Meie Elu = Our life, August 27, 1981

              MM ^1
„Meie Elu" rir. 32 (1643) 1981
amaEBsooBsmtB
se
Publlshedby Estonian PublishingGo. Toronto Ltd., Esto­nian
Hoiise, 958 Bröadview Ave., TorohtO; Ont.
M Tel. 466-0951;
Toimetajad: H. Rebane ja S. ¥eidenbaum. Toii
Yorgis B . Parmi^g, 473 Luhmann Dr., New Milford/ N.I.,
USA. Tel; (201) 262-0773. .
,,MEIE ELU" väljaandjaks Oli'Eesti Ki^^^^^
Asut.A.Weileri algatusel 1950.
,,MeieiElu'' toimetus ja talitus Eesti M
Ave., Toronto; Ont. M4K 2R6
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmiEe igal tööp
-5 p.l., esniasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 õ.
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas — 1 a.
.00, 3k. l; ÜSÄ-sse--^ 1 a. 1^^^^
1.50; Ülemeremaadesse: l a. 6 k. $18.00, 3
.00. Kirippstilisa Kanadas: 1 a. $14.50, 6 k. $7.25. Kiri-ja
iennuppstilisa USA-sse :1a; $16.50, 6 k. |8;25. Lenno-postilisa
iilelmerqma^desse: I a. $32.75, 6 k. 116.
Üksiknumber—.55^. j
Kuulutušhinnad: 1 toll ühel veerul: esil
S4.50, kuulutuste küljel $4.25. '
köietantsija
- POUimiSTE VASTU-lUDEVABA
ija-Lõunci dialoog Ida-Lään®
pinge varjus r
CoiscMchimg (Canadian) Institute on Public Äffairs (CIFÄ), mil-le
üheks direktoriks on Valve Andre, on nii siseriiklike k;ui ka rah­vusvaheliste
probleemide j?i vaba inõttevahetuse foorum. Asutatud
193La., pühitses Instituut tänavu oma 50. juubeliaastapäeva rah-konverentsiga.
f_ ALTAF GAUHAR — „South" pea­toimetaja;
Third World FoundatioiVi
(UiK.) peasekretär:
,;Kolhias Maailm peab nägema ja
tõlgendama USA "ja USSR'i poliitikat
nende rahvuslike huvide valguses nii
regionaalselt kui globaalselt. Kolmas
Maailm peab valima tee, kalkuleeri­des,
kuidas parimini edutada nende"
omi poliitilisi ja majanduslikke hü­vesid."
DONAB 0. MILLS >- Jamaican
Permanent Mission to UN:
^/Põhja-Lääne eduka dialoogi alu­seks
011 mõistmine ja arusaamine
illlllllliillllilllllilillllllilllliiiliiHlillf
©
ÜSA-s oli lennukontrollerite streik.
Kliid president likvideeris selle paari
. päevaga ja lennuliinid liikusid peagu
takistusteta. Kanadas samal ajal ei
>Glnud lennukontrollerite streiki.
Kuid lennuühendused aeti kontrolle­rite
poolt segi. Lennukite väljümised
viibisid tundide kaupa, ühendused
USÄ-ga katkesid ja idarannikul asuv
rahvusvaheline lennujaam Gänderis
katkestas üle Atlandi lennud täiesti.
Kerkib küsimusj milline on vahe
kabe maa, Kanada ja USA vahel.
Kuidas sai USA oma kriisist üle ja
Kanada libises kriisi ilma kriisita?
Vahe on selles, et USÄ-s puudub sea­duse
alusel riigiteenijatel õigus strei­kida
ja streigile isegi sümpatiseeri-da.
President Reagan leidis, et Valit­suse
kohus on seaduse täitmist jälgi-da,
president andis kontrolleritele^
korralduse 48 tunni jooksul tööle il­muda.
