Meie Elu = Our life, March 18, 1977

              I
I.
,11 (1414) 1977
IL saali kogu-pr.
Jaäkson,
Vaike Lugus.
„Meie Elu"
leenia Aulas
pere. Kesk-1
inag. Vaike
isi. Seda jäi-
Matise. Aktus
valjus muus*
kätes.
|nad;: ütles
[es tähendas
massilised
ulmas E. V.
mälestus tu­lev,
kus me
itku — vaid
laldus rae sü-,
lille vabane-ivalla
alt me
-akonsul E..
märkis, et.
küsimused
is N. Liidus .
Isegi mit-
[iid on asu­sse,
saades
st ja keha-.
|i; puuduvad
Kõneleja
itud Eestis
inimõigusi
l-iuresi meie
latada neile
|lt oma abis-lõudehääle.
d
'tulla -kuul'-"
|cõneieja, et
:i oleks ol-fca
Eesti Va­lega,,
et —
kuni Eesti
LP
öiseks nais- '.
V. aasta-
| muuhulgas
Ikse võit le­kkivad
sil­id
relvade­lt
meie rah-xlnud
tõeii-eesti
rahva
ja vastu­väile
kuni.
Selles aja­tus
olukor-
[ uuri ma ja
?i lasknud
ära oma
lesivanema-
[ähVa prae-
:üäb meie
võtetega.
I, vangla ja
id on seal
imunistide
[adel meie ;
•neid. eksi-'
m . nende
jnuinimesi.
|i teele viia
Avagem
[e ja inim- .
|uke lootus
jšme; pide-leie
vasta- :
[ja suurim.'.
listlik im--'
[alles' ees. •
krimeelsu-
|me. võitle-ahva
elu- •
ne sai tor-:
kaks. Esi-.
|ri asetäit-ismin.
C.
Idas); mis.
ücirjandu-li.
õjaviera-jennasrah-lisvuse
ra-.
[ii ja soo-iba.
Eesti. '
le pat ri­ik.
3)
M
!
I
„Meie Elu" nr. 11 (1414) 197? REEDEt, i§. ;MARCEI8
ieisabees
(Algus esiküljeD
0 o
00
o e ©
on üks §50-line aktsia, et siis on te­ma
osa täidetud. See ei ole õige. Ta
koputas Toronto eestlaste südame­tunnistusele/
et need suurendaks
oma panust Eesti Majale.
Kuigi möödunud aastal tulud suu­renesid,
on eestlaste panus $6,500
võrra väherierlifd. Tulud on tõusnud
teiste rahvuste poolt maja kasutami­se
arvel. Võlga on $45.000. Selle kus­tutamiseks
on lubatud Ontario pro­vintsi
,,Wintario" loterii summadest
ca 65.000 dollarit, kuid seda tuleb,
veel oodata jä loota, et see lubadus
täidetakse.
N. Valge tänas siselaenu andjaid
ja juhatuse liikmeid P. Naabrit, H.
Kõva, j.t. Ta tänas ka saarlaste ja
hiidlaste koondisi, kes annetasid
suure rahatsheki vaiba ostmiseks.
N. Valge lõpetas sõnadega, et mida
Eesti Majas külvame, seda Toronto
eesti ühiskond siit lõikab
F. Naaber esitas Eesti Maja aasta-se
tulude kulude aruande,
mis tasakaalus $80,907.33. Raha üle
jääk $21,184.06. Eesti organisatsioo­nidelt
oli laekunud tulusid $14,184.50
ja teistelt maja kasutajaiit $23,384.00.
Alalised üürnikud maksid $25,732.00.
Suuremaks kuluks on kinnisvara­maks
$16,579.40, küttekulu $5,546:57
Aruanded olid nii valis, kui ka sise-revisjoni
poolt õigeks tunnistatud.
Aruanded kinnitati nende kohta sõ­na
võtmata5.
