Meie Elu = Our life, March 17, 1978

              Ž Jieie eu" nr. 11 (1466) m r ..,Meie|
^^^^^^^^^^^^^^^ TO^^^^^^
Parlamendiliikme tom Cossifi sa- fidentsiaalsüst. Kuid see konfidentsi-iajaste
informatsioonide afäär Ötta- aalsus jätab üliejäänd elanikkonna
was on\ häiriif lugu ja häiriv hoopis pimedusse, ebateadlikuks ja ettevaa-teistel
põhjustel, kui avalikkust las- tiamatuks spionaazhi küsimustes, ja
takse mõista või; avalikkus sellest see on selKste juurdluste teine külg.
aru saab. Valitsus nõuab Cossifilt Et küsimus Tom Cossiti paljastusel
RCMP salajaste: dokumentide välja- on avalikkuse ette kantud, on hoia-andmist
jä ähvardab vastasel korral tüseks kogu elanikkonnale, et klassi-parlamendüükme
vastu seaduslikke fitseeritud informatsioonide edas^
abulõusid tarvitada, mis võib Cossiti andmine võib äärmiselt ohtlik olla.
vangi viia. Valitsusel oh selleks vor- Cossiti paljastus on mivõrd tugeva-
Mlised võimalused ja nii on valitsu- loomuline, et see iseendast mõneks
se aktsioon vormilijjie; ajaks spionaazhioperatsioonidele pb
Tom Cossiti aktsioon, tuues esile durid peale paneb,
uusi paljastusi Nõukogude LüduOt Tom Cossiti paljastusel on
tawa saatkonna spionaashi ulatu- üks tähtsus; polütiline. See võtab
sest,^ on selle küsimuse sisuline külg valitsuselt võimaluse otsitud seletus-ja
selle eesmärgiks oli küsimus tuua te andmise, et üks asi pn KGB ja tei.
parlamendi ette, et valitsust sundida ne asi on N.Xiit. Nagu teatas peami-tugevamale
järelvalvele ja nõukogu- nister, KGB on meie vaenlane ja N
de spionaashivõrgu likvideeriniisele. liit meie sõber. Esiteks on KGB N .
Tõsi^ spiönaazhi (ulatuse varajane Uidü käsutäitja organ ja ei ole eral
täijätoomuie parlamendi ja avalik- datavN. Liidu püüdl^^^^ ja tegevu-kuse
ette võib julgestušorganitevas- sest. Kui KGB arendab siin vaenulik
tujälitamist raskendada teatud olu- ku tegevust, siis lasub vastutus N.
korris ja juhtudel.^ Liidul. Vaenlaste ja sõpjrade vahe on
Kuid see on yaeyält mõeldav an- vaid tehniline: need saatkonnaliik
tud juhul, peatselt pärast seda, kui med, kes sisse kukuvad, saadetakse
13 nõukogude saatkonhaliiget spip- välja. Need, kes ei õle veel sisse kuk-näazhi
parast-väljai^^^ millega kunud, püsivad edasi,
nõukogude spioonid on ettevaatusele Tom Cossit on need probleemid
manatud ja kahtlustus ülejäändjjer- toonud ulatuslikult päevakorrale ja
-sonaalile on langenud. Nii ei saanud on praktiliselt teinud Kanadale posb
Cossiti uus paljastus sellele ettevaa-tüvse teene. Seepärast on õige, kui
tusele palju uut| lisada. vaUtsus ise seda mõistab ja karistus:
Ei ole mõeldav, et parlamendiliige ähvardused Cossiti vastu lõpetab.
Jülgestusäparatuuri peakorterisse See ei tähenda sugugi parlamendi
tungis ja sealt salajase dokumendi liikme vormiliste eesõiguste tunnus
Ise kõrvaldas. Informatsiooni lekki- tamist, vaid ainult küsimuse sisulise
mine kas kirjalikult või suuliselt sai külje respekteerimist.
