Meie Elu = Our life, March 15, 1979

              NELJAPÄEVAL, 1S. MÄRTSSL — IOTRSDAY/MARCH.15' ,,Meie<Elu" nr. 11 (1518) 1979
Inflatsiooni pidurdamise vajadu- su kellelegi, ei töölisele ega õlishei-sest
ori tööstusmaades palju räägi- gile ja hoopis kasulikum oleks tagasi
.tiid kuid vähe tehtud. Inflatsioon Ka- jõuda stabülse ostuvõimega väärin-mdas
on suurimaid ja Kanada raha- gule ja seda rahvusvahelises ulatu-yääring
on langemas Lõuna-Ameeri- ses. Seda võib saavutada ainult riiki-ka
banaanivabariikide^ tasemele de rahvusvaheliste grupeeringute või
ning tundub, et inflatsiooni pidurda- organisatsioonide abil, kus adopteeri­miseks
siin ei ole üldse midagi teh- täkse stabiliseerivad põhimõtted ja
tüd, kui püüdlusteks mitte pidada osavõtvate maade kursiyahekorrad
omaaegse kontrollkomisjoni mini- ja kust iga maa kannab need põhi-imalseid
saavutusi. mõtted tagasi koju ja teeb selgeks
Kuna inflatsioon on rahvusvaheli' töötajale ning tootjale,
se ulatusega, siis on üksikriigid ka On selge, et pn raske, kui mitte
võimetud selle vastu võitlema. Kuid võimatu tuua ühise mütsi alla kõiki
rahvusvahelist inflatsiooni vastu riike oma erihuvidega, samuti nagu
võitlemise fronti pole loodud, kuigi ei saa ühise mütsi alla tuua organi-sellest
nähtest ön rahvusvahelistel seeritud tööliskonda ükskõik kus.
foorumitel räägitud. Kuni rahvusva- Kuid kui on inflatsioonivastases yõit-helise
inflatsiooni peatamise frondi luses ühinenud suuremad tööstus-loomiseni
puuduvad ka väljavaated maad, kes oma otsustega domineeri-ohikarra
parandamiseks. vad maailma majandust, siis eriarva-
Kõigepealt tuleb selgeks teha, et mistega maadel ei jää teist valikut,
Igasugused palga- ja hinnatõusud ei kui järgneda majandusliku jõii ena-ämia
palgasaajale ja hinnatõstjale muse seisukohtadele. Nad on lihtsalt
midagi juurde, kuna vastavalt tõu- sunnitud piiripidamisele kodus, sest
seb elukallidus ja omandatud raha- teisiti lüütaksid nad end maailma
ühik on endiselt võimetu ostma seni- turgu
sest rohkemaid reaalväärtüsi. Pige- Mis tohiks õlisheikidel olla selle
mini on see vastupidi, sest inflatsi- vastu, kui õlihindade püsides .'.allika?,
oon eelneb suurema arvu rahaühiku- te juures ja jaemüügil mujal, nende
te saamisele. TuIemusekjSon, et kõr- dollariväärtus ostujõu suhtes gäran
gemate palkade ja näiliselt suurene- teeritakse võrdsena selle dollariväär-
SMAALASI
Laenu vajaduse korral kasutage
TORONTO EESTI ÜHISPANGA
madalaid laenuintressimäärašid.
Austraal id krooni ka
S iSKIINIS
• o o o 0 4 « 0 C a o o o a o t o t . o o . f O ' -
Intressid arvestatakse veerandaasta viisi laenud on lahtised
* • ^ • o « a • « a • • l > 0 • 0 0 •
Personaallaenud on laenuvõtja surma ja jäädava töövõimetuse
puhul kindlustatud |10,000.Ö0 ulatuses.
