Meie Elu = Our life, February 5, 1981

              „Meie Elu" nr. S (1616) 1981 3
. r ' » ü , ,1-1 f - • T - L - v
Prof. Juhan Aavik Handeni haiglamiljöös vestlemas oma kunagise
abilise, Eesti Lauljate Liidu sekretäri adv. N. Metslovigä
Valme).
' STOKHOLM (EPL) - Handeni pi-karavihaiglas
täitus 29. jaanuaril
97-mes eluaasta populaarsel „läulu-isal",
heliloojal, laulupidude ja koo­ride
juhil prof. Juhan Aavikul.
Ta viibib haiglas juba pikki aas­taid,
sest kuulmise-nägemise nõrge­nemisega
vajab ta abi, kuid ei ole
selle juures kaugeltki katkestanud
oma ühendusi eestlastega.
Jõulu eelgi ;oli ta aukülaliseks
Stckholmi eesti pensionäride ühin­gus,
alies' aastavahetusel andis ta in­tervjuu
lähiraadiole, avaldades kind­lat
usku, et Eesti, kord jälle vaba­neb:
„Hoia Jumal Eestit" on- alati
olnud tema palveks ja lipukirjaks,
mille on omaks võtnud kõik eestla­sed
üle kogu maaüma Aaviku hümni-lise
laulu kaudu.
. Vaatamata aastatekoormale, on Aa­viku
vaim * ergas ja mälu hea, nagu
intervjuu teostaja) omaaegne Eesti
Lauljate Liidu sekretär (esimees oli
Aavik ise) adv. Nikolaus Metslov
võis vastustest konstateerida.
Lääne-Saksamaal 1 aastase külas-tusviisaga
viibival vene kirjanikul
Lev Köbelevil ja tema abikaasal võe­ti
Nõukogude Lüdu kõrgema kohtu
otsusel kodakondsus. Vene presiden­di
L.Brežhnevi poolt allakirjutatud
otsus tähendab seda, et 68 aastasel
kirjanikul ja tema naisel ei ole kodu­maale
võimaik minna seni kui seal
püsib nõukogude kord.
Frankfurtis 15,000 demonstratsiop-nist
osavõtjat protesteerisid Ameeri- ;>
ka Ühendriikide vastu sõjaväelise
toetuse andmise pärast Salvadori
šõjaväevalitsusele pähempoolsete-terroristide
mahasurumiseks.
i( Inglise kuninganna abikaasa
prints Philip andis intervjuu ajakii*-
jandusele, niilleš ta ütles, et Vene­maa
sõjalme võim on ähvarduseks
kogu maailmale. Samuti süüdistas ta
Nõukogude Lütu terroristide toeta­mises
ja märkis, et see on^ainukene
riik maailmas kes ehitab kivimüürid
oma püridele mitte vaenlaste eemal­hoidmiseks,
vaid oma kodanike põ­genemise
takistamiseks., Prints Phi-lipi
üteluse järgi ei ohusia Nõukogu-
I de Liit majanduslikult lääneriike, ku­na
ta ei suuda pakkuda midagi võrd­set
elamistingimustega läänes. Ainu­kene
oht Venemaa poolt on sõjaline
Ja sellega ühenduses poliitiline^
ii^ Möödunud nädalal sai Hiinas, Sicv
huan provintsis maavärisemisel sur­ma
150 isikut/ Maäväring OÜ provint--
si põhjaosas asuvatemfgede piirkon­nas.
Maaväringu tugevust, mõõdeti
6,9 Richteri mõõdu järgi, mis oli 1
.punkti võrra kõrgem Itaalia maavä-
; ringust, mille tagajärjel gai siirma
3000 isikut. ^ ; ! V
i( Saudi Araablas peeti -islaBmusuMs-te
riikide konverents. Konverentsil
kutsus Saudi Araabia iilesse oma usu-kaäslasi
püha sõja alustamiseks Nõu­kogude
LSidu ja Iisraeli vastu. Ka
Iraani^Iraaki vaheline sõda oli kon­verentsi
SfOKHOLM' (EPL) —•Balti Instituudi liikmeskonnas• on
tekkinud rahulolematus seoses endelegatsiooni š^atniisega
Nõukogude võimudega kontakti loomiseks Eestis, Latis ja
Leedus BI kantseleiülema juhtimisel. Magu EPL kuuleb, on
esinenud liikmete väljaastmisi protestiks, nende hulgas ni­med
nagu end. esimees Bruno Kalninsh, Janis Zalcmanis, Ru­dolf
Jalakas/ Herman Rajamaa, Hilja Saame, Otto Paju, Kal­ju
Lepik; Arvo Mägi, Peeter Äriunaa/sü
toimetaja Ahto Uisk
Mag. Arvo Mägi oli esimeseks lah- dusliku asutuse asjaajaja nõuab aja-kujaks,,
kes seda moodust soovitas loo võltsiniist!)
