Meie Elu = Our life, March 18, 1977

              SJMeielM" m O (1414) REEDEL, 18. MAKtSIL - /FRIDAY,' HiSARCH 18
Ittawas
ti kutsel esitab Ar­mule-
ja teatriõh-:
pai, 26. märtsil al­pi
sealse koguduse
ais saalis,
noolel esitab Vaba-lüste
deklamatsioo-ktreilt.
Kava teisel
näeme kahte kuul-
I ole aega", mis on
iie tänapäeva ellu
lius peremees pas-
I A. H. Tammsaare
rus umbes 1 tund.
|af Kopvillem, kla-
Esinemine võeti
jalt vastu. Väliskü-kiti
imponeerivat
leri".
:le ütles H.E.S. ju-
>epp, kes tänas kü-kõiki
kes aitasid.
:s kordaminekuks,
la: Ü.E.P.. Baltimo-li
vabade eestlaste
neerika avalikku-
.kõigile' suureks
ka kuidas vene
[moresse jõudmist
lutsid ja kui veel
valitsuse, esindaja
[eles -hüüdis '„elagu'
Ksee meile põhjust
räd ja liitlased se-ikka
tihemini ja
rahvuspühal kor-
|r. nii suuliselt kui:
[es ja tehkem seda
iselt lauldud Ees-oli
Katrin
[uvalvet teostasid
lotka" skautlikud
r
h
f
{,
tl
1
m
¥
I
p
m
Parma reisimärkmeid
I-TEINE MEHH1K
ute randade ia radade otsingul
i Kir|anik
Raissa Kõvamee
aastane
unsfimarkms
Kevadele küll vastu minnes, ei ka­jastanud
hiljutised kunstinäitused
Torontos veel mitte kevadmeeleolu
ega kevadmötiive. Neljast allpool
vaadeldud näitusest üks täies ulatu­ses
käsitas ^ügismotiive ja teine kar­get
jäätunud talve.
Peter Kaups esitas 23 tööd Toron­to
Baptisti Koguduse, noorteruumis.
Neist 14 sügismaastikkü õlis, peami­selt
Muskokasti fcunstnik on osanud
leida vaheldusrikkaid motiive ja
neile lähenenud intiimselt, otse loo­dusest
maalides. Värvideküllane sü,
gisene Muskoka, kes seda ei teaks,
on Peter Kaupsi kaudu maalis talle
tatud ja ..toodud .näituse ..seinale.
Kunstnik ei forsseeri ega paku üle.
Ta pole kindel kauguste ja ulatusli­ke
distantside käsitlemisel ning jä­tab
ka targu need küsimused kõrva
le, vaatleb seda põhjalikumalt aga
lähedast frontaalsust, värvis, varjus
ja valguses. Ei saa aga mainimata
jätta, et mõned tööd otse'nõuavad ja
inspireerivad distantsis edasi vooga-vust,
nagu näiteks „Sügisene järve­kallas"
ja „Sügisene tee"., öeldule
mõneti heaks näiteks on „talvine
tee". Ka enam värvinüansse kasuta­desvõinuks
\ maalid võita. Esitatud
sügismotiivid ei mana esile hallust
ega kargust, on aga päikeselised,
täis värviküllust. Neisse õhuvinet
nüansina lisades oleks kohane.
Akvarellis, mainib kunstnik, on ta
vähe maalinud. Kuid esitatud ühek­sas
töös, eriti realistlikud linnavaa­ted
Tallinnast „Vana Tallinn" ja
„Vaade Toompealt" kuuluvad pari­mate
klassi, mis meil sel alal antud.
Kui õlimaalidel puhul sai mainitud
kaugusperspektiivsuse ja nüanssi-rikkama
koloriidi tagasihoidlikkust,
siis akvarellis on kunstnik neist puu­dusist
vabam. Kasutatud on ka sul­ge
ja pliiatsit ning see on omal ko-
. hai..':'. 1 . ' •
Margi Kaups-Taylor'i üheksa sega­tehnikas
maali, üheaegselt ja samas
ruumis, oh otse vastandid eelpool
käsitatuile. Need ori poolabstraktsed,
formaat väiksem, koloriidilt vaese­mad.