Kui korraldus jääb täitmata
vabanevad streikijad ametist ja an­takse
kohtu alla. Nii ka sündis: 11.000
lennukontrollerit said vabastamise
teated ja üksikud anti prokuröri kor-raldusse
karistusprotsessi alustami­seks.
Kanadas oma USA kolleegidele
sümpatiseerivad lennukontrollerid
alustasid siinpoolset ItÖötakistust,
•keeldusid USA leniiukit^ lähtumist
Juhtimast ja ajasid Ganderi lennu-rüumi
segi ja muutsid õhuruumi
kaoseks. Siit selgubki põhiline vahe
kahe maa, Kanada ja USA vahel.
President Reagan ütles: „PoIe te­gemist
mingi streigiga! Kui ön ole-m.
as seadus, mis keelab riigite^nistu-jail
streikida oma tööandja 4- USA
rahva vastu." Administratsiooh Was­hingtonis
tugines selgelt defineeritud
seadustele/ mis ütlevad: „Keskvalit=
suse administratsiooni alla kuuluvad
riigiteenijad ei oma õigust oiTpa töö­kohtadele,
kui nad streigivad keskva­litsus^,
kui tööandja ja antud ameti­vande
vastu mitte streikida."
Kanada postiteentjate stresi
nõudeid paljud, et valitsus annab
seadluse, mis sünnib postiteenijad
oma töö juurde tagasi. Sellele reagee­ris
keskvalitsus Ottawas, et sellisel
seadusel pole mingit mõtet: postitee­nijad
ei täida seda korraldust niikui­nii.
See ongi vahe kahe valitsuse va­hel
Washingtonis ja Ottawas. Selli­sest
suhtumisest tuli ka segadus Ka­nada
õhuruumis. Washingtonis on
tugev valitsus, Ottawas puudub valit=
susel usk isegi enda teguvõimesse.
Ottawas on valitsuse seadusandlu­sega
antud võim unioonide kätte il­ma,
et avalikud ja rahva huvid oleks
kaitstud. Washingtonis on töötajas­konnale
antud Õigus enda eest kosta,
kuid valitsusele on jäänud täidesaa­tev
võim üldsuse huvide kaitsmisel.
USÄ-s on jääcivustatud põhimõte, et
igas töötülis on kaks poolt: riik ja
töötajad. Kanadas on organiseeritud
tööliskond saanud kõikvõimsaks ja
kakskümmend neli miljonit Jnimest
keskvalitsusega eesotsas ei oma min»
git õigust. Oleks see teisiti, ei saaks
toimuda sellised töötäkistused, nagis
oli seda postiteeni jäte streik.
See tasakaalutus õigustes tuleb Ka­nadas
parandada. Tuleb seadusandli­kult
luua olukord,; kus riiklikud ja
iihiskondlikud huvid oleksid kaits­tud
organiseeritud tööliskonna vastu.
Ilma selleta kestab ka tulevikus olu­kord^
kus organiseeritud vähemus
sunnib omahuvid peale organiseeri­mata
töötavale enamusele viimase ja
kogu rahva kulu ja kirjadega.
Kiii see olukord luuakse, siis mõt­leb
ka organiseeritud tööliskond
kaks korda, enne kui ta streikima lä­heb^
Sellest tuleneb ka, et üks inflat­siooniline
tegur on pidurid peale saa­nud.
Kuid tähtsam on see, et valitsus
end jälle võimu juures olevana tun­neb
ja et valitsusel ei tarvitseks kar­ta,
et tööliskond tema seaduslikus
ei
ll!lllllllillllllltI]llllllllllllllil!liltllllJI!i!!lilliillH
• . - .• •
<5>
S;0. kaks muinasjuttu S. Maasi raamatust ,,the^^^^M
. Painters: and other Estonian Folk Taies", •.