toimuda ainult jülgestusäparatuuri Valistuse mureks jääb, kuidas ta
,^šemise tööna" teatud isiku(te) kindlustab RCMP jooksvad kaustad
äratundmisel, et küsimus vajab suu- selliselt, et neist lekkimisi ei tof-remat
tähelepanu ja valitsuselt tuge- muks. Kuid selleks peab valitsus
vamat ja küremat aktsiooni spio- leidma teised vahendid, kui ainul
naäzhivõrgu likvideerimiseks. Näh- repressaaüad parlamendiliikme Tom
tavast! tunnetati, et ilma avalikkuse Cossiti vastu, kes on toonud parla
surveta võivad teatud juhud jääda mendi ja avalikkuse ette ülitähtsa
pikemaks kalevi al^a ja see on ohtlik küsimuse Ni Liidu spionaazhi ulatu-
Kanädale. \ sest Kanadas ja osa suurusest Mosk-
RCMP poliitiline vastujälitusbn ya saatkonnas Ottawas,
pmaette ülesanne jal see nõuab kon- V,
illlllllllllillilllllllllllilllllilllli
LUGEJA KUJUTAB ^
,jMeie^ Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõ ha
neid mis ei iihtu ajalehe seisuk^^^^^
iadega. Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
mdress. Toimetus jätab endale oi-guselugejate
kirju redigeerida ja
lüUendada ning miitesohvüuse
horral jätta avaldamata.
rSIBKLAVERID — PIANÜNOD
Petrof, Biuthner, Forster. J.t
Uued ja renoveeritud.
ICitarrid, akordionid ja teised
TOUSID
üüdmiue.
ihouse of music Ltd.
S53 Queen St. W., Toronto 13Š, On*
Tel. 363-1966
AKWAAISEIIEEMAL
ISTI SUHTIS
OLI YAENUUK
Seoses Eesti Vabariigi 60. aasta­päevaga
korraldas Metsaülikool To­rontos
sümpoosioni Tartu CoUege-
'is. Esinesid 5 lektorit ettekannetega,
peamiselt eesti kultuuri ja poliitilise
olukorra kohta iseseisvuse ajal. Ve­ne
mõjutusi, vaenulikku hoiakut ja
ähvardusi käsitati paitavalt või neist
to' on viimaste aastate
sul tugevasti ^kasvanudV eriti restora-
• nide arvu pooles t. Kah j uks Eesti Ma­ja
ei ole sammu pidanud ja meil
puudub, seal kehakinhitus-võimalus.
Praegust ,n.n. ^kohvikut",võiks asen­dada
kohviautomaat ja ruumi. kasu-
; tada muuks .otstai:|3el^s! ^
Kui siis osutus võimalus proovida
; noorte kokakunsti Eesti Majas, olin
. õigel ajal Platsis. Üllatuseks leidoin
.väikese; saali juba ra Eks
eestlastel on varasem õhtusöögi aeg
V kui prantslastel ja kell 19:30 olid kõi^
gil kõhud tiihjad. Küünlavalgus, lil-y
ledy värvilised:iaudlinäd> dekoratsi­oonid
tõesti andsid, paljale saaUle
kohvikuilme. Nägusad neiud valge-
, tes põlledes kandeid isuäratavaid
toite lauale. Maitre v-d' leidis -mulle
veel koha ja tellisii]j ta soovituse jar
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
korraldas 5. märtsil „Sõnasild • Kodu­maale
1978V::;
Eesti Maja: suur saal oli tulvil Hea-soovilikke.
inimesi, kellel' kodumaa
mõttes Ja meelesr'./ .
Eeskayä. algas hilinemisega koid
;kestis loomuliku, soliidsusega kani
pidi esinema.Eesti Kunstide Keskus.
Siis tuli stopp ja järgnes segadus
ning_ sigri-migi kava. •
Teadiistajä oli ilrnselt hädas. Kuu­lutati
vüeminutiline. suitsupaus, mis
venis 20-e minutMiseks. Väljaspool
kava saadeti H. Lupp „Eesti Sihtka­pitalist
Kanadas" kõnelema; Paljud
jäid kohviku istuma ja ^õitsid koju..
Laulsime hümni, saal tühjenes.
Lugu muutus päris farsiks kui vii­maseid
lahkujaid ukselt tagasi kut­suti,
et.„nad tulid".: Kui^ E. Kunstide
Keskuse organisatsioon kohale tuli
koos presidendiga, siis pidi ta; küll
tühjadele seintele mängima. Kuigi
^helilindile.
21 „Grepes".. lihatäidisega. Oli hea või-
• maius ka prantsusfeelt harjutada!
