1981-08-27-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
„Meie Elu" nr. 32 (16«) 1981 Suunake oma annetused . COVENTRY („Mde Elu" kaastööliselt) ^ Mary Tamm, kes Bieb Londonis ja kelle vanem filmitäht Ta § i eriti k^ ^We'- Odessa tol- kaudu tulumaksuva!?^ mik") läbi, kus on jutlju aktuaalsest teemast — natsiroimari jälitk-niisest ühe juudiageritiiuri poolt pärast sõda. Müüd jooksis siiiises televisiobnis (ITV) reedeti pooletunnise ketvusega koomiline film > ,Misfits",(^Ebasobivad"), Selles filmis mängib peaosa Enn Tema -kohta kirjutab;„Coventry Evening Telegrap]i" * pealkirja all: ,,Aga tema nimi; 3otiib": „Teie võtte imetleda, nüks näitleja nimega nagu Enn Reitel ei mõtle seda muuta ja vahetada mingi tõmbava ivastu. Kuid shoti-päritolüga (!) näitleja, kes mängib ITV-s „EbasO|bivad" ei ole ' kunagi mõelnud sellele. ,,Mä ei leia, et sel oleks tähtsust. Publik harjub iga niriiega; Võtkem näiteks i Efrem SimbaÜst, noorem. Nime algupära seisneb faktis, et Enn sündis t orfäris, Dundee( linn Shoti-maal) läheduses, äga tema vanemad tülid Eestist, väike maa|Soome lähedal, okupeeritud venelaste poolt. — „Minu vanemad olid põgenikud ja ma tegelikult ei tea, mik^ nad valisid Shotimaa", ütleb Enn. Võimalik, et seal õli väike eesti ühiskond." Märkigem sünkohäl, et Shotimäal elab üldiselt vähe eestlasi, kuid pagulas-aastate algul Shotimaa pealinnas, Edinburghis,,; resijdeeris mõned aas» lad õp, 0. Gnadenteich( 1^52. avalates Kanadas) ja pidas seal jumalateenistusi kaasmaalastele. Nüüd vahest õp. Ai E. Aaviksaar Leicesterist sõidab Shotimaale ja peab seal jumalateenistust ühes kaasmaalase -farmis.- • „Tenia (Erm Reitel) lahkus Shpti-maalt Londoni, kui ta o^^ / tane, „Ma ei olnud kiiidelv kus London oli. Mõtlesin, et s€;e on kuskil Ameerika lähedal ja mul tuleb õppida taas uut keelt." Pärast kooliskäimist ta tegeles mitmesuguste töödega (kaasaarvatud jooksupoiss ühes filmiühingus ja jäätisemiiüjaEpso-mi hobuste-võidusõidu staadionil) enne kui sõbrad veensid, et katsetada näitlemisega. „Ma käisin kolm . aastat draama keskkoolis. Kui ma ; lahkusin sellest;, sain kohe Mänches- • teris Kuninglikus Vahetusteatris. (1976) koha." Tema televisiooni töö hõlmab „Goronation Streeti" (populaarne; aastaid jooksnud film inglise : töölisklassi elust!), ,,General Hospi-tal and Gribb". Hiljuti ta esines Laüncelot Gobbo osas „Vene€tsia kaupmehes" (Shakespeare). E. Reitel peaii ennast non-konfor-mistiks (usuline teisitimõtleja), kuid . mitte väga sõjakaks jä tema püüdluseks olevat ,,mitte omada mingitauahnust" (!). „See annab elus enam tasakaalu, selle asemel, et joosta vikerkaare suunas." ' ' Nii noore eesti filminäitleja^ elu-kreedo ^ühe inglise ajalehe teatel. — STende ridade kirjutaja Vaatas hiljuti Enn Reiteli mängu televisioonis. Inglise keel oli tal ilma //välismaalase" aktsendita ja mäng sädelev ja vai- • mukää. Noormees (filmis ,,Skinneri" nime all) tunneb ilmselt inglise töölisklassi mentaliteeti ja siin ta oma kaassemuga („Oscar") andsid suurepärase pildi, kuidas kaks tööliis-klassi noort („ebasobiyad") tõmbasid alt rikast restorajiiomanikkü. Enn Reiteli eesti keele oskus ei õle teada. Mary (Maret) Tamni on kuna^ gi käinud Bradfordi eesti täienduskoolis. NEEME JÄRVI TULEB:'. eiRMINGHAMi 1 - Nagu Birminghami sümfooniaorkestri reklamibülletään teatab, tuleb eestlasest dirigent Meeme; Järvi (inglased hääldavad: Niim Jaavi!), kes eluneb nüüd ÜSA-s, 26. novembril Birminghami (teine linn Londoni järele šuuruselt| ja tuleval aastal (18. märtsil) külälfsdrrigendina. Esimesel korral Neeme Järvi dirigeerib Tshai-kovski „Manfred sümfooniat", teisel korral Shoitakovitshi 4-dat sümfoo-njr!