> vahel kandlepalad
Hind $5.50. Postiga tellides pluss saatekulu
958 Broädvlew Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
On enneaegne osutada tähtsust 2 Liibüa sõjalennuki allatulista-misele
Vahemere koha! USA F-14 voltluslennukite poolt. Kuid
kahtlemata on sellega alanud uus ajastu, sest senini on USA laevu
kaaperdatud ilma, ^^t need oleks osutanud vastupanu. Müüd aga
tulistasid USA lennukid kallaletungijatele vastu ja hävitasid mõle­mad
Liibüa vene päritoluga sõjalennukid oma võimsate Sidervk^in-der
rakettidegiai. On oluline sellejuures märkida, et USA F-14 võit-luslennukid
ei olnud Liibüa poolt oma territoriaalveteks tunnista­tud
õhuruumis mitte juhuslikult, vaid nad olid pärit USA suurelt
lennukitekandjalt Nimitz'alt, mis so koos USA
Iga Vahemeire. selles osaso
olukord ei ole nn lihtne, nagu see al­gul
ehk paistab. Liibüa kolonelist
diktaator Quadafi on vaba maailma
terroriseerinud juba aastaid. Liibüa
on ainult ca 3 miljonilise elanikkon­naga
väikeriik, kuid omab tohutu
suuri õliallikaid ja on selle tõttu üks
rikkamaid riike. Õlist saadud tohutu
suured summad kulutab Liibüa so­veti
päritoluga relvade ostmiseks..
Liibüa diktaator kulutab /ka suuri
summasid terrorismile ja Liibüa ter­roristid
teotsevad kõikides riikides.
Möödunud talvel saatis ÜSA oma
maalt välja kõik Liibüa diplomaadid,
kes pidid organiseerima terroriakte
ÜSA pinnal. 'Arvatakse, et isegi
paavst John Paul II tulistaja teotses
Liibüa rahadega.
Qn oluline veel, et Süüria ja Iis­raeli
konfliiktis oli Liibüa üks agara­matest
Süüria toetajatest relvadega.
Liibüa on pidevas tülis kõikide oma
naabritega. Kuid eriti halvad dn Lii­büa
ja tema suure ja võimsa naabri
Egiptuse ja ka* Sudani: vahekorrad.
OLUKOMIAD MUUTUVÄB
Teatavasti viibis alles hiljuti Egip­tuse
president A. Sadat USA-s, kus
sõlmiti mitmeid kokkuleppeid ja
Egiptus ja ÜSA seisavad sõpruse va­hekorras.
Olgu veel märgitud, et al­les
kuu aeg tagasi oli Vahemeri nii­võrd
rahulikuks mereks, et Briti
troonipärija Charles pidas seal suu­re
j ahtlaevaBritanniaiga oma mesi­nädalaid
ja võeti ,EgLptuse presidendi
A. Sadati poolt kõigi kuninglikkude-tseremoonia
reeglite kohaselt vastu.
On tuntud tõsiasjaks, et monarhide •
sõbralikkudele külastusretketele
, järgnevad suured sündmused.
Sõvetipoolsed Araabia riigid teevad
:suurt kisa ja kära, et USA lennukid
on Liibüa territoriaalvetes hävitanud
2 Liibüa lennukit. Tulevik näitab, et
kas see on ainult torm veeklaasis või
järgnevad sellele Soveti poolt vasta­vad
tasumisaktid. -
Sündmus ise leidis aset ajal, kus
mõlemad suurte võimude juhid viibi­vad
puhkusel. Ronald Reagan omas
KaJifornia mõisas ja sündmust peeti
_ nii tähtsusetuks, et presidenti ei ära­tatud,
vaid ta sai sündmusest teada
alles 6 tundi hiljem. L.Brezhnev vii­bis
Krimmis puhkusel, kuid tema
juures olid nõupidamisel mitmed
Ida-Euroopä satelliitide juhid arva­tud
kaasa Poola kompartei juht S.