Neil on oma spetsiifiline ma­neer
ja' stiil. Esmakordselt kunstni­ku
nägemisel] tundub töödes midagi
puuduvat. Nad on suletud. Sellelaad-
"seil töödel joonis ja motiiv pole pri­maarne
ning seetõttu peaks kõnele­ma
ruumilisus1, koloriit jt. elemen­did.
VÖib-olla viga peitub tööde" väi-keformaadilisuses.
Head kunstniku
käekirja evib „Kolm kuju", liikuvus-lik
„Tagaajamine" ja ^kompositsi­oon",
millised võiksid allakirjutaja
arvates olla heaks kavandeiks. „Viis
orhideed" on huvitavalt nähtud. ....
...Endel Riiberg esines möödunud
nädalalõpul Peetri koguduse kahes
saalis 48 akvarelli ja 19 nahatööga
(kataloogis märgitud: ,JLooming na­hal").
Kui Peter Kaups esitas värve
sügisilust, siis Ruberg tõi külma ja
jääd. See on tema maneer olnud ju­ba
kümme aastat — maalid kulme-tustehnikas,
on tä iieid nimetanud.
Ikka katsetab ta oma külmetusme-netlusega,
jätab aga unarusse loo­mingu/
täpsemalt öeldes maalipildi,
mille tä siis külmutab ning sinna
jäänarbe taolise katte saab, mis tihti
realistlikku maali ei sobi. Näiteks
tema kuused, põõsad ja maapind
võivad küll kaetud olla jääga, jäälil­lede
jä -kristallidega, kuid taevavõlv
ja atmosfäär? Ei tulene ka, et maas­tik
oleks vaadeldud ja nähtud läbi
jäätunud aknaklaasi. Kahtlemata
on saavutatud teatud efekt, hoolima­ta
enese kordamisest, üksikkuuskist,
kuusesaludest.
Ja uut on seekord Rubergil. Ta on
varjundirikkam, kargem toonides ja
ekspressiivseni. Kuusk on ikkagi do­mineeriv.
„Peegeldus", „Mount
Trembjant", „Kolm perekonda",
„Vanad võitlejad" ja mitmed teised
pakuvad uut. Kuid endisi, mitmel
puhul nähtuid on asjatult koorma­tud,
nii et poolesaja akvarelli juures
kümmekond üuemalaadilist ja eks-pressiivsemat
ei suuda seniseid näi-tuspilte
palju kõigutada.
Igatahes rõõmustav oli Rubergi
näha tema uutes otsinguis just maa­lipildi
alal. Loodetavasti on tema
tehniliste menetluste otsingud lahen­duse
staadiumis ja ta loov vaim kes­kendub
loomingule.
Ka nahatöö alal oli uut. Parimana
ja uudsena jäid silma „Jääaja rändu­rid"
ja „Ootäv aken".
7' - *; \
Otto Paju on Rootsist. Elukutselt
maastikuarhitekt. Temalt 11 linool-lõiget
esitas St. Läwrence Center
Town Hallis Eesti Kunstide Keskus
koos Lembit Avessoni helitööde ja
kultuurilaureaatide ning stipendiaa­tide
õhtul 6. märtsil.
