad ori samuti eeskuju võtnud Kanadast. , . . • Kuid Kanadale endale see nimi ei näi enam sobivat. Käesoleval aastal . pühitsetakse seda Kanada riiklikku, püha Õige mitmesuguste nimede all, Ainult väga eakad inimesed pühitsevad Dominiooni Päeva. Noored, progressiivsem sugupõlv, pühitseb .„Ka-nada Päeva". Ja mitmed, juba selgest segadusest, räägivad Esimese Juuli Pühast. Olgu kuidas on, kuid see päev väärib igal juhul pühitsemist. Sellega tähistatakse päeva, mil Kanadast sai riik, mille dominioon ulatub merest mereni, nagu Jiibel on ütelnud, ,: , - GEISLINGEN (M. E.) — Nagu teada, pidas N. Liidust välja saadetud rezhiimikriitik; Nobeli kirjandusauhinna laureaat Alexander Solzhenitson tähelepanu vääriva kõne USA-s Harvardi ülikoolis. Solzhenitsöni kõnet analüüsib Bonnis ilmuva päevalehe „Die Welt" veergudel Eestis sündinud nimekas pubUtsist dr. Garl Güstaf Ströhm. Ta kirjutab: Tihti tuli mul kolm korda nädalas soita hr. Nurmbergi juurde, Iga sõit 120 miili. Esimesed raamatud tulid trükist 4. detsembril just Naisklubi jõulubasaariks. Tihti sellel kuul töötas terve. Naisklubi .Juhatus kuni poole ööni, et raamatuid pakkida ning posti viia. Siin oli abi Karl Nurmbergilt, kes isegi kell 2 öösel viis kuhja raamatuid postkontorisse. Oli ju jõulueelne kiirus. Nii see kestis kuni jõululaupäevani. Suure panuse andsid Aili Rebane, kes võttis vastu tellimisi ning laekur Lydia Suursööt; kes pidas arveid korras. Terve juhatus koosseisus Aita Soovere, Viivi Piirisild, Aili Rebane, Lydia Suursööt, Anna Holmes, Nancy Nurmberg-Kurth ning Rita-Ly piirisild olid alati abis. ; Terve•1977 aasta ulatuses tegi Viivi Piirisild reklaami raamatule .ameeriklaste keskel. Nii ilmusid pikemad kirjeldused Los Angeles Timesis, Herald Examineris, Valley. News, Burbank Daily Review, Glendale In-dependent, Tolucan ning peale selle TV ja raadio intervjuud, kus ka Viivi Piirisülal oU võimalik tutvustada Eesti rasket saatust, 1977 aasta sügi-, sel Viivi Piirisild koos oma''perega tegi reisu idarannikule ning seal ilmusid artiklid Buffalo Evening News Asbury Park Pressis, Õcean Daily ning Mall Jürmalt The Record, Bergen County New Jersey. Toidu valmistamis kulud intervjuude kui „Alexänder: Solzhenitson on. kaua vaikinud. Nüüd on ta ühes kõnes Harvardi ülikoolis uuesti ja selgelt oma arvamust avaldanud. Pilt, mille vene kirjanduse 1 Nobeli, laureaat lääne tarbi mis- ja heaolüseltskonna kohta annab, on kõike muud kui meelitav. Ta räägib inimlikust laostumisest ja lääne võimetusest säilitada neid väärtusi, mis seisavad väijaspool materjalismist, sotsiaalpoliitikast ja täiest rahakotist. Lääneriike ei aita tehnika ega ka nioodsaimad relvad, kui inimesed kaotavad võime ohvrite kandmiseks. Venelase otsust lääne ajakirjanduse üle, mis oma sensatsioonikire ja ülespuhutud teesklusprobleemidega unustab sageli kas teadlikult või teadmatusest tõesti suured probleemid, võib pidada ainult hävitavaks. Lõpuks ütleb Solzhenitson: ,,Lääne. demokraatia, mis annab ise endale loobumiskaotuse, ei või olla ;ulevi-ku Venemaale mingiks eeskujuks või näiteks." Kindlasti võib nii mõnigi asi, mida Solzhenitson ütleb, oleneda 1 eatud ülepakkumisest või pettumusest, üks teine vene emigrant sõnastas üllatavalt hästi võrdlust ida ja lääne vahel: Venemaa on leek, mis soojendab, kuid