Kania. Ootame ja vaatame, mis tuleb
Vahejuhtum on erakordne ja võib
omada pöördelist tähtsust selle tõt­tu,
et senini ei ole ÜSA mere--.ja
õhujõud paljude provokatsioonide
puhul vastu tulistanud. Pärast Teist
maailmasõda on paljud ÜSA mitme­suguseid
sõja- ja vaatluslaevu koos
meeskonnaga kommunistlikkude rii­kide
poolt kaaperdatud ilma, et tasu-misaktsioone
oleks ette võetud- Iraa­nis
oU USA saatkond isegi vangis. .
Seekordne kahe ÜSA sõjalennukite­le
kallaletungiva soveti päritoluga sõ­jalennuki
allatulistamineSidra lahes
95 kilomeetrit Liibüa kaldast on see-:
ga nagu uue olukorra ja ajastu algus,
ms USA sõjajõud tahavad avalikult
näidata, et nad ei talu enam selliseid
provokatsioone ja tulistavad vastu.
Küsimuse teeb veel selgemaks''4-
jaolu, et president Ronald Reagan ol­les
puhkusel oma Kalifornia mäges-tikus
asuvas mõisas teatas- ef siin ei
olnud tegemist lendurite oma algatu­sega
ja ainult juhusega. See oli tema
korraldus, et ÜSA 6. laevastik soori­tas
Vahemeres Sidra lahe vahetus lä-
• heduses Oma manöövreid ja see oli
presidendi korraldus, et kui tungi­takse
kallale USA sõjalaevadele või
lennukitele, siis need tulistavad vas­tu.
Juhtuski Fentagoni rapordi ko­haselt
nii, et kaks soveti päritoluga
Liibüa sõjalennukit tungisid seallen-daivatele
kahele ÜSA F-14 võitluslen-nükile
kallale. Üks isegi tulistas ÜSA
F-14 suunas välja oma vene pärilolii-
! ga ,,atoH" õhutõrje raketi ning teine
: Liibüa lennuk avas USA lennukitele
^ tule pardarelvadest. Rohkem nad ei
; suutnud teha, sest siis tabasid neid
' USA lennukitelt väljatulistatud „Si'-
tderwinder" suure tulejõuga raketid
Sündmusele annab juurde omapä­ra
Liibüa võimude käitumine pärast
vahejuhtumit. Liibüa teadete agen­tuur
algul ei teatanud; et kaks nende
lennukit ;hävitati. Teatati -ainult, et 8
USA sõj alennukit tungisid nende ka­hele
lennukile kallale, kusjuures üks
USA sõjalennuk hävitati. Nad isegi
märkisid, et Liibüa võimud bn leid­nud
USA lennuki riismed. Kuid ÜSA
eitab, et USA lennukeid oleks hukku-nudv.
:
USA avaldas diplomaatiliste kana­lite
kaudu •väljut protesti, et Liibüa
- lennukid tungisid nende lennukitele
kallale ja selle tõttu ÜSA lennukid
olid sunnitud vastu tulistama, mille
tõttu 2 Liibüa lennukit hävitati. Kuld ÄJK
Prescriptioitš ^ Patient Record System for Seniof Cit!z©E
iSr Kojutoomine
255 Morningside Avfe., West Hill, Ont. MtE 3E6 r - TEL. (416)
Ühenduses on jõud
Ave., Torointo, Ontari© M4K 2R6
465-4650,4654659
Päeval 10:00--3:00 (esmasp.—reedeni)
öhtül 5;3(>~8:00 (esmap. ja ndjap.)
Informatsiooiiä smh pangast lahtioleku aegadel.
Kõik uued laenud on laenuvõtja surma puhul
$30,000 ulatuses ja jäädava töövõimetuse puhul kindlustatud kuni
$10,(KK) ulatuses vastavalt Miidluštus® tingimus^^^
ja rentimine
CEfitSB
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9 29!-5054
Ghevette Malibu : , Corv^tte ^ Delta Eighty Eight
Camaro Monte Garlo Omega: Ninety EigM ^
Citation Caprice Cutläss Toronado
Cavalier Impala Qi^sjj^obile Chevy Trucks and Vans ;
)i 3. päeva
olid RONALD RITCHIE, end. kon-ser.
