1981-02-05-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
— THURSDAY, FEBRUMY. § „Meie Elu" nr. S (1616) 1981
m
rh
EESTI tv. LUTERI USU FEETO
KOGUDUS
8nMt.Ple®8ant,Ed,p^
' : Toronto M4P2U"
Klrlkü tekfoa 48ä.Si47
õp. Osk©r Puhm
U Dinnlck Cres., Toronto
Pühapäeval, 8. veebruaril JUMALA-TEENI^
tUS kell 11 honimikun Teenib
õp. Elmar Päliln. Organist Inga
Korjus. Laulusolist Margit Viia. Piib-iitund.
Pühapäeval, 15. veebruaril JUMALATEENISTUS
kell 11 hommikul.
Teenib õp. 0. Puhm. Organist ^ I.
Korjus. Laulab noortekoor /.Lootusi'
Rosemarie Lindau Juhatusel. Leeri-eelsed.
Piiblitund.
ÕPETAJA KÕNETUNNID: teisipäeviti
ja neljapäeviti kell 6—B ^tul.
TORONTO EESTI BAPTISTI
KOGUDUS
883 BroadvicvY Ave.
Juti. Kaljo Raid
10 Lamport Ave., Apt.
Toronto S, Ont,
M4W1S6
Tel. 961-
^VABADUSE KUULUTUS"
RAADIOSAATED IGAL
Pühapäeval, 8. veebruaril kell 10,15
hom. PÜHAPÄEVAKOOL., Kell 11
hom. JUMALATEENISTUS. Kõneleb
K. Raid. „GIoria"' ansambel. J. Viinalass
viiul. -1
Kell 6 õhtul KUULUTUS-KOOS-OLEK.
Kõneleb J. püusaag. Solis?
A. Kaups. .
EELK TORONTO VÄNÄ-ANDRESE
Vffinö-Andrefle kirik Carltonl.JQ
Järvise nurgal.
õp. Andres Taul
n Frank Cres., Toronto M6G3K6
TeL 656.3248; Mrikus: 123-5172
Pühapäeval, 8. veebruaril JUMALATEENISTUS
kell 4 p^l. iGaidide tõotus
se: andniine. ^
Pühapäeval, 15. veebruaril JUMÄ-
UTEENISTUS kell 11 hommikul.
ÕPETAJA KÕNETUNNID teisipäeval
ja neljapäeval kl. 6—8 õ. kiriku
käärkambris.
EESTI VABAKOGUDUS
TORONTOS
2® Tliomcllffe Ave. Tel,
lutlustaja E. Saraoja
Kirik: 362 Jories Ave. Tel. 461-
Pühapäeval, 8. veebruaril kell 11
hommikul JUMALATEENISTUS.. Kõnelevad
A. Turve ja juti. E. Saraoja.
TORONTO EESTI
EVANGEELNE KOGUDUS
Stone Ghurch,
43Davcnport
Mereväe vanemleitnant KŠdipl.
Peeter Kaseoru elupäevad lõppesid
14. jaan. 1981 pärast pikemaajalist •
haigust. - Sellega lahkus meie seast
EV mereväe juhtkonna noorema generatsiooni
üks sihnapaistvamaid^
ohvitsere. .
Ta elutee algas, 3. sept. 1907 Tärvastii
kilielkonnakooli juhataja teise pojana.
Alghariduse sai isa juhatusel ja
keskkooiihariduse Tartus, kus lõpetas
H.Treffneri Gümnaasiumi 1925. N
a. ühe parima õpilasena.
Sama aasta sügisel ta sooritas edukalt
võistlüskatsed pääsemiseks E.
V. Sõjakooli mereväe klassi ja lõpetas
Sõjakooli' 1928. a. esimeses järgus.
Pärast lõpetamist P, K. oli Aegna
saare komandandi adjutandiks ja
hiljem Raudveres rarinapatarei ülema
abiks. 1934. a. mereväe-leitnant
P.K. sooritas edukalt võistlüskatsed
Kõrgemasse Sõjakooli ja lõpetas selle
1937. a. edukalt väitekirja
kaitstes teemal „Mere ja õhujõudude
^ ülesanded ja koostöö meie ranniku
• kaitsmisel". Pärast Kõrgema Sõjakooli
lõpetamist viibis Kihemat aega
staabitöö praktikal 1. Diviisi staabis
Rakveres, täites operatiivjaoskonna
ülema abi ülesandeid. Selle järele
asus tööle Merejõudude staabis mobilisatsiooni
ja operatiiv-alal. 1939. a.
augustikuul määrati, nüüd juba mereväe
yanem-leitnant P. K. Sõjakooli^
ohvitseride klasside mereväe klassi
ülemaks. See oli tema viimaseks teenistuskohaks
iseseisvas Eestis.
Punaarmee sissetulekul Eestisse ja
Eesti sõjaväe lütmisel punaarmee
koosseisu määrati P. K. suurtükiväe
ohvitserina Eesti Korpuse haubitsa
rügementi. Saksa—Vene sõja puhkemisel
ta langes varsti sakslaste kätte/.