EMDUSES 0^3 JÕ3JÖ
* "' 1 m " — - m m if" • L J , M g
AKTUAALSEL TEEMAL
KORD LAHI
Ajalehed teatasid, et USA lennukitekandja ,,Cqnstellation" sai käsu Phi
lipiinideltliikuda koos oma saatelaevadega UüMsJttta. President J. Carter
viibis möödunud nädalalõpul Lähis-Idas Egiptuses ja Iisraelis, et sundida
neid rahu tegema. Väljavaated püsivaks rahuks on nigelad. Iisrael ei taha,
praeguses ebakindlas olukorras loovutada oma 7-päeVases sõjas N. Liidu,
relvade vastu võidetud positsioone, eriti Siinai õliallikaid. Egiptus ei soovi
rahu Iisraeliga, sest selle rahu vastu on kõik teised Araabia riigid. US$
taotles saada sõjalisi baase Pärsia lahe piirkonda, kuid Saudi Araabia oH
selle vastu, sest pärast Iraani sündmusi ei usut^, et USA suudaks kedagi
kaitsta. J. Garter taotleb siis, et Egiptuse ja Iisraeli vahelisele kõrbealaSö
iaud kasumite pealt maksab rahaühi- tusega, mil müük toimus. Kuna töös- o n võimalik luua rahulepinguga ÜSA sõjalisi baase. J. Garteri voeti Egip-
Hm. «StnSIn m« i i « n m n ! J Isa omanik riigile suuremaid mm n al rkrsne , t+lülc»sTllilkr-ul»/d3 mmiataadj ormtrMaO vi raabtaamm aa jJaianrldrllulCsOe i • J L „ '/••..
Mi elavad rahvad ja riigid õhumulli põhimõttega, on aastakümneid üks
peal, mis on valmis lõhkema väikse- teisega võistlusolukorras olnud, siis
tuses hästi vastu.
J. Carter oli nädalavahetusel Lähis-magi
kui tuulepuhangu survel. pole ka ulatuslikuma koostöö orga- Idas, Egiptuses ja Iisraelis^ning taot
Ulatuslikumaks inflatsiooni tegu- nisatsiöoni loomine päevakorrale
riks on silmapilgul õlitoötjäte maa- kerkinud. Kuna igaühe individuaalne
cSe õlihind, mis üha tõuseb, paisutab rabelemine kaubatürgudel ja oma
teiste maade toõllusaäduste ja töös- rahakukru eest on saavutanud per-tuslike
toodete hindu ja ähvardab manentse ja progressiivselt areneva
kogu ühiskondlikku ja majanduslik- inflatsiooni ja rahavääringu inten
Ies iga hinna eest panna Iisraeli, ja
Egiptust rahu tegema tema Camp
Davidi rahuvormeli järele. USA
omalt poolt on valmis suurendama
oma toetust mõlemate riikidele. Mõ­lemad
pooled olid sellele rahule väs-
-ku kokkuvarisemist maades, mis õli siivse langemise, siis peavad tugeva- tu. -Iisraelile tähendaks see rahu suur
peal eksisteerivad. Kuna õli ostuks mad tööstusmaad saavutama omava-kasutatavad
vääringud* eriti USA helise arusaamise ning kokkuleppe,
(dollar, oma ostu- ja vähetUsväärtu- et olukorda šaneerida. Ilma inflatsi-ses
pidevalt langeb, siis oleks raske ooni pidurdamiseta on kõik toodan-aiäiteks
õli tootvaid araabia maid gulised püüdlused ja majanduslikud
Mnnatõstmistes süüdistada, sest hin- saavutused asjata sest inflatsioon ei
natõusudega tahavad nad kindlusta- ähvarda ainult ühiskondi vaid ka rii­da
oma endise õlihinna dollari ostu- kide seniseid poliitilisi struktuure,
võime ümberhindamisel tegelikesse Tuletame ainult meelde pärast Esi­väärtustesse,
f mese Maailmasõja aegset Saksa-
. .• ' , 1 / , . . • . maad, kus raha muutus väärtusetuks
;Kuid ka nee^T hmnatõstmised ei - a tekkinud majanduslikule kaosele
aita, sest eilne dollari õstujpud on ; k e r k i s u u s p r o h v e t j a v õ im Adolf j näitasid, et USA ei suutnud päästa
homseks^OT
vähenenud ja sheikidepaisutatu^
pangakontod^ ostuvõimelt ainult tänapäeva. tööstuslikud suurvõimud
illusoorsed. Kuid täpselt) sama sun- ^ k e s v i i b rahvad vastu kolman-nib
kõikide teiste „valgele sheikide" d a l e m a a i l m a s o j a l e v õ i süudavad
majandusn^este kasumiga ja töö- n a d e i l d organiseerida, et vältida ka-hskonna
paisutatud pangakontodega, tastroofi praeguse k r i i s i tulemusel ja
te järelandmiste tegemist peamiselt
kahele oma naabrile Egiptusele ja
Jordaaniale. Iisrael peaks loovutama
suured maa-alad, mida Iisrael võitis
peamiselt 7-päevases võidukas sõjas
Egiptuse vastu; siis kui Egiptus oli
alles N. Liidu liitlane ja võitlus käis
N. Liidu relvade, instruktorite ja teh­nikute
vastu.
