Meie Elu = Our life, April 27, 1978

              A
REEDEL/27. APRILLIL - FRIDAY, ÄPRIL 27 ,MQie Elu" nr. 17 (1472) 1978
i m j ' i ' » . i P i » i j i ' U M H i l n axa
Eesti Sihtkapital Kanadas viima­ne
peakoosolek oli üks positiivne õp­petund
süstemaatilisest tööst ja tu­lemustest.
Kui sihtkapital on suut­nud
mõne tegevusaastaga koguda
kuni kuuskümmend tuhat dollarit,
süs avaldub siin palju suurem po^
tentšiaal tulevikus, sest nii mõnigi
^eie inimesi seisab probleemi ees,
kuidas suunata oma säästud elupäe­vade
lõpul nii, et need kõige paremi-iii
.kasutatud oleks.
Sihtkapitali vajaduse pfraktilised
tegurid peituvad mitmetes asjaolu­des.
Kõigepealt kaugeltki kõigil ei
öle läjieihaid pärijaid, kes va|aksi|d
eelkäijate pärandusi või kelle sjuhtes
pärandaja kohust tunneks jäi^ijää­vate
säästude suhtes.' Mõnigikorä
asuvad pärijad nõukogude voimuot-
MdiSj, kus võimu vahetalitus ja
maksud rekvireerivad suurema osa
pärandist ja pärijale jääb üle vaid
kümmekond protsenti, nagu pea-
^ koosolekul selgus; Mõnigi pärandaja
tunneb ühiskondlikku kohustust
eestluse kestvuse kindlustamiseks ja
soovib seda teha pärandi korras.
§üs leidub neid, kes tahaksid oma
mime jäädvustada erifondide näol,
nais funktsiorieeriksid eriotstarbel
jä meenutavad nende nime ka tule­viku
põlvedele.
E.S.K. ongi üheks selliseks insti­tutsiooniks,
kel on õigus annetusi ja
pärandeid vastu võtta, erifonde luua
ja omapoolseid annetusi teha, kus
see vajalik. Teisal tekstis ilmneb
rohkelt eesti organisatsioone, kes on
Mhtasutuse kaudu juba toetusi saa-mud.
Juba seegi loetel^ katab peagu
seinast seinani meie rahvusliku te­gevuse
paguluses/kuigi esialgij ja
arusaadavatel põhjustel jaguneb pal­jude
organisatsioonide vahel siilite-
•iiselt tähtsuseta sunima.
Vümane asjaolu on^ põhjuseks,
/miks küsimus vajab ulatuslikku tä­helepanu,
sest laekumiste suurusest
oleneb toetuste suurus. Eriti täiitis
on välja jõuda suuremate päraiidite-ül,
et erifondide kaudu realiseeruks
monumentaalsemad projektid. Seer
pärast vaatamata esialgsele edule öri
sihtaisutus ikka veel lapsekingades,
sest meil paguluses on hoopis suu­remaid
fonde Ja olulisemate ülesan-iviietega.
;'
Kuid sihtkapitali seninei töö on
julgustavaks teguriks, et ^a E.S.K.
jõuab välja ise monumentaalsemate
projektide juurde, mis oh tuleviku
annetajaile senisest suuremaks kül-getõmbeks.
Juba sihtkapitali põhiki­ri
võimaldab laiahaardelise tegevus­välja.
Teisfeks sihtkapitali legaalne
staatus võimaldab annetusi teha ja
pärandusi määrata tulumaksuvaba­de
summadena ja säästab ühe tun-.
duva osa kapitalidest, mis mitmetel
juhtudel läheb riigile maksude kor-ra,
s. Nii saab suimnäde annetaja
sihtkapitalilt tassiks täisväärtusliku
rahulduse.
Ometi jääb sihtkapitali tuleviku
edti pandiks süsteniaatiline töö ja
sihtkapitali eesmärkide ja võimalus­te
valgüstamuie. Senine aruandlus
, laseb oletada, et sihtkapitali juhatus
ja organid on võtnud oma ülesan­deid
tqsiselt ° ja tööd on arendatud
nähtava järjekindlusega, tulemu­seks
on süsteemi ja põhimõtete ku­junemine,
kuigi teatud aegls^sega.