1©
Bariton Avo Kiffask solistiks
Mehhikol on kaks palet — uus ja vana, ülimoodne ja iidne. Selle vahe­maile
mahub veel mitu astet, tükeldatud pildikesi rahvast ja maast; kir­just
ajaloost, müstilisest minevikust ja kõikuvast majanduselust xmig sega­sest
poliitikast. •'•'•'•''•
3. aprillil kell 3 p.l. toimub Toron­to
Eesti Segakoori juubelikontsert
West-Toronto See. Scool'i auditoorii^
mis. Koor tähistas oma 25 a. tege-vusaastapäeva
möödunud sügisel ak­tuse
ja balli näol. Seekord tuleb
koor kuulajate ette»kontserdiga, et
tähistada oma veerandsajandi pik­kust
tegevust
Ön nagu imelik mõelda meie orga­nisatsioonide,
tegevusele vabas maa­ilmas.
Paljudel neist on seljataga 25
aastat pingerikast tööd; esmajoones
kultuuripõldu. Peale kodumaalt lah­kumist
kuulsime: kui on neli häält
olemas, tuleb luua koor. Ja koorid
saidki teoks. Olid vist laulukoorid
esimesed, kes ridu koondasid Root­sis
ja Saksamaal.
Äugsburgis Lõuna-Saksamaal sai
teoks trotsides olukordi — Laulu­päev.
—
Baltimaalastest' orkestri mürtsu­des
marssisime vanasse kindlusesse
— rahvariides"ja laulsime eneste jul­gustuseks
ja kinnituseks - eesti jõu­list
laulu.
Siirdudes uutele ; maadele oleme
uuesti koondunud lauluväeks, mille
m
ii///.
'/',,%
/,',&
' *f/f
,/4//4',
w/M
muusikalisele varasalvele, mis • on
kinnitust leidnud lugematutes kont­sertkavades,
suurürituste kavades
jne, mida kõike siin ei ole võimalik
mahutada.
Kontserdi kavas kuuleme sega- ja
ka naiskoori laulu. Naiskoori „Järv
leegib" Roman toi'lt on kindlasti
üheks kõrgpunktiks, kuna huvipak­kuv
tohiks, olla ka uudislooming.
1969. a. Juubelilaulupäeva raames
korraldatud lauludevõistluse laulu­dest
on kavas Maimu Miido „Me tu­leme"
, kus enesekahtlus asendub sõ­jaka
nõudena: „Võõrad ei jää iga­vest
meie maale!" Juh. Aavik on ka­sutanud
• rahvatantsu motiivi igave­se
vanapoisi äparduste väljenduseks
Kontserdi solistiks on meile kõigi
le tuntud bariton Avo Kittask. Puu­dub
ainult see, et ta selga, tõmbaks
Kanada ratsapolitsei punakuue ja
laulaks tuntud „Rose Marie".'— Aga
seda on ta muude teiste laulude kõr­val
lubanud. ;•'
Olles juba 4-ndat aastat „pumba
juures", tunnen, et eelkäija suure
töö. tulemusena olen võinud mängida
korralikult sisšemängitud instru­mendil.
' Uno Kook
Saag
õnaraamaf
tõenditena on unustamatud, päevad
New York'is, Chicagos, Baltimore's
ja Torontos. Kõikides nendes kohta­des
ja ka mujal jääb ajalukku, muu-sikasalve
— Toronto Eesti Segakoo­ri
suur, suur panus; töö, vaev, mure,
isiklik ebamugavus, — aga ka suur
laulurõõm, lauluõdede ja vendluse
laulusõprus ja sellega koos kohustus
me rahvuskultuuri ja meie rahva
vastu.
Sõnades „Kui ma hakkan laüle-maie,
siis jääb küla kuulamaie, valla
rahvas vaatemaie", väljendub terve
eesti rahva arusaamine iseenese
väärtusest," uhkusest ja vihast võõ"-
ra anastaja osas. Esimesest laülupäe-vast
Tartus 1869. a. maarahvas hak­kas
end uuesti nimetama eestlasteks.
See on olnud ka nüüd, see tung ja
aje, miks käime kops, et tunda end
eestlastena, pannes nii palju, palju
aega selleks, et see kõik meil oleks
olemas ja alles.
