1987-03-19-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Šecoiid Class Mall Regislratiön No. UH Nr. 12 (19321 1987 NELJAPÄEVAL, 19. MÄRTSIL - THURSDAY, MARCH 19 XXXVIII aastakäik „ ^ - Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Havais. Voldemar Siimon COlieleS aktusekonet pidamas, lipuvalves Aino Siimo. Foto - Yf.am Siimo Eestis Mihhail Gorbatshov külastas hiljuti okupeeritud Leedut, Lätit ja Eöstit. Enne Eestist lahkumist ütles ta (nagu teatas „Pravda"): „Rahva§- te ja rahvuste edu on kindlustatud leninistliku rahvuste-poliitika kaudu. . a • • • / Eesti Vabariigi astapäeva tähistamine Havais ^ ; ^;^Äm?v%r;^ Eesti Vabariigi 69, aastapäeva aktuselt Hamiltonis. Esii^eas kutsutud külalised, paremalt— läti esindaja Mr. Lapins, H.E.V.Ü. esimees August furs, leedu esindaja hr. Macys. Tema selja taga Vabadussõja veteran Karl Ranna abikaasaga. Paremal — Margus Hess kõmelemas. (Lähemalt Ihk. 4) Foto — H. Toomsalu ; i , meie suursuguse riigi arenguteel on toimunud ka eksitusi, vigu ja pahandusi, kuid me teame seda ja ei vaata neist üle ega unusta neid. - Kuid see kõik ei muuda meie partei keskseid püüdlusi, et ühendada üheks pereks kõiki sovjeti rahvaid jä rahvuseid." Gorbatshov lisas veel, et „rah-vaste ja rahvuste ühendamine aitab lahendada ökonoomilisi ja poliitilisi probleeme." Eestlased Havais tähistasid Eesti, Vabariigi aastapäeva teisipäeval 24. veebruaril piduliku lõunasöögiga Waikiki Sheraton hotellis: Kogunemine oli kell 12 päeval. Valgete l i hade ja siniste suurättidega kaetud laud jättis piduliku mulje. Esinduslaud Aino Siimopoolt toodud rahvariides nukkude ja teiste rahvuslike sümbolitega, samuti suur küünlajalg rahvusvärvides küünaldega, aitas tõsta pidulikkust. Lisaks veel suur MEELELAHUTUSLIK OSA baduse saavutamiseks, selle hoidmiseks ja taassaavutamiseks. Nende meeste ja naiste austuseks ja mälestuseks, kes on andnud elu eesti vabaduse altarile, palun teid püsti tõusta ja kummardada pea vaikseks leinaseisakuks. ärgnes vahetult meie rahvushümn ja selle järel uue lipu' õnnistamine, mida toimetas Rudolf Olljum. Kohtuminister Ray Hnatyshyn esitas Kanada parlamendile kauaoodatud Deschenes'i komisjoni aru-sinde, mis esitati valitsusele juba möödunud aastta lõpul, kuid vafoepeal ümber redigeenti, nii ei amamdiBsi ei paista yiilja, missuguste rahvusgruppide liikmeid on sõjakuri Tuhanded kodutud No Liidus Kremli propaganda on seni väitnud, etN. Liidus on kõikidel tööd ja, leiba. Nüüd aga lipsas sealt välja teade pikemast jutust ajakirjas, nimega „Ogonjok", kus kirjutatakse kuidas tuhanded kodutud inimesed hulguvad ühest Sovjetimaa äärest teise, otsides toitu ja tööd, elades vagunites ja kalmistutel, korjates marju metsast, pudeleid prügihunnikutest ja tehes juhuslikku Deschenes'i komisjon moodustati koostamine ja avaldamine läks riigile maksma 4miljonit dollarit ja komisjoni ligi kaheaastase töö tulemuseks 1985.a. veebruaris sõjakurjategijatee <üsimuse selgitamiseks Kanadas.. Komisjon on töötanud läbi materjalid ja tunnistused kokku 936 isjku kohta. Neist on 598 isiku kohta juurdlused lõpetatud süütõendite puudusel või oli 966-leheküljeline aruanne, mis üksikasjaliseh käsitab komisjoni tööd, sõjakuritegude küsimuses rahvusvaheliselt esinevaid seisukohti, põhjusel, et kahtlustatavad olid juba pikemaid analüüse Kanadas sõjaku-surnud. 