ka teistele liikmetele. Ta ütles „Eesti
Päevalehele" muuhulgas:
- Kirjas B I juhatusde põhjenda- (VEKSA). Toosama
sm oma lahkumissoovi enne koike g^SA kirjutas enne Estot oma hää-sellega,
et B I asjaajaja<i.rektor kais ^ ^ „Kodumaa" muuseas:
sõlmimas sõprussidemeid Baltikumi
on (nagu kodumaa ajakirjan­dusest
selgub) tihedas koostöös nn.
. , -. , . • . J ..nuiuicgärdenisse kogunevad Rootsi
okupantide esindajatega, tehes seda ,,abmiud endised eesti SS-lased, Ees»
BI juhatuse nousoekul voi kogum ^. jügeoiekupolitsei ametnikud,
soovil. Aga see oh ainult niiöelda Peipsitagustes
tilk, mis pani peekri ule jooksma ^^^^ märatsenud mõrvarid j a sõ-
Balti Instituut pole midagi ette
võtnud balti teadlaste olukorra pa­randamiseks
^nende kodumaadel.
vajab 1981. a.tegevušhooajäks( 12. juuli 22. august)
KASVATAJAID, ABIKASVATAJAID,
NAALir U JUMISINSTRUKTORir
'hiljemalt .15. märtsiks T E N juhatusele,..c/o HeijoMoyek,
Scarboro,
ms v ai
vanem daam, kellel jõudu ji
eest. — Korter, toit tasuta, nädala lõpud vabad,
Falimie helistada 267-5572
jaroimarite käsilased*'^ ('Kodumaa,
25. juunil, lk. 7). Sellesama yEKSA-
. , • . • ^ , ga, kes oma häälekandja kaudu teeb
Keemik Jun Kuke vangistamise pu- fj.,, . , . ... ,,„u
, ...^ , ^, , o ^ , ^ i f „ ^ koik, et laimata jämedalt eestlaste
hui esitati näiteks ^ahvusv^^^^^^^^^ ettevõtteid ja tigelasi paguluses, on
teadlaste protest - aga BI vai'kis tihedas kontaltis. Bl-st tahetafee
teha (eesti j a läti) V E K S A agentuur,
ise on ametlikult kuulutanud,
nagu haud.
Vastupidi:; 1979 korraldatud Balti
konverentsi puhul nõudis BI asja­ajaja
Imant Rebane konverentsi et ta polevat pagulasorganisatsioon.
avaval^ Rootsi sotsiaalministrilt Poliitilise pagulasena leian olevat as-
Gabriel Romanuselt, et see jätaks jatu olla liige organisatsioonis, mis
oma sõnavõtust ära küüditamise pole pagulasorsanisatsioon j ^ tegeli-mainimise
ega räägiks, et baltlastel krlt töötab poTiitillse j
on paguluses oma ajakirjandus.,(Tea- dele vastu.
sihti-
^ Iraani valitsus teatas, et astub K a ­nadaga
diplomaatilisse vahekorda
tingimusel kui Kanada lubab, et ei
toimeta salakuulantist ega sekku
mingil muul, viisil Iraani siseasja­desse.
Kanada välisministeeriumist
üteldakse, et ICänadä ei ole praegu
huvitatud välisesinduse avamisest
Teheranis.
iK Iisraeli peaminister M . B e g i n on
valmis läbirääkimisi jätkama Pales­tiina
küsimustes Egiptuse peaminis­ter
A.Sadätiga. Samuti on ta nõus­tunud
koosolekuga, millest osa võ­taks
ÜSA president R. Reagan. Nõus­oleku
andis ta ainult paar päeva pä­rast
seda, kui välja kuulutas valimi-
..sed.:-
^ President • Ronald Reagan' ja Ja-
I maika peaminister Edward Seaga lu­basid
ühiselt parandada majandus­likku
olukorda Kariibimere saartel
asuvates riikides; ja pidurdada Kuu­ba
mõju sealses piirkonnas. lamaika
peaminister oli esimene riigipea kes
külastas uut presidenti / ,
-j)^ Iisraeli lennukid,ründasid Palestii­na
terroristide laagrit Põhja-Liibano-^
nis kättemaksuks paiestiinlaste ra-
'ketirünnakule eelniisel ööl. Paiestiin­laste
rünnaku tagajärjel said haava­ta
seitse Iisraeli tsiviilisikut, kaasa­arvatud
neli last.