Kuid nii on aeglased ka anjnetajate
ja pärandajate soovide kujunemised,
sest kergelt ei taha keegi lahti saada
oma elutöö säästudest. Nende soovi-de
kujundamisel peabki sihtkapital
oma abistavat kätt osutama jä tege^
ma seda täieliku erapooletusega ja
Südametunnistus^ järgi: ^
Nagu öeldud, leidub peale sihtka-^
pitali ka teisi fonde ja riigimaksu­dest
vabastavaid organisatsioone.
Sageli on heed yanemad, k^i E.S.K.
ja omavad aastatepikkused ko^emu-'
sed. Nii on annetajal ja pärandajal
võimalus oma valikut teha ja^ leida
oma soovidele ning eesmärkidele
vastavat. Seda ei tohi ka pahaks pan­na,
kuna sihtasutised ja fondid ei
tarvitse üksteist kadestada, sest ra­ha
läheb ühel ja teisel juhul iiiele
ühiskondlikuks kasutuseks. Ometi
võimaldavad suuremad akkumülat-sioonid
ka moilumöntaalsemald pro-
•Jekte.
Mi osi^nü^d juba selge,; et liesd
Sihtkapital Kanadas ön oma töö ra- ^
jaiiud selliselt, ja see organisatsioon
on oma positsiooni eesti ühiskonnas
-võitnud ja võib siitpeale sammuda
e(äasi uute saavutuste suunas.
052
Illi
Washingtonis ei paisfci nähtavat
enamuse
Pärast pikka ja rasket sisepoliitilist heitlust MMitaS^U^ $enat 18.
aprillil president J. Carteri poolt juba möödunud aastal sõlmitud Panama
kanali loovutamise lepingu muudatustega. Selle kokkuleppe järele ei kuulu
pärast aastat 2000 Panama kanal enam USÄ-le. Lepingu Mnhitamisekš oli
vaja 2/3 senaatorite poolt hääli. Häälte vahekord oli 68—32. Kuid Senat
muutis esialgselt J. Carteri poolt sõlmitud lepingu teksti ja sinna võeti
sisse rin. DeConcini klausel, millega USÄ-I on õigus sekkuda oma sõjaliste
jõududega, kui tekkib kanali^ kasutamisel raskusi. Lepingu vastased väida-vad>
et USA loovutas Panama kääbusriigi pahempoolsele diktaatorile ühe
osa oma riigi territooriumist ja sümbool^^^^^ oma riigi suurusest.
\ LUGEJA KIRJUTAB:
0 e o
(Algus esiküljel) l
vust kuuluvad •kogudustesse .6678
(^14). Liikmemaksu kohustilislike
•arv on jäänud peagu endiseks —
4595 (—3). Liikniemaksu ön tasunud
3750 (—186).,Ristitud on "48 (—13).
ik)nfii:meeritu(t 146 (pluss 37). Lau­latatud
51 (pluss B)- Armulaualisi
2891 (pluss 326). Maetud 118 (pluss
26) . Jumalateenistuste arv 480 (pluss,
27) , Liikmemaksu ai?netu'ste suurus
-^vabatahtlikest :arinetust|st kuni
$50 000 aastas. Töötavad 13 kogudust
),ning jumalateenistused Itoimuvad 18
kohas. Õpetajaid on 7. Majanduslik
•läbikäik - '\'1308.173^14 ' (tõusnud
147,260,09-.^^^^- ; V
Kassaaruande esitas laekur E.
