Meie Elu = Our life, March 15, 1979

              w
.•Meie Elu": nr. 11(1518) 1979 NELJAPÄEVAL, 15. TOURŠDÄY, MARCH 15 3
•ST!
0 0 0
1
Miami Eesti Majas hargnes Eesti Vabariigi 61-se aastapäeva tähistami­ne
traditsiooniliselt tulvil saali ees šüdamesöojas miljöös. Aktuse avas
Miami^^Ees^i-Am^erika-Kultuuri Klubi esimees Dpnald Koppel, kelle sõna*
$eie järgnes USA hünm. ^Päevakohase, mehiselt sõnastatud jutluse pidas
õpetaja Helmut Rüdmik, mille järele aktuse noorim solist, Klubi esimehe
Btonald Koppel! Miamis sündinud tütar Inga Koppel laulis Kus on, kus ori
kodu?": -
Eestlane suri
õinnetuse tagajärj
J uba teist aastat pidas aastapäeva
aktusekõne kanadlane dr. A. Kur-lents.
Eelmisel korral tema kõne osu­tus
sedavõrd paeluvaks, et juba aeg­sasti
avaldati rahvuskaaslaste hul­gast
soovi, et ta tuleks ja pajataks
veel kord. Seda ta ka lahkesti tegi.
Ka seekord osutus kõne hoogsaks ja
sisukaks, kohati otsekui voolavalt sõ­nastatud
populaarteaduslikuks loen­guks,
kus andis konspektiivse läbi­lõike
meie maa ja rahva eelajaloolis­test
aegadest, esitades uudseid ja hu­vitava}^
tõsiasju. Liialdusteta, asjali­ku
kõne lõppfaasis ta mainis, et ak'
les mõned nädalad tagasi sai Karii­bide
saarestikus iseseisvaks 112.000
elanikuga St, Lucia saar, mille .võrd­luseks
võib vabalt öelda, nagu oleks
meie oludes iseseisvaks saanud Saa­remaa
või mõni veelgi tillem saar —
vähema rahvastikuga, kui seda oli
Tallinna elanikkond. Kuna aga meil
ei ole praegu saarekest, kuhu võiksi­me
koonduda kompaktseks etnili­seks
grupiks, siis on meie rahvuslik
kutsumus ja kohus seda enam ühte
hoida hajutuina laialdastel territori­aalsetel
•aladel. See kokkuhoid basee­rugu
meie väsimatuil püüdlusil jät­ka:
a oma kultuurpärandite viljele­mist,
hoidma oma emakeelt hing ela­ma
omavahelises sõpruses ning vas-'
tastikkuses mõistmises. Lõpuks ta
meenutas Estonia" teatri nurgakivi
panemise pidulikkust: .'1.91.0. aastal.
Mainis, et seal kanti ette proloog,
. kelle autor praegugi teadmata, kuid
mis. hästi sobib just Miami eestlas5
konnale, kes ennastohverdava visa
dusega on püstitanud Eesti Maja, mi­da
.. pagüluspiujcordädeš võiks vabalt
võrrelda piniatüürse ..Estoniaga".
Sellest proloogist on säilunud read:
„Kõik, kel eesti süda tuksub põues,
leidku siit tarkust, haridust ja üks^
• meelt- sünnitagu see siin. eesti õues
-• eesti põues, vennal venna vastu ar-nastust".
Tugeva aplausi saanud kõnele järg­nes,
kvartetilt — koosseisus Vera
Oras, S.aimi Viibiks, Adolf Lell ja
Karl, Karrolin F. Mühlmani laul
,,7aikne, kena kohakene".
Erilist väljatõstmist väärivaks ku­junes:
'
eestji sõdurite ja vabadusheitlustest
langenud sangarite mälestamine.
Kõnepulti asus. Rein Teder, kes
teatas, et saalis viibib üks' meie Va­badusristi
kavalere, August Ruusa-auk,
keda palus eraldi; püsti tõusta.
Pärast aplausi ^Vabadusristi' mehele
oalus Teder tõujsta 'kõiki neid saalis
viibijaid;,kes .ori osa võtnud ükskõik
millistest vabadusheitlustest. Eesti
' -abaduse eest. Kui ka need õlid saa
rmd rohkeid kiiduavaldusi, palus Te­der
kõiki k(öos viibi jäid tõusta leina­seisakuks
langenuile. Seisaku ajal
. nängis Helbi Kõik- klaveril vaikselt
,Puhake langenud kotkad
Eelpool mainitud kvartett laulis
järgnevalt. Herrnan-Mauringi: „Isa-naa
ilu hoieldes", sopran Vera Oras
sitas Tammeveski . „Kodumulla",;
Kotka „Põhjanael" ning sopran Ana-die
Allik tõlgendas kahte pala: G..E.
