1981-08-27-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
MELMPÄEVAL, 27. AHJGU^^SL - flH^URSMY, mcmtij „Meie Elu" nr. 32 (1643) 1981
mi
I 3
Canadian General Electric Compa-
By Ltd. esitas oma ehitustöödele joo-nestüs-
ja mehaanika alade juhataja
i,eo Füuritsa „G. L. Phillippe Award
for Distingiüshed Public Servicet'au-liinna
kandidaadiks. Kandidaate kes
esitatakse GE kompaniidest kogu
maailmast,: oli tänavu 71. Vastava
tõendi andis Leo .Puuritsale ülö asepresident
ja osakonna peamänedzher
Pick Martin, tema tegevuse eest
skautluses viimane 26 aastat.
teo Fuurits ülendati skautmastriks
varsti parast Kanadasse Jõudmist
1954. a. Ja neli aastat oli eesti pea-skaüt
Kanadas. Tal on ! klassi Põhja^
tähe teenetemärk, Kanada kõrgem
teenetemärk ..Hõbetämmetõru"' Ja
Kanada 100 a. Juubeli puhul välja antud
medal. Lleo laurits on olnud tegev
eesti ühiskonnas
oiiBiianBiioHaiiGiiQiioiiBiigiiaitBiiintiisirQiiaiiaiiiiuoiioitQuiiiiQiiouDiioiiiiiion
D
5
e
I5s
5
§
5
õ
5
sg
a
S
1 a
a
1
s
5
ammu enne, kui Homo
Erectus ise tuld teha oskas, pidas
ta lugu küpsetatud toidust.
Niipea, kui maapind pärast met-satulikahju
niivõrd ära jahtuda
Vabaõfiu-köögi reinkarnat-sioon
ei toimunud aga mitte näiteks
muistsete ,;kodade", „praa-gude"
ehk„pinuköökide" — nende
kooniliselt üleslaotud; latti-
Jõekääru I^steSevekodiiskngetoti^ laupäeval lipud ja kasvandikud siirdusid oma kodudesse. Pidu- 1
likul lõputseremoonial tänati šuurevaevanä jai jagati välja auhinnad. Pildil Toronto Eesti jstais-seltsi
esinaine HdjoNpvek (vasakul) koos Silvi Pirn, Helki Sambla, DebbyLü-
.ähemalt suvekodust järgmises lehes.)
ii
oli jõudnud, et seal paljajalu dest suveköökide-näol, nagu neid
kõndida 'v^is (saksa kingsepa,
Adolf Dässleri paksu-tallalised
„Adidas"-sÖrkimiskingad tulid
tarvitusele alles vähemalt pool
miljonit aastat hiljem), hakkas
ta paraja kättejuhtuva kaikaga
sorima tuhas, kust tema tundlikud
sõõrmed haistsid küpsenud
liha ahvatlevat lõhna.
Elevante ja ninasarvikuid võis
vaevalt leiduda tuha ja süte alt,
kuid mi mõnigi metssea põrsas,
Muinas-Eestiski tunti, vaid tuli
suure ilmkäraga ja rikkalikus
vormikülluses. Statsionaarsete
tuleasemete kõrvale tekkisid
kantavad barbekjuud.
Ehkki moodne vabaõhu-kolle
muistse eesti koda-köögi kuju
omaks ei võtnud, on ta endale
ometi sellelt' oma nime saanud.
Võrreldes vana pinuköögi populaarset
nime, „praagu"; inglis-
' keelse „barbeque"-ga ei jää kel-u
t a -WBSiHl,.,'.
Leo Piiurits (paremal)
ia vastu võtmas/-
a augustil
J. m-mi
rikumõisast teoses
Eesti härra 50-tes aastates
eesti daamiga (SO-tes
Foto soovitav.'Kirjutada aadreissils
P.O. Box 447 West Hill, Ontario
,,M1E:2A7' • ^^V:
y
y 0 ? •sa
6S3-7S15 j a 6S3^8Si
#4
D l
XEW YORK (M.E.) - Idafanoiku
suuremad Võidupüha-Jaanipäeva pidustused
leidsid aset Long Islandil,
.ja •Lakewoodis. Esimeses oli kogunenud
üle paarisaja kaasjnaalase, kus
\ihmaNe ilma - tõttu "ettekanded toimusid
noorte su\'ekodu peahoones.
Eri]iselt austati dr! E: Rübeli algatu-.
sel püsti seisva aplodeeriva publiku
poolt noorte kauaaegset örkestrijuh-ti
Karl LinnasV. Teda tänati, et tä on
arvuka . hulga eesti noori •õpetanud
orkcsiraniideks,,.kes oma ansambliga'
on aasiaie kestel •sisustanud;Ey.aas-iapäc'\
i, ka I^ew:Yorgis suurtel ak-luslel,
LJ-. -ke;i,ksuve pi4us.tusi ja tei-:
• si ü r i t u s i , . ;' •. .,
Lakewoodis' oli nädal hiljen^ aktu- ^
se osas tublisti üle 300 isiku. Kõne-leiaks
oli noor ERKU esinduskogu
iiige Lembit PustrÖm. Järgnenud pidule
iäi umbes 200 külalist..Neid ülla-lati
teatega, et „ühe sünnipäeVaiap-se"
arvel on kõigile pidulistele tasuta.