Heinsoo,
, mis näitas kulusid §2591,58 ja ülejää­gi
|145,99. Laekur, kelle 5 a. keenud
ametiaeg- lõppes, soovitas õiendada
majanduslikud kohustused, kalendri­aasta
järgi. Tegevuskavas> mille esi-las
praost; toonitatakse eriti tähele­panu
juhtimist noortele ja vaimulike
iäreikasvu küsimust, milleks raken-
,: elatakse usuteaduslik instituut. Sa­mu
t i juh i takse tähelepahu , täpse ma
kõrra rakendaniisele nende osas kes
ühest kogudusest lähevad üle teise,
mil puhul tuleks nõuda liikmemak-
' su võlgade ^õiendamist: Ingli^k-ielse-te
teenistuste kohta ütles praost:
,;Meie ei propageeri ingliskeelseid ko-,
•gudusi, äga meie ei saa ka silmi sul­geda
tõsiohide ees." :^ ^
Seoses tegevuskavaga •
kerkisid üles kaks prcibleemi —
õppematerjali väljaandmine jä va­nade
hoolekanne,
' mis põhjustasid sõnavõtte. Albert
R-Oost rõhutas puhäpäevakoplide, ma­terjalide
väljaandmise vajadust. Õp.
Toomas Vaga märkis, et igal õpeta­jal
on tavaliselt omad materjalid ku­na
tal on omad soovid.i Qtsustati te-;
ha algust teeriõpikü väljaandmioegä,
milleks moodustati viieliikraeline
toimkond: Eelarvesse võeti selleks
„Meie Elu'^ avaldab m^d^a^ii
neid mis ei wlitit ajaleJie seisuJcoli-tadega:
Falume kirjutada Jcok/cu-t?
õtlifcult ja lisada oma nimi ja
mdress. Toimetus jätab endale Õi-quse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesohivuse
korral jätta avaldamata.
• Väino Kaldma tõstis esile vanade
hoolekande küsimuse ja andis infor­matsiooni
Saült Ste. Marie's asuva
soome-eesti vanadekodu kohta
Praost palus igalt koguduselt and­meid
sejle piirkonnas olevate vana­dekodude
kohta, kuhu saaks eestlasi
paigutada. •
Kõik aruanded ja eelarve kinnitati.
Valimiste osas
Edgar Heinsoo asemele valiti iihel
häälel kapten Vahtras 'Hamiltonlst
Revisjonikomisjoni E. heinsoo, E.
Kuüskne, A. Roost
Praosti ettepanekul otsiistati üht-
„Meie Elu" Tähtraamatu 1978 a.
kaaneptläiks on Johann Naha puu­gravüür
— K i k i n de Kök motiiv Tal­linnast.
Vana linna müür on üks
võimsamaid ja paremini säilinud
Põhja-Euroopas koos väravatornide­ga.
Kiek.in de Kök on kõige võim­sam
kindlusetörri. Kuuekorruselise
tornina ulatub ta 45 m kõrgusesse ja
on ülemise korruse kohal 18 m lai.
Törhi algne kõrgus on nähtav Ratas-,
kaevu tänava ppolt. Torrii kõrguse
tõttu hakkasid vanad Tallinna elaniv
kud seda liiiüdma saksakeelse ninie-.
gä „Kiek in de Kök".' Eestikeeles
„Vaata kööki". Kõrguse tõttu tornist
võis näha, kuidas _perenaised lee-ääres
liikusid. Torn ehitati tugev,
et linna kaitsta suurtükitule eest.
Liivi sõja ajal - tulistati Tõnismäelt
eriti Kik in de Kokki. Vaatamata
müiiri paksusele, murdsid kuulid
kolmanda ja neljanda korruse korra
kohast torni: suure augu. Et auk oli
liiga-kõrgel Jäi torn ja kogu Tallinna
vallutamata. Torni parandamisel
müüriti piiramise mälestuseks torni
seina kuus suurt kivikuuli j a kolm
väiksemat raudkuüli; Torn on ehita­tud
1475 a. ja on pisut muutunud
oma välimuses, kuna katus on juur­de
ehitatud. Ka korruste vahelised
puus t lauad on hilj em vahetaktid ki­videga.