Luiga „Lapsepõlve kodu" ja Maiirip
Miido „Valmis mu süda ja hing".
Järgnesid tervitused, esijoones ko­halikelt
läti ja leedu etnilistelt grup­pideltja
Ukraina esindajalt Vladimir
Chomiakilt, kelle tervitus aga kuju­nes
omaette sisukaks sõnavõtuks,
kus ta selgelt rõhutas, et ajaloos ole­me
teinud suure vea sellega, et me
ida punasele ekspansioonile ei astu­nud
vastu ühisel jõul ning nõul. „Är-gem
korrakem seda' viga enam iialgi
väid liitugem üheks pereks, 'kom­paktseks*
jõuks kommunismi vastu
— tagades seega kiirema vabaduse
endi rahvas tele." lõpetas ta.
Tervituste järele laulis, kvartett
katkendi Sibeliuse „Finlandiast" ning
Miina Härma „Veel kaitse kange Ka­lev".
Lõppsõna ütles kogu aktuse
korralda j a-teadusta j a Meeta . Sepp.
Järgnes võimsalt ,,Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm"Klaveril saatsid kogu:
õhtu raamistikus Helmi Kõiv ja
Erich Allik.
Aktusele järgnes koosviibimine
einelauas, kus juhtiva perenaisena
esines seekord endine Klubi esinaine
Anna Seeberg, kellele assisteerusid
Valli Palm ja Julie Leiman.
Eelpool mainitud ukrainlane Vladi­mir
Chomiäk on muide Ikestatud
Rahvuste organisatsiooni kohalik esi­mees,
kelle poolt on organiseeritud
lähemail. päevil ulatuslik ikestatud
rahvaste esindajate ja nende külalis­te
protesti-koosolek ning 1 vastav
koosviibimine, kuhu üldteadust ajaks
paluti eestlaste ridadest Meeta Sepp.
Ukrainlastega oli meie rahvuskaas-
• las teL enam kui kümme aastat tagasi
üsna südamesoe suhtlemine, mis aga
jäi soiku nende energilise esinaise
Lilli Podupinski ootamatu surma
tõttu.
Esmaspäeval, 5. märtsil enne lõu-nat
sõitis Anna Leetmaa'Ie Portage |
Ave. ületamisel veoauto peale. Kuk­kumisel
ta sai peavigastusi. Algul oli
mõistuse juures ja ütles oma tutta­va
nime, kellele politsei õnnetusest j
teatas. Hiljem kaotas meekmärkus
ja suri 7, märtsil Health Sciences]
Centre haiglas mõistusele, tulemata.
Ä. Leetmaa't jäid leinama tütred dr.
med. Heljo Siimo-Kosenkranius,
§eattle's, Vally Grossman New |
Yorki lähedal ja vend Ants Juhani
Viljandis.
A. Leetmaal oli kavatsus 7. märtsil
Seattle tütre juurde sõita ja lakses.)
maspäeva hommikul sõidupileteid |
tooma ja selle järele YMCA*sse uju­ma.
Sealt tulles juhtus saatuslik Õn-1
rietus. Ta oli 71 aastane.
LSINGI ON HEA LENNUVÄLI SKANDINAAVIAS, MIS VÕIMALDAB
i (PÄRASEID VÕIMALUSI NAABERMAADES RÄNDAMISEKS.
!@a uus iMBE ELU" teIHja ai&ab kaa­sa
sisukamale ajalehel®.
El ::';;•.;.;•.
MINGIT; ; ;
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918
Nüüd ®n õige aeg ird stryee
Lahkumine Saabumine Kestvus
Viimane
reservatsiooni
päev
Hind
Torontost : 09. juulil
:: "19.• juulil: ;:
30. juulil
28 p.
•• 22 p.
,21. mail;:.;.
08. juunil
$492.00
$492.00
Vancouyerist :. 12. juunil
19. juunil
01. aug.
••.'•' 17. juulil .:
50 p.
:--28 p. .
11. mail .:
. 18. mail
$539.00
$539.(K)
tIKINSUI
Ä@ENC
® Iga lennu reserveerimisel
tuleb maksta reserveerimise
maks $70.00. Seda maksu ei
tagastata, kuid see summa
katab ka äraütlemise kindlus­tuse,
millest reisijal tuleb
paluda tõend öma reisibüroolt.