Järgmisel tegevusaastal Ioodetak
se, et Ontario valitsuse lubadus toe
tusele täidetakse ja osutub võimali­kuks
võlga maha kustutada. Kavas
on suure saali korrastamistööd,
noorteruumi maja ülemisel korral
püütakse kasutada -ratsionaalse­malt.
Väikene saal tuleb ka korras­tamisele.
Parkimisplats vajab asfal-ieerimist.
Tehakse ettevalmistusi
palgalise ärijuhile: üleminekuks, sest
tasuta töö juhatusliikmete poolt on
kestnud küllalt kaua. Uus eelarve on
tasakaalus $83,957,00, kusjuures on
puudujääki $13,461.00. Ruumide ka-:
sutamine teiste, rahvuste organisat­sioonide
poolt on järgmisel aastal
väiksem, sest üks alaline kasutaja
läks pankrotti ja langes; sellega väl­ja.
Esimees märkis-, et. eesti •organi­satsioonid'
on koostanud oma tege­vuse
kalendri ja. teiste rahvuste or­ganisatsioonidele
üüritakse' 'ruume
ainult siis, kui ruumid on vabad.
Eesti -.Maja osanikud nii. organisat-
« sioonid, kui ka üksikisikud saavad
soodustatud korras ruume kasutada.
< Eelarve ja tegevuskava võeti esita­tud
kujul vastu. .. .
Kõige raskemaks päevakorrapunk­tiks
osutub valimiste küsimus,
.sest senine esimees N. Valge keeldus
algul kategooriliselt ja nõustus.kan­dideerima
.ainult pika kauplemise
järele. Ta ütles, et 17 aasta kestel
esimeheks olek on nõudnud nii suu­re
panuse, et aitab juba. Ainukese
kandidaadina ta | valiti siiski tagasi
2142-hejhaälega, abiesimees A. Sepa
sai 297/-se häält. Juhatus valiti järg­miste
häälte arvuga: 1. P. Naaber
(2186), 2. A. Vahtra (2046), 3. K. Lind-re:
(1832), 4. J. Roand (1743), 5. H.
Kõva (1630), 6. Ä. Sagur (1474), 7.
L. Saarniit (863). Kandidaatideks
; jäid: J. Luik (853), E.. Raid (832) ja
: E. Kirs (666). .
Seega tüli juhatusse K. Lindre, kui
noorema sugupõlve esindaja jä uus
' kandidaat J. Luik sai ainult 10 häält
vähem, kui viimane juhatusliige L.
Saarniit,. •
M. Randla juhtis, tähelepanu, et
suvepäevade korraldamiseks on To­ronto
eesti organisatsioonide poolt
tehtud juhatusele' ülesandeks leida
suvepäevade esimehe kandidaat - ja
avaldas tungivat soovi, et suvepäe­vad
toime tuleks. A, Sepa andis Ioo­nist,
et suvepäevad ka sel aastal toi­me
tulevad.' Leiti, et tuleks kutsuda
New.Yorgi eesti teater oma uue näi­dendiga:
,,Külaline kodumaalt" su­vepäevade
eeskava rikastama. Aval­dati
veel arvamist, et. tuleb suure­mat
rõhku panna sellele, et Eesti
(Algus esiküljel)
da Välisminister D. Jamieson, kes lu­bas,
et valitsus teeb kõik olukordade
soodsaks lahendamiseks. Koosolekul
viibis hulganisti. valitsuse liikmeid
eesotsas peaminister P. E. Trudeau-ga.
•' .'
Eelmisel päeval senaator C. W.
Carteri eestvõttel võeti senatis sa­muti
eelmainitud küsimus üles ja,
sellelgi koosolekul olid kohal Balti-riikide
konsulid.
Balti Õhtuga seoses peeti:
Koosolek Balti riikide konsulite
staatuse küsimuses,, kus kõne all oli
ka inimõiguste probleem ja venelas­te
käitumine selle lahendamisel ning
kava kuidas intensiivistada Balti
Õhtuid. Parlamendiliikmeist võtsid
koosolekust osa St. Haidasz, Mitchel
Sharp, Robert Stanbury, Paul Yuzyk
ja F. Leblanc (Välisministri parla­mentaarne
esindaja).