/ Ka\:rkühav?It'Neeme Järvi diri-i Eesti mitleja Em Edtdo . Kuna Leicester (suurem eestlaste keskus) ja Coventry (eluneb paarkümmend eestlast) õn Birminghami läheduses, siis kuuldavasti Leicesteri Eesti Maja tahab organiseerida eri-geerib Inglismaal kolme kontserti. Viimase aeg ja muusikajSala on läh-tisedv-;;; •-''] bussi kontserdipäevalks. Kä kohalik televisiooniühing (ITV) on tundnud huvi eestlasest dirigendi vastu ja otsinud kontakti LEM-i esimehe V. Neeme Järvi juhatas Birminghami sümfooniaorkestrit yiimati 1971. a. jaanuaris. Siis Oli tal kavas samuti vene klassikud (Tähaikovski ja Hat-chaturian). Eestlasist olid kohal kolm inimest. Kavalehel olid inglased Neeme Järvi nime vusserdanud ,„Naemi Yarvi^ks". Ühes siinses inglise ajalehes on toodud lõbus i lugu Birminghami sümfooniaorkestri peadiFektori Ed, Smithi kohtumisest Neeme Järviga New Jersey's (USA-s). Eestlase (Neeme Järvi) esimesed sõnad oltnud: „See on tore, tore." Neeme Järvi vaadanud kogu aeg muusikadirektori lipsu, öeldes selle juures: ,£stonia." — „Ma, kandsin lipsu, mille värvideks sini^must-valge, vana Eesti lipuvärvid. Ma kunagi ei kavatsenud seda ja ei teadnud sedagi, et ta räägib inglise keelt. Mul oli õnne Neeme Järvi saamiseks kontserdiks/' EESTIAIMELlSTE RAAMATUTE /ai; i9. augustil veeres veidi enne keskpäeva Seedrioru Peamaja ette bussitäis rahvast.' ^ Meed olid Hamiltoni eesti pensionärid eesotsas nende klubi esinaise proua Kleineriga. Vastas olid neil Seedrioru! elunevad pensionärid ja muud siinsed suvitajad. Hamiltoni inimesi öli 40 ümber. ühiselt käidi meie langenuid austamas ausamba juures, kus' proua Reio pidas lühikese südamliku palvuse ning härra Voode pidas sisuka kõne, kui proua Voode pani lillekimbu ausamba jalale. Hiljem oldi koos Peamajas ühises einelauas, mille korraldasid kiilalis" test perenaised koos Seedrioru daamidega. Peeti tervituskõnesid, lasti elada paaril daamil, kellel oli parajasti sünnipäev, ning lauldi ühislaule klaveri saatel, nagu „Kui Kungla rahvas", „Mu kuldne kodukotus" ja teisi. Meeleolu oli kõigil hea ja rõõmus. Jäi mulje, et'külalised jäid väljasõiduga rahule, nagu ka Seedrioru pensionärid, kellel ka kavas Hamiltoni rahva eeskujul oma klubi äsuta- • rniue.'-^ • : On meeldiv nimetada ESTO pidustusi, vabade eestlaste olümpiaadiks. Meil ei ole Olümpia linna Kronose-mäel, kuid meie rahvuslikud „olüm-piamängud" Torontos, Baltimores ja Stokholmis tõid kokku palju tuhandeid eesti noori ja vanu ning äratasiÖ tähelepanu ja imetlust meie külaliste seas. Ei ole kahtlust, et ESTO 84 mängud kujunevad sügavamaks ja haaravamaks kui kõik eelmised. On ju saadud eelmistelt mängudelt palju kasulikke kogemusi, on .kindlasti ka kogetud eksimusi, mis peaksid olema tulevikus välditavad. Meil on olnud enne ESTCt palju rahvusliku sisuga pidustusi ~ küll Kanadas,. USA-s, Austraalias ja Euroopas, kuid need pole haaranud vaba eestlaskonda alobaalses ulatuses. • • . ^ . . • . • • Kui see Jdee kuulub ainult Robert Kreemile isiklikult, siis võime teda selle eest.ainult tänada. Ta ^võinuks sellega palju aastaid tagasi välja tui- Asukoha valiku esimene ring — Kanada,/USA, Rootsi—- on nüüd läbi. Pärast pikemaid kaalumisl, organisatsioonide koosolekuid ja sõnavõtte ajakirjanduses ESTO 84 üle, oh valik langenud uuesti Torontole. Se.e valik ei ole mitte juubeldamiseks to-rontolastele. See valik toob suure.kohus tuste-koor ma Kanada eesti organisatsioonidele, eriti aga nende juh- •-vi: Nagu A.V. (A. Vares) .,Eesti les" kirjutab^ ilmus neil päevil raamat: „Catalogue of Books and Perio-dicals on Estonia in the Eiritish Lib-rary Reference Division" complied by Salme Pruuden. See omapärane raamat on 309 tihedalt täištrükitüd lehekülgi ja sisaldab teoste ja autorite nimesid raamatutest ja ajakirjadest, milledes käsitletakse Balti riike ja .eriti Eestit. Sisu haarab Balti riike üldiselt. Siis Eesti maad, rahvast, põhiseadust ja Valitsust.. Arheoloogiat, ajalugü> kirikut, usku, haridust, ,keelt, rahvaluulet, kunsti, raamatuid, arhitektuuri, teatreiÜ, muusikat, põllumajandust, arstiteadust