T. E. Segakoor on tunnustatud kul-tuursambana
püsinud kaua. Tema
kulutaseme tunnustus kuulub ta
lauljate isikliku panuse juures aga
kahtlematult Roman Toile, kes pik­kade
aastate töö tudemusena võib
koos kooriga tagasi vaadata suurele
Sõnaraamatuid tehakse iga päev,
kuid neid ilmub üsna harva. Üks nii­sugustest
mis tegemisel olnud üle 25
aasta ori praegu ladumisel Yale üli­kooli
(USA) trükikojas. See on pro­fessor
Paul Saagpaku uus, suur eesti-inglise
sõnaraamat. Suur, sest ta tu­leb
üle 1200 lehekülje tihedat kirja.
Tähti lugedes näib, et selle ühel vee­rul
on kaks korda rohkem trükimär-ke
kui Silveti sõnaraamatu ühel vee^
ru.l, ja kuna lehekülje arv on üle ka­he
korra suurem ka, siis õleks Saag­paku
sõnastiku maht umbes heli ja
pool korda suruem Silvetist. Teiselt
poolt, võttes aluseks kättejuhtuv le­hekülg
224 korrektuurpoogen (al^ab
sõnaga erapoolik, mis on Silvetis ju­ba
44. leheküljel) kus on 49 märksõ­na
tüve, ja reserveerides 100 lehekül­ge
grammatikale, saame teose ulatu­seks
55,000 märksõna, pluss lugema
tä arv liitsõnu. Peale suurema ulatu­se
on sellel sõnaraamatul mitmeid
erisusi mida loodame kuulda Tartu
Instituudi loengus, teisipäeval, 22.
märtsil kell 730 õhtul.
Sel sõnaraamatul on pikk eellugu
mis takistaks ülevaltoodu kirjuta
mist kui poleks juba näinud korrek­tuurpoognaid
ja 9,000 -leheküljelist
käsikirja. Sest juba 1955. aastal il­mus
New Yorgis esimene veerand
sellest teosest, grammatika ja tähed
A—G. Mitmesugustel põhjustel jäi
asi pooleli. See oli kurb ja ka hinge
Vucatani poolsaar ori küll lame
lausmaa, millel, mägedetakistus puu­dub/
ent ülejäänud Mehhikost on: ta
varasemail aastatuhandeil eraldatu­na
omaenese teid käinud. See on
maiade ja mitmete teiste indiaanisu-guharude
põlismaa, millel õitses üks
varasemaist teadaolevaist tsivilisat­sioonest.
Rahuarmastavad maiad ehi­tasid
siia linnasulad, mida arvatakse
olevat üle 2000 ja millest väike osa
on restaureeritud või alles restauree­rimisel
ja arheoloogiliste vaatamis­väärsustena
külastatavad.
Maiade müstiline ajalugu jä kul­tuur
nõuaks. pikemaid seletusi, olgu
vaid mainitud, et nende harukordsest
arhitektuurilisest taibust ja ehitus­kunsti
suurejoonelisusest annavad
tõendi püramiidid; templid, kujud ja
muud ehitused, mida külastasime
kolmes arheoloogilises- asukohas:
Kahab, Chichen Itza ja Uxmal (hääl­datakse
Ushmal), viimane neist, kõi­ge
suurejoonelisem.
Ühe vaikese näitena andmeid seal­se
„Pyramid õf the Magican" kohta,
mille ehitamist alustati a. 700 ja mis
õieti on viis eriehitust aegade kestel
ehitatud üksteise otsa. Ta on üle 100
j ala kõrge ja legendi j ärele ühe maa­gilise
kääbuse poolt valmis ehitatud
esialgsena ühe ainsa päevaga. Püra­miidi
tippu ronimine järske astmeid
pidi ori lubatud, ent suur hulk pingu­tavat
tööd on see küll. .