® Kui lennupilet reserveeri­takse
rohkem kui 40 päeva
enne reisi algust, reserveeri­mise
maks tuleb tasuda 10
päeva jooksul reserveerimise
ajast. Ülejäänud summa 30"
päeva enne reisi algust.:
© Kui lennupilet reserveeri­takse
39—30 päeva enne reisi
algust, pileti hind tuleb tasuda
koos reserveerimismaksugä.
0 Kui reisist loobumine
toimub 35 päeva enne lennu
algust, reserveerimise maksu
ei tagastata. Kui reisist
loobumine toimub 35—30
päeva enne reisi algust,
reserveerimise maksu ei
tagastata juhul kui saadakse
uus reisija. Vastasel .korral
kogu piletihind hoitakse.
© Paluge oma reisibüroolt
täpsed reserveerimise ja
tühistamise tingimused.
© Sülelaste (alla 2 a.) pileti
hind on 10% vastavast
täiskasvanute hinnast. Süle:
lastel pole omaette istekohta.
p Pileti hind sisaldab kaks
täielikku einet ja prii joogid:
kohvi, tee, karastavad- ja
alkohoolsed joogid.
<D Pileti hind ei sisalda Kanada
õhusõidu maksu $12.00, mis
kuulub eraldi tasumisele.
. Sülelaste kohta seda maksu
pole.
® Kõik lennud toimuvad
Fijmäir ehk Kar-Air DC-8
lennukeii.
©" Kõik lennud on Kanada
Õhuvalitsuse poolt heaks
kiidetud.
ieseirveerige ©radlsSe kohad vS^fes y^efiidws^ mõne meie färgmise esiandäiaga
23 WESTMORE pSL
SÜITE 404, REXDALE,
, M9V 3Y7 — Tel. 7454622 SfcESERVEERlGE ÜLALTOODUD LENDUDE PILETID MIJE KÄUDtt
DETROIT („Meie Elu") — Esmakordselt toimus EV aastapäeva tähis­tamine
Soome Majas, kuhu tüli kokku palju kaasmaalasi ja nende küla­lisi,
üle kahe tunni kestnud nauditava kava lavastasid Tiia ja Toivo Sõmer.
EV aastapäeva eelõhtul oli leedu lest huvitavast, hästi koostatud ette-saate
(WMZK-FM 98) alguses Eestile kandest yoolas: nagu, jooksval. lindil"
pühendatud lühiosa, kus eestikeelse kuude vältel õpitud töövilja. Põimi-sõnavõtuga
esines ERKÜ. Esindusko- ku esitasid. 24 vanemat ja nooremat
gu liige Raimond Tralla ja Rahvus- „noort", kelledest mõned alla 5—6
komitee Ühendriiges deklaratsiooni
luges inglise keeles 16 a. v. Rita Raag.
Saade lõppes Eesti hümniga.
Kontsert-aktus. algas õp. dr. M.
Sooviku ayapalvusega. Mälestati lan­genuid
ja Soome Meeskoor laulis
„Uinuge langenud Kotkad" E. Kalku­ni
klaverisaatel. USA hümni laulis
Räimbnd Tralla Soome Meeskoori ja
E. Kalkun'! klaverisaatel, mille järele
avasõna ütles aktuse toimkonna esi­mees,
Toivo Sõmer. Aktusekõnet
asendas sõnaline põimik, kus omi
.iõuline bariton.;Karl Karrolin laulis mälestusi ja mõtteid EV taustal esi-prof.
Juhan Aaviku „Hoia, Jumal, t a s i d lühikõnedega: G. Oiderma, R
"Eestit", Helmi .Kõiv. deklameeris
0 oo
(Algus esiküljel)
demärgiks on k^a"tugev rahvuskuituu-r
i viljelemine, on loodud kultuur­iväärtusi,
mis rikastavad kogu eesti
lultuurpärandit. See väärib ka meie
tunnustust. • -
Ivar Paljak leidis aga et sellest on
'• ahe, vajatakse ka meiepoolset konk­reetset
abi informatsiooni näol: ene­setunde
tõstmiseks ja teadmiseks, et
. kuulutakse endiselt Lääne maailma
rahvaste, hulka, Meie kohus on samu-v
jätkuvalt teha sJelgitustööd maail­ma
foorumil olukorra kohta N. Ees­lis
— selleks on aga vaja et me ise
Eesti sillapeana sailume.
Kõneleja peatas uue rootsi sisse­rändajate
poliitika juures ja lõpetas
kõne ESTO-80 peakomitee nimel kuf- _ . ..
sega kõigile eestlastele osavõtuks ur z - t , ls
PROVINTSIVALITSUSE POOLT
LOAGA VARUSTATUD.