Igast Balti rahvusest kaks esinda­jat
(eestlasist EKN abiesimehed H.
Lupp ja L. Leivat), võtsid osa ligi Wi
tunni jooksul Välisministri kabinetis
toimunud kokkusaamisest, kus riigi­võime
esindasid W. Wiseman (Välis­ministri
eriassistent), J. H. Taylor
(Välisministeeriumi peadirektor) ja
R. T. Lysyshyn (ametinimega „USSR
Desk Of f icer Eastern European Di-vision"),
arutades probleeme eeltu­levast
Belgradi konverentsist ja kä­sitades
küsimusi inimõiguste prob­leemidest.
;;
Samaaegselt toimus EKN esimees
U. Petersoöl erikokkusaamisi teiste
Välisministeeriumi esindajatega, kus
kõne all oli.mitmesuguseid Balti Õh­tuga
seoses olevaid küsimusi. Tule­mused
olid mõlemapoolselt informa­tiivsed,
kus paistis välja heatahtlik­kust
Balti probleemide suhtes. .
Lisaks oli Valve Andrel kokkusaa­misi
Multikultuuri Nõuandva Kogu
esindajatega multikultuuriküsimusis
iaStella Kerson korraldas Ottawas
E. Kunstide Keskuse küsimusi.
Balti Õhtu, mille sponsorite hulka
kuulub rida tuntud parlamendiliik­meid,
toimus Parlamendihoone
läänetiivas, Gonfederation EoonVis,
Eestlasist osavõtjaid oli Torontost
üle 2Ö-ne:.- EV aupeakonsul I. Hein
soo abikaasaga, EKN esimees. U. Pe
'.ersoo abikaasaga, abiesimehed H
Lupp abikaasaga ja L. Leivat, pea
sekretär E.Salurand, õp. A. Taul abi,
kaasaga, dr. E. Aru ja, eesti ajalehte
de esindajad j.t. Montrealist olid
saabunud P. Mölder, prof. M. Pühvel
ja teisi ning Ottawa arvult väiksem
rahvUsgrupp oli hulgaliselt esinda
tud eesotsas W. Pentiga. Erakordse
külalisena oli saabunud Yale ülikoo
li õppejõud, luuletaja A. Rannit.
Torori tolas te külalisena sõitis The
Baltic Federationi ühisbussiga kaa
sa ka ukrainlasest linnanõunik J
Baytchuk.
Balti Õhtu avataktiks oli kokku
saamine kokteil-tunnil,
millest osa võttis muuhulgas ka Vä­lisminister
D. Jamieson, kes oma
üüratud äjatabeli tõttu banketile
iaäda ei saanud. Ministritest olid ko­hal
veel põllu tööminister Eugene R.
Whelah ja Veteranideministef D.
MacDonald. Senatist olid kohal se­nati
esimees pr.' R. Lapointe, senaa­torid
C.W. Carter,. A, Thompson, P.
Yuzyk, S. Haidasz, G'. H. Molgat, S.
L. Buckwold, I. E. Lnman j.t., Par­lamendi
liikmeist end. minister M.
Sharp, R. Stanbury, C. Caccia, M. N.
0'Connell jä hulk .teisi, kokku.üle
"30-ne. ;
^ Kohal oli ka välisriikide saadikuid
— USA' suursaadik P. O. Andres ja
saatkonna I sekretär S.', Bartlett,
Lääne-Saksa saadik Graf von M. Po-devilles,
Austraalia saadik M. Love-
; "-Minister^
p^esssHidu konverentsil
Välisminister Donald C. Jamieson eestlaste keskel. Vasakult: Valve Andre,
EKN esimees U. ^etersöo, välisminister B; C. Jamieson, pr. R. Petersoo,
aupeakonsul I. Heinsoo. - Foto — J. Kreilis
Kanada etniliste ajalehtede liit „Canada Ethnic Press Federation",
das Torontos oma 8-dat igal teisel aastal toimuvat konverentsi. Avatalitusi
toimus reede-õhfusel banketil, kuhu peale organisatsiooni president VA
Mauko ja juhatusliikmete oli kogunenud rohkesti etniliste7 ajalehtede esin?