Urmi Reinide on avaldanud üsna
kriitilise artikli mõttevahetuseks
„Kultuuf ja Elus" teemai: „Tudeng
ja tema klubi". Autor küsib: >,Ehk ei
vaidle keegi selle vastu, et kõrgema
haridusega spetsialist peaks olema
„maa soolaks" ka kultuuri mõttes.
Äga miks see alati nii ei ole?
pole ta saanud kõrgkoolist kaasa
savat kultuurihuvi? Kas pole üks hä»
dasid selles, et üliõpilaste osavõtt
oma klubide tegevusest on tihtipeale
loid? Mis võiks olla selle põhjuseks
ja mida tuleks ^iin ette võtta?'
;„ O N S M L , ^ ; K U I D POLE ^ :
K U U L A J A I D " >'
Autor jätkab: „Peaks. olema vaiel­damatu
tõsiasi, et inseneri elukutses
peitub oht jääda ühekülgseks, sest
igal sammul ollakse seotud tehnilis­te
(uudis)probleemidega. Seetõttu
võib kaduda side väärtustega, mida
kunstnikud läbi aegade on inimkon­nale
loonud. Selle üle on muretsetud
mitmeil tasandeil, alates instituudi
rektoraadist ja lõpetades objekti en­daga
— üliõpilasega. Probleem on
vana. Kaugemale ajalukku süiivima-ta
loeme instituudis (siin autor mõt­leb
Tallinna Politehnihšt Instituuti
— A.) ajalehest kümme aastat tagasi
(autor õpperektor dotsent Boris
Tamm): ,,Meie instituudis on 'kaua
igatsetud ja ohatud võimaluste puu­dumise
üle kuulata häid kontsertie
oma ruumides. Nüüd on need võima­lused,
olenrias. Instituudi 'käsutuses
on eeskujuliku akustikaga aula, kus
eriti solistide, kvartettide ja (kam­meransamblite
esinemine mõjule
pääseb. K u i d nüüd jõuame uuele ta­kistusele.
On saal, on esinejaid, kuid
pole tolajaid."
.. Julgen arvata, et 'ka praegu poleks
ette tuua esinduslikumaid arve. Ai-
V nult et kontserte korraldatakse heas
aulas nüüd väga harva. Miks? Pole
publikut, vastavad need, kellest sõl­tub
korraldamine.
Ei vabanda siin pingeline eksami-
' sessioon (kus tavaliselt suuremaid
'kultuuriüritusi ei korraldatagi) ega
kõrgeks peetud piletihinnad. Üliõpi­lane
just armastabki uhkustada oma
vastupidavusega, ja näib, ^t enamas­ti
ka mõiste r a h a p u u d u s tun­dub
olevat talle enam kui suhteline
(moodsaim rõivastus, restoraniotsad,
reisid, sagedased peoõhtud!). Vaban­duseks
võib ikkagi tuua vaid — hu­vipuuduse,
Taidlejate maja on rahvast kum­mis
ja sissepääs defitsiitne ikka ai­nult
siis, kui teada, et naija tehakse
ja baar töötab ja tantsulcs mängib,
ütleme „Rock Hotel". Või ka siis, kui
tegu mõne eriti kõmulise, läbi palju­de
tudengipõlvkondade korduva üri­tusega,
näiteks TPI akadeemüise
meeskoori maskiballiga.. Sdis ei ole
koht 'kauge ega pääse ikaliis, siis on
lihtsalt h u v i.
D I S K O — P O P U L A A R N E ^
Hästi. Aga nüüd lubatagu tsiteerida
üht tudengineiut, keda TPI (Tallinna
Politehniline Instituut) üks suure­maid
diskoõhtuid, nimelt üliõpüas-ball,
ajendas kirjutama: „Küsimus
on kõige nooruslikumas, mis üldse ^
maailmas võib olla — elurõõmus.
Tundub, et - T P I '^udeng p n küll sel
aj ai puu otsas olnud, 'kui elurõõmu
jagati. Ja siis, kui ta alla viitsis ro­nida,
olid paremad palaid juba läi­nud.