Alles on vihmavett ärajuhti-vad
kivist veerennid; Samuti on nel­jandal
korral välisseinas vastu kuna­gist
suurt kaminat säilinud paekivist
suur pesunõu koos väljaulatuva vee
:Panama on Kesk-Ämeerikai kääbus­riik-
1,8 miljoni; elanikuga, millel on
ainult SOOO-derneheline sõjavägi. Pa­nama
kanali kaitseks äsüvad seal
USÄ-le kuuluval territooriumil USÄ
sõjalised iiksused. Panama kanal on
ka üks ÜSA sõjaline tugipunkt.: Pa­namad
valitseb pahempoolne N. Lii-du
sõiduvees. olev brigaadikiridral
Omar Torrijos/ Arvatakse, et Pana-.
ma on sõjaliselt niivõrd nõrk, et tä
ei ole võinielihe siiure strateegilise
tähtsusega Panama kanalit kaitsma.
Panama kanali lepinguvastaste
peamine punkt ön, et USA oh selle
kanali nioödunud sajandil suurte
raskuste ja suurte kuludega lasknud
'kaevata. Ta ostis selleks Panama ka­nali
tsooni oniale igaveseks, oman­diks
ja on selle eest maksnud. See
on üks osa : ÜSA Tterritooriumist jä
selle loovutamisega ilma midagi: vas­tu
saamata lopvutatakse mitte ainult
osa USA territooriumist, vaid selle­ga
läheb kaduma sümboolselt ka üks
osa US,A, kui suurriigi suurusest ja
võimsusest.
Kui USA ei.su,u(^a Panama kanali
tsooni, kus asuvad USA tähtsad sõja­lised
baasid kaitsta Panama kääbus­riigi
diktaator Omar Torrijose vas­tu,
kuidas; suudab siis ÜSA säüitada
oma pi:eshtiishi demokraatia ja maa­ilma
vabade rahvaste kaitsjana.
Kuid veelgi; halvem on asjaolu, et^
president ;J.Garter oma presidendi
valimiskampaanias lubas sõnaselgelt
Panania kanal.säilitada. Ta on selle^
ga loobunud oma valimiste lubadus­tes
t ja keegi ei tea, milline on tema
järgmine ; valimistelubaduste rikku­mine.
Ennustatakse, et siimboolselt
algab s'elle loovutäniislepingugä USÄ
Kõikideks kindlustusteks
välispoliitikas-uüs ajastu, .kus USÄ
tõmbub' ikka roHkem; išolatsiöonis-nli.;.'\
/•-•../.•.
. Meenutatakse, et 1 3^ .aastat tagasi
pärast Teise Maailmasõja lõppu oli
USA maailma suuremaks ja võimsa­maks
impeeriumiks. USA sõjaväed
okupeerisid. USA võimsama vastase
Vaikse ookeani piirkonnas Jaapani
territooriumi ja ka suurema osa Lää-ne-
Euroqp'ast. USA ainukesena; omas
aatompommi ja ta võinuks tol ajal
dikteerida, igale riigile oma; soovide
•kohaselt kestva • maailmarahu tirigi-mused.
Ameerika sõjalaevad domi­neerisid
maailmameredel ja USAlen-
,jlt]yägi valitses õhuruupii.. USA doK
| f t domirieens maailmäiiial^
•ÜSÄ oinas ainukese niginä maail­mas
kõikvõimsa tööstuse. Näis> et; oli
tekkimas-USA sajand.
.Märgitakse, et nüüd ei ole sellest
suurusest ja võimsusest enam; palju
.järele jäänud. USA ön herdekäeliselt
kõik oma tohutu suured resursid ja­ganud
kommunistliku Venemaaga ja
oma endiste vaenlaste Saksamaa ja
Jaapaniga. USA tööstus on praegÄ
sõltuv Araabia riikide õlist. USA en­disest
kõikvõimsast sõjaväest on
jäänud järele vaid vari. USA sõjalae­vas
tik ja võimas lennuvägi on vana­nenud
ja suhteliselt nõrk; Aatomrel-vade
arsenal - on võrdne Liidu
omaga. Vietnami sõda kaotati ja sel­lega
domineerivad Lõunä-Ida Aasias
N. Liit ja Puna-Hiina.
Lepingu pooldajad aga märgivad,
et presidendi poolt halvasti sõlmitud
lepingu .