dajaid ja ka poliitikategelasi, eesotsas minister John Munroga, kellele)
allub multikultuuriala, parlamendiliige St. Haidasz ja mitmed teised.
med on Balti Õhtuga toodud kokku
ühiseks pereks, kes peab näitama, et
ka erinevad rahvad võivad oma juur­detoodud
erinevustega sõbralikult
üheskoos elada, sest vabadust ei saa­da
alati võtta endastmõistetava an­nina.
NDP erakonna esitaja ei olnud
tervitamiseks saanud kohale tulla.
Balti Liidu tervitused tõi ühingu
president leedulane J. R. Simana-vicius.
,:
Ta. tuletas meelde meile osakssaa­nud
teretulnud vastuvõttu Kanadas
30 ; aastat tagasi. Nüüd jagame me
siin Kanada muresid ,rõõme, ja po
liitiIisi sündmusi üheskoos. Kui teis
tel etnilistel erirahvustel on peale
Kanada veel teine kodu omal maal,
siis- baltlastel see puudub seni, kui
nende maa on vallutatud ja seal t3i
rqr valitseb. Ent me elame siin eda-day,
Türgi sõjaväeline .esindaja Eu-reyie,
Inglise saatkonnast Peter
Faulkner j.t.
Osavõtjate üldarv oli üle 200, neist
umbes pooled riigipoliitikud ja vä­lissaadikud.
Kokteil-ruumis oli kolmes klaas-vitriinis
valiknäitus Balti rahvaste
käsitöist) milles eestlaste poolt oli
esitatud naha- ja puu-põletusmustrir
töid, lätlasilt peamiselt hõbeehteid
ja leedulasilt merevaiguehteid.
Balti Õhtu avas spohsoritekomitee
nimel senaator C, W. Carter, tervita­des
kõigi poliitiliste parteide pooIt ja
nimetades korraldatavat õhtut .häs-ti
: väljakujunenud traditsiooniks,
mis on üheks kõrgpunktiks Parla-mendimäel."
:
Balti Liit Kanadas oli kava jaga­nud
esinemiste osa nii, et sõnaline
osa oli seekordselt eestlasilt, kuna sj.f oodates imet oma maa vabasta
kontsertosa täitsid lätlased ja leedu­lased.
, Nii tõstis pärast Kanada hümni
tervis joogi kuningannale EKN esi-nees
U." Petersoo. Teadustaja oli E.
Kiilaspea ja peokõne pidas EKN abi­esimees
ja välispoliitilise komisjoni
^simees.L. Leivat.
Söögipalve ladina keeles; ütles An-gelo
Paimas. See oli jällegi erakord­ne,
sest Angelo Paimas, kelle, tiitel
on Papal Nuncio, on paavsti otsene
esindaja ja Vatikani suursaadik, kes
on küll üle-kanadaline kirikupea,
kuid toimib siin poliitilise suursaa­dikuna.
Prantsuse- ja ingliskeelse sõnavõ­tuga
esines parlamendiliige Chas. L
Caccia soovides, et Kanada säilitaks
oma ühtehoiu ja opositsioonipartei
iuhi Joe Clarki esindajana tervitas
W. Baker (konservatiivide erakonn?
rühmajuht) ning avaldas headmeelt,
et parlamendiliikmed ja mitte-liik-
V. Mauko avasõnas rõhutas, et Ka­nadas
pole teisejärgu kodanikke ja
seetõttu on ka vähemusrahvuste aja­kirjandus
saanud omale eluõiguse*
mille järele ette loeti kirjalikud ter­vitused.