ja sporti. Kõik need peatükid jagunevad alajaotusteks, kus mainitakse mitmesugustest rahvustest autoreid ja paljudes keelates, nende teoseid, mis Eesti kohta on kirjutatud, alates keskajast kuni praeguse ajani, juureärvatud'ka peale Eesti okut)eerimist Eesti autoreid ja nende teoseid. Olgu mainitud, et Briti Raamatukogu, kus Salme Pruden töötas ja oma teose koostamiseks mätei^jali kogus, on üks maailma suuremaid, kus riiulite pikkust on 110 miili ja raamatuid mitukümmend miljonit. Mag. Salme Pruuden algas selle hiigla raamatukogus oma teadxislikku uurimistööd veebruaris 1975. ar Viienda tööaasta alguses hakkas tekkima mure, millest ta ise jutustab: ,-Kuigi kaugelt suurem osa tööd liäis olevat selja taga, seisis ometi ees veel suur hulk. Arvestades oma aastaid,, tekkis paratamatult küsimus: kas suudan selle töö lõpetada? Olin seepärast väga õnnelik, kui leidsin usuteadlases mag. Salme Aarean-di's abilise, kes tasuta tööjõuna oli nõus kaks päeva nädalas pifhendama minu tööle. Nüüd teadsin; et minu töo ei lähe kaduma, vaid selle viib Salme Aareandi lõpule,; kui minust ei peaks olema selle tegejat... Minu rahustuseks on see, et Salme Aareandi töötas suure huviga ja saanud sellest tõuke, jätkab nüüd tööd Briti lugemissaalis, kus ta uurib veneusu tulekut, 'ja/venestamise algust Eestis möödunud sajandi teisel poolel." Pag^laspoliitikuid ja teadlasi õn alati võlunud Briti muuseumi rikkalik raamatukogu. Nii kirjutab N. K. Krupskajay Lenini lesk, oma memuaarides pagulasaastate (1902— 1903) kohta Londonis: „Vladimir II-jiitsch uuris ka Londonis. Ta ei käinud muuseumides — mõtlen harilikes muuseumides, ka mitte Briti Muuseuniis, kus ta veetis poole oma ajast, mitte võlutud muuseumist kui /sellisest, vaid maailma rikkalikumast • raamatukogust ja vahenditelt, mis ; võimaldasid uurimistööd." Samuti tekib küsimus, kas ilma Briti muu- 1 seumi raamatukoguta Karl Marx oleks kirjutanud oma poMhilist piib- V lit „Kapital" 1. köide (1867), kj} ta elas poHitilise vpõgenikuna Londonis, Soho vaeses linnaosas (Dean Street). ESTO ei ole suvepidu üheks suveks. See.'on meie „olümpiaad", suurpidustus neljaks aastaks, ESTO on pühendatud meie rahvuslikule vabadusele, kultuurile, ilule ja tellisele..— Uuel ESTO juhatusel seisab ees suur ülesanne — teha paremini eelmistest või vähemasti-vältida varem- • tehtud vigu. / Jälgides lavastaja-pilguga eelmisi pidustusi, on heameel tunnistada, et suur progress on teostunud juhtide •seas. Rahvatantsijad, võimlejad, koorid, skaudid, gaidid — kõik on palju õppinud ja oma võimeid täiendanud. Kõikjal valitses distsipliin, iga üksik andis oma parima. Kui aga jälgisid kogu programmi, tabasid vajakuid. ÜksTkud esinemised ei haakunud kokku, et moodustada ühtset ja tõusvat kogukava. -r Kava, millest peaks käima läbi, mitte „punase joonena", nagu tavatseme ütelda, vaid sini-must-valge joonena ühendav rahvusideoloogiline side. Kogu kava peaks olema rangelt, kuid meeldivalt rahvuslik, nii sisult kui vormilt. Seda kohustab ESTO kui ai-jiuke vabade eestlaste suurüritus vabas maailmas. See peaks olema haarav, sütitav ja kauaks meeldejääv. Või nagu Aug. Kala vnmasel org. juhtide koosolekul spontaanselt tähendas: „See on tõsine asi!" See „tõsine asi" nõuab nüüd Kanada eesti organisatsioonidelt tõsist Suhtumist ja suurt püüdlust parima saavutamiseks. > Rääkides Ernst Idlaga pärast tema' suurt Valguspidu Stokholmis, leidsin et olime samal arvamisel. Midagi ei tohi jätta lootuse või juhuse pealej Iga detail peab olema läbi mõeldud ja kavandatud õigeaegselt, et vältida häirivaid üllatusi. Kui ESTO ettekanded jookseksid filmilinalt, oleks asi lihtne. Pane kõik sündmused filmile ideoloogiliselt läbimõeldult j a kronoloogiliselt õiges järjekorras. Sa võid läbi vaadata kogu kava 3—4 tunni jooksul. ESTO ettekanded kulgevad aga erinevates saalides ja erinevatel päevadel ~ Need tingimused ei võimalda pikka kava tõusvalt üles ehitada. Pikkade, vaheaegade tõttu haihtuvad eelmiste ettekannete muljed. Seepärast peaksid ka lühemad ettekanded olema terviklikud, et luua pidupäeva meeleolu. — Ebameeldiv valiejuhtum leidis aset ühel teatrietendusel Stokholmis; Lavastus oli mõõduka pikkusega— kaks tundi pius kaks 15 min. vaheaega. Seega lavastuse kogu kestvus kaks ja pool tundi, mis on väga, mõõdukas aeg suure lavastuse jaoks. Etenduse vältel avastasid aga ESTO majandusmehed, et baaris oli suur tagavara õlut veel joomata. Otsustati teine vaheaeg pikendada, et õlle tagavarasid vähendada. See tehti teatavaks publikule ja teine vaheaeg venis üle poole tunni, õlleklaasi juures arenes aga jutuajamine sõpradega, mis oli väljaspool nähtud näidendist, katkestades nähtud muljed ja häirides viimase vaatuse jälgimist. Kõik ettekanded peaksid olema si- ' suliselt tugeva kontrolli all. Sisutute ja kontroversiaalsete materjalide esitamine ESTO programmis peaks olema lubamatu. Eestlane tuleb ESTO üritustele lootusega saada sealt rahvuslikku elamust. Seda vajab eriti meie noorus, kes on arenemas mää-ravaks ja otsustavaks tuleviku ES-XO- de kujundamisel. Aeg — ürituste ajaline kestvus vajab juhtidelt erüist tähelepanu. Fil- ! mi- või televisiOoni-lavastajaile on „t.iming" see maagiUne sõna, mida jälgitakse suure hoolega nii detailtöös kui ka kogu lavastuses. Kui ettekande teisel poolel algavad /rahutud kella-vaatamised ja' enne ! lõppu lahkumised, siis on selle peamiseks põhjuseks mitte-küUaldaselt köitev ettekanne või liiga pikk programm. Varajased lahkujad häirivad esinejaid ja kohalejäävat publikut. Qlen hr; Kalaga samal arvamisel, et ESTO on t õ s i n e asi ja väärib väga tõsist suhtumist. Uus ESTO juhatus teeb kindlasti oma parima, et meie rahvuslik „olümpiaad" täiel määral õnnestuks, saavutades ülesseatud eesmärgid. ~ Nende lootustega, REIN ANDRE H. Rajamaa AABITS 3.50 ,H. Rajamaa EESTI ALGLUGEMIK I| 3.50 H; Rajamaa EESTI ALGLÜGEMIK II ............ 3.50 H. Rajamaa EESTL ALGLUGEMIK III .......... 3.50 H. Rajamaa EESTI LUGEMIK II 4.00 H. Jänes EESTI KEELE GRAMMATIKA 1.... 4.00 E. Muuk LÜHIKE EESTI KEELEÕPETUS L 4.50 EESTI KEELE HARJUTUSTIK T ................ 3.00 H. Jänes MEIE EMAKEEL II (E. keele ja stüli õpik) 4.00 H. Jänes MEIE'EMAKEEL III (E. keele õpik ühes harjutustega) 3.50 H. Michelson EESTI RADADEL (b) ................ 9.00 H. MichelsonEEStI RADADEL (k) ............... 11.00 A. Käjasaar EESTI MAATEADUS I (vihk) ...... 3.50 A. Kajasaar EESTI MAATEADUS II (vihk) .•..3.50 A.Kajäsaar EESTI MAATEADUS III (vihk) .. 3.50 •Raud EESTI KOOL AEGADE VOOLUSfl ....... 6.00 Raud EESTI KOOL AEGADE VOOLUS II ...... 12.00 J: Nigol KALLIS KODU 1.00 0. Luts KEVADE I ...v...............6.00 H. Michelson KODUMAALT VÕÕRSILE 10.00 E. Lindsaar KOMPANI POEG 1.00 KUIDAS TALLINN NIME SAI 3.00 ; K.Vaikla KULDNE TAMMETÕRU 3.Ö0 Manninen ETNOGRAAFILINE SÕNASTIK .... 6.60 LAULE MÄNGE VÄIKELASTELE (nootidega) 5.00 KODUKOOL NR. 2 1.50 T. Künnapas MEIE KODU&IAA 4.50 MINU PILDIRAAMAT 3.00 LASTEAIA RAAMAA 7.50 S. Raatmaa MINU KARU 5.IO A. Teder NAPOLEONI JÄLGEDES 2.50 H. Michelson NOORSOOTÖÖ RADADEL ........ 4.00" NOORTE LAULIK 4 oo Ü. Lehti PIKKE-MIKKE 1.50 K. Ristikivi SELLID 3.00 K. Ristikivi SEMUD 1 3*00 J. Kaup SÜGISE LAUL ..: 2 50 TUNNE EESTIT - EESTI RAHVASTIK I 400 TAMMINE RAHVAS ...j 350 E. Õun TSIRR ...... 450 USUÕPETUS KOOLIDELE JA KODULE 4'50 A. Mägi VALIMIK LUGEMIST USTELE 6 30 ÕPETA MIND LUGEMA 1 . 4 00 ÕPETA MIND LUGEMA II '500 H. Nõu 01-01 MIS JUHTUS 340 Postiga tellides raamatu hinnale lisandub saatekulu üügll „MEiE ELU" fdituses Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont, M4K 2R6 mj'jiiiiiBir!Tniii[ii«,,inir„
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, August 27, 1981 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1981-08-27 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E810827 |