• Süngena meeldejääv ön 65-jardili-se
läbimõõduga allikas Chichen It-zas',
milles veesügavust 40 jalga, ku­hu
ohverdati .vihmajumal Chae'i le­pituseks
noorukeid ja neitsisid. Ohv-reina
uputatuid ootas ees igavene elu
jumalate juures, nii usuti, ja vaba­tahtlikke
ohvreid leidus. •.
Võimatu oleks üleslügeda kõigi
nähtud ehituste suurejoonelisust ja
tähenduslikku kaunistamistarkust,
olgu veel vaid lisatud, et tolle aja
kohta arhitektuuriline ime bn ka tea
tavate ehituste paigutus nii, et n.n
„Ball Court", kus võistlusi peeti)
omab harukordse akustika ja või
maldab tasase kõne kuulmist ühest
väljakuotsast teiseni. Astronoomia ja
matemaatika erilise tundmise mär­giks
ori maiadelt päritolev esmakord
selt kasutusele võetud kalender võr­reldav
täpselt meie tänapäevasega.
Maiade iseseisvus hävis traagiliselt
jamüüdud ja kohapeal võis saada
vaid ühepäevaseid väljasõite. Neist
ühepäevasõitudest tegime kaasa par­ve-
ja paadisõidu 6 miili Caneuni ran­nast
asuvale Isla Mujeres. saarele,
mis on Cozumeli ja Caneuni kõrval
kolmas -ja kõige väiksem suvitus
paik selles rajoonis paari moodsa ho­telli
ja: samuti valge liivarannaga.
Eriliseks atraktsiooniks olid paadi
sõidul, tohutud kalaparved, kes ap-laina
otse käest toitu ahmima tulid
ja merevee kui keedukatla vahutama
lõid, edasi veealuse koralliriigi suu­red
merekarbid ja hiigel kilpkonnad,
kes oma pooluimases aegluses endi
seljas veeratsutamistki pahaks ei
pannud,
Söögiks valmistasid meile päris­maalased
seal nii tugevalt vürtsita­tud
hannakute salatit, et suu ohtes
mitu aega tagant järele, ja lisaks
veel tervelt tulel küpsetatud suurt ja
maitsvat kala. Juba varem olime tut­vust
teinud hästituntud Mehhiko
kaktuseviina Tequilaga ja eriliselt
aromaatse likööriga, mille nimeks
Ixtaberiturh ja mis valmistatud ai­nult
Yucatanil kasvava samanimeli­se
lille õiemeest; '; •
Poliitiliselt elab Mehhiko üle eba­määrast
ajajärku 1. detsembrist 1976
Kirjanik • Raissa Kõvamees pühit­ses
4. märtsil Vancouveris oma 70-
dat sünnipäeva.
Tema kirjanduslik tegevus algas
juba noorelt. „Tegin oma] ajal kaas­tööd
Kuressaares ilmuvale „Meie.
Maale". Kogusin vanu jutte ja laule,
joone all ilmus mul mõningaid lühi­jutte,
üksikuid luuletusi ning nn.,
kroonise romaanina „Kolmnurk""
Nii tutvustab kirjanik 2 auh innaga'
kroonitud rorpaanis „Kahe väina va­hel"
(Orto 1956, lk. 6) oma tegevust
kodumaal, kuhu jäi ka mõningaid
käsikirju.
Viimase .kümne, aasta jooksul on
autor jõudnud kirjutada veel neli ro­maani:
„Randlased" (Orto 1962),
,,Teela" (Orto 1965), „Sõja- lapsed" /•
(Orto 1967) ja „Pärisosa" (Orto
1969);
R. Kõvamehel on ka ilmunud jutu­kesi
eesti ajalehtedes ja „Vancouve-ri
postipoisis". Neist mõned: „Võidu-püha
hommik", „Vanä saun", ..,Vildi-augu
papa — ühe sitke eestlase mä­lestuseks."
Seitsmekümnendates, aastates on
autoril veel lisandunud kaks näiden-.
dit, „Piiga rannateel" ja /Ärtuktmin-gas".