. jook ja suupisled.!:- Seda varem olematut
,,kinki"' muidugi;kasutlatl ja,
lasli elada ^süniiipäeva omajat— kelleks
oma 55. eluaastaga osutus tuntud
-i^hi-luseiievõtja :Pühja New Je^
sevst Fieh. Morgeri: Nagu asjale^ä-hemal
seisjad,teadsid, lisada,pnR,.M.
selle jaanipaevalistele' tehtud žh|sti
katteks tasunud siis takewoodiE^sti
Maja einelauale ja baarile mõnituhat
dollarit. ' : • : • ' . y/- •'
Äkki tekib
teritavad kõrvu.
Väljast kostab kuljuste kõlinat ja
koerte haukumist.
Tüdrukud vaatavad üksteise otsa
ja punastavad. On jü jõulueelne aeg
ja kõik teed on kosjasõit jäid täis.
Kuuldub välisukse sagmat ja siis
köhatab keegi kõvasti köögis.
Lõpuks avaneb peretoa uks j a selle
lävel seisab tugeva kehaehitusega
Teddre Rein (Reinhold Birkhuhn),
oma paremates aastates ja parimas
riietuses plev talupoeg. Nüusariud ni-na>
pöördus tulija
tüdrukute poole:
' „Terre, terre!"
Tüdrukud
,,Terre jümmal infune!
Vahepeal tekib pfetuippa vaikus.
Tüdrukud töötavad! igaüks omaette
"suure õ h i n a g a k a k s tüdrukut kraa-sib
vülu, kporepudÜi raputaja töötab
otse vihaga/vokid löövad suitsu
ja kangaspUudel jookseb süstik ennenähtamatu
knrusega.
Teddre Rein nuuskab jälle nina —
põrandale, pühkides laigu pastlasja-laga
laiali. Sellega valmis, küsib ta
tüdrukutelt, kas ta saaks praosti
prouaga rääkida. Tüdrukud teevad
endid Reinu küsimust kil?edas töös
olles mitte kuulmakski. Lõpuks saadetakse
siiski seakaijüs Lüsu praosti
prouat kutsuma.
- Praosti proua tuleb varsti peretuppa,
kudumiselolev sukk käes. Ta OE
süütus ise, kes millestki ei tea:
v.,Terre, Teddre Rein!"^
Rein vastab kõige
viisakusega;
Praosti proua tähendab, et väi.
on vist Halb iltn.
Rein vastab, et ilm ja äri ei hooli
teineteisest.;: -;
Aga praosti proua on vilunud tegelane
selles mängus ja ei tõtta küsima,
et millirie äri? Ta küsib hoopis,
kuidas Reinu naise käsi käib
Rein jutustab lihe külaloo teise järele,
kõik selleks, et jmärkaTnatult
oma kaitsealuse noormehe juurde
tulla. Selleks noormeheks on „Kes-külla
Pertel-' (,Bartel mitten aus dem
Niimoodi tuuakse kordamööda
vaikus. Kõik M k tüdrukud ette, Leno kõige viimati,
kuna .temast arvatakse, et tema
on väljavalitu.
Niisugused diplomaatilised võtted
ja kõnekäänud toimuvad suurima
kannatlikkuse ja teravmeelsusega.
Lõpuks on kositav leitud. Isamees
hakkab nüüd väljasootavat kosilast
kirjeldama ja tema rikkust üles lugema.
Aga kõik sünnib jälle teravmeelse
naljaga segi — hobusel on ainult
üks silm, härjal ainult üks sarv,
adrad on roostetanud ja maja õlg-katus
loomadele ära söödetud.
(Siinkohal toob autor selgituseks,
et Liivimaal johtuvat sageli, et nia-jade
õlgkatuseid kasutatakse loomatoiduks,
kui on olnud halb heina- või
vilja-aasta või kui peremees on joodik).
Isamees peab oskama niisugust
ülemeelikust hästi serveerida/
Lõpuks võtab ta taskust viinapudeli,
valab selleset klaasi täis ja pakub
kositavale tüdrukule
Leno südames tekib suur heitlus.
Ta on noort Pärtlit küll sageli mä^
ganud. Pärtel on teda kirikus kaks
korda tervitanud. Ka on tä juba varemalt
saatnud ühe v^nanaise pinda
sondeerima. Pärtel on kõigiti vastuvõetav
- - pärineb h^ast tahipojape-rekonnast
ja i a l on hfeä hobune. Aga
milHne tüdruk annab oma jaasõna
kohe, ilma koketeerimata?
Jaa-sõhaks on, kui kositav tüdruk
isamehe pakutud vnna maitseb.
Äga Leno eputab ja puiklei). Isamees
peab tervelt pool timdi suhkru-
. ga magustatud viina headust kiitma.
'Alles siis suvatseb tüdruk viina mek-
, kida, ise seejuures nägu krimpsutades.
Isamees valab enesele terve
a 1
aa
g
aaa
S3@sesegid©d, uuendused ptarimd^-
i e A L L I M G •
0 0
-NEW YORK (M:E. Neeme;Jär-vi
juhatas äsja mitmel korral vahelduvalt
teiste kuulsate dirigentidega
šnnses Ceritral Pargis õhtuseid kontserte.
Igal õhtul on kuulajaskond olnud
kümnetesse tuhandetesse ulatuv,
mõnel korral kaugelt üle saja
tuhande. Kriitikalised retsensioonid
pressis on Järvile olnud soodsad.