MP, York East, Toronto-; Impe-rial
Oil'i end/ Senior Vice President
ning praegu Senior Policy Advisdr of
the Investment Dealers Ass. of Cä-nada;
CIPA direktor; MIGÜEL S. S.
WIONCZEK (ei Colegio de Mexico)
Mehhikost ning GORDON THOMiP-SON
(Bell Northern Research).
See sessioon polnud kaugeltki nii
äge kui eelmise õhtu kokkupõrge Da-me
Xudith Hart'i ja Barbara Amieri
vahel, delegaatide poolt ja vastu kaa-sasekkumisel.
Kõik kolm esinejat käsitlesid rel-vastiimise
vahendamist, populatsioo­ni,
tehnoloogiat ja kommunikatsioo-ni
peamiselt Läänemaades, suures
laastus Lõuna arenevaid maid hoo­pis
ignoreerides. — Sisuka võrdleva
ülevaate majanduse ja tehnoloogia .
arengust Lääne-Euroopas ja Jaapa^
nis esitas R. Ritchie. Gordon Thomp-soni
kõne pearõhk oli tehnoloogia
progressil peamiselt Kanadas.
M. S. Wionczek ründas maailma .
„super-j6ude" relvastus-ivõidujooksu:
pärast, võimaliku aatomsõja hädaoh­tu
arvestades: ,;Emissibonid on liiga
suured, et neid ainult paiuikile-lastud '
või veel mitte erusolevate kindralite
hooleks usaldada. Kaalul (n kogu
inimkonna tulevik!" —
- Hiljem kõnelesid veel teeto
,KAS ON LOOTUST KÕIGE
VAESEMATEL MAADEL?"
BISHNODAT PERSAUD, Gommon-wealthSecretariat,
ÜJK., DUNSTAN
M. WAI, Woodrow Wilson Gentre for
International Scholars ja Rockefel-^
ler Tbundatioh'i xkonsültant Aafrika-
Araabiamaade ning OEGD osas ning
BERNARP WOOD, eksekutiiv-direk-tor,
North-South Institute, Kanada.
Kõnelejad esitasid võrdlemisi pes­simistliku
pildi tuleviku lootuste
osas.,
B. Persaud tõi drastilisi andmeid
miljonite kannatamisest alatoitluse
või koguni nälja tõttu. Samuti fakte
per capita sissetuleku kohta: rohkem
kui ipoole maailma elanikkonna (kaa­sa
arvatud Hiina) aastane töötasu on
alla 300.— dollari! Sealjuures on aga
madala sissetulekuga maadel kõige
kõrgem rahvaarvu juurdekasv!
D. M.Wai väitis, et isegi kõige
vaesemate maade (kolmekümnest on
kakskümmend üks Aafrikas) panus
maailma ökonoomiale oiji küllaltki
tõhus. See võiks olla veelgi suurem,
-kui nad oleksid suutelised jä tahte­lised
omavahel harmoneerima. Sage­li
on tegemist ka poliitilise visiooni
puudumisega kaugemate eesmärkide
taotlemisel.
B, Wood avaldas arvamist, et mitte
alati ei ela kõige vaesemad inimesed
kõige vaesemates maades j ä vastupi­di.