Järele oli jäänud vaid kamalu-täl&
tüskõiksust; toobritais saamafust •
ja tündritäis- tuimust." Lühidalt —
diskor diskoteeris paar tundi tühjale
saalile, poisid toetasid seinu või sei­sid
baarisabas, tüdrukud sebisid nii­sama
ringi, tehes näo, nagu poleks ,
neil paljude tuttavatega vaja rääkida
ilmtingimata just sel õhtul. Esime­sed
uimased paarid vajusid põranda­le
alles siis, kui baaritoonus mõjuma
hakkas.
Keda sa veel usud, M mitte asj a-osaUst
ennast. Ja tõsi on see veel
teisestki kandist — üks diskor tun­nistas
kord, et talle meeldib, kui
täntsupubliku seas on suurem grupp
omavahel tuttavaid (näiteks üliõpi-
- laste malevarUhm), kes kohe õhtu al­gul
„massiga lööks". Teadjad inime­sed
jälle kinnitavad, et hoovõtt tule­neb
eestlaste temperamendist ega.
sealt midagi oodata olegi. Vaevalt
leidub üliõpilast, kes pole diskol käi-niid.
Agä vaevalt on k a tudengit, kes
läheb dis-koie lihtsalt niisama, tui­malt,
kes ei tahaks midagi e r u t a -
v a t . Ja kui palju on neid diskoõh-
• tuid, mille lõppedes ei ^kehitata õlgU
ega öelda— ah, o l i kah?
ÜLIÕFILAME J A V A B A A EG
Et see probleem on, selles üldiselt
ei kahelda. Millega siis tegeleb üli­õpilaskonna
enamik? Kas taidluse­ga?
— Ei. TPI tuhandete tulevaste
tootmisjuhtide seas on umbes 130
neid, kes' teevad nn. metsikut taid­lust,
s.o. väljaspool suuri ja teenelisi
taidluskollektiive. Taidlus (kunst) ei
ole üHõpilaste hulgas heas kirjas;
Seda tõestab ka teine, ehkki märksa
auväärsem arv 500. Ligikaudu mipal-ju
on laul j aid-tantsi j aid-anängi j aid
instituudi -koorides, rahvatantsuan-saffiblis,
puhkpilliorkestris. K u i võ­tame
aga praeguste tudengite prot­sendi
nende kollektiivide hikmeskon-nas,
näeme hoopis vähem lohutavat
— see On alla poole. :
Iga taidluskollektiivi ^es, olgu n ii
akadeemiline või teeneline kui tahes,
püsib ülesanne end noortega täienda­da,
Kõrgkoolis on peamine probleem,
et igal sügisel tuleks kooridesse ja
ringidesse järelkasvuna eelkõige es-makursuslasi
või ka^^anemaid üliõpi­lasi.
Kergesti see ei lähe: möödunud
aasta aruandeid sirvides näeme, et
TPI teenelise akadeemilise meeskoo­ri
nimekirjas on 138 inimest, neist
üliõpilasi 48, naiskooris vastavalt 73
ja 45. ,vKuljuses" vahest parim vahe-
Noh, kui tudeng kontserdile või tõ­sisemale
etendusele meelsasti ei lä­he,
ehk armastab ta sus d i s l e o t,
seda praegusaja populaarset massi­kultuuri
sünnitist? Jah, diskökuulu-tused
teatavad igal nädaial mitmes
'kõrgkoolis (ülikoolis), et see toimub
seal ja seal ja diskor on see ja see.
Urmi Reinde ongi j uba saanud mõ­ned
vastused oma esitatud küsimus­tele.
Toome 'kolm punkti keemia V
kursuse > tudengilt Rainer Gö^
nischeff: „Kõige toMcem huvitavad
rahvast peod, tants, baar. E i osata
^ niuud, ei tunta head maitset. Arva-
^*?|^;^ohe, et üritus e i paku'midagi
se koju. Tudeng, ei vaevu
11^
Karusnaha ost on
parim o$f antud juhul
SÄÄSTKE karu$nM-esemete
ostmis^ll
Tu/ge varakult, siis
PAREM laSUUREM
V
191 Egiinton Ave. Eajt ^ Telefon 488-1701
osa
' I
M.T.
REALESTATE
REAUOR
2670A Yoitige St. Cat Lytton Blvd) Toronto
Kinnisvara ps)tü või müügi korral helistage
tel. 487-4477, kodus 447-2017
Laske isbieerida oma maja $30.00 eest „TJie Canadian Honie
Insulation l^ogram^^^^
INSULÄTION '
AMp coMPANY L»«^tTCD Äsjatuildlik isofeerimlne
^^^iipiilflllgii^ilfe^: klaasvilla puhiunisega.
siritt m? Poomngu ventilaatond
Esindaja Torontos: E N N LIGE, tel. 425-0839
innas iga
mundri
• STOKHOLM . (EPL) -
noorte ja Poola rahutuste taustal
varustati möödimud jõulude eel Tal­linna
rohkema toiduga kui see on
olnud tavaline viimasel aastal. Isegi
^näärikuused" ilmusid müügile aeg­sasti,
et neid soovijad saaksid kasu­tada
ka varem, kirikliku jõu^u ajal.