Kõige pikemalt kirjutas temast sel-puhul
New Yorgi venekeelne ajaleht
„Vene, Uus Sõna". Muusikalise hinnangu
kõrval tõi see ajaleht ka pikema
ülevaate N. Järvi ja ta perekonna
lahkumisest N. Liidust. Kuigi N. Järvi
on teadaolevalt alati ennast esitlenud
eestlasena, ei ole see venekeelne
ajaleht 'üle poole lehekülje suuruses
artiklis pidanud vajali|iuks kordagi
seda niainida, märkides üksnes, et
„Järvi on elanud' Eestis ja lahkunud
N. Liidult" sel-ja-sel põhjusel... Et
s
5
1
5
5
s
S
5
S
S
s
s
s
D ss
a
m
§
Š
m
m
m
m
m
m
' 2
•5
2
m
m
5
5
5
•
5
5
g
õ
2
2
õ
m
5,.
m
m.
m
m
£
m
5
2
m
noor ürg-gasell, jänes V õ i rebane, lelek kahtlust, et Vnde nurja,
võis tulele jalgu jäänud olla ja tute'änelosakside väledad näpud
leekides hukkuda — kõik praetud
„rare",„medium" või *,well
done". Vali aina. Mõni, kes hau- •
tatud liha eelistas, tarvitses ainult
kaevata veidi sügavamale, et
jõuda mõne siili, koopa-ofava
või muti kallale, kes oma koopas
küpseks haudunud.
Tule säästmise ja lõpuks tule
tegemise ära õppinud, ei tarvitsenud
Inimesel enam loodusjõudude
kaasabi ootama jääda, vaid
ta võis juba oma suva kohaselt
kokakunsti harrastama hakata.
Saanud põlluharijaks ja hüljanud
oma nomaadi ^eluviisi, polnud
Inimesel, enani tarvidust
oma tuleaset järjest uuendada,
sest tuld hakati tegema alati
ühes paigas ja elupaiga ligi, kuni
lõpuks saabus aeg, kus tuleaset
asendas kolle elamu sees. Meie
kliimas sai see tulipunktiks, mille
ümber kogu pere oma jõude-tunde
veetis ja kus tähtsat' osa
hakkas etendama pere-ema, kelle
algatusel koldepaik hakkas arenema
otstarbekuse suunas. Selles
sajanditepikkuses protsessis
tulid lahtise kolde asemele algul
kaminad ja ahjud ja hiljem pliidid
ja praeahjud. Uute energia-allilcate
leiutamine tõi kaasa petrooleumi-,
gaasi- ja elektripliidid,
toustijad ja rõstijad, surukatlad
ja . automaatsed praeahjud. Ja
ammu enne kui mikrolaine-ah-jud
jõudsid kööki sisse tungida,
hakkas pere-ema tundma, et tema
köök kõigi oma imeväärsete
seadeldistega äkki nagu liiga tihedalt
tema puusade, ümber istuma
hakkas ja tal tekkis vastupandamatu
igatsus vaba looduse
järele.
Tagasi loodusesse! v
Miks mitte -toitu valmistama
hagata hõõguvate siite kohal vabas
õhus, liagu kauged esivanemad
seda tegid?
n
n :
5
S ,
m
s
5
D
D
n
5
n
5
5
n
B
B
Õ
U
Õ
•
•
a
õ
5
B
•
a
õ
5
D
5
a
D
5
5
on jälle käinud meie sõnavara
salvede kallal.
•Mida rõõmsamalt aga süteving
ja liha kõrvetamise lehk vaba-õhukokkade
peade kohal lehvima
hakkas, seda kõrgema lennu
võttis barbekjuu-vabritseerijate
fantaasia. See riistapuu, mille
ajalugu nii tagasihoidlikult oli
•alanud,^hakkas paisuma oma
suuruselt ja arenema üha keerukamaks.
Tulid isepöörlevad küp-setusvardad,
suletud praekamb-rid
j a gaasiküte.
Et kokk v^seliha asemel kogemata
oma näppe ei kõrvetaks
ja et tema talent oma täies säras
ilmsiks tulla saaks, pn loomulik,
et tal peab käepärast olema tööriistu,
nagu näpitsad, labidad,
vardad, hamburgeri vormid,
pintsid','traatharjad, shish-kebabi
setid, et mainida vähemalt neid,
mis hetkel meelde tulevad. Apa
mis seal imestada ^ ega näiteks
muistsed skulptoridki palju vähema
arvu tööriistadeta läbi saanud,
kui nad omal ajal Erecht-heioni
templi ja selle juurde
kuuluva karüatndide-koja valmis
ehitasid. .
Moodseil vabaõhu toiduvalmistamise
laboratooriumeil on
nii tugev ligitõmbejõud, et ka
kõige mehelikum mees ühegi
hinna eest ei laseks mööda võimalust
aiapeo puhul oma viie-
' sajataalrilisel barbekjuul viie
taalri väärtuses liha ära kõrvetada
selle asemel, et külalistega
võidu õlut trimbata ja lasta üu-sal
majaproual oma 25-e taalri-list
soengut närtsitada köögi
lämmus.
Kas pole liigutav, kuidas moodne
inimene on „praagu" kaasabil
leidmas teed tagasi looduse rüppe!
.
tcag
5
i
S
a
5
5
I
S
3a
'3
ä
m
a3
a
5
5
a
n
m
n
1
a
õ
õ
õ
5 .