LITSENTSI' NR. 1312993 . oome Ühispank
191 iglirate^
Suurna, R. Tralla, J. Ploompuu^ Lei­da
Kelt, A. Lõoke, Toomas Rube, Rii­na
Ruiiben, Ivo Sõmer, Kersti Kion
kä, R. Balciunas, E. Eessalu ja Marie
Sõmer. Kontsertosas esines Soome
Meeskoor „Finlandia" mitme teise
soome ja eesti lauluga saades vai­mustatud
vastuvõtu osaliseks. Sõja­veterane
austas T. Sõmer ja luges et­te
nimed: Gustav Oiderma, Jaan Mat-son,
Robert Suüdar ja Juhan õuna­puu,
kelledest 2 esimest olid kohal.
Neid dekoreeriti valgete roosiõitega.
Edasi meenutas T. Sõmer kõiki Tei­sest
Maailmasõjast osavõtnuid ja
nende tervituseks lauldi ühislauluna
„Eesti Lipp"!
Esimesena tervitas Leedu. Organi­satsioonide
Keskuse nimel Vytas
Petrauskas. Meie hea sõber Sööme
leitnant Albert Lehikoinen kõneles
soome ja inglise keeles pptimistliku
soojusega ja Detroidi Läti Seltsi ning
Ikestatud Rahvuste Komitee nimel
ka jälle vana eestlaste sõber Sigurds
aastased. Tantsude valik ja õpetus
oli Heikki Reinmann'ilt, kes ise akor-deonil
saatis. Valgustus Torn Krup-ka'lt
aj deklamaatorina esines Kersti
Kionka. Toomas Eessalu hoolitses
valgusefektide eest ja üldkujundus
oli Toivo Sõmeri kätes. Publik aval­das
öma tänu hoprtelez-pikä^ajalausir.
ga. ;
Järgnes pidulik lõunasöök, miile
järele mängis tantsumuusikat orkes­ter
koosseisus: Arvo Lõoke (klaver),
Riina Kionka (trompet), Heikki
Reinmann ja Toivo Sõmer (akor­dion).
Meeleolu muusika oli helilin­dilt.
•':• •••„•'•'': 'V -
e
191 iglinfeiri Ave. I
Korraldame hotellide reservatsioone, autode
rentimist, ringsõite (Sight-Seeing Tours)
KÕIGILE ÜLALPOOL MAINITUD LENDUDELE!
Telefon (416) 485-9437
v.õi Ainp Kaing, 757-
r
. 1
Seda kõike on võimalik reserveerida ainult ühe
telefonikõnega. -
Ontario Provintsivalitsuse poolt loaga varustatud. Litsentsi nr. 1141985.
PÕHl-LÕUNA-äDA-pqevatähistamine
meie suurpäevadele Stokholrnis, loo­tusega
et "ESTO-SO-st alguse saanud
konstruktiivne ' fcoostoö vaim viiks
r.ieie eri ringkondi koostööle ka laie­mas
mõttes.
Muusikalises osas esinesid kont-sertpianist
Käbi . Laretei, bariton
Andres Grosenius klaverisaade Har­ri
Kiisldlt, Stokholmi Eesti Nais­koor
Toomas Tuulse juhatusel, Stok­holmi
Eesti Meeskoor Rein Tubina
juhatusel, ühendatud segakoor Too­mas
Tuulse juhatusel laulis „Su Põh­jamaa
päikese kullast." Aktus lõppes
Mmhiga. ::;.:;
Teadustajana tegutses Tiia Sõmer,
kes luges ette osariigi; kuberneri W.
G. Milliken'i proklamatsiooni ja
ERKÜ poolt koostatud vabadusenõu-de
apelli.- Viimast oli R. Tralla pal­jundanud
ja jagas neid nii Soome
Meeskoorile, kui ka aktusest osavõt­jaile..-.
*,'
Lühida lõppsõna ütles Loit Mari­puu,
mille järele lauldi võimsalt
Eesti hümni. .
Pärast vaheaega esinesid eeskava-lises
osas Detroidi Esto tantsijad ja
noored luule-laulu ja rahvatantsu
põimikuga „Tule, tule,-(tantsi"! Sel-
Lõuqa-Florida Eestlaste Koondise
korraldusel toimus 25. veebruaril
Hollywoodis E. V. 61. aastapäeva pü-.
hitsemine. Et mahutada kõiki osa-võtta
soovijaid, oli seekord varutud
ka Schriner Klubi kõrvalsaai. See oli
ettenägelik samm, sest osavõtjate
arv seekord paisus ennenägematult
suureks,, võis arvestada nii umbes
250 kuni 300 inimest.