„The sick, sick dollar", asetab
NewsM^eek oma artiklile pealkirjaks
ja küsib siis: "Is the dollar suffering
from an incurable illness?" Küsimus
on väga tõsine, sest see võib haarata
kogu maailma nii tänast, homset Ja
tunahomset, võibrolla saatust üldse.
Märtsi esimesel nädalal ei saanud
osta dollariga enam 2 saksa marka,
kuna Shveitsis oli maksimiimiks 1.8S
franki. USÄ ohvitserid Lääne-Saksa-maal
tunnistasidy et ou^sunnitud pa­luma
korteriüüride alandamist ja pii­rama
toitainete ostusid. Euroopas
arvatakse ulatuvat rahva käes olev
dollarivaru umbes 400 biljonile, kuid
kuna ÜSA väliskaubanduse püsivalt
passiivne bilanss (läinud aastal 26.6
biljonit, ainuüksi käesoleva aast|
jaanuaris 2.4 biljoi^t) on tekitanud
paanikat, siis püütakse vahetada dol­larit
kindlama vääringii vastu Ja
kurss langeb pakkumiste ja nõud­miste
vahekorra kaldumisega mii­nuspoolele
veelgi. ,,Olukord on väga
ohtlik", konstateeriti märtsi alguses
Londonis, „kaalul on kogu maailma
majandus." Teiselt poolt juhitakse
tähelepanu ka Sellele, et kui võtta Lä
his-ida õlimaädest näitena Saudi
Araabia, siis on selle jõukusest 85%
investeeritud dollaritesse. Ori juba
märke kindlama vääringu otsimi
seks. Kuid mis edasi? ^ Majandusli
ku kaotuse puhul mõistagi õlihinna
tunduv tõstmine.
Nii valis- kui siseriigis on loomuli­kult
küsimuseks,'mis on dollari kur­si
kohutava-languse peamiseks põh-jusekš?
Ja;:vastuseks- —^ inflatsioon.
Kuid mis on inflatsioon, mis on põh­juseks,
et seda ei suudeta ühelgi vii­sil
pidurdada? "
Samal ajal kui üks osa majandus­teadlasi
keerutab vastusega nagu pa­lavas
pudrus, olgu siis tulenevalt
teadmiste nõrkusest või naha ja ra­hakoti
huvides, julgeb teine osa siis­ki
avaldada tõtt: teiste tegurite kõr­val
esmajoones tarbekaupade hin­nad.
'••
lustada valitute ametiaeg praostkon.
na tegevusega. *
Piiskop K. Raudsepp lõpuks selgi­tas
vaimuliku instituudi aluseid ja
Pärast lõunat kuulati ara kaks re­feraati:
õigeksmõistmine (õp. H
Laaneots) ja ,^Kiriku juriidiline olu­kord
kodumaal" • (piiskop K. Raud­sepp).
• ,}'':•
Sinod lõppes jumalateenistusega,
kus jutlustas praostkonna sekretär
õp. Ä. Täul ja kaastegevad-olid kõik
kohalviibinud vaimulikud.
1482 Bathurst St.;
Toronto, M5P3H!/^^^^'^^^';
Tel: 653^7815 ja 653-7816 •
0,0,0 0 9 o o 0 o e e 0 o o o 0 4 o e 9 ^ e o&aQ
tagasi
ärajopksu-toruga. Kiek in de Kök
kaotas' pärast Põhjasõda oma sõjali­se
tähtsuse. Torni on kasutatud lao­ruumina,
elukorterina ja arhiivina.
1958 a. pärast korrastamist on torni
kasutatud Tallinna linna muuseumi
filiaalina. Niiüd on kavatsus sinna
vna Meremuuseum.
1977 a.,,Meie:Ehi'' kalendri pildiks
oli Raadi mõisa loss Tartu lähedal.
Eesti Vabariigi algul jäi mõis rüai
omandiks ja sinna asutati seemnevil-jakasvatus.
Mõisamaa oli suur külr
lalt, et sealt anti ve^lasunduskohti.
vEndine mõisa valitseja, sakslane, sai
ka koha ja majandas talu ise. Raadi-mõisa
omanik von Lippart läks Sak­samaale.
Kord tuli ta Eestisse jalaks
Raadi mõisa, et oma vana kodu nä­ha.