Vabanedes sõjavangist töötas
ta Harju Omakaitses operatiivosakonna
ja hiljem : staabi ülemana,
omades erilise ülesande rannavalve
korraldamise*'Sopmelahe kaldal.
1944. a., Eestimaa vallutamisel pu-näärmee
poolt P. K. asus põgenikuna
Saksamaale, kus pärast sõda oli tõlgiks
mitmes põgenikelaagris, kuni
avanes võimalus asumiseks Inglismaale
ja merele pääsemiseks. Kuni
1959, a. ta sõitis meredel eestlaste ja
ameeriklaste laevadel tüürimehena
ia asus siis Kanadasse, asukohaga
Toronto. Töötas 11 aastat Ontario
Art Gallery*s ja jäi pensionile 1. dets,
•1-972. a . " : . , : .
Ta võttis osa võitlejate tegevusest
Kanadas. Oli. Toronto Võitlejate
"Ühingu liige ja Võitlejate Ühingute
Liidu juhatuse liige. Toimetas ajakirja
„Sõdalane" ja võttis osa võitlejate
poolt korraldatud üritustest.
Ühtlasi ta oli Kaubalaevas tiku Juhtkonna
Koondise Torontos asutaja
liige ja Eesti Ohvitseride Kogu Kanadas
liige..
Käesolevate ridade kirjutaja, olles
aspirandina Sõjakoolis, kohtas ja sai ,
tuttavaks mereväekadett Peeter Bir-kenthaliga
55 aastat tagasi Sõjakooli
Valges Majas mis oli aspirantidele ja
mereväekadettidele ühiseks elukö-.
haks. Pärast seda läksid meie teed
lahku, kuid Kõrgema sõjakooli lõpe-'
tamise järele teenistuskäik meil mõ-lemil
oli väga ühtlane. Elutee viis
• meid tihedalt kokku Torontos, kiihu
* on peatuma jäänud paljud eesti sõdalastest.
Lahkunut jäi leinama õde perekonnaga
USÄ-s, vend kodumaal, ven-nanaine
USA-s ja vennanaine perekonnaga
Kanadas.'
Toronto Võitlejate Ühingu, Eesti
Ohvitseride Kogu Kanadas, Kõrgema
Sõjakooli kaaslased ja Eesti Kauba-laevastiku
Juhtkonna Koondis Torontos
Inkmed koos sõprade ja tuttavatega
saatsid ta viimsele puhkepaigale
Westminster kalmistule.
Puhka rahus, armas Peeter
. .Ä. N Õ M M I K '
Saksamai Stuttgardis suri raskel
liiklusõnnetusel saadud vigastustesse
•major Meinhard - Leetmaa-Hannigi
hiljuti, ilmunud pamatu,,Sõjas
ikestatud Eestis" autor. ,
Meinhard Leetmaa oli sündinud l*^-
nov. 1903^Mäetaguse vallas Virumaal
taluperemehe pojana.. Lõpetanud
gümnaasiumi Jõhvis ja sõjakooli, valis
ta oma kutseks elukutselise sõjamehe
oma. ^ Ta teenis ohvitserina
Tartus 2 üksikus jalaväe pataljonis.
; Kui venelased okupeerisid Eesti ja
eesti sõjavägi küüditati Venemaale,
õnnestus täi 1941. aasta juulis Porho-vi
all ületulek rindest sakslaste poole.
•. ' .
Sõjavangistusest naasis kodumaale,
kus töötas alul Omakaitses,'alates
1944-nda aasta veebruarist aga 2. piirikaitse
rügemendi ülemana, millise
üksusega ta võitles Narva rindel, kus
septembrikuus suures vene pealetungis
üksus ümber piirati. Major Leet-maal
õnnestus piiramisrõngast välja
pääseda, ent langes siiski vangi. Tal
õnnestus samal päeval põgeneda
metsa, kuš ta vähema võitlusgrupi
juhina pidas partisanisõda kuni 8.
maini 1945. i
Pärast seda elas valepassiga ja käis
lihttöödel, kuni 1954 amnestiani. Kuna
ta naine ja poeg olid põgeneud
Saksamaale, sai ta 1965 külastusloa
sinna. Ta ei pöördunud tagasi ja jäi!
Saksamaale, kus ta kasutas nime
Hannig. '
, SUI
korraldatud koosviibimiseL
MARIANNE EKBERG
ffindis Torontos 1957. Lõpetas keskkooli
„Victoria Park Secondary
School". Jätkas õpinguid Toronto
ülikoolis (Victoria College) ja lõpetas
B.Ä. Honours kraadiga kevadel
1980 prantsusekeele ja psühholoogia
alal. Kuulus ülikooli võrkpalli naiskonda.
Ajutiselt töötab lennulünile
„Air Canada-', kavatsedes edasi õppida
Toronto ülikoolis (Faculty of
Education).
Rohkearvulise osavõtuga tähistä$
Toronto Kolmainu kogudus oma õpetaja
0. Gnadenteichi 70-dat sünnipäeva.
Jumalateenistusel Oli arvukalt
külalisi, enamikus olid korp! Ugala
liikmed oma abikaasadega. Soololaule
laulis jumalateenistusel õnne
Laikve, keda orelil saatis koguduse
organist Georg lital.