— ^Tänapäev on Kolimanda Maa­ilma
solidaarsuse test." — Tuleviku
osas kordas referent teema nimetust
ning lõpetas küsimusega: i,Kas QN
lootust?'^
' „F!NGED JA KONFLIKTID
• KOLMANDAS MAAILMAS"
oli laupäeva, l._ aug. hommikupoolse
loengute-sarja pealkiri. '
Sügavalt sisukas ja mõttetLhe dis­kussioon
oli väärikaks sissejuhatu­seks
konverentsi ühele huvitavamale
päevale. |
LUIS EGHEVERRIA ALVAREZ -
Mehhiko . president 1970^76; Direc-tor
General of the International
Gentre for the Third World (IGtV),
Mehhiko saadik ja UNESGO ekseku-tiiv-
nõukogu liige enne IGTW-d:
,,1975. aastal kuulus kolm igast nel­jast
inimesest n.n. „Kolmandasse
, Maailma". Need arvud teid ei ülla­ta.
Nimetan neid ainult selleks,, et
me ei unustaks, et 19 aasta pärast
Ühendriigid, Kanada, Lääne-Euroo-pa,
Jaapan, Austraalia ja Uus-Mere-maa
kokku moodustavad ainult 13%
maailma rahvastikust. Nõukogude
Liit koos IdanEuroopaga 7%. Ja üle­jäänud?
- - kaasaegne maailm peab
leidma retsepti teaduse-ja tehnoloo­gia
inkorporeerimiseks võitluseks vi­letsuse,
vaesuse; ning ökonoomse ja
. sõjalise jõu ebaõige kasutamise vas-
,tu."V :
Imperialismi kohta:
„Impeeriumid jagasid kontinente.
Winston Ghurchilli sõnade kohaselt;
„Kesk-Ida tükeldati ühe sigari ja
klaasi 'konjaki juures!" — Maailm on
ikka veel jagatud mõjutsoonidesse.
Kolmanda Maailma probleemid —
nii sisemised kui välised — on tõsi­sed,
. hädaohtlükud \ja mõjutavad
võrdselt kõiki kultuure ja ideoloo^
giaid." — L. E; Alvarez kõneles his­paania
'keeles.
rahvaste ja rahvuste erinevuste ja
põhiliste probleemide ning vajaduste
rahuldamiseks." —
' MAURIGE, M J P . — Parliamentary
Task Force on North-South Rela-tions;
Ganada's Rebtions with Latin"
America and the Garibbean allkomi-tee-
esimees:,
„New Economic Ordfer'i nõrkus
või pigem hädaohtlik kiusatus on sel­les,
et tavatsetakse kõik Kolmanda ' .
Maailma probledmid panna Lääne
industrialiseeritud maade süüks. Pal­jude
'Kolmanda Maailma raskuste
juured on neis endis!"
Moderaatorina toimis John Harb-ron
— GIPA eelmine president; vä-
I lispoliitiline analüütik. , .
„UUS MÕTLEMINE
WASHINGTONIS"
(„The New Thinking in Washington")
Konverentsi kauaoodatud kõrg-
. — Mitte-lõppeda-itahtva dis­kussiooni
juhiks oli H. j ä n MäcDo-nald
— York ülikooli president, GI­PA
direktor ja end. president..
Platformiie asusid konverentsijii-mekad
ameeriklased:
KENNETH ADELMAN — Poliit-
. teadlane. President Reagani transit-
'sioonimeeskonna (Transition Team)
liige välispoliitika ja riigikaitse alal. '
Kandidaat Reagani yälispoliitiine
nõuandja. Autor ja ajakrjanik (The
New York Times, The Washington
Post ^jne.). Äsja president Reagani
poolt määratud USA abiesindajaks
ÜN-i, tiitliga Ambassador Extraordi-nary
and Plenipotentiary.