Samal ajal märgivad Tallinnat kü­lastanud
reisijad märgatavad vene
sõjaväelaste arvu kasvu Tallinna tä­navapildis
— nüüd olevat peaaegu
iga kolmas mundrikandja...
Väliseestlastega suhtlemise ühing
oli aastavahetusel jaganud prii reisi-sid
kodumaale väljavalitud eestlaste­le
Rootsis ja mujal. ;
f. ja 8. veebruaril
dr. R. Pahapill 921:7777
14. ja 15. veebruaril
dr. T. Sauks 461^^^^
li, ja 22. veebruaril
dr.,Ä. Mae 493-7231
Ž8. veebruaril ja I. märtsil
dr. J . Mariey ......... 921-7777
midagi ise organiseeHma. — Paljud
juba ongi ratsionaalselt ühekülgsed
ja nad ei tee midagi selleks, et end
harida. K u i ta juba on passiivne, siis
vajab ta ainult suurt tõuget või har­jumustest
loobumist. Muidu aktiiv­sus
ei t u l e - ^ . E i , Asi on passiivsusesv
mitte viitsimises voi ebahuvitavuses.
C. Niemeni kontserdile õnnestub küll
pilet hankida, ja kalli raha eest. TPI
tudeng ei huvitu , koorilaulmisest,
puhkpillist ega sümfooniast. Teatris
käib ta paar • korda aastat, kui pilet
-koju tuuakse." N i i Tallinna Politeh-nilise
Instituudi keemia kursus:e üli­õpilase
arusaamine „taidlusest".
Kirikute Maailmahif
N. Liitu
Esimest korda oma 32-aastase te-,
gevuse kestel Kirikute Maailmaliidu
juhatus hakkas 'kritiseerima möödu­nud
aastal kiriku tagakiusamist N.
Liidus. Möödunud sügisel, enne Mad-riidi
konverentsi algust Kirikute
Maailmaliidu peasekretäri abi dr.
Konrad Raiser, kirjas N. Liidu met"
ropolitan Juvenalile avaldas kah j at-sust,
et N. Liidus avaldatakse survet
kiri'kule ja karistatakse vaimulikke
nende usuliste veenete ja tegevuse,
pärast. Kirjas oli loetelu, et kohtu­likult
on vastutusele võetud ning ka­ristatud
preestrid Gleb Yakunin, Di-mitri
Dutko, Leo Regelson, Aleksan­der
Ogordnikov, Tatjana Velikanova
ja Viktor Kapitanchuk. Teate nende
vangistamise kohta : o l id Kirikute
Maailmaliidule saatnud Yakunin ja
Regelson. Metropolitan Juvenal ja
N. Liidu evangeelsete-baptistlike kiri­kute
nõukogu oli neid süüdistusi ei­tanud
ja väitnud, et süüdistused ni­metatud
isikute vastu olid mitte-usu-list
laadi, nagu võis lugeda M. Liidu
ajalehtedest ja Raadio teadetest.
Kirikute Maailmaliidu juhatuse
poolt teostatud selgitus oli toonud
esile, et tegemist oli preestrite ka­ristamisel
nende usulise tegevusega.
Dr. R^isel , avaldas kahjatsust, et
kohtuprotsessi alustati just enne
Madriidi konverentsi algust.
Kirikute Maailmaliitu on tihti kri­tiseeritud
tema nõukogude korda
'kaitsva hoiaku pärast ja vaikinud
seal asetleidnud survest kiriku ja
usklike vasiu. Dr. Raiseri kiri loe-
. takse esimesjeks õiges suunaj^j kuigi
sellest võib välja lugeda ainult ette­heidet,
miks kohtuprotsessi alustati
just enne Madriidi konverentsi.
KUNSTNIK TIIU KADAK
sai kutse esineda kimstinäitusel He-hconian
Glub'iš, 35 Hazelton Ave. Ta
paneW välja ühe töÖ. Näitus on ava­tud
neljapäeviti, reedeti, laupäeviti
ja pühapäeviti k l . 10 h. -f- 6 õ.