Kiriku saalis toimunud koosviibimisel
tervitas koguduse esimees
Eberhard Lepik. Naisringi liikmed
olid hoolitsenud kohvilaua eest.
Korp! Ugaia nimel võttis sõna. Kristjan'
Kangro, kes tähendas, et vanad
mälestused seovad juubilari ja ta
kaasaegseid Tartu ülikooli päevilt.
Kirikuõpetaja kohustusi tuleb täita
suure vastutusi:undegä. Õpetaja 0.
Gnadenteich on suutnud neid kohustusi
kanda ja täita ning näib, et täi
selleks kutsumust ja jõudu jätkub
veel eelolevaiks. aastaiks. Kõneleja
• andis üle kingina maali ja helilindis-taja.
Õpetaja alDikaasale anti roose.
Seejärele koguduse esimees E. Lepik
andis üle koguduse kingi taskukella
ketiga ja naisringi poolt pr.
Gnadenteichile lilled. Õhtul võttis
veel sõna koguduse organist G. lital,
kes avaldas head meelt, et õpetaja ja
koguduse vahel on sõbralik ja usalduslik
vahekord ning üksmeelne
koostöö koguduse organitega. Õp. 0.
Gnadenteich pidades, kõne, tänas kõiki
osavõtjaid. Õnne Laikve esitas
141 Clark Ave. Unlt
Thomhlll, Ontario
L3T 4P4 ^
i9nfni)iHiiiiiiiiiiiiiniiniitiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiinm
õpetaja 0. Gnadenteich , sündis
Tartus 8. jaanuaril 1911. aastal. Alg-ja
keskhariduse järele Tartu Kommertsgümnaasiumis
teenis kaitseväe
sundaega aspirandina tondil suurtükiväe
alal ja ülendati hiljem reservohvitseriks.
Tartu üUkooli astus
ta 1932. a, Samal ajal õpingutega töötas
Eesti vanima äjaehe „Postimehe"
toimetuses, õpingud/ mis Tartu ülikoolis
jõudsid lõpukorrale, pidi ta
olukordadest tingituna lõpetama Inglismaal.
' Ta' sai selleks võimaluse
Eesti saadiku A. Torma ja piiskop
J. Kõpu vahendusel Öxfordis Chris-tian
Reconstruction in Europe stipendiumiga.
Konsistooriumi eksamite
õiendamise järele ordineeriti ta
õpetajaks Londonis 28, okt. 1951. a.
Piiskop J. Kõpu ja Konsistooriumi
ülesandel .toimetas ordinatsiooni
praost dr. Jaak Taul koos sealsete
Eesti õpetajate J. Juhkentali, E. K i viste
ja R. Reinau assisteerimisel ja
Soome, Poola ja Ameerika lutheri
õpetajate osavõtul. .
Enne Inglismaale asumist ta teenis
eestlasi asukohaga Kopenhaage-
•nis kolm aastat piiskop J. Kõpu soovil.
Pärast ordinatsiooni teenis eestlasi
Shotimaal, asukohaga Edinburghis,'
Sealt asus üle Kanadasse
1952 aasta jaanuaris. Pärast teenis-tusreisi
Älbertasse, jätkas ta õpetaja
J. Terase tööd, kes vahepeal oli
Torontosse asunud, Ottawas ja Põh-ja-
Ontärios. Hiljem asus ta Ottawast
Montreali, kus teenis' sealset Pauluse
kogudust. Kui õpetaja E. Loots-ma
asus teisele tööväljale, sai ta kutse
tulla St. Catharinesi jä .Londoni
koguduste õpetajaks. Hiljem õp.- J.
Terase lahkumisega Chicagosse, kutsuti
ta ka Toronto Kolmainu koguduse
õpetajaks. Nii kujunes, et õp,-
0. Gnadenteichil tuli teenida ühel ja
samal aj ai viit kogudust. Kõige
kauem on ta teeninud Ottawa Pauluse
kogudust ligi 30 aastat, Montirea-
U Pauluse kogudust 26. aastat, St. Sat-härinesi
kogudust 22 aastat, Toronto
Kolmainu kogudust 18 aastat ja Londoni
Pauluse kogudust 17 ;aastat.
Laupäeval, 7. veebruaril kell 7 õ.
PIIBLITUND. Allan Laur.
Pühapäeval, 8. veebruaril k e l l i . 15
pl. PÜHAPÄEVAKOOL lastele ja täiskasvanuile.
Kell 2 pl. JUMALATEENISTUS.
Kõneleb Allari Laur. Laulu-ettekandeid.
Teisipäeval, 10. veebruaril kell 7 õ.