Salatit oli ka mitme-erineva ..rõivas­tusega".;
Teenistus .oti -ülikiire ja
pannkoogid olid paberõhukesed ja
maitsvad. Kohvi valik oli suur: Vien-
: na, :Mocha, Espresso, Capuccini;^
/ cafe au lait. Eesti Maja elektrikorgid
pole harjunud ^sellise koormaga ja
põlesid, läbi! Oli siis askeldamist ja
kohvikanr|ude laialivedamist teistes­se
ruumidesse. Vahepeal pausi lü­hendas
,ySädö" ansambel lauluga ja
Ärni [Käärid ' mängis : meloodilist
: muusikat akordeo^
Rahvast aina valgus sisse ja istu­sime
tihedamak laua ääres. Kellel
i kõhud täis, ei talYtnud sugugi lahku­da
ja mõnulesid teiU, kolmanda ja
vahest isegi neljanda, kohvitassi juu-
, res. Oli kuulda jettepanekut, et seda
ideed, võiks korrata iga nädal! Pea-kokk
aga arvas, et siis oleks tarvis
suuremat
: Korraldajateks olid „Põhjala Tü­tarde"
vänemgaidid. Tööjaotus oli
suurepärane ja igaüks oli tegevuses.
Õhtu puhastulu aitab eeloleva süür-laagri
kulusi katta. •
Õhtu õnnestus ülMsti ja; tanu
noortele töö. ja vaeva; eest! Demon­streerisite
ettevõtlikkust ja töökust.
Samal ajal • hoiatuseks^ poistele >-
teate ju, et armastus käib kõhu kau-
Kohvikikkülastaja
Teie ajalehe .20. jaanuari numbris
ilmunud kirjutus: „Ghicago.. kiri.
]^aks vakantset õpetajakohta", mil­lel
allkirjaks Mardi, toob andmeid,
mis ei ole' õiged ega vasta tõele.
õp; Pahna nimetatakse teie.ajale­he
kirjutuses Chicago Esimese kogu­duse
hooldajaks õpetajaks, peapiis­kop
Veemi kiri näitab, et see ei ole
õige. õp. Pähn .ei ole seda kusagü
õiendanud, kuigi seda temalt eelni­metatud
kirjas nõuti. ^
.Chicago Pauluse kogudu sest, selle
asutamisest ja õp. Pahnast annavad
hoopis teise pildi, kui teie ajalehes
dlmünud kirjutus: avalik seletus,Chi­cago
:.küsimüses, EELK Chicago
(praeguse Esimese) koguduse juha­tuse
seletus ja kirjutus Eesti posti­mehest
— Chicago Eesti Kogudusest.
Chicago .Pauluse, kogudus ei ole
jõudnud 20-ne aasta jooksul jumala­teenistusteni
Igal' pühapäeval ega
oma kirikuni, kuigi see suurlinnas
nagu Chicago oleks oliiud tarvilik j a
võimalik. Kas õpetaja sai vähe palka
või vajas rohkem dollareid, et tä
Chicago Pauluse koguduse, õpetaja­na
veel pidas õpetaja ametit Cleve­landi
koguduses? Šee on küsimus,
millele, vastuse arida võib aiiiult;as-jaosaliue
ise/ •
• õpetaja vallandamist käsitab põh-
^jalikult peapiiskop Veemi /kirjutus:
Õpetaja vallandamise küsimus, mis
näitab selgesti, et õpetaja vallanda­mine
Chicago Esimese ; koguduse
täiskogu poolt toimus omavolihselt
ja EELK kõrra vastasel^:
See, mis toimus Eesti .Liit Kanadas
poolt korraldatud noorte nõupäeval
Torontos 4. märtsil 1978, sunnib sõna
võtma. Sellel/ kokkutulekul esitati
seisukohti, milliseid ei ole eesti ava­likkuses
esitatud ei Eesti iseseisvu­se
ajal ega ka mitte pagulaspäevü
välja arvatud moskyameelse koni'^
munistliku propaganda; poolt. Olu­korra
teeb tõsisemaks • seik, et kõ­nesoleva
noörtepäeva korraldajaks
oli eesti organisatsioonide keskliit
Kanadas. Referentideks; või aruanii-jaiks
oli E LK poolt seatud tegelased.
Osa nõüpäeva kõnelejatest rõhuta­sid,
et nad pooldavad seda„kultuu-ri",
mis tuleb Nõukogude Eestist, jä
mida teatavasti dirigeerib ' Moskva.