238 isiku kohta soovitab ritegudes kahtlustatavate kohta esi-aruanne juurdluste jätkamist, neist tatud materjalidest ja komisjonile 20 isiku kohta pidades vajalikuks . mitmete etniliste organisatsioonide valitsuse poolt süüdistuste käikupa- ja rahvusgruppide juhtivate isikute nekut kiiremas korras. poolt tehtud esildisi. Aruandes on märgitud ka Balti Liidu Kanadas SEADUS MUUTA 1 poolt ja E K N - i esimehe L. Leivati • Komisjon esitas mitmesuguseid poolt komisjonile antud seletused, soovitusi sõjakurjategijate küsimuse tegudena jälitatavad jä karistatavad. GALIITSIA DIVIIS Deschenes'i komisjoni aruanne teeb kindlaks mõned asjaolud, mid andsid tõuke selle komsijorii loomi-sele. Komisjon nentis, et ei ole mingeid andmeid, et kurikuulus dr. Josef Mengele oleks taotlenud immigreeri-Üogari ejakirjanikei läinud sõjaväkke Ungari maitteametlik demokraatlik opositsioonirinne, kuhu kuuluvad paljud kirjanikud ja õpetlased, on andnud toetust avaliku kirjaga ajakirjanikule Zsolt Keszthelyi'ie, mist Kanadasse. Seda vž^idet esitas i<es on keeldunud astumast sõjaväkke, kuna Ungari sõjavägi ei allu seadusepärasele valitsusele. Peale Keszthelyi on Ungaris nüüd vangis ligi 150 meest, kes on keeldunud teenimast sõjaväes mitmesugustel, peamiselt usulistel, põhjustel. edaspidiseks käsitamiseks, milledega valitsus suuremalt osalt ühines. Aruandes soovitatakse, ja valitsuse seisukohaks on, et tuleb muuta Kanada kriminaalseadust, nii et juhul 20 KAHTLUSALUST Valitsuse poolt peetavaks edaspidiseks juurdluseks ja kahtlusaluste isikute süüküsimuse käsitamiseks ei soovita Deschenes'i komisjon mitte eriti visalt Wiesenthali büroo esindaja Kanadas Sol Littman. Vabaks süüdistusest sõjakuritegudes said ukrainlaste ,,Galiitsia" SS-diviisis koos saksalastega venelaste vastu võidelnud ukrajnlased, kellede tegevust taheti tunnistada, sõjakuri-tegulikuks. gus. Uute isikute grupina, kellede SAKSA TEADLASED ^tagapõhi vajab veel selgitamist, tõs- Veel selgitamist vajavate isikute tab komisjoni aruanne üles pärast suhtes, kellede nimed olid valitsusele sõda lihtsustatud korras Kanadasse antud Deschenes'i aruande salajases lastud saksa teadlased, kellede taga-lisas, on kohtuministeeriumi esinda- põhja ei olevat küllaldaselt uuritud, mub kohus Kanadas siinsete seadus- vaid teha eda kohtuministeeriumi ja ja ,,Toronto Star'ile" teatanud, et Komisjoni aruande järgi neid olevat te alusel. Valitsus ei ühinenud komis- RCMP koostööl, nende koosseise va- sellekohased juurdlused on juba käi- Kanads 55 isikut, jon seisukohtadega, et laiendatakse jalikult täiendades. ' kahtlusaluste väljaandmise lepin- Kohtuminister ühines komisjoni guid maadega, kes „sõjakurjategi- seisukohaga, et eriti kahtlustatava 20 jäid" välja nõuavad, näit. 'Iisraeliga isiku kohta, kellede suhtes on roh-või Nõukogude Liiduga, või et tagasi- kem tõendmaterjale,, tuleb juurdlu-ulatava jõuga otsusega'\/õetaks kaht- i sed kiirelt lõpule viia. Selleks on vaja lusealustelt Kanada kodakondsus, Kanada kriminaalseaduse vastav nii, et neid ;saadaks Kanadast välja kui kellegi kohta peetakse vajalikuks luua erilist uurimisasutist, nagu seda tõsta ametlikku süüdistust, siis toi- on tehtud Ühendriikides OSI näol, saata. 4 muutmine. See nõuab mõnda aega.' Enne kriminaalseadustiku muutmist tuleb põhimõtteliselt kindlaks määrata, missugused sõjakuriteod on Ka- Deschenes'i komisjon ja aruande nada seaduste alusel kriminaalkuri- MOMENTE LOODUSEST ' A B E L LE PLIIATSI J A P I W T S Ü G A KAWAGASV^Ä JÄRVEL Vana-Andrese kiriku saalis laupiäeval, 21. märtsil kell 11 h.-6 o., pühapäeval, 22. märtsil kell 10 h.-7 o. Y V O N N:E VA A. , FOTOKUNSTI NÄITUS 28. MÄRirS ~ 5. APRILL Reedel 3-8 p.l. Laupäeval ja pühapäevat 11-8 p.l. Avamine reedel 27. märtsil, kell 7 õhtul. • lÄTI KULTUUf^lMAJA GALERII 4 Credit Union Drive, Toronto. 