Description
Title | 1981-08-27-06 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | „Meie Elu" nr. 32 (16«) 1981 Suunake oma annetused . COVENTRY („Mde Elu" kaastööliselt) ^ Mary Tamm, kes Bieb Londonis ja kelle vanem filmitäht Ta § i eriti k^ ^We'- Odessa tol- kaudu tulumaksuva!?^ mik") läbi, kus on jutlju aktuaalsest teemast — natsiroimari jälitk-niisest ühe juudiageritiiuri poolt pärast sõda. Müüd jooksis siiiises televisiobnis (ITV) reedeti pooletunnise ketvusega koomiline film > ,Misfits",(^Ebasobivad"), Selles filmis mängib peaosa Enn Tema -kohta kirjutab;„Coventry Evening Telegrap]i" * pealkirja all: ,,Aga tema nimi; 3otiib": „Teie võtte imetleda, nüks näitleja nimega nagu Enn Reitel ei mõtle seda muuta ja vahetada mingi tõmbava ivastu. Kuid shoti-päritolüga (!) näitleja, kes mängib ITV-s „EbasO|bivad" ei ole ' kunagi mõelnud sellele. ,,Mä ei leia, et sel oleks tähtsust. Publik harjub iga niriiega; Võtkem näiteks i Efrem SimbaÜst, noorem. Nime algupära seisneb faktis, et Enn sündis t orfäris, Dundee( linn Shoti-maal) läheduses, äga tema vanemad tülid Eestist, väike maa|Soome lähedal, okupeeritud venelaste poolt. — „Minu vanemad olid põgenikud ja ma tegelikult ei tea, mik^ nad valisid Shotimaa", ütleb Enn. Võimalik, et seal õli väike eesti ühiskond." Märkigem sünkohäl, et Shotimäal elab üldiselt vähe eestlasi, kuid pagulas-aastate algul Shotimaa pealinnas, Edinburghis,,; resijdeeris mõned aas» lad õp, 0. Gnadenteich( 1^52. avalates Kanadas) ja pidas seal jumalateenistusi kaasmaalastele. Nüüd vahest õp. Ai E. Aaviksaar Leicesterist sõidab Shotimaale ja peab seal jumalateenistust ühes kaasmaalase -farmis.- • „Tenia (Erm Reitel) lahkus Shpti-maalt Londoni, kui ta o^^ / tane, „Ma ei olnud kiiidelv kus London oli. Mõtlesin, et s€;e on kuskil Ameerika lähedal ja mul tuleb õppida taas uut keelt." Pärast kooliskäimist ta tegeles mitmesuguste töödega (kaasaarvatud jooksupoiss ühes filmiühingus ja jäätisemiiüjaEpso-mi hobuste-võidusõidu staadionil) enne kui sõbrad veensid, et katsetada näitlemisega. „Ma käisin kolm . aastat draama keskkoolis. Kui ma ; lahkusin sellest;, sain kohe Mänches- • teris Kuninglikus Vahetusteatris. (1976) koha." Tema televisiooni töö hõlmab „Goronation Streeti" (populaarne; aastaid jooksnud film inglise : töölisklassi elust!), ,,General Hospi-tal and Gribb". Hiljuti ta esines Laüncelot Gobbo osas „Vene€tsia kaupmehes" (Shakespeare). E. Reitel peaii ennast non-konfor-mistiks (usuline teisitimõtleja), kuid . mitte väga sõjakaks jä tema püüdluseks olevat ,,mitte omada mingitauahnust" (!). „See annab elus enam tasakaalu, selle asemel, et joosta vikerkaare suunas." ' ' Nii noore eesti filminäitleja^ elu-kreedo ^ühe inglise ajalehe teatel. — STende ridade kirjutaja Vaatas hiljuti Enn Reiteli mängu televisioonis. Inglise keel oli tal ilma //välismaalase" aktsendita ja mäng sädelev ja vai- • mukää. Noormees (filmis ,,Skinneri" nime all) tunneb ilmselt inglise töölisklassi mentaliteeti ja siin ta oma kaassemuga („Oscar") andsid suurepärase pildi, kuidas kaks tööliis-klassi noort („ebasobiyad") tõmbasid alt rikast restorajiiomanikkü. Enn Reiteli eesti keele oskus ei õle teada. Mary (Maret) Tamni on kuna^ gi käinud Bradfordi eesti täienduskoolis. NEEME JÄRVI TULEB:'. eiRMINGHAMi 1 - Nagu Birminghami sümfooniaorkestri reklamibülletään teatab, tuleb eestlasest dirigent Meeme; Järvi (inglased hääldavad: Niim Jaavi!), kes eluneb nüüd ÜSA-s, 26. novembril Birminghami (teine linn Londoni järele šuuruselt| ja tuleval aastal (18. märtsil) külälfsdrrigendina. Esimesel korral Neeme Järvi dirigeerib Tshai-kovski „Manfred sümfooniat", teisel korral Shoitakovitshi 4-dat sümfoo-njr!