Eesti immigrantide (kas mitte pagu­laste?)
kultuur olevat neile vastuvõt­matu;
Ka eesti kiriku kohta asuti ei­tavale;
seisukohale. Kanadas kasva­nud
eesti noortel ei tulevat enam
eestlusega tegeleda ning jutt min­gist
Eesti vabastamisvõitlusest ole­vat
naeruväärt. Neid. ei segavat see
põrriiugi, et Eesti on Vene' all. •
Kõigepealt tuleb küsida, kaS: on
käesoleval korral tegemist 'ühe Vai­kese,
kliki arvamistega, või.' kustki
väljaspoolt dirigeeritava teadliku
provokatsiooniga. Kust võtsid kõnes­olevad
.referendid õiguse esineda ja
kõnelda Kanada eesti noorte nimel?
On . seletamatagi selge, .et Kanada
eesti noorpõlv esitatud seisukohti; ei
On loomulik ja arusaadav, et iga
•põlvkond- tuleb .ühiskondlikku elkv
oma. aja" oludest tingitud vaadetega,
mis ei tarvitse igakord iihtüda vane­ma
põlve" arusaamistega. Asjalik ja
kaine mõttevahetus generatsioonide
vahel .on sel puhul omal kohal ning.
tarvilik. .Kuid tuleb pidada meeles,
et igal mõttevahetusel on oma abso-»
luutsed piirid, milliseid ei saa: ületa­da.
Neile aktsioonidele .peavad alis­tuma
nn vanad kui noored. Üks sel­liseist
pn eesti ;rahva.eksistents, va­badus
ja riiklik isese.isvus. Ei ole^
veelkunagi olnud maailma ajaloos
rahvaid, kes. oleksid laskunud tead-hkult
endahävitamise teele, kes olek-,
sid vabatahthkult läinud vangi või
oovutanud oma riikliku Iseseisvuse.
Kui nüüd võõras võim on vallutanud
meie maa ja rahva ning asetanud
end kirves käes läbi. raiuma meie
rahva elu juuri, siis ei saa sel puhul
tekkida ühelgi ausal eestlasel küsi­must,
kuhu poole,ta kuulub.
Iga koosolek ja nõupäev teenib ha­rilikult
mingit eesmärki või ülesan­net..
Millist ülesannet teenis peetud
nõupäev, et. sinna asetati referenti­deks
selliseid äärmuslikke vaateid
propageerivad: demagoogid? Kas. ei
ole ELK ülesandeks tema põhikirja
järgi teenida eesti rahvuslikke ees-
•märke?'.,;• ^
Teiseks: järelduseks ebaõnnestu­nud
nõupäevist on nõue, et tuleb
tõmmata selge ja kindel piir nende
vahe;!,, kes . teenivad võõrast .pere­meest.
Vajame enam rahvuslikku distsip­liini:
nii meie kodudes kui koolides
noorte kasvatamisel, aga eriti ja en­ne
muud meie. avalikus elus. ELK on
teinud eesti pagulusele Kanadas ka­ruteene.
•
Rohkem kui nädalapäevad kestsid Kanada parlamendis vaidlused sdle
ümber, kas konservatiivide parteisse kuuluval parlamendi liikmed TonV
Cbssitfil on Õigus vaikida sellest, kelle käest tema sai andmeid RCMP sala­jase
ettekande kohta yalitsusele ja kas ta on kohustatud seda dokumenti
politseile välja andma. Tom Cossitt ja opositsiooni parteide esindajad väi­davad,
et parlamendi liikmel on õigus toetudes parlamendiliikme privilee­gidele
imikida. Peamuiister P. E. Trudeau ja tenia kohtuminister J. J.
Blais älivardavad kasutada oma liberaalide partei enamust parlamendis, et
t. Cossitfit vangistada. Liberaalide parteid on pahandanud nähtavasti see
asjaolUj et T. Cossitfi valduses oli RCMP ettekande materjale, mis käsi»
tasid KGB koolitusega Ottawa Vene saatkonna diplomaatide tegevust. Tbm
Cossitt ütleb, et selles ettekandes valitsusele olid 15 N. Liidu diplomaadi
ja teiste Moskva esindajate nimed.
-Olukord N. Liidu^ hiuretegevuse eest seisab valvel Kanada Ratsapo-pärast
on Kan|ädas muutunud järs-litsei (RCMP), kelle tegevus oli-alles
ku väga pinevaks. Peaminister P. E. hiljuti parlamendis terava kriitika
Trudeau ütles hiljuti,: et ainult N.-
Liidu .salapolitsei, mis kannab nüüd
KGB nime, on siiüdi ja rikub Kana­da
seadusi, kui N. Ludu valitsuse
poolt. siia Moskva esindajateks saa^
detud .diplomaadid ja teised Soveti
esindajad on tabatiid Kanadas keela­tud
tegevuselt ja on välja saadetud.