Kuid on ka teisi põhjusi. Iisrael
teeb lepingu küll praeguse Ä. Sadati
valitsusega, kuid Iraani sündmused
Komplekssus ja
fäiuslikkys
mis homme ei osta enam seda, mil­lele
eile loodeti.
„Meie Elu" 3/79: 7 lugu ,,Uued ajad
hoiduda kolmanda maailmasõja kä- j ajad — uued kombed" kodumaalt
tastroofist,, mis ületaks kõik seni-i tulnud, uudiste näol on vist pisut vil-
Sellest selgub, et inflatsiooniliste ' sed?
summade saamine ja lomamme ei ta- V.
INillililllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllH
LUGEJA KIRJUTAB
Lubor Zihk jafkäb
; ;-•.•;k ripf-ijkqf
Ishehhi päritoluga eestlastele häs­tituntud
„Toronto Sun'i" kolumnist
L. J. Zink jätkas möödiinud nädalal
oma kriitikat. Möödunud.nädalal il­mus
. „Toronto Sün'is" ,tema1 uus ar­tikkel
pealkirja all „Hulliutatakse et-nikuid".
Selles püütakse väita, et va­litsus
on etniliste gruppide; häälte ja^
hil sellega, et reklaamib mitmekul-tuurilisust
ja kulutab maksumaksja­te
raha rahvatantsijatele, laulukoori-k\
kuulutatakse, et kaheametlir
: Vu: keele kõrval lubatakse ka iga rah-vMS"
r u n i 'oma emakeelt. Tuletab jäl-ie
mec'dq Balti Õhtut Parlamendi-mäel,
mis oleva| toimunud valimis­eelses
kuumas õhus. Baltlastele ole­vat
ikka ja jälle toonitatud, et olevat
ainult esimese klassi ködanikudr Kui
Marsi elanikud kuuleks seda P. E.
Trudeau valitsuse meelitamist, siis
hea toidu ja napsu juures nad valaks
rõõmupisaraid. ;
Kuid see olevat kõik vale. Tegelik­kuses,
olevat suured vahetegemiseni.
Ühe faktina esitas L. Zink Briti Ko­lumbiast
pärit konservatiivide partei
liikme F. Oberle küsimuse parlamen­dis,
millest selgunud, et kohtuminis­ter
olevat annud salajase eeskirja, et
nende minevikku, kes on viibinud
raudse eesriide taga, ei saay(at või­mud
puhtaks tunnistada. Sellega ole­vat
suur grupp kanadlaši'diskrimi­neeritud.
• .
Kuhi laupäevani ei olnud ,,Toronto
Sun'' (avaldanud iBalti Ludu esimehe
Laas Leivati õiendust,. Balti õhtule
..kallaletungi pärast. Küll leidus möö­dunud
esmapäevases „Sun'is" J. Cas-teri
lugejakiri, kus märgiti muuseas:
„Mõnikord on aegu; kus L. Zinki aja­kirjaniku
karjääris ei saa aru, kas
ta teeb lubamata nalja, nagu oma ko-hJmis
Jätke silmakirjalikkus'', või
on ta hüpanud jälle N. Liidu vankri
otsale. Ta mitte ainult ei ründa Balti
Föderatsiooni, vaid ka Kanada Iis­raeli
komiteed, kui ta mainib; Järg­mine
suure võimuga Kanada Iisraeli
» Meie Elu" avaldab
oma lugejate mõtteavaldusi-r ka
rieid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
mdress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittešobwuse
korral jätta avaldamata.
SCfeutzwa
sfavaks
Vastuseks dr. H. Salasoole (M. E.