PALVEõHTU.^ • ^ • •
Möödunud aastal läks lääneriikidest
Norral kõige paremini oma majanduseluga,
selgub hiljutil avaldatud
Roö tsi ma j andusajakirj ast „VeG-kans
Affärer". Soome oli veel möödunud
aastal lehe jäiigi kolmandal
kohal, nüüd aga kukkunud kuuenr
dale kohale. . Rootslased on rahul
oma kaheksanda kohaga. ,,Veckans
Affäreri" tuieniustabel kõlab järgmiselt:
1) Norra 71, 2) Shveits 70,
3) Jaapan 69, 4) Austria 58, 5) Lääne-
Saksamaa 57, 6) Soome 54, 7) Holland
51, 8) Rootsi koos Belgiaga 46,
10) Italia 43, 11) Kanada ja ÜSA 35,
13) Prantsusmaal 34, 14) Taani 31 ja
15) Inglismaa 24 punktiga.
Laup., 7. veebr. Saarlaste Ühingu
25-da aastapäeva pidu Eesti Majas
algusega kl, 6 õ.
^ Puhap., 8. veebr, muusika-ja lau-luõhtu
„Kiitus" Eesti Majas algusega
:,kL5.o.
Pühap., 8. veebr, pianist Michael
Mymondsi kontsert Royal Conserva-tory
of Music saalis, algusega kl, 4
Teisip., :10. veebr. dr. Roman Toi
loeng ,,Rahvaviisi traditsioonist"
Croft Chapter :House University
Collegels algusega kl, 8 õ.
rk' Laup., 14. veebr. Toronto Eesti
Meeskoori E.V. aastapäeva koosviibimine
Eesti Majas algusega kl. 7 õ.
Pühap., 22. veebr. Eesti. Vabariigi
63. aastapäeva aktus Toronto ülikooli
aulas Convocation Hallis algusega
• kl. 3 p.
-kimp., 7. märtsil TERR „Kungla"
esitab „Kodumets Ja kauged rannad"
Šeneca Collegel aulas algusega M.
^ Pühap., 8. märtsil Kaljo Raidi helitööde
vaimulik kontsert Convocation
Hallis, algusega kl. 4 5.
. [1133HHIIIIllHlinieiB93Hi33ülilllliilll!9i3IESfie3li^
.KRISTI .ELLEN VARANGÜ
Sündis Torontos 1959. Peale keskkooli
„Sir Oliver Mowat CoUegiate"
lõpetamist õppis Toronto ülikoolis
(Victoria College) lõpetades ekonoo-mia
fakulteedi nelja aastase kursuse
kevadel 1980. Kuulus üUkooli võrl^
palli naiskonda. Töötab oCanadian
Energy Research Instituiteis" Calgarys
uurimistöÖl> samaaegselt edasi
õ|
seks.
Sisseseaded, uuendused Ja paran«k^
s@d elumajades või ettevõtetes.
H A L L I N G\
Td. 762-9190 © Uc, E1044
[I><l4aM)4Q2>(MIX>(KS><l<K»<M2I>(>4IJMI<I3]>4>aD>4Kai3^KI3^
iÜÜGIL
suurus 6"x9"
suuhis 10V2"xl8"
Toronto Eesti õngitsejate & Jahimeeste
Selts korraldab esimese ka-^
iapüügi. võistluse sellel aastal Simcoe
järve jääl Royal Beachis 14. yeeb-ruaril.
Võistlus toimub. Kaljo Laanemetsa
mälestus-rändauhiiiTiale ja
seltsi poolt väljapandud auhindadele.
Võistluseks koguneda kell 7.30
hommikul Virginia Beachist järve
jääle mineva tee otsal järve jääl parkimise
platsu. Lähemat inforiiiat-siooni
võistluse korra kohta antakse
kogunemise kohal. Peale võistluse
lõppemist palutakse koguneda
i suvila jun rde.
suurus 2»/2"x3"
Hindadele lisandub Ontario jae-müügimaks
7% ja postiga tellides
saatekulu.
Broadview Ave. Toronto.
M4K2R6
Medeaga koguduse poolt
Foto — L. Rossbaum
;KN väriskülaliste
vastuvõtt
I. veebruaril
SCutseid vastuvõtule
EKN büroost
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
ofraldab Vabariigi aastapäeva puhul
koos aupeakonsul 1. Heinsooga
traditsioonilise vastuvõtu väliskülalistele.
Vastuvõtt toimub reedel, 20.
veebruaril Eesti Majas. Vastuvõtule
on kutsutud suuremal arvul välisriikide
konsuleid Torontos, Suur-Toron-to
valimisringkondadest valitud parlamendiliikmeid,
provintsi- ja linnavalitsuse
ning etnilf/)te keskorganisatsioonide
esindajaid. Vastuvõtu
kulud kaetakse eestlastest osavõtjate
poolt. Kuna väliskülaliste osavõttu
on oodata arvukamalt, soovib EKN
]\})A2X\XS, et eesti seltskonna esindajaid
arvukalt vastuvõtust osa võtaksid.
Kutseid vastuvõtuks saab EKN
büroost Eesti Majast, tel. 465-2219.
tao PORT
Sünnipäevaks saabus õnnesoovi telegramm
Eesti Ev. Lutheriusu Kiriku
nimel peapiiskop Konrad VeemV
ilt, piiskop K. Raudsepalt, praost dr.
Jaak Taulilt Londonist Inglismaal,
ametivendadelt ja organisatsioonidelt,
kus õp. 0. Gnadenteich on liige.