ei valgusta, Lääs seevastu on leek, mis valgustab, ent ei soojenda. Külmus keset heaolu ja muretust peab üht venelast nägu Solzhenitson tõesti irriteerima. Aga oleks siiski kergemeelne tema kriitikast lihtsalt mööda vaadata. Nii mõnigi asi, mida ta ütleb, on isegi ülepakutuna veel tõde. , Kas pole mitte positivistlik filosoofia, iga usundi järk-järguline maha-ehitamine, igasugune- kogemuste piiride iiletamine (transtsendentsus-lääne praegustele kriisisümptoomi-dele otsustavalt kaasa aidanud? Vaba turumajandus, liberaalsus, •samuti kui sotsiaalkindlustus ja tööliste kaasarääkimisõigus, võivad- "kõrged mõisted olla. Aga kas —; kui tuua - ainult üks näide — surid Hanns- Martin Schleyeri ihukaitsjad vaba ^ turumajanduse eest? Mis on selline maailm, niilles nieie elame, kus sellised mõisted nagu truudus, isamaa, kodupaik, perekond ja isegi Jumal kasutatakse kas ainult irooniliselt või jutumärkides? Solzhenitson on nii mõndagi õieti ära tundnud. Tema sõnade üle võiks järele mõelda." • - -kk E^to Mutual Fund Ltd, 16. juunil aktsia hind $6.48 145 King Street West, Süite 190Ö, Toronto M5H SMl ~ teL 364-1131 õhtul tel. 925-6812 ka. retseptide ^proovimisel kandis mul retseptide kleepimine lehtedel, Viivi Piirisild, mis ulatusid üle tu-et seada lehed valmis trükkimiseks! hande dollari. . Ka eesti advokaat Jaak Treiman annetas oma töö vabalt ning tema abi tõttu saime raa^ matule raamatu registreerimise (Co-py Righf), mis nimetab, et Los Ängelese Eesti Naisklubi on eesti ko: karaamatu väljaandja ning Viivi Piirisild on raamatu autor. Kahju ainult, et raamatu puhastulu on suurem oma läinud Los Ängelese Eesti Majale remondiks. Paljude kaastööliste sooviks oli luua stipendium eesti .noortele, kes õpiks ülikoolis poliitikat või äj akirjandust ning oleks nii abiks meile Vaba Eesti Vabariigi taastamiseks. SU STOKHOLM (EPL) Enne kuninga ja välisminister Karin Söderi sõitu Moskvasse saatsid Eesti Komitee; Eesti Rahvusnõukogu ja Eesti Rahvusfond ühise märgukirja välisministrile baltlaste -tppeltködakondsu> se asjus. . Välisministrit paluti uuesti korrata Rootsi valitsuse ettepanekut Nõukogude Ludule topeltkodakondsuse kaotamiseks bilateraalse lepingu sõlmimise teel. Nüüd on väHsministeeriüm saatnud Eesti komiteele vastuse, milles avaldatakse arvamist," et on 'võimalik, et sügisel saadakse selles küsimuses mingi ettepanek Nõukogude Liidu poolt. Välisministeeriumi kirjale on lisatud Karin Söderi sõnavõtt Riigipäeval möödunud aastal. Sellest sõnavõtust selgub,- et Rootsi ettepanek taotleb analoogilist lepingut Nõukogude Liidu ja Kanada vahel sõlmitud lepingule, ^ ^ ; ;^ ž Rootsi ettepaneku järgi peaks kumbki riik. .heatahtlikult^kaaluma kodakondsusest vabastamise taotlusi, mis esitatakse isikute poolt, kes ön ka teise riigi kodanikud. Tuleks eriti arvestada kodakondsusest vabastamise'taotluse otsustamisel isiku permanentset asukohta. Vastavalt Rootsi ettepanekule ei tuleks takistusi teha ka kahekordse kodakondsuse omajaile teiselt maalt lahkumiseks selle maa külastamisel ainult sellepärast, et külastaja on ka külastatava maa kodanik. Piirisild ••::.;:.;.:. kokaraamatu koostaja ALMER Teeme uusi ja parandame vami, sa-muti suvilate katuseid.V Helistada tel. 699-529S |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-06-23-02