3, 1979). Eeldades, et W, Reimanni
1904. a. andmed F. R. Kreutzwaldi
osas vastavad täpselt Kadrina kiriku-raamatu
sissekandeile, F.R.K. pärit­olu
muutub huvitavaks. E.V. riiginõu-nik
Wilh. v. Wrangel omas töös „Est;
tu,läinud, küna seal samastatakse
koniplekssus ja täiuslikkus. Sõnatu
\d Jkompleks" tuleb ladina keelest
tähendades „kokku põimitud" (Võõr
sõnade leksikon) ja kasutatakse tä­henduses
kogum, kuid samuti ka
„hinge kerge häire" (ÕS). Igapäeva
ses. keelepruugis viitab see millegile
keerulisele või isegi segasele. Kom
plekt, selle vastu, on täielik või ka
terviklik kogumik (või kogum) ja hä
dapärast võiks minusugune tavaline
inimene sellest tuletada ka täiusliku
kogumi rituaale, kuigi täiuslik saab
tavaliselt mingi kiiduväärse varjun
di.; Jääb järele, et too väide, et spt
sialistlik kultuur peab olema kom
pleksne on tõele üsna lähedane kui
tähele panna sõna kompleks hinge­elu
olukorra näitavas tahenduses
Võibolla seda on ehk mõeldudki!
K. Aruja
Charlotte v. Vietinghoff (sünd. v.
Ungern-Sternberg). Noore Kreutz­waldi
ema oli Jõepera. mõisa majapi­daja
(Haushälterin, Wirtin), seega
eestlaste osas tollal eelistatud seisu­ses./.."
Eks sellest selgu, miks
FRK.-l olid aristokraatsed vaderid.
H. S. kommentaar, et F.R.K.-l puudu­nud
perekonna nimi, olla orjapõl­ve"
tunnus, on küll täiesti aluseta.
Eestis pole kunagi olnud „pärisor-just".
See on 20. sajandi proletaarla­sest
ajaloolaste väljamõeldis, pere­konna
nimedeta olid c. 15—20 eestla­si
n.n. maata-rahvas: käsitöölised/su­lased,
popsid, moonakad, muistsetest
traalidest põlvenenud (glebae ad
seripti, igavene päris (Wied.) Allakir­jutanul
on kaasas ametlikud, välja­võtted
Kambja kirikuraamatuist
Iraani langemast revolutsiooni sünd­mustesse
ja segadustesse. Vaid amee
riklaste juuresolek aitas õhutada
veel vaenu shahhi ja valitseva korra
vastu. Palestiinlased loodavad saada
tohutul arvul kõige paremaid USA
relvi "Iraanist ja uued piirid teeks
Iisraelile raskusi oma maad uute
rünnakute. vastu kaitsta. Lahkumise­ga
Siinai kõrbest tuleks loovutada
Egiptusele- ka Siinai õliallikad, kust
Iisrael saab praegu osa oma õlist.
Iraan keeldub' Iisraelile õli müümast
ja on raskusi uue õlimaa leidmisega,
sest ön karta, et palestiinlased ja
araablased taotlevad seda õlimaad
saboteerida.
President J. CarterU on aga teised
plaanid. Kõigepealt on see suureks
tagasilöögiks, kui suure käraga rek-
Palju poleemikat põhjustas 18 aas­tane
vene tütarlaps Lilian Gasinska-a,
kes hüppas Sydney sadamas, pu­nased
bikiinid seljas, vene •turismi-aeva
„Leonid Sobinov" kajutiaknast
vette. • Y: -:
Ta palus Austraalia võimudelt po-iitilist
asüüli, \ u i d sai põgeniku
staatuse.
L. Gasinskajä, kes on pärit Odes­sast,
seletas, et ta teenis laeval ette­kandjana,
ja et põgenes põhjusel, et
vihkab Venemaad. Põgenemise otsus
olevat tal valminud neli kuud tagasi.
„Leonid Sobinovi" kapten inter­vjueeriti
Melbourne'is ajakirjanike
poolt ja ta ütles, et tütarlaps oli halb
tööline ja põhjustas palju tüli. Ta ar­vas,
et Austraalia sai tema näol'^tõe­list
välu kaela". Tema arvates Nõu­kogude
võimud ei nõua sellise isiku
väljaandmist. •
Nõukogude,Liidu saadik A. Basov
avaldas ajakirjanikele imestust selle
üle, et Austraalia valitsus võttis lah­tiste
kätega vastu „ühe väikse, laisa
vene tüdruku" ja samal ajal vahistas
teisi illegaalseid immigrante. Selgitu­seks
olgu tähendatud, et umbes ühe­aegselt
peatusloa andmisega L. Ga-sinskajale
Austraalia valitsus- vahis­tas
üle paarikümne illegaalset Aasia
immigranti, kes saabusid omal ajal
Austraaliasse külalisviisadega ja jäid
salaja siia. Neid ähvardab nüüd de
porteerimme.