Aktuse avas koondise abiesimees
H. Jansen, palvuse pidas õp. Pahn
Torontost, sisuka ja innustava aktu­se
kõne pidas E. Rahvuskomitee esi­mees
J. Simonson. Aktust ilustasid
laulu ja instrumentaal-muusikaliste
ettekannetega A. Liivoja, H. Kõiv, L
Maldur, N. ja E. Allik ja läuluan-sambl
A. Liivoja juhatusel, seal oli
hoogsad rahvatantsud V. Oras'e ja H
Laasi poolt ja südamesse minev dek
lamatsioon H. Kõiv'alt.
Teadustajana tegutses E. Lom
bard. Hoogsa lõpusõna ütles Koon
dise energiline esimees H. ffinno. Ja
siis kõlas vägev Eesti hümn.
Pärast aktust oli lõunasöök. Tant
sumuusika eest hoolitses Casey
King'i tantsuorkester. Tantsu vahe
aegadel esinesid lauluga ja humores
kidega näitlejad S. Tael ja T. Koppe
Montrealist ja M. Kubcik Ft. Lauder
KASUTAGE. KÕIKIDEKS REISIDEKS JA EST0 : '80 KÜLASTAMISEKS EESTI REISIBÜROOD.
CHARTER LENHUD EUROOPASSE JA SOOME: © PUHKUSED LÕUNASSE.
RESERVEERIGE AEGSASTI JA ÖKONOOMSELT,
KiSK-F
Aasta; suursündmuseks jääb meie
rahvusgrupi mitmekülgne osavõtt
St, Petersburg Interriational Folk-fair'ist
22.-25. yeebruäril suurel Bay-front
Centeii areenal ja kõrval ruu­mides.
Nägu eelmistel aastasel, Eesti
rahvusliku kunsti- ja käsitöönäitus
(ainukene rhitte äri tegev väljapa­nek),
kujunes parimaks Eesti tutvus­tajaks.'...
Lugemata kordi kuulsime
..Estonia — never heard of it", aga
pärast suulist, ja piltlikku seletust
Eesti asukoha ja poliitilise olukorra
kohta valvel olevate isikute poolt
kuulsime „Now; I knöw".iJa kui pai
jud möödusid, siis pöörasid tagasi et
ütelda „This is the best" (väljapa­nek).
All suurel areenal paar koha­likku
abielupaari '(esimehe perega
dalest. .:.•'••':.• .' ,'. ••'•'.«"•'..
E. Rahuvskomitee toetuseks kor
raldatud sini-must-valgete rinnamar
iide:.müügii laekus ligi 150 dollarit
Rõõmustaval kombel oli külaliste
hulgas rohkelt noori. -
• \ E. T.
eesotsas), vahelduvate abilistega
püüdsid rahuldada lõputut nõudmist
meie kuremariini ja vastlakuklite
järgi. Kui selle joogi tagavara ajuti­selt
lõppes, inimesed reas Jäid 15 mi­nutiks
ootama, kuni uus varustus
jõudis köhale. See sissetulek aitab
meie Eesti rahvusliku töö toetami­sel.
Muusikaline esinemine meie väi­kese
grupi. poolt Amandä Juht,
sopran, Evald Pohl, tenor ja Ludwig
Wahter, äkkordeon,. solistidena, ja
duetina kandsid väärikalt ette Eesti
rahvalaule võimsa aplausi saatel. '
v ; ; ' : : ' / ; v : ,
E. V. 61. aastapäeva tähistamine
sel aastal leidis aset 4. märtsil koha^
like eestlaste tavalises kohtamise
asukohas Sweden House restoraanis,
St. Petersburgis arvuka rahvusgrupi
kohalolekul ja naaber rahvuste esin­dajate
osavõtul. Peakõnelejatena esi­nesid
esimees Henn Rebane inglise
keeles, Egön Nurmet eesti keeles ja
Joh. Tiisler lõpusõnaga. Deklameeris
Viktor Kuriks. Muusikalises osas
meie truu ja võimas trio — Amandä
Juht, Evald Pohl ja Ludwig Wahter
Nagu alati,; suur arv osavõtjaist oli
Kanadast ja mõned New Yorgist,
HOGAH PONTIÄC BÜICK
348 Danforth Ave.
Telefon äris: 461-3561
PÖNTiAC
BUICK
'••v | LEMAN§: ;:
PHOENIX
FIREBIR®
SUNBIRD
CENTURY
ACÄPIÄN
SKYHAWK
Pruugitud autod