Need olid saatnud Ontario
peaminister W. B. Davis, Toronto
linnapea D. Crombie, Kiridralkuber-ner
Leger j.t. ning viimasena esitati
peaminister P. E. Trudeau tervitus,
milles ta etnilise pressi elulist täht­sust
ja ülesannet toonitas. Riigi
Keskarhiivi poolt anti see j ärele üle
Canada Ethnic Press Federation
president V. Maukole raamitud foto
mälestuseks etnilise pressi tööst.
Peokõne pidas Ottawast saabunud
minister multikultuuri ülesanne­tes
John Munro,
kes otsemaid väitis, et tal on suur
usk etnilise pressi võimetesse ja
tähtsusesse, kuigi ta teab, et nende
väljaandeil sageli tuleb eksisteerida
vaid peost:suhu printsiibil ja majan­duslike
raskustega võideldes. Inglis-ja
prantsuskeelse ajakirjanduse kõr
vai on neil eluõigus ja vitaalne üles­anne,
mis sealjuures ei soodusta
eraldumist, separatismi, vaid täidab
lüngad iga rahva kultuurielu aren
gul. Valitsus on multikultuurseks
programmiks eelmisel aastal kulu­tanud
$500 000.—, seda summat tahe-takse
kolmekordistada, sest etnilise
pressi kasutajaid on Kanadas umbes
27%, rahvastikust, üle 2 miljoni ini­mese
kõneleb peale inglis- või pfant»
suskeele veel mingit muud keelt ja.
muukedseS ajakirjandusel on
WW)0 regulaarset lugejat.
Edasi siirdus kõneleja praegusajal
väga pinevale pinnale — Quebeci se­paratismi
küsimuste käsitlemisele,
mille juures ta väga selgitavalt ja
otse emotsionaalselt sisseelatuna
oma maa ühtehoidu toonitas. Ta väi­tis,
et põleks õige öelda: Eralduge,
kui tahte!", sest geograafiliselt on
Kanada suur maa, kulgeb merest
mereni ja separatistide lahkulöömis-püüded
on vaid emotsionaalsed, mit: .
te loogilised, mille vastu meil köiT
gil võidelda tuleb. Seda saab teha
vaid leplikkuse, suure arusaamise ja
hoolimisega, nii saame üle -sellest
mürerohkest ajast ja hoiame alles
oma maa terviklikkuse," lõpetas mi­nister
J. Munro, rõhutades kordu­valt
etnilise pressi tähtsust tulevi­kule.
TA
E
, EESTI. KI-NNISVARAPE • .>
/ VAHENDUS .
Toronto Real Estate Board'i liige
Oleme kolinud UUS AADRESS ON
2670 A. YONGE ST. ;
Sissekäik Lytton Blvd-ilt.
Tei. 4874477.
..'•...• : •Kodustel. HI 7-2017
Sõbralik ja õiglane teenimine.
t
ge
Algus lk. 2-V
ootlike. ringkondade püsivat sõprust
eestlaste vabadusvõitlusele, millele
oli allakirjutanud soomlaste nime-
Maja kööke varustada nõudepesemi-. kas . vanemohvitser kolonel Paavo
se masinate ja muude vajalikkude
;seadmetega. • Välisrevidendiks valiti
tagasi T. Kõhelik ja siserevideiiti-deks:
H. Kurjs, M. Pedel ja J. Terts.
Eesti Majal puudub praegu lipp ja
lipuvardad, mis kuuluvad maja fas­saadi,
juurde. Leiti, et maja esikul-,
j ei teatud nurga all rippuvad, lipu­vardad,
ei ole sobivad, vaid arhitektil
tuleb need sobitada maja ette. Aval­dati
üinu.P. Naaberile, kes on seni­ni,
maja truuks valvuriks olnud ja
ilma tasuta. P. Naaber ütles, et ta
..lasub sellega oma võlga, sest Eestis
•.maksis ühiskond talle 17-ne aastaselt
alates palka. Avaldati ka tänu esi­mehe
N. Valgele ja leiti, et aasta
jooksul tuleb leidja temale asendaja
Asjalik jai üksmeelne koosolek lõp
ues kell 4.55. N. Valge lõppsõnadega.