Huvi selle Vene tütarlapse vastu
Austraalias on suur ja ta saab
„staari" kohtlemise osaliseks. Teda
intervjueeritakse tv poolt, talle kor­raldatakse
väljasõite ja äride külas
tamisi. Ta ise ütles, et esimene asi,
mida ta tahaks teha, kui saab loa
jääda Austraaliasse, on tantsima
minna. Ta armastavat väga popmuu­sikat,
eriti aga Rod Sfewarti oma
•Kui seda kuuldi, siis üki Sydney aja­leht
kohe lubas korraldada talle
kokkusaamist Rod Stewartigä, keda
peatselt oodati kontsertreisile Aust
raaliasse. ; . t '. •
Opositsiooni ringkonnad süüdista
laamitud Camp Davidi rahuvormel ei. va.d val.i.t sust sel.l„e erandlik,u koh.tle- T
leia teostamist. J. Carter taotles «"se parast, mi le osaliseks sai L.
ga hinna, eest omale saada sõjalisi 1 ^ ^ ^ ! ^ ^ • ! ^ i ! ! ^ " ! g !
baase Lähis-Itta, eriti aga Pärsia la
he piirkonda, et relvadega kaitsta
Pärsia lahe õliteid Ameerika mandri-lg
ja oma Euroopa liitlaste juurde.
Selleks - on USA-1 alaliselt valmis Eu­roopas
. kolm' löögiüksust, kuid neid
ettevaatuse abinõusid ei peeta küllal­daseks.
Šaudi-Araabias Viibis baaside
hankimise eesmärgil sõjaminister H.
Brown. Saudi-Araabia juhid lubasid
saata prints Fahdi Washingtoni le­pingut
allakirjutama. Kuid muutsid
vahepeal meelt.ja leidsid, et neil on
praeguses olukorras kasulikum olla
erapooletu, sest nende maal on tohu­tu
palju välistöölisi, palestiinlasi, je-meenlasi
jt., kes võivad alata sabo-taashi
akte ning USA baaside, kohal­olek
võib ärritada nende naabreid,
nagu Iraaki.
Saudi-Araabiat ärritab eriti Iraani
olukord; kus USA tehnikute kohal­olek
põhjustas
ei võtnud mida
päästa,
revolutsiooni ja. USA
gi ette; et shahhi rez-aid
hakkas varakult
1721 (jne., tagasiulatuvalt aastani
1650. Kõik talunikud, ori seal sisse­kantud
perekonna-nimega, ka taluni
ke soost.vaderid. Küll on aga kõik
ländishe Ritterschaft..." lk.: 110—iilmaäta-rahva hulgast põlvenevad su
(1967) märgib: „Kreutzwäld'oli-' Jõe- l a$6& -tüdrukud j.t. vaid eesnimede
pera mõisas sündinud 1803. Tema § a registreeritud. Samade talunike
ristiema oli mõisaomaniku abikaasa nimed esinevad ka Poola-Rootsire
visjonides 1582—1638. 1826. a. ameti
kui nimede registreerimisel said ta
lunikud ja nende perekonna-liikmed
poliselt käibel olnud nimed (identsed
talunimedega). Maata-arhvas sai aga.
perekonnanimeks tavaliselt isanime
koos -son, -mann, -berg jne. lõpuga,
või siis saksakeelsed nimed vastavalt
elukutsele jne. Ka Kreutzwaldi isa
sai/omale nimeks Reinholdsön. Ön
väga tõenäolik, et Kreutzwaldi isa
hiljem olles Kaarli (Vana-Sõmerü)
mõisa teenistuses Rakvere lähedal ja
siis Ohulepa mõisas Hageris,. avans-seeriis
mõisavalitsejaks; Muidu tun­dub
uskumatu, kuidas Kreutzwaldil
olnuks võimalik tollal Tartu ülikoo­lis
studeerida ja olla liige kallis kor­poratsioonis
JEstonias"! Seda osa
loomulikult okup. Eesti punased kir-jandusajaloolased
ei uuri.
Ristimetsa: v4 Kreutzwaldi nime
päritolu pole selgitatud. Võimalik
aga, et pärimus ulatus aega, mil ta
vanaisa Reinhold kuulus noorema
pojana Ristimetsa tallu ja sealt lah­kus.