Viimase etendus tähistas Eesti
raamatuaastat Vancouveris, kus sel­le,
Lakewoodi teatri 2 auhinna osali­seks
saanud näidendi, lavastas Kus-to
Pikker 25. jaanuaril 1975. ,.Piiga
rannateel" mängiti menuga Signe
Pinna studio poolt Södra teatris,
võimule asunud uue ja arvult 60-da Stokholmis, 1973. aasta laulupeo nä
presidendi juhtimisel, kelleks on 56
a. õigus- ja loodusteaduse professor
Jose Lopez Pörtillo. Tavaline inime­ne
süüdistab küll eelmist presidenti
Luis Echeverriat, kes rahva rahade
arvel olevat oma kuue valitsemisaas­taga
tõusnud üheks maailma rikkai­maks
meheks, aga ei loodeta pare­mat
uueltki presidendilt. .President
valitakse seal kuueks aastaks ja
teistkordseks terminiks pole tal
enam Õigust edasi jääda.
„Süürt revolutsiooni oleks vaja,
nagu näiteks oli Hiinas, nii et vääri­ka
eluõiguse ja kaitse saaks ka ta­valine,
inimene," seletab mulle üks
kohapealseid ja see viitab juba kom­munistliku
korra poole, Seda ta siis­ki
riiu seletuste nõudmisel eitab ja
ütleb vaid sotsiaalseid heaolünõu-deid
soovivat. Neid muidugi oleks
vaja, suur osa rahvast elab vaesuses
ja ebahügieenilisis tingimusis.-Kont-rastidemaa,
erinevused ori igati suu­red.
.
a. 152rxs^jakate hispaanlaste sisse­tungiga,
kes oma kahurite ja hobus­tega
allutasid kaitsetu rahva. Algas
uus ajajärk uue ehitusstiili, usu jä
kommetega.
Hispaanlased ei leidnud Yucata-nilt
küll loodetud kulda ega hõbedat,
ent said tohutult rikkaiks oma suur-majapidamistega
sisali ehk agaavia-kanepi
kasvatamisel, milleks maail­maturg
oli ülisoodne ja allutatute pr-ja-
tööjõud odav. Yäcatanis pole üht­ki
jõge, veepuudus aga ei takista
agaävi (erilise kiuga kaktuse) kasva­mist
ja alles hilisemal ajal .on sisa­lile
võistlejaks sünteetilised kiud-ained
kasutusele võetud.
Püramiidide. tuur kestis kolm päe-täis
ajav, kuid; õlgu! Vahepeal o n | v ^ kusjuures Ööbisime Meridas, mis
professor Saagpakk sinna sisse pan­nud
mitu aastat täisajalist tööd, ja
' on Yucatani 300 000 elanikuga pea-linn/
ri.n. „valge linn". Ta on hispaan-
Kui eelpool vaadeldud kunstnikud
on ise oma näituse kujundanud, tööd
valinud, uusi otsinguid ja saavutisi
esitanud, siis Otto Pajust on kahju.
Ta on saatnud kümmekond omi töid
siia tutvunemiseks jä müütamiseks,
esitamata ennast oma tipptöödega.
Meed on 11 värvilist linopldekoratsi-oon-
graafika lehte. Huvitavad ja
leidlikud, kuid vähe ühe väljaspool!
kunstniku erinäituseks, eriti veel,
kuna EKK eelreklaamis seisab: „Näi-tus
on järjekordne EKK näituste
reas, mis tahab tutvustada eesti
kunstnikke väljaspoolt Kanadat ja
ka laiemale Kanada publikule", lust
sellest lähtekohast ja vastavalt Ees­ti
Kunstide Keskuse niinele,. St. Law­rence
Cetnre for the Arts ruumile,
peaks kunstnikul teada olema kus ta
esineb ja selleks oma valiku tegema,
sest see on kunstniku nimi. Ja Kuns­tide
Keskus peaks valvel olema eesti
kunsti ja kunstniku hea nime eest.