Peaminister P. E. Trudeau: :eraldas
KGB vahtsusest, kuid RCMP ette­kanne
valitsusele räägib teist keelt.
See on N. Liidu kommunistliku va­litsuse
poliitika õõnestada ja sisse^
imbuda valitsuste tegevusse. Kuku­tada
kõik demokräatHkud valitsused
ja nende asemele: seada Moskyast
juhitud kommunistlikud yõimukor-rad-
ja^diktatuurid. "
Kanada riigi sisemise julgeoleku
Kõikideks kindlustusteks
1482 Bathurst St.,
Toronto, M5P 3H1
.: 653-7815 ja 653-
&®09B9 0 9 0 0 « 0 0 0 0 0 0 0 « 6 9 0 4» oo O
Lugedes „Meie Elu" reportaazhi
Torontos toi munud noorte, nõupäe-vast,
olin mina äärmiselt üllatatud.
lule oli .omistatud sõnu ja lau­seid
mida mina ei ole ütelnud ja ar-variiusi
mis on täiesti vastuolus mi­nu
tõeliste arvamustega, Kommen­taarid
niida„Meie Elu" reporter kir­jutas
kui kuulajaskonna :.p6olt öel­dud,
olid hoopis .minu poolt öeldud.
Selline olukord vajab selgitamist.
. Mina olevat. öelnud: „et- praegu
Nõukogude Eestis kommunistliku
korra all vüjeletud" kultuur olevat
parem. „— mina lihtsalt ei ole seda
ütelnud! Siis olevat . saalist vastu
vaieldud et kõik kirjandus kpmmu-nistiikus
riigis on riigi poolt, kont­rollitud.
Aga see on just see mis mi­na
ütlesin! Teie reporter on ära se^
ganud: kes ütles mida kellele. .
.Teiseks, mina ei, ole kunagi ütel­nud
ja ei ütelnud ka riõupäeval et:
,,Meie ei vaja • snn eesti klassikuid."
Kui mina oma diskussioonis klassi­kutest
oleks rääkinud, • siis . mina
oleks ütelnud et neid. ON vaja. •
Kolmandaks, mina olevat väitnud,
et^ praeguste eesti organisatsioonide
töö olevat Kanadas üleskasvanud
põlvkonnale ,,täielikult vastuvõtma­tu";
Jälle kordub sama jutt.:: mina ei
ütelnud seda ja see arvamus on mi­nu
põhimõtetele.täielikult vastuolus,
Võiks ka nimetada, et olen juba mi­tu
aastat aktiivselt psä. võtnud eesti
organisatsioonide tegevusest.
Mida mina siis õieti ütlesin oma
j diskussioonis? Esiteks peaks nimeta­ma
et hommikuse diskussiooni tee­maks
oli kuidas eemale jäänud noori
saaks eesti ühiskonda tagasi tuua,
Minu vastus selle/ küsimusele oli, lü-
1 hidalt, järgmine: meie peaksime ti-thendämä
oma kultuurilist tööd siin
' Kanadas ja eksisteerivate. organisat-
: siü.onide alusel arendama seda edasi.
l:Me peaksime kirjutama .rohkem kir-
. iandust ja tegema rohkem' teatrit,
I rahvatantsu ja: soodustama läbikäi­misi
eestlaste vahel, nagu toimus glo-
;baalses ulatuses Esto:'72 ja '76 ajal.
Erilist rõhku - peaks panema keele-ail.
Süüdistati RGMP'd, et ta on ava
nud postil riikliku julgeoleku huvi:
des kirju, milleks tal seadusega e
ole õigust. Selle korrigeerimiseks
anti seadus, mis võimaldab nüüd se­da
teha. Kuid mitmed parlamend
komisjonid uurivad • veel praegu
RCMP tegevust:QuebecisFLQ kriisi
ajal. Kohe pärast seda esitas RCMP
ettekande, mis käsitas .N. Liidu dip­lomaatide
ja teiste esindajate ille-gaaisetluuretegevust
Kanadas, milie
tõttu 13 Soveti diplomaati jt. Kana­dast
välja saadeti.. Enamik neist süü­distustest
väljasaadetute vastu tõi
Ottawa parlamendi ette konservatii­vide
partei julgeoleku kriitik Tom
Cossitt. Nende andmete järele saa­deti:
Kanadast välja ka, N. Liidu Ot­tawa
saatkonna eestlaste jälitaja,
Voldemar Veber ja tema asendaja
Peeter Lillenurm. :
Kuid pärast nende Vai j asaatmist
märkis Tom Cossitt korduvalt par­lamendis,
et Kanada valitsus, saatis
Kanadast, välja ainult-13, ja rohkem
kui 13 teotsevad Kanadas rahulikult
edasi. ..Toronto Sun" ja. teised Ka­nada
lehed on refereerinud kõnesole­vat
RCMP salajast ettekannet. SelleS;
kirjutises räägiti vene diplomaati­dest,
käubandusesindajatest, lennu­liinide
• ametnikest, vene akadeemiku­test,
ärimeesles.tV ja ajakirjanikest.