/ Ka\:rkühav?It'Neeme Järvi diri-i Eesti mitleja Em Edtdo . Kuna Leicester (suurem eestlaste keskus) ja Coventry (eluneb paarkümmend eestlast) õn Birminghami läheduses, siis kuuldavasti Leicesteri Eesti Maja tahab organiseerida eri-geerib Inglismaal kolme kontserti. Viimase aeg ja muusikajSala on läh-tisedv-;;; •-''] bussi kontserdipäevalks. Kä kohalik televisiooniühing (ITV) on tundnud huvi eestlasest dirigendi vastu ja otsinud kontakti LEM-i esimehe V. Neeme Järvi juhatas Birminghami sümfooniaorkestrit yiimati 1971. a. jaanuaris. Siis Oli tal kavas samuti vene klassikud (Tähaikovski ja Hat-chaturian). Eestlasist olid kohal kolm inimest. Kavalehel olid inglased Neeme Järvi nime vusserdanud ,„Naemi Yarvi^ks". Ühes siinses inglise ajalehes on toodud lõbus i lugu Birminghami sümfooniaorkestri peadiFektori Ed, Smithi kohtumisest Neeme Järviga New Jersey's (USA-s). Eestlase (Neeme Järvi) esimesed sõnad oltnud: „See on tore, tore." Neeme Järvi vaadanud kogu aeg muusikadirektori lipsu, öeldes selle juures: ,£stonia." — „Ma, kandsin lipsu, mille värvideks sini^must-valge, vana Eesti lipuvärvid. Ma kunagi ei kavatsenud seda ja ei teadnud sedagi, et ta räägib inglise keelt. Mul oli õnne Neeme Järvi saamiseks kontserdiks/' EESTIAIMELlSTE RAAMATUTE /ai; i9. augustil veeres veidi enne keskpäeva Seedrioru Peamaja ette bussitäis rahvast.' ^ Meed olid Hamiltoni eesti pensionärid eesotsas nende klubi esinaise proua Kleineriga. Vastas olid neil Seedrioru! elunevad pensionärid ja muud siinsed suvitajad. Hamiltoni inimesi öli 40 ümber. ühiselt käidi meie langenuid austamas ausamba juures, kus' proua Reio pidas lühikese südamliku palvuse ning härra Voode pidas sisuka kõne, kui proua Voode pani lillekimbu ausamba jalale. Hiljem oldi koos Peamajas ühises einelauas, mille korraldasid kiilalis" test perenaised koos Seedrioru daamidega. Peeti tervituskõnesid, lasti elada paaril daamil, kellel oli parajasti sünnipäev, ning lauldi ühislaule klaveri saatel, nagu „Kui Kungla rahvas", „Mu kuldne kodukotus" ja teisi. Meeleolu oli kõigil hea ja rõõmus. Jäi mulje, et'külalised jäid väljasõiduga rahule, nagu ka Seedrioru pensionärid, kellel ka kavas Hamiltoni rahva eeskujul oma klubi äsuta- • rniue.'-^ • : On meeldiv nimetada ESTO pidustusi, vabade eestlaste olümpiaadiks. Meil ei ole Olümpia linna Kronose-mäel, kuid meie rahvuslikud „olüm-piamängud" Torontos, Baltimores ja Stokholmis tõid kokku palju tuhandeid eesti noori ja vanu ning äratasiÖ tähelepanu ja imetlust meie külaliste seas. Ei ole kahtlust, et ESTO 84 mängud kujunevad sügavamaks ja haaravamaks kui kõik eelmised. On ju saadud eelmistelt mängudelt palju kasulikke kogemusi, on .kindlasti ka kogetud eksimusi, mis peaksid olema tulevikus välditavad. Meil on olnud enne ESTCt palju rahvusliku sisuga pidustusi ~ küll Kanadas,. USA-s, Austraalias ja Euroopas, kuid need pole haaranud vaba eestlaskonda alobaalses ulatuses. • • . ^ . . • . • • Kui see Jdee kuulub ainult Robert Kreemile isiklikult, siis võime teda selle eest.ainult tänada. Ta ^võinuks sellega palju aastaid tagasi välja tui- Asukoha valiku esimene ring — Kanada,/USA, Rootsi—- on nüüd läbi. Pärast pikemaid kaalumisl, organisatsioonide koosolekuid ja sõnavõtte ajakirjanduses ESTO 84 üle, oh valik langenud uuesti Torontole. Se.e valik ei ole mitte juubeldamiseks to-rontolastele. See valik toob suure.kohus tuste-koor ma Kanada eesti organisatsioonidele, eriti aga nende juh- •-vi: Nagu A.V. (A. Vares) .,Eesti les" kirjutab^ ilmus neil päevil raamat: „Catalogue of Books and Perio-dicals on Estonia in the Eiritish Lib-rary Reference Division" complied by Salme Pruuden. See omapärane raamat on 309 tihedalt täištrükitüd lehekülgi ja sisaldab teoste ja autorite nimesid raamatutest ja ajakirjadest, milledes käsitletakse Balti riike ja .eriti Eestit. Sisu haarab Balti riike üldiselt. Siis Eesti maad, rahvast, põhiseadust ja