5
'2
5
n
2
•2
1
2
• H
S
S
. 5
D
n
n
5
n
s
s
m
S
B
m
2
õ
2
2
m
aaMQiitiiisnisiioiiatiBitDHOtiaiiiiniiioimiiaiiiiiiGiioiioiiiiiiiiiaiioiiQiioiiiiiaiiDiioiiiaiiDii^^
see Eesti on okupeeritud, seda on
klaasitäie — jah, lipsu taha, tahaks unustatud ka märkimast. Lehe luge-autor
öelda, aga eesti mehed käivad jaskonnas on palju neid, kes respek-nii
suvel kui talvel lahtise särgikaelu- teerivad vaid„suurt ja jagamatut
sega; mida hõbedane prees koos
•hoiab. ;;. .' , i^- /
Nüüd võib ka kosilane ise tuppa
tulla. Aga ta ei tohi vähimalgi määral
näidata^ omi tundeid, Ta peab teesklema
stoilist rahu. ja asjalikkust.
E. SOOSAAR, CA
Accountant
Süite öOO, 55 University Ave., Toronto, Ontario, M5J 2H7
Tel. 862-7115
Rahvusvahelise tiheda dirigeeri-mistöö
tõttu on N. Järvi alaliselt, rei-
.sidel. Ta ostis hiljuti oma perekonnale
nägusa villa New Jerseys, milli-
. . . , . , >, • ses osariigis ta on, algusest peale
Parast seda, fcui ta ka kosjav.ma ^^f^ ^ j ^ ^ ^ ^ ^ema lapsed tegelevad
on jopnud, toobita valjam™ ^ muusika alal, vanem poeg
jud ratid. põlled, tanu ja hõbedase ^sunud õppima dirigeerimist. Kui
DorfV Autor selgitab, et eesti vaheajal N; Järvi on kodus,
poegadel ei ole perekonnanimesid ja ^ SomS S "^ha koos oma
et ristitud nime ees kasutatakse talu abikaasaga New Yorgi Eesti Majas,
nime) kuopetaja juurde läheb ..lugemisele . Ta oli hiljuti ka üks külalisi uue kon-
NüÜd on ka kosilase nimi välja tui- Paljudes Liivimaa ja Eestimaa pro- suli Ev. Uustalu auks korraldatud
nud. Tüdrukud teavad seega, kes «n'^'<i«f?^l''rj.itamate seaduseks, vastuvõtul,
väljas hobuse juuras külrhetab. Üks f^k^^g»^
tüdrukutest, Leno, läheb näost tuU. temust Mtoata, sfj^^^ f-/ : ' / ' ^ .
punaseks. , - ^ ^ k ^^
truktkirjast _ jagu Saarnata. Km näohselt mõne vana jumaluse nime-pruutpaar
selle ...abieteksami" õpe- jusest tulenev, olevat ju „lenimes"
taja juures edukalt sooritab, teostab soomlaste metshaldjas;
õpetaja kihluse ja paneb mõlemile , , ,
Tähtsamateks ametisikuteks pul-
'S AUTO BODY LTD.
24-^28 Howard Ave, Toronto, Ont/M6RlV5
; . . Tel.;5334451 ' ,i '
AOTOBE PAHANDAMINE ^ TÄIELIK MOOTORI JA TEISTE
MEHAANIKA TÖÖDE PARANDUS ^VÄRVIMINE • TUNE-UPS
^ ÄRAVEDU Iie. Mehaan^ Sõbralik teenindus ja nõuanne
Flltsos Brothers & Associate
Praosti proua aga ei näi vähimatki
- huvi kesküla Pärtli vastu tundvat,
sest ta küsib, kas Rein ei sõida mitte
randa Kalmo Thomase juurde kalu
ostma, võiks ka kirikumõisale tuua
ahvenaid. .
Tiia Mai Rüiser abiellus. Peetri kiri
kLis Nikolaj Chorowiec'iga, kes on
rahvuselt ukrainlane. Laulätustalitu-se
pidas õpetaja Hutcheson pool ees-.
li ja inglise keeles.: Orelil oli Roman
Toi ja CaritateDomino laulis alguses
Beethoveni Palve, ja lõpuks Boyce
Hall elu ja. Vanaema haigestus pulma-:
päeval ja viibis Welle<^ley haiglas. Ta'
soov oli pruutpaari pulmarüüs näha
ia- seega, tehti visiit ka vanaemale,
i:;v:s t';U::;d c::n:slavad käed,-
Rein vastab, et ta ei sõida kalaranda,
vaid otsib üht kadunud lehma.
Nüüd on tüdl^ukutel täiesti selge,
et Rein on kosjasobitaja ehk„issa-mees"
(„Vatermann"). Aga keda
neist on mõeldud selle kadunud lehma'looga
?:••; ;•
Praosti prpiia küsib, mis värvi see
mdunUd lehm on — punast või musta?';--',
y-/'-::----^:-' -•;
Punast värvi, vastab Rein.
„Nnsiis punast värvi?" arutleb
praosti, proua ja kutsub tüdrukute
hulgast vana lesknaise Maie välja,
kelle pitstanu alt paistavad halliga
segatud piiinased juuksed. Kas see on
otsitav? liüsib praosti proua R.einult.
Rein palub tuhatkordselt vaban-diist
—ei, see ei ole otsitav.
Tüdrukud kihistavad naerda. Vana,
hea Mai tõmbu tagasi ja ütleb tragikoomiliselt,
et temale jäävad ikkagi
kolm kosilast,—- kirikulabidas, maa-kirvcs
jai Liiva-Hannes.
Kombekohaselt saab praosti proua
väikese annetuse, kas paari villaseid
kindaid või sukke. ;
sõrmuse sõrme, mis hiljem laulatuse . , .v., f r -
juüres vastastikku vahetamisele tu^^ juhib koikr^se-:
remoniaalseid toimmguid ja lõbustab
pulmälisi naijajuttudega, pruut-ema,
kes pärast pulmapidu noorikule
tänu pähe asetab ja„peiopoiss".