Salajases raportis olevat nimetatud
kapten Y.Ä. Smirnovi tegevust, ke^^^
kuulub vene sõjaväe vastuluuresse
(GRU). GRU agendid: Ottawa Vene
saatkonnas olid veel YuilÜsati ja
Dimitri I. Ivanov, kes kogus and-:
meid Hiina kohta': Seal leidus and­meid
ka selle kohta, kuidas Kanada
rannikuvees asuvad kalalaevad ko­guvad
lüureandmeid.' Viimaste asja­olude
kohta andsid andmeid 1974. a.
vene luksuslaeva Pushkini pardalt
deserteerunud kaks venelast. R.oh-kesti
N. Liidu luuretegevusest soori­tatakse
Kanadas kuubalaste poolt
ja siin.kogutakse: andmeid ka ÜSA
ja Briti kohta. KGB ametnikuks oli
Mihail N.: Khvatov, ^ Ottawa Vene
saatkonna 3-mas sekretär. Kuid pea-niiseks
Moskva eesmärgiks oli Mont­real.
Sealt lahkus Oleg Kudinövi ni­meline
KGB agent ilma. et oleks
ametlikult välja saadetud. Montrea­lis
asub- soveti: kodanliku õhuliikluse
organisatsioon, ;:rnille: liikmed : on
KGB kooUtusegäjai tegelevad luure-andmete
kogumisega..
Juba varem on kirjutatud N. Liidu
äriettevõtetest, m.is:töötaväd.mitme
kümnemiljönilise kapitaliga: ja niü-lised
tegutsevad luüreandmete kogu­misega
ja mille kaudu •finantseeri­takse:
neid, kes töötavad^ Kanadas va-litsusasutistes
ja. mujai: Moskva ka-ei
räägitud iildst
Ühekülgse referaadi pidas Tõnu
Farming teemal „Eesti Vabariigi
juhtkond riigikriisi vahendajana 1939
—1940. a. Läheneva suurvõunude
kokkupõrke hindamine Eesti Vaba­riigi
juhtkonna poolt ning tema
sammud kokkupõrke eel ja ajal".
Referent märkis, et 1939.' a. ;olid
Eesti riigi juhtideks samad isikud,
kes olid tegevad Eesti .Vabariigi ra-anriisel,
kuid:; 20 aastat vanemad ja -.
selle tõttu ebakompetentsed riigi ;
ühtimiseks krwsi aegadel. Nende-:
ühtimisel : riik olla • libisenud ära ,
ieutraa'suse aluselt ja ,, hakanud
olDortunistlikult arendama sõbrahk-ai
vahekorda Saksamaaga. Tulemu­seks
oli Eesti., okupeerimine Vene­maa
poolt. Referent jättis'"mulje, et
Eesti saatus, võinuks. kujuneda teist­suguseks
kui selle asemel oleks aren­datud
sõbralikku koostööd N. Liidu­ga.
Ta pühendas suure: osa oma
ajast Sfiksamaaga võetud kontaktide
üksikasjalikuks kirjeldamiseks ja
aikidesTäks. mööda tegelikust vahe­kordade
kujunemisest N. Liidiiga.
N. Liit on algusest peale suhtunud
vaenulikult Eestisse, sest iseseisev
Eesti sulges tema ajaloolise „aknä .
Euroopasse", Eesti valitsus oli seU
lest- teadlik ja püüdis kõigiti vastu
tulla N. Liidu spoyidele. See kujunes
algusest peale Eesti ja Vene suhete
korraldamise aluseks.
Juba Tartu rahulepingus, mis sõl­miti
1920. a. nähti ette võimalus Tal­linn—
Moskva raudtee ehitamiseks,
et Venel ei tekiks raskusi oma vä­liskaubanduse
arendamisega läänes.