Väga teadlik ja hästi informeeri­tud
Balti probleeimidest, ikestatud
rahvaste vabadustaotlusist kodumail
ja võõrsil ning kommunismi häda­ohust
ning levikust üldse. Lubas sa-mutilmõtlevate
eestlaste tervitusi
. isiklikult president Reaganile üle an- •
da. — Väljendusrikkalt ja sisukalt,
sõnalisi rünnakuid osavalt ja fakti­dega
varustatult pareerides, jäi Adel-man
igati olukorra peremeheks ka
siis, kui teisitimõtlejad vastupidist
püüdsid väita:
KOLONISATSIOON -„Parimini
edasijõudnud maad on need, kel va­rem
oli Läänega kontakt. Libeeria —
vaene Aafrika riik pole kunagi olnud
koloniseeritud — järelikult ei saa te­ma
majanduslikku viletsust, panna
kellegi teise arvele. Vastupidi: endi­selt
tohutu rikas Portugal ise kanna-
' tab praegu raskuste all. Kaasaegses
maailmas on kõige rohkem „kolöo-niaid"
Nõukogude Liidul orjastatud
riikide näol."- (Nimetades ka Balti
riike),.. -
VÄLISABI — „Enam ja enam
kontroversiaalne. - ÜSA-s president
Reagani administratsioon piirab
abistamisprogramme nii sees-, kui
võiboMa ka väljaspool. Edukad maad
on end ise üles töötanud (Hong
Kone:, Taiwan, Lõuna^Korea j.t.).
KOLMAS MAAILM - „Hodge^3od-ge!
—Kus on piirjooned? Kuhu kuu­luvad
ülalmainitud • arenenud maad
(Taiwan i.t.), OPEG'i maad?"- "
UUS MÕTLEMINE WASHINGTO­NIS
— „Ida—-Lääne vahekord on
peanrobleem. Alles selle vahekorra
valguses^ ja selgudes saab vaadelda
Põhja—Lõuna probleeme. USA ei
karda olla üksi ja võidelda oma
tõekspidamiste eest. Primaarne vaja­dus
on. taastata ma j aduslikku tasa­kaalu
ja sõjalist jõudu ning võima­likku
vaenlasest üleolekut."
Kenneth Adelman'i järel asus kõ­nepulti
teine Ameerika delegaat
HELMUT SONNENFELDT - 1944.
aastal Saksaniaalt Ameerikasse tul­nult,
asus pärast õpinguid 1952. a.
tööle Washingtonis' ÜSA valitsuse
juurfes USSR ja IdanEuroopa analüü­tikuna.
End. Senior Member of the
American National Security Gouncil.
' Nimekas poliitteadlane:
„01en vaatleja, ei-kellegi teenistu­ja
praegu, õpetlane, sügava imetluse­ga
president Reagani vastu. Jagan
veendunult tema seisukohta, et ei to­hi
olla tagasiminekut. Ameerika on
alla käinud, mõneti laostumise lävel
ning ta tuleb üles ehitada sõjaliselt,
(Järg. lk. 3)
ir.
maj5
rahvl
tuge|
kümj
mõtti
nud
seisi
ningl
leemi
on ,v
presi
Ärgu
kai ts
badu
da t
(USA
Hiin
maid
saan
du s
Se
,.Mul
siia 1
;,lcni
Ä.2
Võ
peal(
ne. \ |
,AJA)
OTV
oli U
le R|
lumi
Pieni
autoi
vanuj
nati(
Macl
ne'i
M(
(Küc1|
Kulli
tor,
küsid
saavi
misni
Nõul J
kott?'
tas
peak<
olemi
ne vJ
tud \|
rääkil
dade
Surn il
dc aul
kaasi
dik
täis.
posite
hingtj
ki pt]
bertal
tud sl
hab.
ennaa
Job
PearsI
kuid
wa
oli
igasuj
konv<
R.
ja Hi
ma V
R.
de L
kardi
sõita
bama
Sai
lõuna
G\v
loom
he a
:Edi
Jaapi
TO, \
R.
tarna
asem<
J. V
tarnis
n c m
ta. Id
Puh
„KAN
Kõr
M A
terna
sidqnt
IVA
vclop
denl;
välisp
1968-
rit Kl
JAC
Youth
rai R
Iva
tagas
ausus
da. L
lamisi
vesta
• Maai!
kogu^
ÜS(^ 0
m-i
kui 3
tan:\a
ma, gl