Pulma tagatipus peab noorik istuma
peiupois^ sülle, kes hoiab ta seal
Pulmakommetest jutustades mee- '^õvasti kinni. Järjekorras katsetavad '
nutab autor ka kirjeldatud ajast va- kõik meespulmalised noorikut peiu-nemaid
kombeid. Nii on varematel põi'si sülest ära tõmmata. Ent kõigi
aegadel pulmarongi ees kõndinud nen^de katsed ebaõnnestuvad üldise
kaks nn. marssalit, kes lahtiste mõõ- naeru saatel. Siis tuleb järg noore
kadega nelja ilmakaare suunas veh- abielumehe- kätte. Sellel õhnestub
kides on kurje vaime peletanud või "^"^^'^St katse kohe. Sellele järgneb
jälle iga;küla värava juures. \ust igast:küljest õnnesoove. Ka „lappoli-pulmarohg
pidi läbi minema,' küla- ^ed'' (muidugi lappulised ehk kont-poistega
simuleeritud võitlust pida- võõrad), kes seni ainult ukse vahelt
nudi Vana traditsiooni järgi püüdsid piiiusid, on nüüd Õigustatud pulmast
poisid pulmarongi läbiihinemist ta- ^^^^^^^^
Pulmalauast järelejäänud toidud-ja
joogid jagatakse pulimaliste vaheL
. , , , , , , - Noor abielumees on nüüd täisõigus-
. naistel, kes, PulmahsteTiulgas hoog- l i k ^ ^
sait tantsides^ ja lauldes korjavad da aega paranemiseks sinistest ja ro-' mlng '81" Jõekäärul.
-n(K>rpaarde rahalisi a^^^^^^
^"^^V^^neldab seda makombe^
krbbo .vaikese kapana. Sõna
' a arvab ta, et see 011 lõe-
• „Igavene igav pesa on siin", pahandab
suvitaja. Kas siin. pole ka
midagi lahti?" .
' „Aga lubage", ütleb korteriperenai-
-ne.,;Meil on tuleval nädalal päikesevarjutus."
: - • ; ; * • ; ; . . • ; '
Härra Morgaan loeb ajalehte ja ütleb
naisele;
„ L e h e s seisab, et ka kuulsatel
meestel on päris tähtsusetud isad olnud."
„Siis on ka meie pojal veel shansse
kuulsaks saada", sähvab naine-
Miski pole maailmas mi õieti jagatud
kui mõistus. Igaüks arvab, et tal
on seda küllalt,
'
Majaomanik. Saksamaal võib kergemini
oma naisest kui üürnikust
lahti saada. ,
kistada küla väravaid sulgedes vöi
teele palke ja tünne ettf veeretades.
Pulmapidustuses on vältimatu osa
Originaalid,on veel avastamata plagiaadid.
,
Moraal on viimaseks pelgupaigaks
inimestele, kes ilust aru ei saa.
õige suhtumine tänapäeva maailma
on hea võllanali.
Pühap., 23.^31. augustini f^m-
^ Pühap., 13. septembriil T.E. Aian«
dusklubi väljasõit Whitbysse.
sõgedus on humoristidele
luisuks.
Vaprus pn hoog, mis enamasti kiiresti
mööda läheb.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, August 27, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-08-27 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E810827 |
Description
| Title | 1981-08-27-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
MELMPÄEVAL, 27. AHJGU^^SL - flH^URSMY, mcmtij „Meie Elu" nr. 32 (1643) 1981
mi
I 3
Canadian General Electric Compa-
By Ltd. esitas oma ehitustöödele joo-nestüs-
ja mehaanika alade juhataja
i,eo Füuritsa „G. L. Phillippe Award
for Distingiüshed Public Servicet'au-liinna
kandidaadiks. Kandidaate kes
esitatakse GE kompaniidest kogu
maailmast,: oli tänavu 71. Vastava
tõendi andis Leo .Puuritsale ülö asepresident
ja osakonna peamänedzher
Pick Martin, tema tegevuse eest
skautluses viimane 26 aastat.
teo Fuurits ülendati skautmastriks
varsti parast Kanadasse Jõudmist
1954. a. Ja neli aastat oli eesti pea-skaüt
Kanadas. Tal on ! klassi Põhja^
tähe teenetemärk, Kanada kõrgem
teenetemärk ..Hõbetämmetõru"' Ja
Kanada 100 a. Juubeli puhul välja antud
medal. Lleo laurits on olnud tegev
eesti ühiskonnas
oiiBiianBiioHaiiGiiQiioiiBiigiiaitBiiintiisirQiiaiiaiiiiuoiioitQuiiiiQiiouDiioiiiiiion
D
5
e
I5s
5
§
5
õ
5
sg
a
S
1 a
a
1
s
5
ammu enne, kui Homo
Erectus ise tuld teha oskas, pidas
ta lugu küpsetatud toidust.