Valitsust.. Arheoloogiat, ajalugü> kirikut, usku, haridust, ,keelt, rahvaluulet, kunsti, raamatuid, arhitektuuri, teatreiÜ, muusikat, põllumajandust, arstiteadust ja sporti. Kõik need peatükid jagunevad alajaotusteks, kus mainitakse mitmesugustest rahvustest autoreid ja paljudes keelates, nende teoseid, mis Eesti kohta on kirjutatud, alates keskajast kuni praeguse ajani, juureärvatud'ka peale Eesti okut)eerimist Eesti autoreid ja nende teoseid. Olgu mainitud, et Briti Raamatukogu, kus Salme Pruden töötas ja oma teose koostamiseks mätei^jali kogus, on üks maailma suuremaid, kus riiulite pikkust on 110 miili ja raamatuid mitukümmend miljonit. Mag. Salme Pruuden algas selle hiigla raamatukogus oma teadxislikku uurimistööd veebruaris 1975. ar Viienda tööaasta alguses hakkas tekkima mure, millest ta ise jutustab: ,-Kuigi kaugelt suurem osa tööd liäis olevat selja taga, seisis ometi ees veel suur hulk. Arvestades oma aastaid,, tekkis paratamatult küsimus: kas suudan selle töö lõpetada? Olin seepärast väga õnnelik, kui leidsin usuteadlases mag. Salme Aarean-di's abilise, kes tasuta tööjõuna oli nõus kaks päeva nädalas pifhendama minu tööle. Nüüd teadsin; et minu töo ei lähe kaduma, vaid selle viib Salme Aareandi lõpule,; kui minust ei peaks olema selle tegejat... Minu rahustuseks on see, et Salme Aareandi töötas suure huviga ja saanud sellest tõuke, jätkab nüüd tööd Briti lugemissaalis, kus ta uurib veneusu tulekut, 'ja/venestamise algust Eestis möödunud sajandi teisel poolel." Pag^laspoliitikuid ja teadlasi õn alati võlunud Briti muuseumi rikkalik raamatukogu. Nii kirjutab N. K. Krupskajay Lenini lesk, oma memuaarides pagulasaastate (1902— 1903) kohta Londonis: „Vladimir II-jiitsch uuris ka Londonis. Ta ei käinud muuseumides — mõtlen harilikes muuseumides, ka mitte Briti Muuseuniis, kus ta veetis poole oma ajast, mitte võlutud muuseumist kui /sellisest, vaid maailma rikkalikumast • raamatukogust ja vahenditelt, mis ; võimaldasid uurimistööd." Samuti tekib küsimus, kas ilma Briti muu- 1 seumi raamatukoguta Karl Marx oleks kirjutanud oma poMhilist piib- V lit „Kapital" 1. köide (1867), kj} ta elas poHitilise vpõgenikuna Londonis, Soho vaeses linnaosas (Dean Street). ESTO ei ole suvepidu üheks suveks. See.'on meie „olümpiaad", suurpidustus neljaks aastaks, ESTO on pühendatud meie rahvuslikule vabadusele, kultuurile, ilule ja tellisele..— Uuel ESTO juhatusel seisab ees suur ülesanne — teha paremini eelmistest või vähemasti-vältida varem- • tehtud vigu. / Jälgides lavastaja-pilguga eelmisi pidustusi, on heameel tunnistada, et suur progress on teostunud juhtide •seas. Rahvatantsijad, võimlejad, koorid, skaudid, gaidid — kõik on palju õppinud ja oma võimeid täiendanud. Kõikjal valitses distsipliin, iga üksik andis oma parima. Kui aga jälgisid kogu programmi, tabasid vajakuid. ÜksTkud esinemised ei haakunud kokku, et moodustada ühtset ja tõusvat kogukava. -r Kava, millest peaks käima läbi, mitte „punase joonena", nagu tavatseme ütelda, vaid sini-must-valge joonena ühendav rahvusideoloogiline side. Kogu kava peaks olema rangelt, kuid meeldivalt rahvuslik, nii sisult kui vormilt. Seda kohustab ESTO kui ai-jiuke vabade eestlaste suurüritus vabas maailmas. See peaks olema haarav, sütitav ja kauaks meeldejääv. Või nagu Aug. Kala vnmasel org. juhtide koosolekul spontaanselt tähendas: „See on tõsine asi!" See „tõsine asi" nõuab nüüd Kanada eesti organisatsioonidelt tõsist Suhtumist ja suurt püüdlust parima saavutamiseks. > Rääkides Ernst Idlaga pärast tema' suurt Valguspidu Stokholmis, leidsin et olime samal arvamisel. Midagi ei tohi jätta lootuse või juhuse pealej Iga detail peab olema läbi mõeldud ja kavandatud õigeaegselt, et vältida häirivaid üllatusi. Kui ESTO ettekanded jookseksid filmilinalt, oleks asi lihtne. Pane kõik sündmused filmile ideoloogiliselt läbimõeldult j a kronoloogiliselt õiges järjekorras. Sa võid läbi vaadata kogu kava 3—4 tunni