Kuid muuseumi valvur teatas et
suvel on ihuuseiun avatud ainult-üks
päev külalistele nädalas. Aga täna on
muuseum suletud. Von Lippart läks
mõisaparki ja istus murule maha.
Politsei tuli. ja teatas, et: murul on
istumine keelatud ja palus temal
sealt lahkuda. Von Lippart lahkus
pargist. Hiljem räägitisellest juhtu­musest
anektooti: von -Lippart ei
pääsenud oma vanasse lossi ja-pidi
pargis murult lahkuma.
•M.Ervart
ükkamine tei
USA-le veel rohkem pahandusi, sest
Lõuna- ja Kesk-Ameerika riidd DOol-dasid
seda lepingut. Nad nägid ka­nali
pidamises USA imperialistlikke
kalduvusi. Lepingu tagasilükkamine
kutsilnuks . välja demonstratsioone
Panama kanali tsoonis elavate amee­riklaste
vastu ja USA baaside vastu
Panamas. Panama kanali loovutami­ne
on analoogiline oma-aegse Suessi
kanali minekuga Egiptuse valdusse.
Tol korral püüdsid Briti ja Prantsus­maa
kanalit -sõjaga kaitsta, kuid
ÜSA asus Egiptuse poolele.
Seni on USA ajaloos ainult üks
kord presidendi sõlmitud lepingud
jäetud kinnitaniata. See oli pärast
Esimest Maailmasõda, kui president
Wilson kirjutas alla Versaillese le­pingu
ja Rahvaste Liidu põhikirja,
mille Senat jättis kinnitamata. N.
Liit nurises SALT lepingu, sõlmimi­sel,
et president J. Carter on nii nõrk
mees, et temaga pole mõtet kokku­leppeid
sõlmida, sest Senat ei kinni­ta
tema sõlmitud lepinguid: Kuid
sellega ei ole- raskused Panama lepv
pega veel lõppenud, sest USA Senat
muutis lepingu teksti, mille Panama
rahvas kaks ühe -vastu kinnitas.
Nüüd võib Panama jälle jätta lepin­gu
kinnitamata. Kuid kanal läheb
Panama omandusse alles aastal 2000
ja selleni on veel 22 aastat aega. Se­nini
võivad 4)lukorrad põhiliselt
muutuda.
Panama lepingu vastased küsivad,
et mis bn järgmine objekt, mida
USA ilma midagi vastusaamata loo­vutab.
Kauplemine käib Taiwani üm­ber,
mida Hiina tahab oniale. Kaht­lemata
ergutab Panama loovutamine
hiinlasi uuele aktiivsusele.'Analoogi­line
Panamaga ^ on näiteks Alaska,
mille USA ostis kuldrublade eest
möödunud sajandil vene tsaarilt.
EBAÕIGLASED PALGATÕUSUD •
Kuidas on USA-s olukord hindade­ga
ja rahva ostujõuga, seda küsi­must
analüüsib põhjalikumas artik­lis
pensionil olev endine riigiametnik
F'aul E. Mullinax, asetudes; pealkir­jaks
„Ebäõiglased palgatõusud", c
Artikli auto^r lähtub põhitõest, et
ühe riigi maksuvahendi kurss toetub
rahva üldisele ostujõule, kuna see
loob aluse majanduselu ierveole.kule.
Rahva ostujõul on määrav osa inflat­siooni
vastu võitlemisel, kuna sellest
sõltub nii tööstuse kui kaubanduse,
seega tootmise-tarbimise ^ kui ka
müümise-ostmisetasakajal. Rahva os­tu
j õud tuleb aga palkadest.