EI •
M I N G I T . ,
KOMPROMISSI .
K O M A I U N I S T I D E G A
K. Päts — 1918.
Kairinen, kes.muide hiljuti USA ar­meest
reservi tuli NATO vägede, pea
korterist. - .
Aktuselised ise võtsid, vastu reso­lutsiooni,
mis saadeti USA presiden­dile.
Selle sõnastus. oli märksa jul­gem
ja nõudilkum kui vastavad va­rasemad.
Selgitades N. Liidu vägi­valdset
okupatsiooni, sealset rahvus-mõrvä,
inimõiguste rikkumisi, ter­rorit
jne.,-samuti TJSA Kongressi sei­sukohti
Balti riikide küsimuses, -pa­luti
president J. Carteri, et tema ja
ta administratsioon Balti riikide
elukorra ja küsimuse tõstaks maa­ilma
avaliku arvamise ette ja ..mõis­taks
hukka N. Liidu illegaalse oku-r
patsiooni ja kolonialistliku eksplua­teerimise,
et selteel aidata Balti rii­kidele
enesemääramise õiguse jä lõp­liku
vabaduse saavutamise läbivii­mise
ettevalmistust.;
Teadustajaiks olid aktusel Jaan
Kuuse ja Linda Pensa, koore juhata­sid
Valdeko Kangro j a Maaja Roos,
koorisolistina esines bariton H. Ver-der.
Eraldi mälestati Eesti vabaduse
eest langenuid. Vabadussõjas ja E;
V..'tsiviilteenistuses aumärke, saa­nuid,
keda paluti püsti tõusta, aus­tati
kiiduavaldusega. Aktus lõppes
Eesti hümni laulmisega.. Järgnevalt
siirdusid paljud sealt Eesti Majja
einele. Mõni päev varem peeti samas
ka n,n: diplomaatlik vastuvõtt, kuhu
kutsuti ka organisatsioonide esinda­jaid
aga juba traditsiooniliselt" mit­te
eesti ajakirjanduse 'New Yorgis
tegutsevat esindust.
gu Eesti. Vabariigi aastapäeva
teatava kingina ameerika ringhäälin-guist,
saabus ootamatult meeldiv
kommentaar paljukuulatava. „The
New York Times" raadiojaama õh­tuse
(kell 8) päevauudiste saate eel.
Kiitev hinnang tuli' eesti helifilmile
...Tiina". Toimetaja Wilson tõstis fil­mi
valmistaja Edmund Martini saa­vutist
esile kui teistele; eeskuju and­vat
filmi eesti etniliselt grupilt New
Jerseys, mille ta valmistas, oma
Lakewoodi kodu „tagaõues" ja saa­vutas
ka' auhinna filmivõistlusel. Kõ­neleja
märkis selles umbes 4-minuti-lises
ülevaates veel seda, et E. Mar­tin
on filmiala õppinud sõjaeelses
Viinis ja et filmi naispeaosaline Val­li
Martin oli varemalt näitlejatar ja
tantsitar Tartu „Vanemuise" teatris.
Veel üteldi, et filmi tegelaskond on
USA ja Kanada eesti ühiskonnast ja
et E. Martin koostab praegu filmile
inglisekeelset teksti. (M. E.)
mi seks, kuigi Helsingi konverents
meie meeli üsna tugevasti jällegi häi
ris. „Usume, et Kanada astub välja
allutatute vabaduse eest ja oleme uh­ked
olles Kanada baltlased."
Pikema kõnega, mille teemaks
„Milline on Balti rahvaste panus
Kanadas", esines EKN välispolii­tilise
komisjoni esimees Laas Lei-
E. Kiilaspea tutvustas kõnelejat
kui ühte meie noorema põlvkonna
edukat haritlast, mille järele L. Lei­vat
oma kõnet alustas kirjeldades
humoorikalt baltlaste -töökust-visa-1
dust ja esile, tõstes meie parima]
omaduse — oleme head kanadlased!