jooksul. ESTO ettekanded kulgevad aga erinevates saalides ja erinevatel päevadel ~ Need tingimused ei võimalda pikka kava tõusvalt üles ehitada. Pikkade, vaheaegade tõttu haihtuvad eelmiste ettekannete muljed. Seepärast peaksid ka lühemad ettekanded olema terviklikud, et luua pidupäeva meeleolu. — Ebameeldiv valiejuhtum leidis aset ühel teatrietendusel Stokholmis; Lavastus oli mõõduka pikkusega— kaks tundi pius kaks 15 min. vaheaega. Seega lavastuse kogu kestvus kaks ja pool tundi, mis on väga, mõõdukas aeg suure lavastuse jaoks. Etenduse vältel avastasid aga ESTO majandusmehed, et baaris oli suur tagavara õlut veel joomata. Otsustati teine vaheaeg pikendada, et õlle tagavarasid vähendada. See tehti teatavaks publikule ja teine vaheaeg venis üle poole tunni, õlleklaasi juures arenes aga jutuajamine sõpradega, mis oli väljaspool nähtud näidendist, katkestades nähtud muljed ja häirides viimase vaatuse jälgimist. Kõik ettekanded peaksid olema si- ' suliselt tugeva kontrolli all. Sisutute ja kontroversiaalsete materjalide esitamine ESTO programmis peaks olema lubamatu. Eestlane tuleb ESTO üritustele lootusega saada sealt rahvuslikku elamust. Seda vajab eriti meie noorus, kes on arenemas mää-ravaks ja otsustavaks tuleviku ES-XO- de kujundamisel. Aeg — ürituste ajaline kestvus vajab juhtidelt erüist tähelepanu. Fil- ! mi- või televisiOoni-lavastajaile on „t.iming" see maagiUne sõna, mida jälgitakse suure hoolega nii detailtöös kui ka kogu lavastuses. Kui ettekande teisel poolel algavad /rahutud kella-vaatamised ja' enne ! lõppu lahkumised, siis on selle peamiseks põhjuseks mitte-küUaldaselt köitev ettekanne või liiga pikk programm. Varajased lahkujad häirivad esinejaid ja kohalejäävat publikut. Qlen hr; Kalaga samal arvamisel, et ESTO on t õ s i n e asi ja väärib väga tõsist suhtumist. Uus ESTO juhatus teeb kindlasti oma parima, et meie rahvuslik „olümpiaad" täiel määral õnnestuks, saavutades ülesseatud eesmärgid. ~ Nende lootustega, REIN ANDRE H. Rajamaa AABITS 3.50 ,H. Rajamaa EESTI ALGLUGEMIK I| 3.50 H; Rajamaa EESTI ALGLÜGEMIK II ............ 3.50 H. Rajamaa EESTL ALGLUGEMIK III .......... 3.50 H. Rajamaa EESTI LUGEMIK II 4.00 H. Jänes EESTI KEELE GRAMMATIKA 1.... 4.00 E. Muuk LÜHIKE EESTI KEELEÕPETUS L 4.50 EESTI KEELE HARJUTUSTIK T ................ 3.00 H. Jänes MEIE EMAKEEL II (E. keele ja stüli õpik) 4.00 H. Jänes MEIE'EMAKEEL III (E. keele õpik ühes harjutustega) 3.50 H. Michelson EESTI RADADEL (b) ................ 9.00 H. MichelsonEEStI RADADEL (k) ............... 11.00 A. Käjasaar EESTI MAATEADUS I (vihk) ...... 3.50 A. Kajasaar EESTI MAATEADUS II (vihk) .•..3.50 A.Kajäsaar EESTI MAATEADUS III (vihk) .. 3.50 •Raud EESTI KOOL AEGADE VOOLUSfl ....... 6.00 Raud EESTI KOOL AEGADE VOOLUS II ...... 12.00 J: Nigol KALLIS KODU 1.00 0. Luts KEVADE I ...v...............6.00 H. Michelson KODUMAALT VÕÕRSILE 10.00 E. Lindsaar KOMPANI POEG 1.00 KUIDAS TALLINN NIME SAI 3.00 ; K.Vaikla KULDNE TAMMETÕRU 3.Ö0 Manninen ETNOGRAAFILINE SÕNASTIK .... 6.60 LAULE MÄNGE VÄIKELASTELE (nootidega) 5.00 KODUKOOL NR. 2 1.50 T. Künnapas MEIE KODU&IAA 4.50 MINU PILDIRAAMAT 3.00 LASTEAIA RAAMAA 7.50 S. Raatmaa MINU KARU 5.IO A. Teder NAPOLEONI JÄLGEDES 2.50 H. Michelson NOORSOOTÖÖ RADADEL ........ 4.00" NOORTE LAULIK 4 oo Ü. Lehti PIKKE-MIKKE 1.50 K. Ristikivi SELLID 3.00 K. Ristikivi SEMUD 1 3*00 J. Kaup SÜGISE LAUL ..: 2 50 TUNNE EESTIT - EESTI RAHVASTIK I 400 TAMMINE RAHVAS ...j 350 E. Õun TSIRR ...... 450 USUÕPETUS KOOLIDELE JA KODULE 4'50 A. Mägi VALIMIK LUGEMIST USTELE 6 30 ÕPETA MIND LUGEMA 1 . 4 00 ÕPETA MIND LUGEMA II '500 H. Nõu 01-01 MIS JUHTUS 340 Postiga tellides raamatu hinnale lisandub saatekulu üügll „MEiE ELU" fdituses Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont, M4K 2R6 mj'jiiiiiBir!Tniii[ii«,,inir„ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-08-27-06