' R. A.
sõnaraamat on enam kui kahekordis­tunud
oma mahult. Trükkimine on
nüüd Yale Ülikooli kompetentsetes
kätes — kuuldavasti üheainsa elekt-roon-
fötotehnilise laduja kätes. On
nimetatud 110,000 dollarilist eelarvet.
Autoril on muidugi olnud terve ri­da
abilisi ja nõuandjaid, kuid peami­selt
on see siiski olnud ühe mehe pin?
gerikas töö. Viimased üle kümne aas­ta
on Saagpakk olnud professoriks
University of Massachusets, moodsa
inglise kirjanduse alal. õpetamist
alustas ta Gustav Adolfi gümnaasiu­mis
Tallinnas, sõja tõttu siirdus eda­si
Uppsala ülikooli (Rootsi), siis Rut-gers-(
USA) ja Uppsala College (USA).
. Õppimise sihiga on Paul Saagpakk
läbinud viis ülikooli- — Tartu (1935),
Southampton (Inglismaa, 1936), Upp­sala
(phil. Iie. 1947), Columbia (New
York; PhD. 1966) ja Helsingi (1970/
71). Teaduslike tööde arv. on 35 pii­res,
alates „Tartu linna la&te intelli­gentsiga"
aastal 1933..
• V-V - \ : E. A.
laste ehitatud kitsaste tänavate ja
varjuliste parkidega vaatamisväärne
suurem asula, kus asub ka Yucatani
ainus ülikool. Juhtusime olema seal
just siis, kui ühel õhtul toimus ainu­laadne
serenaadide kontsert St. Lu-cia
pargis. .
Oli Hea, et mainitud 3-päevalise
ekskursiooni olime tellinud ära juba
aile vastuseks võin öelda, et
Cancun šuvituskohana on oma alg­järgus,
ootab külastajaid ja sõiduvõi­malused
seetõttu ori soodsad. Reisi:
korraldajad pakuvad selleks lendu
koos hotellitoa ja söögiga C2 inimest
toas, 2 söögiaega päevas) kaheks nä
dalaks hinnaga alates umbes $600.00
inimese pealt; Sinna tuleb muidug
terve hulk lisakulusid juurde arves­tada
ja pfaremas hotellis tõuseb vas
tavalt ka hind. Ajaloost huvitatuile
on saada ekskursioone arheoloogilis-tesse
paikadesse kohapealt hinnaga
$20.-- kuni 25.— päevas.
Mehhiko raha (peso) püsis väga
kaua aega dollariga ühesuguses vahe­korras.
Nii sain oma esimesel reisil
sinna a. 1958 dollari eest 12.50 pesot
ja täpselt sama alati kuni möödunud
aastase reisini jaanuarikuul. Nüüd
on peso hiljutiselt devalveeritud ja
seekordselt sai 1 dollari eest 22 pe­sot.
Ei jäänud siiski muljet, et'dol­lari
ostuväärtus palju suurem oleks
olnud, sest Yacatariil, Cancunis eriti,
on nii söömaajad ..(need, mis ette­makstud
ei ole) kui ka ostukaubad
kallimad kui näit: Mexico Citys või
Acapulcos, väljaarvatud kohapealsed
tooted, peamiselt sisalist (võrkkii­ged,
punutud käe- jä kandekotid
j-m.). .
dala raamides. Seal esineti kaks kor­da
suure publikule (29. mail ja 3.
juunil 1973). ; '
On loota, et näidendid ilmuvad pea
inglise keeles kirjaniku sünnipäeva
puhul.
Raissa Kõyamehe kirjanduslik te­gevus
paguluses on huvi äratanud ka
kodumaal. Muhulastele jäävad ta
teosed tõesti kroonikaks.