Lojaalsuses Kanada vastu pole me
äga unustanud oma etnilist tagapõh-
;a, mis on meile peale pannud ekst-
^a-kohustusi noorte kasvatamisel
omakeelse kooli, noorte-organisatsi-oonide,
rahvatantsu, laulu j.m. näol.
Oma identsuse oleme me jätnud al-
'es ilma kanadalisüst kaotamata. Ta
märkis ära meie rahvaste hariduse-hindamise
ja majandusliku tõusu ja
'õpetas, et peaksime kõigile rõhuta-iia,
et oma vabaduse kaotanud ole­me.
••;.. :''
Peokõneks astus kõnepulti põllu-tööminister
Eugene R.Whelan,
kes esmalt luges ette kui paljudest
rahvustest koosnevad ta oma sugu
konnaliikmed (naabrid kodus on aga
baltlased!) ja jätkas oma huumori­ga
vürtsitatud kõnet tõsisemal pin
"ial jutustades baltlaste kodumaa
kaotamisest ja sealt lahkumisest. Ta
hindas 75 000 baltlase panust Kana
lale ja leidis, et vabadust hoida on
meie kõigi kohus, kuigi me siin va­badust
endastmõistetavana võtame
ega alati ei hinda. ,,Vähesega te siia
•ulite, ent andsite oma panuseks- ise
enda".. '"' :• •
Põllutööministrina on Ev Whelan
uurinud põllumajandust nii Kanada
kui ka iseseisva Eesti osas ja leidis
et see on olnud mõlemal pool kõrge
iärjel, sest põllumees on olnud vaba
inimene. Kanadas on 6% voi koguni
väheni .rahvastikust. tegelemas põl
'undusega, ent ometi varustab see
. ervet oma maad ja aitab toita oma
'"JÕllušaadustega suurt osa ülejäänud
maailmagi, kusjuures kömmuni.smi-mäad
samades tingimustes ei saa
hakkama omaenda rahva toitmise-
R@y McMurfry S^öne etnilisele pressile
Etnilise pressi federatsiooni kokkutulekul' nädalavahetusel Torontod
Ontario valitsuse poolt antud luncheonil oli esmakordseks külaliskõnele-ft
jaks Ontario kohtuminister R.RoyMcMurtry, kes võttis vaatluse alla ter­vikliku
Kanada silmapilgu probleemid.
Ta märkis kokkuvõttes: „Ontario lahendamisele. Sest küsimus on liht-valitsuse
ja minu toetus prantsuse| salt.liiga oluline, et seda jätta'ainult
keele ja kultuuri küsimuse-'toetami-! valitsuste lahendada.
seks ei vähenda vähimalgi määral
valitsuse. toetust. multikultuursuse
küsimusele Ontario elanikkonnas.
Samal ajal on kahtluseta õige, et
Rene Levesque'i valik Quebecis on
esile kutsunud .esmakordse problee­mi
Kanada rahvusliku kokkukuulu­vuse
küsimustes. Kuigi puuduvad
ihtsustatud lahendused sellele, jääb
seda enam iga üksiku kodaniku vas­tutuseks
püüdleda selle küsimuse
HOGAN PONTIAC BUICK
348 Danforth Ave,
Telefon äris: 461-3561
'.- PONTIAC
BUICK
LEMANS -y
VENTURA
FIREBIRD
ÄSTRE
: G.M.C. veoautod
Pruugitud autod.
gagi. Kõneleja tänas baltlasi panuse
eest Kanadale ja soovis, et inimene
oleks vaba, nagu Jumal teda selleks
loonud on.
. Selle j ärele teatas Balti Liidu pre­sident
J. R. Simanavicius, et v;
JParlamendiliikmed M. Sharp ja; St.