UNO LIMIT
KANADA MEISTER
Möödunud nädalalõpul toimusic
Dagmaris Kanada Masterite meistrivõistlused
murdmaasuusatamises.
60—64-aastaste meeste klassis tuli
eesti suusataja Uno Limit esikohale
laupäeval lO-s ja pühapäeval 15 km-s.
Eestlastest võtsid võistlustsst osa
veel Harri Kivilo, Maimo Kivilo, Ülo
Vastopä,- Vaiden Sadul ja Theo Vel-lend.
(
iga uus „MEIE ELU" tellija aitab kaasa
sisukamale ajalehel®.
Pühapäeval, 25. jaan. . toimunud
H^sritage loppetil võistles edukalt
Kivilo perekond: 30 km-s tuli Mehis
noorte klassi teiseks, Maimo 45 ja
üle naiste klassis kolmandaks ja Harri
45 jä üle meeste klassis neljandaks.
Väike Liisi ei taha oma nägu pesta.
Vanaema noomib:
,;Kui: ma nii vana olin, siis pesin
oma nägu kolm korda päevas."
„Vaata nüüd peeglisse, missugune
su nägu nüüd välja Tiäeb."
' • -'^
Joobnu ronib neljakäpukil oma
auto juurde. Politseinik hoiatab:
„Kas teie tahate joobnud olekus
veel autoga sõita?"
„Mida ma pean tegema, kui ma
enam jalul ei seisa, härra konstaabel?"
Samal nädaalõpul toimusid Sault
Ste. Maries, Kanada noorte katsevõistlused.
Meie noor suusataja Allan
Mägi oli väga heasi vormis ja võitis
kõiki Lõuna-Ontario suusatajaid.
Kokkuvõttes tuli ta 10 km-s kümnendaks
ja 15 km-s seitsmendaks.
MÕTTESÄHVATUSI
Diktatuurides on isegi saatuseteed
riigistatud..
Rumaluse üheks tundemärgiks on
see, et vastav isik seda ise ei märka.
Kogunud NIHITS
• Mis on teie maja väärtus?
© Helistage meile! Meie anname teile tänase turuhinna,
ipüüme MLS kaudu või eksklusiivselt.
• H E I R O PÄRNSÄLü ^,
Real Estate Broker
469-5118
REAL ESTATE LTD., ReolfOK nm
1014 Queen St. E. (sissekäik 8 Boston Ave.) Toronto, Ont. M2M 2T9
— 21 a. kogemusi kinnisvarade vahendamisel —
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, February 5, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-02-05 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E810205 |
Description
| Title | 1981-02-05-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
— THURSDAY, FEBRUMY. § „Meie Elu" nr. S (1616) 1981
m
rh
EESTI tv. LUTERI USU FEETO
KOGUDUS
8nMt.Ple®8ant,Ed,p^
' : Toronto M4P2U"
Klrlkü tekfoa 48ä.Si47
õp. Osk©r Puhm
U Dinnlck Cres., Toronto
Pühapäeval, 8. veebruaril JUMALA-TEENI^
tUS kell 11 honimikun Teenib
õp. Elmar Päliln. Organist Inga
Korjus. Laulusolist Margit Viia. Piib-iitund.
Pühapäeval, 15. veebruaril JUMALATEENISTUS
kell 11 hommikul.
Teenib õp. 0. Puhm. Organist ^ I.
Korjus. Laulab noortekoor /.Lootusi'
Rosemarie Lindau Juhatusel. Leeri-eelsed.
Piiblitund.
ÕPETAJA KÕNETUNNID: teisipäeviti
ja neljapäeviti kell 6—B ^tul.
TORONTO EESTI BAPTISTI
KOGUDUS
883 BroadvicvY Ave.
Juti. Kaljo Raid
10 Lamport Ave., Apt.
Toronto S, Ont,
M4W1S6
Tel. 961-
^VABADUSE KUULUTUS"
RAADIOSAATED IGAL
Pühapäeval, 8. veebruaril kell 10,15
hom. PÜHAPÄEVAKOOL., Kell 11
hom. JUMALATEENISTUS. Kõneleb
K. Raid. „GIoria"' ansambel. J. Viinalass
viiul. -1
Kell 6 õhtul KUULUTUS-KOOS-OLEK.
Kõneleb J. püusaag. Solis?
A. Kaups. .
EELK TORONTO VÄNÄ-ANDRESE
Vffinö-Andrefle kirik Carltonl.JQ
Järvise nurgal.
õp. Andres Taul
n Frank Cres., Toronto M6G3K6
TeL 656.3248; Mrikus: 123-5172
Pühapäeval, 8. veebruaril JUMALATEENISTUS
kell 4 p^l. iGaidide tõotus
se: andniine. ^
Pühapäeval, 15. veebruaril JUMÄ-
UTEENISTUS kell 11 hommikul.
ÕPETAJA KÕNETUNNID teisipäeval
ja neljapäeval kl. 6—8 õ. kiriku
käärkambris.