Niipea, kui maapind pärast met-satulikahju
niivõrd ära jahtuda
Vabaõfiu-köögi reinkarnat-sioon
ei toimunud aga mitte näiteks
muistsete ,;kodade", „praa-gude"
ehk„pinuköökide" — nende
kooniliselt üleslaotud; latti-
Jõekääru I^steSevekodiiskngetoti^ laupäeval lipud ja kasvandikud siirdusid oma kodudesse. Pidu- 1
likul lõputseremoonial tänati šuurevaevanä jai jagati välja auhinnad. Pildil Toronto Eesti jstais-seltsi
esinaine HdjoNpvek (vasakul) koos Silvi Pirn, Helki Sambla, DebbyLü-
.ähemalt suvekodust järgmises lehes.)
ii
oli jõudnud, et seal paljajalu dest suveköökide-näol, nagu neid
kõndida 'v^is (saksa kingsepa,
Adolf Dässleri paksu-tallalised
„Adidas"-sÖrkimiskingad tulid
tarvitusele alles vähemalt pool
miljonit aastat hiljem), hakkas
ta paraja kättejuhtuva kaikaga
sorima tuhas, kust tema tundlikud
sõõrmed haistsid küpsenud
liha ahvatlevat lõhna.
Elevante ja ninasarvikuid võis
vaevalt leiduda tuha ja süte alt,
kuid mi mõnigi metssea põrsas,
Muinas-Eestiski tunti, vaid tuli
suure ilmkäraga ja rikkalikus
vormikülluses. Statsionaarsete
tuleasemete kõrvale tekkisid
kantavad barbekjuud.
Ehkki moodne vabaõhu-kolle
muistse eesti koda-köögi kuju
omaks ei võtnud, on ta endale
ometi sellelt' oma nime saanud.
Võrreldes vana pinuköögi populaarset
nime, „praagu"; inglis-
' keelse „barbeque"-ga ei jää kel-u
t a -WBSiHl,.,'.
Leo Piiurits (paremal)
ia vastu võtmas/-
a augustil
J. m-mi
rikumõisast teoses
Eesti härra 50-tes aastates
eesti daamiga (SO-tes
Foto soovitav.'Kirjutada aadreissils
P.O. Box 447 West Hill, Ontario
,,M1E:2A7' • ^^V:
y
y 0 ? •sa
6S3-7S15 j a 6S3^8Si
#4
D l
XEW YORK (M.E.) - Idafanoiku
suuremad Võidupüha-Jaanipäeva pidustused
leidsid aset Long Islandil,
.ja •Lakewoodis. Esimeses oli kogunenud
üle paarisaja kaasjnaalase, kus
\ihmaNe ilma - tõttu "ettekanded toimusid
noorte su\'ekodu peahoones.
Eri]iselt austati dr! E: Rübeli algatu-.
sel püsti seisva aplodeeriva publiku
poolt noorte kauaaegset örkestrijuh-ti
Karl LinnasV. Teda tänati, et tä on
arvuka . hulga eesti noori •õpetanud
orkcsiraniideks,,.kes oma ansambliga'
on aasiaie kestel •sisustanud;Ey.aas-iapäc'\
i, ka I^ew:Yorgis suurtel ak-luslel,
LJ-. -ke;i,ksuve pi4us.tusi ja tei-:
• si ü r i t u s i , . ;' •. .,
Lakewoodis' oli nädal hiljen^ aktu- ^
se osas tublisti üle 300 isiku. Kõne-leiaks
oli noor ERKU esinduskogu
iiige Lembit PustrÖm. Järgnenud pidule
iäi umbes 200 külalist..Neid ülla-lati
teatega, et „ühe sünnipäeVaiap-se"
arvel on kõigile pidulistele tasuta.
. jook ja suupisled.!:- Seda varem olematut
,,kinki"' muidugi;kasutlatl ja,
lasli elada ^süniiipäeva omajat— kelleks
oma 55. eluaastaga osutus tuntud
-i^hi-luseiievõtja :Pühja New Je^
sevst Fieh. Morgeri: Nagu asjale^ä-hemal
seisjad,teadsid, lisada,pnR,.M.
selle jaanipaevalistele' tehtud žh|sti
katteks tasunud siis takewoodiE^sti
Maja einelauale ja baarile mõnituhat
dollarit. ' : • : • ' . y/- •'
Äkki tekib
teritavad kõrvu.
Väljast kostab kuljuste kõlinat ja
koerte haukumist.
Tüdrukud vaatavad üksteise otsa
ja punastavad. On jü jõulueelne aeg
ja kõik teed on kosjasõit jäid täis.
Kuuldub välisukse sagmat ja siis
köhatab keegi kõvasti köögis.
Lõpuks avaneb peretoa uks j a selle
lävel seisab tugeva kehaehitusega
Teddre Rein (Reinhold Birkhuhn),
oma paremates aastates ja parimas
riietuses plev talupoeg. Nüusariud ni-na>
pöördus tulija
tüdrukute poole:
' „Terre, terre!"
Tüdrukud
,,Terre jümmal infune!
Vahepeal tekib pfetuippa vaikus.
Tüdrukud töötavad! igaüks omaette
"suure õ h i n a g a k a k s tüdrukut kraa-sib
vülu, kporepudÜi raputaja töötab
otse vihaga/vokid löövad suitsu
ja kangaspUudel jookseb süstik ennenähtamatu
knrusega.
Teddre Rein nuuskab jälle nina —
põrandale, pühkides laigu pastlasja-laga
laiali. Sellega valmis, küsib ta
tüdrukutelt, kas ta saaks praosti
prouaga rääkida. Tüdrukud teevad
endid Reinu küsimust kil?edas töös
olles mitte kuulmakski. Lõpuks saadetakse
siiski seakaijüs Lüsu praosti
prouat kutsuma.