Topograafilised, kaardid KTK;
311/12 näitavad, et Jõepera ümbru­ses
olid veel E. iseseisvuse ajal Vää-dimetsa,
Miilimetsa, Lillemetsa, Ka­semetsa
nimelised talud. Ristimetsa
talu nimi küll puudub, kuid võis ek­sisteerida
paarsada aastat tagasi.
' E. V. Saks V
komiteele on kõige mõjuvõimsam et­niline
tagauksepoliitik Balti Föderat­sioon.
Kui mõjukas Kanada Iisraeli
komitee peab tegema oma tööd ühes
all-linna hotellis, siis baltlased kasu­tavad
selleks esinduslikku Konföde­ratsiooni
. saali Parlamendihoones.
See jutt tundub juba „His Masters
voicena" Moskvast. Oleks aeg peata­da
selline vihkamiskirjandus", mär­gitakse
kirjas. Leht lisas omalt poolt
— ,,kelle vastu?"
toetama Khomeini revolutsionääre
oma. inimõigusie poliitika taustal.
Saudi-Araabia olukorda teeb ras­keks
veel.'sõda kahe Jeemeni, Põhja­ja
LõLina-Jeemimi vahel. Põhja-Jee­men
on läänesõbralik ja selle armeed
juhivad inglise ohvitserid. Kuna Lõu-na-
Jeemen sellevastu on N. Liidu sa­telliit,
kus asub rohkesti, vene, kuu­ba,
ida-saksa'jt tehnikuid instrukto-re
ja politrukke. Piirisõda: kahe Jee­meni
vahel püüavad lõpetada teised
Araabia riigid eesotsas. Iraakiga. USA
saatis Põhjä-Jeemenile rohkesti oma
paremaid relvi. - ;
Selles olukorras on tekkinud pre
sident J. Carteril plaan lähendada
iähis-Ida olukorda demokraatlikul
viisil Egiptuse abil. Kui saaks teha
Egiptuse-Iisraeli rahu, siis annaks
USA Egiptusele ja selle armeele koi­ke
võimalikku "majanduslikku ja sõ
jalist abi. Ühe versiooni järele asuks
USA üksused Siinai kõrbe kahe maa
vahele ja kindlustaks Iisraeli julge
olekut. Selle plaani Olevat Iisraeli ka
et see tütarlaps „pimestas" asjaosa­lisi
ametmehi oma iluga.
KOKKUHOID KAITSEVÕII
ARVEL •
IE.
Austraalia valitsus tellis mõni aasta
tagasi Lääne-Saksamaalt oma vana-henud
tankiväe uuendamiseks. Tel­limine
anti 101 tankile hinnaga mil­jon
dollarit tank ja neist on 70 juba
kätte saadud, j Ülejäänud osa peab
saabuma käesoleva aasta keskel.
Sõjalaevastiku liiklemisaeg vähen­datakse
küt\se vähendamise läbi
2Vz% võrra. Kitsendused asetatakse
ka laskemoonale tankide ja kahur­väe
jaoks; sama on kehtiv ka mis^ii-lide
ja muu rasket laadi laskemoona
kohta. " . i, •
•Kambodzha invasiooni järel vaHf.
sus volitas vastapid organeid üm- r.
berhindama Austraalia strateegilist
olukorda ja.selle tulemuseks on võib­olla
kõne all olevate kitsenduste tu­listamine.
'
' ' ' ' ^ '
ABI VIETNAMILE LÕPETATI
Austraalia liiduyalitsus otsustas
seisma panna abi Vietnamile. Kuid.
Vietnami üliõpilased, kes Austraalia
valitsuse stipendiaatidena õpivad
siinsetes ülikoolides, võivad siiski lõ­petada
oma Õpinguid.
Austraalia abi suurus Vietnamite,
mis oli ette nähtud kolmeks aastaks
kuni käesoleva aasta juunini, ületab
kolm miljonit dollarit.
Valitsuse ringkondades eeldati, et
Vietnami valitsus katkestab nüüd.
diplomaatilised vahekorrad Austraa­liaga.
Kuid Vietnami saadik Canber-ras
Nguyen Ba pao avaldas ainult
kahetsust Austraalia valitsuse korral­duse
kohta ja avaldas veendumust,
et tema jääb saadikuks küni oma vo­lituste
tähtaja täitumiseni.