EESTI VABAKOGUDUS
TORONTOS
2® Tliomcllffe Ave. Tel,
lutlustaja E. Saraoja
Kirik: 362 Jories Ave. Tel. 461-
Pühapäeval, 8. veebruaril kell 11
hommikul JUMALATEENISTUS.. Kõnelevad
A. Turve ja juti. E. Saraoja.
TORONTO EESTI
EVANGEELNE KOGUDUS
Stone Ghurch,
43Davcnport
Mereväe vanemleitnant KŠdipl.
Peeter Kaseoru elupäevad lõppesid
14. jaan. 1981 pärast pikemaajalist •
haigust. - Sellega lahkus meie seast
EV mereväe juhtkonna noorema generatsiooni
üks sihnapaistvamaid^
ohvitsere. .
Ta elutee algas, 3. sept. 1907 Tärvastii
kilielkonnakooli juhataja teise pojana.
Alghariduse sai isa juhatusel ja
keskkooiihariduse Tartus, kus lõpetas
H.Treffneri Gümnaasiumi 1925. N
a. ühe parima õpilasena.
Sama aasta sügisel ta sooritas edukalt
võistlüskatsed pääsemiseks E.
V. Sõjakooli mereväe klassi ja lõpetas
Sõjakooli' 1928. a. esimeses järgus.
Pärast lõpetamist P, K. oli Aegna
saare komandandi adjutandiks ja
hiljem Raudveres rarinapatarei ülema
abiks. 1934. a. mereväe-leitnant
P.K. sooritas edukalt võistlüskatsed
Kõrgemasse Sõjakooli ja lõpetas selle
1937. a. edukalt väitekirja
kaitstes teemal „Mere ja õhujõudude
^ ülesanded ja koostöö meie ranniku
• kaitsmisel". Pärast Kõrgema Sõjakooli
lõpetamist viibis Kihemat aega
staabitöö praktikal 1. Diviisi staabis
Rakveres, täites operatiivjaoskonna
ülema abi ülesandeid. Selle järele
asus tööle Merejõudude staabis mobilisatsiooni
ja operatiiv-alal. 1939. a.
augustikuul määrati, nüüd juba mereväe
yanem-leitnant P. K. Sõjakooli^
ohvitseride klasside mereväe klassi
ülemaks. See oli tema viimaseks teenistuskohaks
iseseisvas Eestis.
Punaarmee sissetulekul Eestisse ja
Eesti sõjaväe lütmisel punaarmee
koosseisu määrati P. K. suurtükiväe
ohvitserina Eesti Korpuse haubitsa
rügementi. Saksa—Vene sõja puhkemisel
ta langes varsti sakslaste kätte/.
Vabanedes sõjavangist töötas
ta Harju Omakaitses operatiivosakonna
ja hiljem : staabi ülemana,
omades erilise ülesande rannavalve
korraldamise*'Sopmelahe kaldal.
1944. a., Eestimaa vallutamisel pu-näärmee
poolt P. K. asus põgenikuna
Saksamaale, kus pärast sõda oli tõlgiks
mitmes põgenikelaagris, kuni
avanes võimalus asumiseks Inglismaale
ja merele pääsemiseks. Kuni
1959, a. ta sõitis meredel eestlaste ja
ameeriklaste laevadel tüürimehena
ia asus siis Kanadasse, asukohaga
Toronto. Töötas 11 aastat Ontario
Art Gallery*s ja jäi pensionile 1. dets,
•1-972. a . " : . , : .
Ta võttis osa võitlejate tegevusest
Kanadas. Oli. Toronto Võitlejate
"Ühingu liige ja Võitlejate Ühingute
Liidu juhatuse liige. Toimetas ajakirja
„Sõdalane" ja võttis osa võitlejate
poolt korraldatud üritustest.
Ühtlasi ta oli Kaubalaevas tiku Juhtkonna
Koondise Torontos asutaja
liige ja Eesti Ohvitseride Kogu Kanadas
liige..
Käesolevate ridade kirjutaja, olles
aspirandina Sõjakoolis, kohtas ja sai ,
tuttavaks mereväekadett Peeter Bir-kenthaliga
55 aastat tagasi Sõjakooli
Valges Majas mis oli aspirantidele ja
mereväekadettidele ühiseks elukö-.
haks. Pärast seda läksid meie teed
lahku, kuid Kõrgema sõjakooli lõpe-'
tamise järele teenistuskäik meil mõ-lemil
oli väga ühtlane. Elutee viis
• meid tihedalt kokku Torontos, kiihu
* on peatuma jäänud paljud eesti sõdalastest.
Lahkunut jäi leinama õde perekonnaga
USÄ-s, vend kodumaal, ven-nanaine
USA-s ja vennanaine perekonnaga
Kanadas.'
Toronto Võitlejate Ühingu, Eesti
Ohvitseride Kogu Kanadas, Kõrgema
Sõjakooli kaaslased ja Eesti Kauba-laevastiku
Juhtkonna Koondis Torontos
Inkmed koos sõprade ja tuttavatega
saatsid ta viimsele puhkepaigale
Westminster kalmistule.