Paldiski kuulutati vabasadamaks ja
vene transpordile läbi Eesti tehti
suuri soodustusi. Seda ülimat vastu­tulekut.
N. - Liidu huvidele rõhutati «•
veel 1923. a. Riigikogu 2. koosseisu
valimiste ajal, kus Rahvaerakonna
valimise kampaanias oli Jaan Tõnis­soni
algatusel 2-he rööpmelise raud­tee
'ehitamine Paldiskist Moskvasse.
Tegelikkuses jäi Paldiski vabaks või
tühjaks sadamaks ja vajadust otse­ühenduse
löömiseks Moskvaga. ei
tuliiud, sest venelased ei vajanud se­da.
Ulatuslikud ehitused sadamates
jäid tühjaks.
Hämmastusega avastati, et 1923. a.
lõpul ja 1924. a. alul hakati Venest
salaja saatma relvi Eestisse. Kom­munistlik
prop^agända. suurenes töö- .
Uste ja keskkoolide vanemate klassi-'
de õpilaste seas. Tairtus avastati sa­lajane
organisatsioon riigivõimu ku­kutamiseks.
Selle pidurdamiseks:
teostati; hulgaline • kommunistide ar­reteerimine.
Nende- üle mõisteti ko- ;
hut ja ka,rištusmäärä ettelugemisel,,
mis teostus mõned päevad 'enne 1.
dets. 1924., üks süüdimõistetuist, J.
Tömp ähvardas kohtunikku ja lubas
ta üles puua, jkui temast saab Eestis
N. Liidu komissar. Leningradis sa­mal
ajal korraldati suur Eesti vas­tane
demonstratsioon. Arvestades
sealset olbkorda oli see otsene Vene
sekkumine Eesti sisemistesse asja­desse.;,.-
. :,v , :/•
L dets. kommunistid taotlesid rii­givõimu
ülevõtmist relvade abil.
Nende katse! ebaõnnestus ja juurdlu­sega
tehti kindlaks, et riigivõimu
ülevõtmiseks oli Venemaalt saabu-nud
Eestisse: 60 erilise väljaõppe
saanud õhvii^eri. Vene laevastik oli
tulnud Eesti ranna lähedusse ja Le­ningradi
ning Pihkva süjaväering-kondadeS
olid kordamisõppustele
kutsutud 4 aasta reservistid.- Tuge­vad
vene väeosad seisid, Eesti piiri -
vahetus läheduses. Vaatamata kõi­gele,
sellele. Eesti valitsus luges _N.
Liitu ,,mitte seganuks" Eesti sisemis­tesse
asjadesse ega niässukatse kor-.
raldamisse: ja jättis temale Saatmata
vastava protesti, et mitte teravaks
ajada poliitilist vahekorda N. Liidu-.
§a-. • :• :':...••;
Pärast 1. dets. : mässukatset olu- •,
kord N.-Liiduga stabiliseerus. Eesti
sadamaid ja transporti kasutati pii- •
raiud'määral, ajalehtedes, ei rünna­tud
Eestit ja kommunistlikku pro-suks.
Opositsioon nõuab :selle tese- P^gandat Eestis: vähendati. .1927. a.
üS. K U s e i e ; • : . • • ,
Teeme .uusi ja:.paranäame vanu, sa-- >^inietasin ka^ et Siin Kanadas on
miiti suvilate katuseid. , . .meil erilisi võimalusi oma; kultuuri
. Helistada t^. :699-5295 V : arendarniseks selletõttu et valitsuse
:-:'•,, / " ' ' i a v a l i k pöHitika on multikuhuursus.
KE3 '^'^ _ K-ui me tahame eemale jäänud noori
Ühtlasi teatan, et mina ei ole Chi- eestlaskonnaga kaasa V tõmmata,
cagö praostkonna vikaLarõpetaja. Ku- i peaks eesti 'ühiskond .arenema tule­na
vikaarõpeta ja amet ei anna ei ami-; yikus nii, et: eestlane jääks kultuut^i-seks
vajalikku sissetulekut, siis tea-, liselt ja: päritolult eestlaseks, aga'
:tasih konsistooriumile, et minul:ei tunneks ennast kui'pariselanik.Ka­ole
võimalik vikaarõpctaja:iUesan-inadas, oma slinnimaal. .
deid täita, mida ka konsistoorium: Need olid-need mõtted mida mina
õn-teatavaks võtnud. • • iavaldasim: ' .