- Praosti proua tuleb varsti peretuppa,
kudumiselolev sukk käes. Ta OE
süütus ise, kes millestki ei tea:
v.,Terre, Teddre Rein!"^
Rein vastab kõige
viisakusega;
Praosti proua tähendab, et väi.
on vist Halb iltn.
Rein vastab, et ilm ja äri ei hooli
teineteisest.;: -;
Aga praosti proua on vilunud tegelane
selles mängus ja ei tõtta küsima,
et millirie äri? Ta küsib hoopis,
kuidas Reinu naise käsi käib
Rein jutustab lihe külaloo teise järele,
kõik selleks, et jmärkaTnatult
oma kaitsealuse noormehe juurde
tulla. Selleks noormeheks on „Kes-külla
Pertel-' (,Bartel mitten aus dem
Niimoodi tuuakse kordamööda
vaikus. Kõik M k tüdrukud ette, Leno kõige viimati,
kuna .temast arvatakse, et tema
on väljavalitu.
Niisugused diplomaatilised võtted
ja kõnekäänud toimuvad suurima
kannatlikkuse ja teravmeelsusega.
Lõpuks on kositav leitud. Isamees
hakkab nüüd väljasootavat kosilast
kirjeldama ja tema rikkust üles lugema.
Aga kõik sünnib jälle teravmeelse
naljaga segi — hobusel on ainult
üks silm, härjal ainult üks sarv,
adrad on roostetanud ja maja õlg-katus
loomadele ära söödetud.
(Siinkohal toob autor selgituseks,
et Liivimaal johtuvat sageli, et nia-jade
õlgkatuseid kasutatakse loomatoiduks,
kui on olnud halb heina- või
vilja-aasta või kui peremees on joodik).
Isamees peab oskama niisugust
ülemeelikust hästi serveerida/
Lõpuks võtab ta taskust viinapudeli,
valab selleset klaasi täis ja pakub
kositavale tüdrukule
Leno südames tekib suur heitlus.
Ta on noort Pärtlit küll sageli mä^
ganud. Pärtel on teda kirikus kaks
korda tervitanud. Ka on tä juba varemalt
saatnud ühe v^nanaise pinda
sondeerima. Pärtel on kõigiti vastuvõetav
- - pärineb h^ast tahipojape-rekonnast
ja i a l on hfeä hobune. Aga
milHne tüdruk annab oma jaasõna
kohe, ilma koketeerimata?
Jaa-sõhaks on, kui kositav tüdruk
isamehe pakutud vnna maitseb.
Äga Leno eputab ja puiklei). Isamees
peab tervelt pool timdi suhkru-
. ga magustatud viina headust kiitma.
'Alles siis suvatseb tüdruk viina mek-
, kida, ise seejuures nägu krimpsutades.
Isamees valab enesele terve
a 1
aa
g
aaa
S3@sesegid©d, uuendused ptarimd^-
i e A L L I M G •
0 0
-NEW YORK (M:E. Neeme;Jär-vi
juhatas äsja mitmel korral vahelduvalt
teiste kuulsate dirigentidega
šnnses Ceritral Pargis õhtuseid kontserte.
Igal õhtul on kuulajaskond olnud
kümnetesse tuhandetesse ulatuv,
mõnel korral kaugelt üle saja
tuhande. Kriitikalised retsensioonid
pressis on Järvile olnud soodsad.
Kõige pikemalt kirjutas temast sel-puhul
New Yorgi venekeelne ajaleht
„Vene, Uus Sõna". Muusikalise hinnangu
kõrval tõi see ajaleht ka pikema
ülevaate N. Järvi ja ta perekonna
lahkumisest N. Liidust. Kuigi N. Järvi
on teadaolevalt alati ennast esitlenud
eestlasena, ei ole see venekeelne
ajaleht 'üle poole lehekülje suuruses
artiklis pidanud vajali|iuks kordagi
seda niainida, märkides üksnes, et
„Järvi on elanud' Eestis ja lahkunud
N. Liidult" sel-ja-sel põhjusel... Et
s
5
1
5
5
s
S
5
S
S
s
s
s
D ss
a
m
§
Š
m
m
m
m
m
m
' 2
•5
2
m
m
5
5
5
•
5
5
g
õ
2
2
õ
m
5,.
m
m.
m
m
£
m
5
2
m
noor ürg-gasell, jänes V õ i rebane, lelek kahtlust, et Vnde nurja,
võis tulele jalgu jäänud olla ja tute'änelosakside väledad näpud
leekides hukkuda — kõik praetud
„rare",„medium" või *,well
done". Vali aina. Mõni, kes hau- •
tatud liha eelistas, tarvitses ainult
kaevata veidi sügavamale, et
jõuda mõne siili, koopa-ofava
või muti kallale, kes oma koopas
küpseks haudunud.
Tule säästmise ja lõpuks tule
tegemise ära õppinud, ei tarvitsenud
Inimesel enam loodusjõudude
kaasabi ootama jääda, vaid
ta võis juba oma suva kohaselt
kokakunsti harrastama hakata.