I
Rõuge õpetaja Bernard Talvari
surmaga 23. jaanuaril k;a. on luteri
kiriku Võru praostkonda, kus töötab
kumme kogudust, jäänud veel \aid
neli eestiaegset õpetajat: praost R.
Kannu kene (Urvaste), abi praost A.
Parts (Vastseliina), R. Peiker (Ka­nepi)
ja Jüri Kimmel (Põlva), kes on
praostkonna, vanim pastor, olles sün*
dinud a. 1899. . / '
Noorirn on alles 1975. a. ordineeri­tud
Georg Lillemäe Mehikoormas
(sünd. 1953). Pindi kogudust, teenib
üks kahest Eesti naispastorist, Lai­ne
Villenthal, ordineeritud a. J967.
Roosa koguduse õpetajaks on Karl
Karlsön (ord. 1961), Räpina — Peep
Audova (ord. 1966). Võru koguduse
eest kannab hoolt õp. Edgar Vaik­mäe
(ord: .1948). Praostkonnas on
ümmarguselt kümme tuhat ^avalik­ku"
usklikku, leeris käib viimastel
aastatel 100—150 noort kogu praost­konna
peale.
Kogu Eestis on praegu 143 luteri
kogudust, kelle kasutada ön kokku
140 kirikut.
Torontos, sest see oli täielikult väi-
Rutake eelteüimistega
GAASI- ja ÕLIKÜTETE
parandus je puhastus
TIHANE tel. 447-9745
Jõudis müügile
02
THE CULAG
köites |15.95
bros. (paper back) .'...'$"2.95
saadaval'. ••
958 Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6 — Tel. 466-0951
Luksus väi j aanne kõige ajakohasemas trükitehnilises teos­tuses.
Üle 180-ne must-valge ja värvifoto kõigilt üritustelt. ^
Ulatuslik teksti osa eesti ja inglise keeles.
Hind; edtellijaile $12.00 pluss 60 eenti postikulu kuni
märtsi lõpuni (Hiljem $15,00)
Tellimised adresseerida:
Jyri Kork, 117 Julian Ct, Greenbelt, Md. 20770, või :
Tähelepanu: Tshekid palutakse kirjutada ESTO 76-nimele.
DS SEEDRIPIU" noorte suvekodu vesjab juhtkonda:
, juhataj.oi. u|wmisif
Teatada kuni 31. märts — .
I. Jõgi, 242 Murdock Cres. Waterloo, Ont. N2J 2M7
Martin Tiidust järje­kordne
u jumis võif1
Ontario poiste ja tüdrukute Kesk­koolide
ujumisfinaälides 5.- märtsi)
Laurier . Coll -is, Scarboros või stles
edukalt Martin Tiidus, jäädes napilt
teiseks ujudes 100 meetrit rinnuli,
aeg 1:10.9. Pinevas ja konkurentsi-rikkas
võistluses olid veel Peter Pau-nic
ja Piret Kreem; kes saavutasid
7-daid ja 8-id kohti individuaal sek
jä teateujumistel.- Ontario', võistlus­test,,
mis kestsid kl. 12 kuni 12-ni öö­sel
R . H . King ja Laurier'i ujulates,
võtsid osa 100 keskkooli 1500 ujuja­ga,,
kus igat ujumisala oli 10 vahe­tust
ehk 60—70 ujujat.
E.S.S. Kalevi kevadised ujumis­võistlused
toimuvad laup., 16. april­lil
kl. 5 p.l. Torontos ühes Recreation
Centre's. Registreerida praegu tel.
924-6028 kuni 5. apr., et teada võist­lejate
arvu./ .
Toronto Parks & Recreation'i uiu-\
misvõistlustest võtab osa mitmeid
eestlasi teiste- rahvuste kõrval.. Võist­lused
on kestnud terve täiv ja- semi-finaalid
toimuvad- 30. äpri 11 il ning
finaalid 6. mail, kus parim aile an- .
täkse üle City of Toronto; medali:!.