Puhka rahus, armas Peeter
. .Ä. N Õ M M I K '
Saksamai Stuttgardis suri raskel
liiklusõnnetusel saadud vigastustesse
•major Meinhard - Leetmaa-Hannigi
hiljuti, ilmunud pamatu,,Sõjas
ikestatud Eestis" autor. ,
Meinhard Leetmaa oli sündinud l*^-
nov. 1903^Mäetaguse vallas Virumaal
taluperemehe pojana.. Lõpetanud
gümnaasiumi Jõhvis ja sõjakooli, valis
ta oma kutseks elukutselise sõjamehe
oma. ^ Ta teenis ohvitserina
Tartus 2 üksikus jalaväe pataljonis.
; Kui venelased okupeerisid Eesti ja
eesti sõjavägi küüditati Venemaale,
õnnestus täi 1941. aasta juulis Porho-vi
all ületulek rindest sakslaste poole.
•. ' .
Sõjavangistusest naasis kodumaale,
kus töötas alul Omakaitses,'alates
1944-nda aasta veebruarist aga 2. piirikaitse
rügemendi ülemana, millise
üksusega ta võitles Narva rindel, kus
septembrikuus suures vene pealetungis
üksus ümber piirati. Major Leet-maal
õnnestus piiramisrõngast välja
pääseda, ent langes siiski vangi. Tal
õnnestus samal päeval põgeneda
metsa, kuš ta vähema võitlusgrupi
juhina pidas partisanisõda kuni 8.
maini 1945. i
Pärast seda elas valepassiga ja käis
lihttöödel, kuni 1954 amnestiani. Kuna
ta naine ja poeg olid põgeneud
Saksamaale, sai ta 1965 külastusloa
sinna. Ta ei pöördunud tagasi ja jäi!
Saksamaale, kus ta kasutas nime
Hannig. '
, SUI
korraldatud koosviibimiseL
MARIANNE EKBERG
ffindis Torontos 1957. Lõpetas keskkooli
„Victoria Park Secondary
School". Jätkas õpinguid Toronto
ülikoolis (Victoria College) ja lõpetas
B.Ä. Honours kraadiga kevadel
1980 prantsusekeele ja psühholoogia
alal. Kuulus ülikooli võrkpalli naiskonda.
Ajutiselt töötab lennulünile
„Air Canada-', kavatsedes edasi õppida
Toronto ülikoolis (Faculty of
Education).
Rohkearvulise osavõtuga tähistä$
Toronto Kolmainu kogudus oma õpetaja
0. Gnadenteichi 70-dat sünnipäeva.
Jumalateenistusel Oli arvukalt
külalisi, enamikus olid korp! Ugala
liikmed oma abikaasadega. Soololaule
laulis jumalateenistusel õnne
Laikve, keda orelil saatis koguduse
organist Georg lital.
Kiriku saalis toimunud koosviibimisel
tervitas koguduse esimees
Eberhard Lepik. Naisringi liikmed
olid hoolitsenud kohvilaua eest.
Korp! Ugaia nimel võttis sõna. Kristjan'
Kangro, kes tähendas, et vanad
mälestused seovad juubilari ja ta
kaasaegseid Tartu ülikooli päevilt.
Kirikuõpetaja kohustusi tuleb täita
suure vastutusi:undegä. Õpetaja 0.
Gnadenteich on suutnud neid kohustusi
kanda ja täita ning näib, et täi
selleks kutsumust ja jõudu jätkub
veel eelolevaiks. aastaiks. Kõneleja
• andis üle kingina maali ja helilindis-taja.
Õpetaja alDikaasale anti roose.
Seejärele koguduse esimees E. Lepik
andis üle koguduse kingi taskukella
ketiga ja naisringi poolt pr.
Gnadenteichile lilled. Õhtul võttis
veel sõna koguduse organist G. lital,
kes avaldas head meelt, et õpetaja ja
koguduse vahel on sõbralik ja usalduslik
vahekord ning üksmeelne
koostöö koguduse organitega. Õp. 0.
Gnadenteich pidades, kõne, tänas kõiki
osavõtjaid. Õnne Laikve esitas
141 Clark Ave. Unlt
Thomhlll, Ontario
L3T 4P4 ^
i9nfni)iHiiiiiiiiiiiiiniiniitiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiinm
õpetaja 0. Gnadenteich , sündis
Tartus 8. jaanuaril 1911. aastal. Alg-ja
keskhariduse järele Tartu Kommertsgümnaasiumis
teenis kaitseväe
sundaega aspirandina tondil suurtükiväe
alal ja ülendati hiljem reservohvitseriks.
Tartu üUkooli astus
ta 1932. a, Samal ajal õpingutega töötas
Eesti vanima äjaehe „Postimehe"
toimetuses, õpingud/ mis Tartu ülikoolis
jõudsid lõpukorrale, pidi ta
olukordadest tingituna lõpetama Inglismaal.
' Ta' sai selleks võimaluse
Eesti saadiku A. Torma ja piiskop
J. Kõpu vahendusel Öxfordis Chris-tian
Reconstruction in Europe stipendiumiga.
Konsistooriumi eksamite
õiendamise järele ordineeriti ta
õpetajaks Londonis 28, okt. 1951. a.