Saanud põlluharijaks ja hüljanud
oma nomaadi ^eluviisi, polnud
Inimesel, enani tarvidust
oma tuleaset järjest uuendada,
sest tuld hakati tegema alati
ühes paigas ja elupaiga ligi, kuni
lõpuks saabus aeg, kus tuleaset
asendas kolle elamu sees. Meie
kliimas sai see tulipunktiks, mille
ümber kogu pere oma jõude-tunde
veetis ja kus tähtsat' osa
hakkas etendama pere-ema, kelle
algatusel koldepaik hakkas arenema
otstarbekuse suunas. Selles
sajanditepikkuses protsessis
tulid lahtise kolde asemele algul
kaminad ja ahjud ja hiljem pliidid
ja praeahjud. Uute energia-allilcate
leiutamine tõi kaasa petrooleumi-,
gaasi- ja elektripliidid,
toustijad ja rõstijad, surukatlad
ja . automaatsed praeahjud. Ja
ammu enne kui mikrolaine-ah-jud
jõudsid kööki sisse tungida,
hakkas pere-ema tundma, et tema
köök kõigi oma imeväärsete
seadeldistega äkki nagu liiga tihedalt
tema puusade, ümber istuma
hakkas ja tal tekkis vastupandamatu
igatsus vaba looduse
järele.
Tagasi loodusesse! v
Miks mitte -toitu valmistama
hagata hõõguvate siite kohal vabas
õhus, liagu kauged esivanemad
seda tegid?
n
n :
5
S ,
m
s
5
D
D
n
5
n
5
5
n
B
B
Õ
U
Õ
•
•
a
õ
5
B
•
a
õ
5
D
5
a
D
5
5
on jälle käinud meie sõnavara
salvede kallal.
•Mida rõõmsamalt aga süteving
ja liha kõrvetamise lehk vaba-õhukokkade
peade kohal lehvima
hakkas, seda kõrgema lennu
võttis barbekjuu-vabritseerijate
fantaasia. See riistapuu, mille
ajalugu nii tagasihoidlikult oli
•alanud,^hakkas paisuma oma
suuruselt ja arenema üha keerukamaks.
Tulid isepöörlevad küp-setusvardad,
suletud praekamb-rid
j a gaasiküte.
Et kokk v^seliha asemel kogemata
oma näppe ei kõrvetaks
ja et tema talent oma täies säras
ilmsiks tulla saaks, pn loomulik,
et tal peab käepärast olema tööriistu,
nagu näpitsad, labidad,
vardad, hamburgeri vormid,
pintsid','traatharjad, shish-kebabi
setid, et mainida vähemalt neid,
mis hetkel meelde tulevad. Apa
mis seal imestada ^ ega näiteks
muistsed skulptoridki palju vähema
arvu tööriistadeta läbi saanud,
kui nad omal ajal Erecht-heioni
templi ja selle juurde
kuuluva karüatndide-koja valmis
ehitasid. .
Moodseil vabaõhu toiduvalmistamise
laboratooriumeil on
nii tugev ligitõmbejõud, et ka
kõige mehelikum mees ühegi
hinna eest ei laseks mööda võimalust
aiapeo puhul oma viie-
' sajataalrilisel barbekjuul viie
taalri väärtuses liha ära kõrvetada
selle asemel, et külalistega
võidu õlut trimbata ja lasta üu-sal
majaproual oma 25-e taalri-list
soengut närtsitada köögi
lämmus.
Kas pole liigutav, kuidas moodne
inimene on „praagu" kaasabil
leidmas teed tagasi looduse rüppe!
.
tcag
5
i
S
a
5
5
I
S
3a
'3
ä
m
a3
a
5
5
a
n
m
n
1
a
õ
õ
õ
5 .
5
'2
5
n
2
•2
1
2
• H
S
S
. 5
D
n
n
5
n
s
s
m
S
B
m
2
õ
2
2
m
aaMQiitiiisnisiioiiatiBitDHOtiaiiiiniiioimiiaiiiiiiGiioiioiiiiiiiiiaiioiiQiioiiiiiaiiDiioiiiaiiDii^^
see Eesti on okupeeritud, seda on
klaasitäie — jah, lipsu taha, tahaks unustatud ka märkimast. Lehe luge-autor
öelda, aga eesti mehed käivad jaskonnas on palju neid, kes respek-nii
suvel kui talvel lahtise särgikaelu- teerivad vaid„suurt ja jagamatut
sega; mida hõbedane prees koos
•hoiab. ;;. .' , i^- /
Nüüd võib ka kosilane ise tuppa
tulla. Aga ta ei tohi vähimalgi määral
näidata^ omi tundeid, Ta peab teesklema
stoilist rahu. ja asjalikkust.
E. SOOSAAR, CA
Accountant
Süite öOO, 55 University Ave., Toronto, Ontario, M5J 2H7
Tel. 862-7115
Rahvusvahelise tiheda dirigeeri-mistöö
tõttu on N. Järvi alaliselt, rei-
.sidel. Ta ostis hiljuti oma perekonnale
nägusa villa New Jerseys, milli-
. . . , . , >, • ses osariigis ta on, algusest peale
Parast seda, fcui ta ka kosjav.ma ^^f^ ^ j ^ ^ ^ ^ ^ema lapsed tegelevad
on jopnud, toobita valjam™ ^ muusika alal, vanem poeg
jud ratid. põlled, tanu ja hõbedase ^sunud õppima dirigeerimist. Kui
DorfV Autor selgitab, et eesti vaheajal N; Järvi on kodus,
poegadel ei ole perekonnanimesid ja ^ SomS S "^ha koos oma
et ristitud nime ees kasutatakse talu abikaasaga New Yorgi Eesti Majas,
nime) kuopetaja juurde läheb ..lugemisele . Ta oli hiljuti ka üks külalisi uue kon-
NüÜd on ka kosilase nimi välja tui- Paljudes Liivimaa ja Eestimaa pro- suli Ev. Uustalu auks korraldatud
nud. Tüdrukud teavad seega, kes «n'^' |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-08-27-08