Ja palkadesse on nii Mullinaxi kui
ka üle 50% ameerika rahva arvates
koer' maetud. Oleme harjunud kuul­ma
aina arstide, advokaatide, kohtu­nike,
rahvasaadikute ja teiste kõrge­palgaliste
palgatõusudest kas süs
36.000-lt 42;000-le,' 63.000-11 70.000-Ie
dollarile või midagi taolist. Siit fäh-tub"
ka Mullinax oma väga realistli­kus
analüüsis, konstateerides salga-
.matult, et palgakõrgendused 'miljoni­tes
dollarites lähevad nendele kõrge-aastas
ja palgatõus olemasolevatel^
palkadele samuti 6%. Valitsuse sta­tistikud,,
kasutades lihtsana- näivat
matemaatikat, kinnitavad, et kõik on
tasakaahis ja elu' ilus. Kuid oletame,
et tänapäeva rahuldav elustandard
Ameerikas nõuab 15.000 aastas (rah­va
enamiku palk'on siiski kaugel all­pool
10.000 piiri). Võttes nüüd alu­seks
10.000 ja 25.000:lise aastapalgaga
isikud lisame, et inflatsioon nõuab
900 dollarit üsa aastas. Siin saab
lÖ.OOO-dollarihse palgaga mees 6%-
palgatõiisu korral 600 dollarit ja on
300-gakaotuspoolel.^25.0p0, saaja aga
rikastub 600 dollari ^õrra üle elukal­liduse
tõusu. Mõne aasta pärast peab
esimene tunnistama, et näpud on
põhjas, ja otsima lisateenistust ning
tegema väljaminekuis tagasitõmba-misi,
kuna teine arvestab juurdekas-:
vu protsente pangas. Ja tulemus ül­disele
majandusele, inflatsioonile,
dollari kursile? Äritegevus vaibub,
rahvamajandus langeb tagasi, töö­puudus
suureneb, dollari kurss lööb
kõikuma."... /
Tarbekaupade • hindade ja üldise
turuolukorra kujunemine? Turg sõl­tub
rahva enamuse «•ostujõust, seega
sellest, kui palju sissetulekuist suu­natakse
tagasi majandusse. Hinnad
tõusevad aga enamasti seoses kõrge-mapalgaliste
tecnistustasude tõstmi­sega,
kuna sellest põhjustuvad ka vä­hemalt
osaliselt str.eigid. -Valdaval
osal USA elanikkonnast vähenevad
sissetulekud^ ja ostuvõimalused jär­jest.
Siin on heakSi näiteks 270—320"
dollarilise- kuusissetulekuga. riiklikul
vanusekindlustusel elavad inimesed,
kokku hulk miljoneid. Nende igakui­ne
tshekk suureneb tayalisti arvates
iga aasta 1. juulist 5,9%, s.o. 15.93—
18;.88 või aastas; ca 191—226.56 dollari
võrra. Kuna^alates 1. juulist 1978^ võe­takse
sellest summast MedicaVe-kindlustuseks
maha senise 7.70 ase­mel
8.20 kuus, siis vähendab see saa­davat
summat omakorda 92—98 dol--
lari võrra, jättes sel aastal elukalli­duse
tõusuks vajaUku 900 dollari ase­mel
nendele miljonitele ainult 99—
136 dollarit.
HINNATÕUS
palgalistele, kes seda ei vaja ja raha
ära ei kasuta. Lähtudes selle konsta­teeringuga
rööbiti liidu-, osariikide
ja omavalitsusatnetnike võrdsetest
palgakõrgendustest, nimetab Mulli­nax
: seda „võrdsust" ebaõigluseks,
sest kui ühe palgaks on 30.000, teisel
10.000, viis võrdsuse rakendamisel
palgatõstmisel saab esimene 3 korda
suurema palgatõusu, võrreldes teise­ga.
Analüüsija esitab mõningaid
võrdlevaid näiteid. 1962. aastal, ütleb
tä, oli n.n. Civil Service'i GS-3 teenis­tuja
(peairiiselt sekretärid ja amet­nikud)
palk 4.240 dollarit aastas, GS-
.13 teenistuja sai aga 12.610. Palgava­he
oli seega 8.370- dollarit. Viisteist
aastat hiljem leiame, et esimesena
nimetatu aastapalgaks on 8.816, tei­sel
aga 27.192 dollarit, vahe. ,',võrdse"
tõusu juures seega mitte enam 8.370,
vaid juba 18.376 dollarit! Kuidas tu­leb
seq nüüd kasuks ostujõu ja üldi­se
majanduse ning dollari kursi joo­nel
inflatsiooni vastu võitlemisel?