Piiskop J. Kõpu ja Konsistooriumi
ülesandel .toimetas ordinatsiooni
praost dr. Jaak Taul koos sealsete
Eesti õpetajate J. Juhkentali, E. K i viste
ja R. Reinau assisteerimisel ja
Soome, Poola ja Ameerika lutheri
õpetajate osavõtul. .
Enne Inglismaale asumist ta teenis
eestlasi asukohaga Kopenhaage-
•nis kolm aastat piiskop J. Kõpu soovil.
Pärast ordinatsiooni teenis eestlasi
Shotimaal, asukohaga Edinburghis,'
Sealt asus üle Kanadasse
1952 aasta jaanuaris. Pärast teenis-tusreisi
Älbertasse, jätkas ta õpetaja
J. Terase tööd, kes vahepeal oli
Torontosse asunud, Ottawas ja Põh-ja-
Ontärios. Hiljem asus ta Ottawast
Montreali, kus teenis' sealset Pauluse
kogudust. Kui õpetaja E. Loots-ma
asus teisele tööväljale, sai ta kutse
tulla St. Catharinesi jä .Londoni
koguduste õpetajaks. Hiljem õp.- J.
Terase lahkumisega Chicagosse, kutsuti
ta ka Toronto Kolmainu koguduse
õpetajaks. Nii kujunes, et õp,-
0. Gnadenteichil tuli teenida ühel ja
samal aj ai viit kogudust. Kõige
kauem on ta teeninud Ottawa Pauluse
kogudust ligi 30 aastat, Montirea-
U Pauluse kogudust 26. aastat, St. Sat-härinesi
kogudust 22 aastat, Toronto
Kolmainu kogudust 18 aastat ja Londoni
Pauluse kogudust 17 ;aastat.
Laupäeval, 7. veebruaril kell 7 õ.
PIIBLITUND. Allan Laur.
Pühapäeval, 8. veebruaril k e l l i . 15
pl. PÜHAPÄEVAKOOL lastele ja täiskasvanuile.
Kell 2 pl. JUMALATEENISTUS.
Kõneleb Allari Laur. Laulu-ettekandeid.
Teisipäeval, 10. veebruaril kell 7 õ.
PALVEõHTU.^ • ^ • •
Möödunud aastal läks lääneriikidest
Norral kõige paremini oma majanduseluga,
selgub hiljutil avaldatud
Roö tsi ma j andusajakirj ast „VeG-kans
Affärer". Soome oli veel möödunud
aastal lehe jäiigi kolmandal
kohal, nüüd aga kukkunud kuuenr
dale kohale. . Rootslased on rahul
oma kaheksanda kohaga. ,,Veckans
Affäreri" tuieniustabel kõlab järgmiselt:
1) Norra 71, 2) Shveits 70,
3) Jaapan 69, 4) Austria 58, 5) Lääne-
Saksamaa 57, 6) Soome 54, 7) Holland
51, 8) Rootsi koos Belgiaga 46,
10) Italia 43, 11) Kanada ja ÜSA 35,
13) Prantsusmaal 34, 14) Taani 31 ja
15) Inglismaa 24 punktiga.
Laup., 7. veebr. Saarlaste Ühingu
25-da aastapäeva pidu Eesti Majas
algusega kl, 6 õ.
^ Puhap., 8. veebr, muusika-ja lau-luõhtu
„Kiitus" Eesti Majas algusega
:,kL5.o.
Pühap., 8. veebr, pianist Michael
Mymondsi kontsert Royal Conserva-tory
of Music saalis, algusega kl, 4
Teisip., :10. veebr. dr. Roman Toi
loeng ,,Rahvaviisi traditsioonist"
Croft Chapter :House University
Collegels algusega kl, 8 õ.
rk' Laup., 14. veebr. Toronto Eesti
Meeskoori E.V. aastapäeva koosviibimine
Eesti Majas algusega kl. 7 õ.
Pühap., 22. veebr. Eesti. Vabariigi
63. aastapäeva aktus Toronto ülikooli
aulas Convocation Hallis algusega
• kl. 3 p.
-kimp., 7. märtsil TERR „Kungla"
esitab „Kodumets Ja kauged rannad"
Šeneca Collegel aulas algusega M.
^ Pühap., 8. märtsil Kaljo Raidi helitööde
vaimulik kontsert Convocation
Hallis, algusega kl. 4 5.
. [1133HHIIIIllHlinieiB93Hi33ülilllliilll!9i3IESfie3li^
.KRISTI .ELLEN VARANGÜ
Sündis Torontos 1959. Peale keskkooli
„Sir Oliver Mowat CoUegiate"
lõpetamist õppis Toronto ülikoolis
(Victoria College) lõpetades ekonoo-mia
fakulteedi nelja aastase kursuse
kevadel 1980. Kuulus üUkooli võrl^
palli naiskonda. Töötab oCanadian
Energy Research Instituiteis" Calgarys
uurimistöÖl> samaaegselt edasi
õ|
seks.
Sisseseaded, uuendused Ja paran«k^
s@d elumajades või ettevõtetes.
H A L L I N G\
Td. 762-9190 © Uc, E1044
[I> |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-02-05-08