Austraalia valitsuse otsus ei leid­nud
üldist pooldamist. Oppositsicon
mõistab seda humanitaarsetel põh­justel
teravalt hukka. Eraviisiline
abistamise organisatsioon — Aüstra-lian
Council for Overseas Aid — on
teatanud, et ta jätkab Vietnami abis­tamist
hoolimata valitsuse otsusest.
Siinjuures olgu täiendavalt maini­tud,
et abistamise-katkestamise toi-
Jlseks põhjuseks oli Vietnami valitsu­se
hoiak põgenikkude osas. Välismi­nister
A. Peacock. korduvalt süüdis­tas
• Vietnami valitsust, et põgenike
massiline lahkumine Vietnamist lae-:
vadel toimub Vietnami võimude
teadmisel ja soodustamisel kõrge
maksu huvides, mida võetakse igalt
lahkujalt.. ; ;.
L. Trett
Möödunud aasta lõpul Austraalia
sõjaminister üllatas avalikkust .oma
teadaandega drastiliste abinõude
kohta, mida valitsus otsustas raken­dada
kaitsejõudude alal kooskõlas
üldise kokkuhoiu poliitikaga.
Üks viiendik Austraalia tankidest
j a 100 muud soomussõidukit tõmma­takse
tegevteenistusest tagasi ja ase­tatakse
„naf taluni" alla.
Tankide osas on tegemist .leo­pard"
tüüpi tankideni, milliseid
I s t o MutuaS Fund L t d .
9. märtsil aktsia hind $8.14
145 King Street West J Süite 190©,.
Toronto M5H 3M1 - tel. 364-1131
õhtul tel. 925-6812
Nädaldkroonilca
MARGAR
JÄI ÄRA
IRÜDEAUGA
CTV (kanal 9) saates ettenähtud
jutuajamine Margaret Trudeauga jäi
ära Kanada Ülemkohtuniku otsuse
kohaselt, et mitte kahjustada M.
Trudeau müügile tuleva raamatu le­vikut.
Raamat on Margareti pihti­mus
oma abielu ja seltskondliku ak-tiviteedi
kohta. Raamat tuleb müü­gile
20. aprillil. Eelkriitika on olnud
väga rabav. Peaminister ei ole aval­danud
seni oma seisukohta.;
Metropolitan Toronto ei' saanud
kokkulepet provintsivalitšusega ja
selle tõttu allmaaraudtee ja bussi
sõit läks esmaspäeval kallimaks. 7-
me pileti asemel antakse nüüd 6 pi­letid
3 dollari vastu.
v.::^
Homosekšuaalide ajakirja „Body
Politic" on uuesti kohtu all. Ontario
provintsi kohtuminister ei nõustu­nud
alamkohtu otsusega, mille koha-binet
juba heaks kiitnud. Sellega selt selle ajakirja toimetajad ei loe
oleks USA lõpuks saanud löögiulä-tusse
Lähis-Itta ka omad sõjalised
baasid.
Selle salajase plaani „müümiseks"
Egiptusele viibis J. Carter Egiptuses
ja rahvamassid tervitasid teda suure
vaimustusega, kuigi need polnud- nii
suured, kui olid omal ajal president
R. Nixoni külastusel Egiptuses; : "
iisraeli-Egiptuse rahu üksikasjad
selguvad hiljem. USA-1 on praegu: In­dia:
ookeani keskel ainult üks väikene
toetuspunkt, Inglismaalt, renditud
koralli saar Diego Carcia, miile välja­ehitamiseks
Kongress keeldus raha
andmast. Ajalehe teadete järele sai
Philipiinidel asuv ; USA lennukite­kandja
Constellation käsu purjetada
Lähis-Itta, Tema reis võtab 10 päeva
aesa, enne kui ta oma saatelaevade­ga
kohale jõuab..
Selles olukorras ei anta väga suurt
tud süüdi olevat sopakirjanduse le­vitamises.
Toimetajad on raskustes,
sest ajaleht on pankroti lävel ja pro­vints
tõenäoliselt, vähemalt lähemal
ajal toetust ei anna. ^
Ontario provintsi võitlus halva
äritsemise vastu vajab ühiskonna
toetust. Selle väitega tuli välja.Vtärbi-misminister
Frank Drea's. Hindade
kuritahtlikku tõusu on kergem või­delda,
kui publik sellele kaasa aitab
ja ministeeriumile hindade tõusust
teatab, või kirjutab aadressil 555
Yonge Street, Toronto M7Ä 2H6, tel.