Kuid Garteril on kavas veel rohkem
soodustusi ja sissetulekut CS-13-le!
Kuid 900-dollariline elukalliduse
tõus üldse on .ainult „statistikute"
poolt levitatav udujutt, nagu seda
kriipsutas alla ka' ajakirjandus. Ai­nuüksi
veebruaris tõusid toiduainete
hinnad 1.1% liha, munade ja piima­saaduste
arvel, kogusummas aga ku­ni
2,9%. Oletatakse, et toiduhindadc
kerkimine kuni aasta lõpuni võib
ulatuda üle 15%-le. Suurenev tühjus
rahakotis ja ebakindlus homse toidu­laua
pärast on hoidnud ja hoiab ini­mesi
kauplustest ikka kaugemal,
mille tulemuseks näit. Pennsylvania
osariigis on juba kauplustele võimal­datav
odavaprotsendiline laen (3%;
esimeselt 250.000 dollarilt). Nüüd kü­sitakse^
mis sünnib turuhindadega ja
üldse hindadega veel siis, kui söekae­vurite
palgad tõusevad 37% lähema
kolme aasta jooksul ja farmerite
streigid üht- või teist viisi kestavad?
• Märtsikuu keskpaigu avaldasid
Londoni Economist ja Financial Ti­mes
artikleid USA ja sellega seosQS
kogu vaba maailma majanduse koh­ta,
kusjuures ei suudetud vältida üs­na
kaugele minevaid teravüsY. presi­dent
Carteri otsesel aadressil. „Kas
on ta vaba maailma juht, kes toimib
kõikides probleemides kaalukalt, või
vilunud rüütel, kes oma ametiruumis
on muutunud kõikide teele juhtuva­te
tuuleveskitega võitlevaks Don Qui-joteks?".
kiisiti irooniliselt. Sedasa­ma,
unibes küsib rahva enamus ta
koduriigis, sest sealt ja mitte kustki
väljaspoolt peab algama selgitamine,
kas dollari haigus on veel paranda­tav
— ja.sell eks vajaliku arstiabi ka­sutamine.
' :
sp.
OSTUJÕUD VÄHENEBr I r
Mullinax läheb siin edasi, tuues,
näiteks, et inflatsioon kasvkb 6%
2L aprillil aktsia hhid |6.44
145 King Street West, Süite 1900,
Toronto M5H 3M1 — tel. 364-1131
Õhtul tel. 925-6812
m
riigi võimsust ja suurust. N. Liit ei
ole nõus midagi loovutama, mis ta
Kõige halvem pn, et Panama -loo- /möödunud sõja lõpul vallutas. ' "
vutämine vähendab; USA,, kui s u u ^ . ; ; .. AJK
STOKHOLM (EPL) - Grazi lin­nas
Austrias suri 10. aprillil 77 aasta,
vanuses 4r. Hjalmar Mäe, saksa oku-"
patsiooni aegne Eesti Omavalitsuse
juht (Erster Landesdirektor).
Hjalmar Mäe oli sündinud 24 ok­toobril
1901 Virumaal. Pärast õpin­guid
kodumaal saavutas ta kaks dok­tori
kraadi Saksa ülikoolide juures.
Kuulus vabadussõjalaste juhtivate
tegelaste hulka ja asus ümber Saksa­maale
venelaste tulekul. Kui' saksa
väed venelased välja tõrjusid, Juli ta
iiendega koos Eestisse, oll^s: nimeta­tud
saksa, okupatsiooniadministrat-siooni
eestipoolses osas omavalitsu­se
juhiks — esimeseks maadirekto-riks.
•^. ••
: Evakueerus Saksamaale saksa rin­de
kokkuvarisemisel. Pärast sõda oli
Hjalmar Mäe tegev Austrias riigitee­nistuses
valitsusnõüniku kraadis - ja
oli tegev kommunistliku/ohu selgita­misel/
.-;•:,.;..;
; Matused toimusid Grazis, reedel,
14. aprimk •