; ... ... •'.,:,.Elmar .Küu • ° '• Toomas.Sepp
vuse lõpetamist ja.rangete abinõude
tarvitusele võtmiseks, et panna piiri
Moskva agentide illegaalsele tegevu­sele:
Kanadas.
Kuid peaminister P. E. Trudeau ja
tem.a minister J. J. Blais asusid par­lamendis
vasturünnakule. Nad süü­distasid
eriti parlam.endilüget tom
Cossitfit, et ta on toonud parlänaen-dl
ette Kanada : rngi .julgeolekut
ohustavaid . saladusi.' Toetudes, nn,
„Secret Actile" ähvardasid: nad Torn
Cossitfit vangistada, kui too ei:anna
välja-tema valduses olevat RCMP et­tekannet,
"mis .olevat varastatud. T.
Gossitfile anti isegi tähtaeg dokii-mentide
väljaandmiseks. See tähtaeg
möödus ja T. Cossitt seletas, et tema
valduses, ei ole kõneallolevat. doku--
menti ning parlamendi opositsioon
naeris liberaalid 'suure - häälega väl­ja.
Tom Cossitt seletas avalikult, et
ta on nõus vangi minema, kuid par­lamendiliikme
.privileegidele toetu-sõlmiti
N. Liiduga piirivahejuhtumi-te
lahendamise leping ,ja järgmisel
aastal ühinesid mõlemad riigid Pa­riisi
paktiga, mille kohaselt; 15 .sel­lele
allakirjutanud riiki kohustusid
loobuma: sõja-kasutamisest rahvus-'
vahelise polntika vahendina. Lisaks
sellele sõlmiti- 1932. a. mitte-kallale- ,
' • : r
des ta elsaa reeta neid allikaid, kust
ta materjalid sai. Endine peaminis­ter
J. Diefenbäker ja E. Broadbent
märkisid, et kui Tom Cossitt vangis­tatakse,
siis | muutub parlampnt ka­sutuks.
Andmete ettetoomiseks vene:
spioonide tegevusest ei ohustata Ka­nada^
riigi julgeolekut, vaid kaitstak-se-
ja kindlustatakse seda: Küsimuses
ön, et kas Moskva agentide tcge\-u^
sele pandakse piirid, või võivad nad:
edasi teotseda. ; . ,:
AJK
• 1,
•. i'
lOJ ,ÜL
mik oj
rahvas
ma st ei
ei so('
vüõra'^
koduni
gu tei<
j ui mci]
a. iuu|
erilist
ku vai
. kandnj
.maa.ol
\ Sen J
nes;'el
ti aial^
lecmo.j
• sesl iij
Restis,]
misesl
> tannsoj
rõhumj
võõrail
and mci
ees Ilas
ja vOlf
hujale
laslc p|
. ses osLi
maal.
puudu
renlsi
, de irii
•' alal. ,^
Ma lj
"ct ml
ses.
B a l l il
Uiniiii
USApc]
t-irinini
Icmisol
veronlsi
Moskvil
' kuloppj
: sid kor)
/ Aktu^
bcrgiluj
nie tiin]
ne ja n
. oiTvriksI
sid Eos
se vai id
tõi^i -nl
. 'tõu.su.
. .vcV.llrjal
pcavno
nic;rini|
ci unu>1
pvna k .lj
• ka:idvTA'|
venelasi
• tucc SlJ
g u N c m l
vahad
:• .Mingi Vl
. k-ui:\"al
mnslus.l
lõpu soni
. ja suvil
üldiuhl
• ; : OÜd ki:i
Vancclt
ncr:IL
vuskotn
SL':.! dc la
• Aktus
.: nc1i lau
ko()S. St
kai i v a tl
lauljal^,^
niiih''''-
linc). N
rahvail
ia'c;ju
- V. Ka;i
Veski
diskosi
: Pui'ie,
esines 1
:.,:, Liiinase
saksuidi
mängib
tuul", a
, riie L. i
; gciiiaks
: : kande si
ja vahe
aga vat
: • kürdan.i
mccleoh
• -üa lauk
K
varem
.organile
nüüd • 1
Kreem:
mine. e
csinda.ia
kui sel,
•Pihlberg
.köosöli
Kreem'
• Toron
esimees
le".:et:
'•teadet,
takse mil
: nud san
osas. Ta
teevad 0