963-1111. Kõrge tasu nõudmise poo­lest
on üldiselt tuntud autoparandu-kaalu
Egiptuse-Iisraeli rahule, kuna
see on kaheteragä mõõgaks.
AJK
Se töökojad, majaparanduse ettevõt­jad,
ruumide" sisustajad ja sissešea^.'
de muretsejad, tantsukoolid, tervis­hoiu
teenistused, ehted-, kosmeetika
ja. pösiteel tellitud kaupade kohale
toimetamine. Nende aladel üksi on
ministeerium lahendanud viimastel
kuudel 4725 kaebtust.
Kanada liiduvalitsus moodustas
komisjoni hindade tõusu kontrolli­miseks,
nagu teatas rahaminister
JeanChretien. Komisjonil oh õigus
nõuda ettevõtetelt ja tööstustelt aru­andeid
hindade tõstmise kohta ja
uurida kõiki inflatsiooniga seosesole-yaid
küsimusi. Ministri üteluse koha­selt
mõned ettevõtted ei poolda sel­lise
komisjoni moodustamist, ega in­formatsiooni
andmist sellele.
Ehitustööliste ametiühingu sekre-tär-
laekür John Meiorin sai peksta
tundmatu isikute poolt ja viidi Eto-bicoke
General Hospitali. Kes .olidj
peksjad, ei ole teada. Politsei on ala­nud
juurdlust ja ehitustööliste ame­tiühing
on omalt poolt lubanud
10,000 dollarit tasu isikule kes. aitab
politseid peksjate tabamisel.
.V\*.::-':':V-::;"''--V
Viina ja veinide hindu Ontarios ei'
ole veel tõstetud, kuid sellest räägi­takse
ja võimalik,'et juba lähemal
ajal on ärides pudelitel uued hinnad^
Mitmed Kanada ülikoolid tegele­vad
momendil uurimusega millist
osa mängib aju inimese seksuaalses
•elus ja on tulnud veendele et aju on
primaarne, suguelund, mis kontrollib'
inimese kehalist ehitust ja käitumist..
Aju erinev tegevus on esimene, mis
eraldab poisid, tüdrukuitest ja mehed
naistest.
Miai
»e traditl
Miami
dele järi
õpetaja
BonäidKj
ter\'a koe
Juba te]
aktusekõn
lents. Eelu
tus sedav
\sasti" aval
last soov
yeel kord]
Ka seekoi
sisukaks,
nastatud;
guks, kus|
lõike mei
test aegadl
yitavaid l<
ku kõne l |
les mõned
bide saar
-elanikuga
luseks võil
meie olud
remaa või
vähema rl
Tallinna e|
ci ole prael
me kooncj
.seks grupi|
kutsumus
hoida ha j J
aalsetel ak
rugu meid
kata omal
.'mis t,:, hoid I
ma omaval
tastikkuse:
meenutas
panemise
Mainis, etl
kelle autoi
mis hästi
konnale, \\
dusega on
da pagu.luj
võrrelda
Sellest prej
„Kõik, kell
leidku siili
meelt; sün
eesti põuej
mastust".
Tugeva d
nes ' k.vartl
Oras, Saii|
Karl Kar
..Vaikne, kl
. Erilist v|
jiaies '
eesti sõdj
langeniK
Kõnepul
1 ca tas, et
badusristi
aak, keda
Pärast aplj
palus Tedel
viibijaid, k|
millistest
vabaduse tj
••' nud rohkel
(jer kõiki
'..seisakuks,
nängis Hei
.Puhake kj
Eelpool
/argnevall
•naa ilu hoi
t sitas Tal
.lõulii^e bat)
prof. Juhal
Ees dl'"', H|
. ü
ciemärgiks
t i viljelemi
väärtusi, ih
kultuürpärcj
nmnustusl
Tvar Pai j;
vähe, vajat2J
leetšet abi
setunde tps|
kuulutakse
rahvaste hui
V jätkuval tj
ma foorumi
iis — sellel
Eesti sillapc
Kõneleja
rändajate pl
" kõne ESTO-sega\
kõigil|
!:ieie suurpi
Tusega et
Xonstruktiivi
meie. eri rin!
raas mõttes.)
Muusikali!
<ertpianist
Andres Gros]
. ri Kiisk'ilt,
koor Topmš
holmi Eestil
juhatusel, ü
raas Tuulse
jamaa päike
hümniga.
- ^