Haidasz on valitud Balti Liidu au
liikmeiks
ja andis neile üle auaadressid. Sa­mal
ajal anti lilli eelmainitute abi
Kaasadele ja pr. C. W. Carterile ning
pr. P. Yuzykile. ;
Väljaspool kava võttis sõna uk­rainlasest
senaator John Ewasew,
öeldes, et poliitilises elus seisame
ristteel, milles Balti rahvad1 pole
teistest erinevad ja peame ühiselt
seisma kakskeelelise riigikorra vas­tu.,
'.. .; \ : : /'
Algas kontsertosa, milles läti noo­red,
õde ja vend Margareta ja Rich
ard Upenieks, väga,meeldivalt esine­sid
harfil ja viiulil, kandes ette läti
muusikat ja C. G. Gounod „Äve Ma
ria". .;•'.•;.'•:.
Leedulaste poolt esines koloratuur­sopran
Gina Capaks lauldes neli lee­du:
komponistide laulu ja ühe aana
. Donizettiit J. Govedase klaveri­saatel.
Lauljataril tuli anda ka lisa­pala.
••• .".
Balti Õhtu .
lõppsõna -ütles Läti rahvusgrupi
esimees T. E. Kronbergs,
kes. tänas kõnelejaid, esinejaid . ja
osavõtjaid, nimetades: ^Ideoloogili­ne
Södä pole veel lõppenud,. Helsin­gi
valmistas pettumuse, Belgrad
kummitab,.."
Seega oli ametlik -osa lõppenud,
ent informaalsed vestlused kestsid
edasi, kolivikõrvaliseks leedulaste
poolt • eriline „Sarvik-koök". („Hor
ned Cake") ja eestlasilt. murakali-köör.
Balti Õhtu Ottawas võib julguse­ga
edasi vaadata järgmise aasta kok­ku
tulekule. Kasu on kahepoolne:
meile endile on see kui ergutav hääl:
„Meid kuuldakse!" jä võõraile selgi
tus ja silme-avamine, Baltirahvaste
ühine panus. \
: LY KRABI
Selles probleemis lasub Ontario
inimestel kõige tähtsam ülesanne,
kuna asume otseses naabruses
Quebeciga.
On selge, et separatistide püüdlusi
jagavad teatud määral paljud neist
quebeclastešt, kes ometi tahavad
jääda konfede ratsiooni liikmeiks.
Seepärast tuleb meil teistel senisest
enam mõista ka Quebeci püüdlusi.
Tuleb mõista, et Quebeeil on eripö-sitsioon,
sest ta erineb - kõikidest
teistest provintsidest.
Pärast Quebeci üleminekut 1763. a.
inglaste domineerimise alla, Quebe­cis
asus umbes 65.000 prantslast, oma
külaühiskonnaga, milline oli saavu­tamas
teatud iseseisvust. Inglaste
domineerimisega see iseseisvus oli
kadumas majanduse ülevõtuga ja
prantslaste surumisega rohkem põl­lumajandusse
ja abiteenistustesse.
Prantslased olid siis tagaplaanile su­rutud
ja olukorda raskendas veelgi
keeleline probleem. Tulemusena
prantslased jäid tahaplaanile ka
majanduslikult.
Kahekeelsuse komisjoni statistika
näitab, et.prantslaste palgad oli 4094
taga inglaste palkadest ia 1796 taga
inglaste paikadest üleriigiliselt. Sa­muti
moodustasid, prantslased eba­proportsionaalse
enamuse töötuist.
Provints muutus domineerit-uks vä­liskapitalist,
sest 1969. a. prantslased
kontrollisid ainult 20% majandusest
•ja seegi oli väikse; eliitgruni kätes.
Pole siis ime, et nüüd" paljud que-beclased
kardavad ka oma keele ja
kultuuri pärast.
Asudes nii teisejärgu kodanikena
tagaplaanil kergitas 1960. aastate
„vaikne revolutsioon" Quebecis
prantslastele uue tunnetuse, mis väl­jendub
eriti nende kunstide ja kul­tuuri
erilises esiletungis, kus eriti
noored tundsid oma seost prantsuse
kultuuri-ja keelega. Kuid see ident-
. - (Järgjk. 4) ;
ÄSiHCY
23 WESTMORE DR.
SÜITE 404, REXDALE,
Ont M9V 3Y7 — Tel. 7454622