759-4900 A >ühapä@v@l, 5. apriini 1987 koBI 2 pl Tartu CollegeTs eesti lipp kõnepuldi kõrval, mille Voldemar Siimon oli Torontost kaasa toonud ja kohapeal Rain Siimo abiga ka vastava lipuvarda muretsenud. Kuna eesti ühiskond Havais on arvuliselt väike, oleneb palju parajasti kohalolevatest talvepuhkusel olijatest. Gunnell Kaljot korraldajana oli mures, kas ikka saab nõuetava arvu, 30 inimest, kokku mis on miinimum arv ruumi saamiseks. Alalistest Havai elanikest peale Kaljotite olid kohal Rain ja Aino Siimo, Evald • Pajumäe, Asta Sarapu, M i i l a Mork ja pool-havailased—torontolased Voldemar ja Elvi Siimon. Briti-Columbia oli tugevalt esindatud. Victoriast Paul ja Lydia Tusar, Voldemar ja Ludmilla Meistermann ja. Veronika Anderson, Siina Mathiesen, Helene Oyamaa ja Vilhelmine Wulcan. Sum-merlandist Alfred Matiisen, Alber-tast Arnold ja Salme Matiisen, Torontost Konstantin ja Amanda Küng ja Viima Appleby, Stockholmist näitleja Ants ja Barbro Vaikla, iga-aasta-sed Havail talvitajad ja Austraaliast, Sydneyst, Silvia Silveus. Kokku 31 inimest, seega ainult üks üle nõuetava miiniumi, kuid imelikul kombel mitte ühtegi Ameerika Ühendriikide mandrilt. AKTUSEKÕNE . Gunnel Kaljot tervitas kokkutulnuid fa palus lipu kõrvale auvalvesse Aino SiimOj kes kandis* Tartumaa, Rõngu rahvariideid ja andis aktusekõneks sõna Voldemar Siimonile, kes on kunagine Soomepoisse. Kõneleja alustas Maarjamaa lauliku sõnadega, ,,Vahimees, ons ikka veel öö? Ons meie lootuse lampides õli? Kaua kestab veel Paabeli vangipõli?*^ Üheksaminuutilises kõnes analüüsis; kõneleja olukordi ja rahvuslikku hoiakut väljaspool kodumaad ja ütles, et siin vabaduses võime koguneda oma vaba tahte kohaselt Eesti Vabariigi sünnipäeva pühitsema oma rahvusvärvide, alla, et ühtlasi iseeneselt ausalt küsida, ons meie lootuse lampides veel õli, ja mida oleme teinud omalt pooU, et kaasa aidata Eesti vabaduse taassaavutami-sele. Kõneleja sisendas usku ja lootust, et Paabeli vangipõli ei kesta igavesti, kui me ise kindlaks jääme usus ja lootuses, ja ei ole mitte kuivanud oksad eesti rahva elupuus, vaid kogu oma oskuse ja jõuga kaasa aitame selle taassaavutamiseks, mille meie isad kätte võitsid võidukas Vabadussõjas, kuid mille vabadust meie ei olnud võimelised hoidma. Kodumaal on kasvanud uus sugupõlv, kes ikka julgemalt nõuab oma õigusi, kannatades selle tulemusena sageli mitmeaastast karistuse kandmist sunnitööle. Vabaduse hind on kõrge. Eestlased on maksnud erakordselt kõrget hinda võideldes va- Pärast söögipalvet, samuti Ruudi Olljumilt, serveeriti lõunasöök, millele järgnes meelelahutuslik,^ osa. • Ants Vaikla ja Gunnell Kaljot esitasid naerunärvi kõditava kaheosalise farsi, kus eriliselt hiilgas Kaljot daami osas ja riietuses. Evald Pajumäe luges oma luuletusi, samuti A'^n,ts Vaikla Kalju Lepiku luulet. Ja Kaljot pipardas tabavate vahemärkustega. Silvia Silveus andis edasi Austraalia eestlaste tervitused, , kaksikvennad Matiisenid rääkisid möödunud aegadest Alberta farmis ja Vaikla ja Olljum laulsid duetti, siis läks lahti ühislauludeks Ruudi Ölljumi juhtimisel.. Oli meeldiv ja õnnestunud Vabariigi aastapäeva koosviibimine, kestes kella viieni. Palju lä^iu esinejatele ja korraldajatele GunnelJ'ja'Asta Kaljotile ja Rain ja Aino Siimole, kes igati kaasa aitasid aastapäeva heaks kordaminekuks, Ühiselt suudab ka väike ühiskond midagi ilusat korda saata. , VESSE Karl Linnasel lõppe deporteerimise pikendus NEW YO.RK (ME) - Karl Linnasel täitus tema deportiserimise esimese pikenduse tähtaeg läinud pühapäeval, 15. märtsil. Tögelikultei ole tema väljasaatmist sellekohaselt mitte teostunud. Kohtuministeeriumi pea-pressiinformaator Pat Korten ütles: , , K u i meil on võimalus, me avaldame Karl Linnase deporteerimise küsimuses teadaande edaspidi, s.o. suhteliselt lähemas tulevikus." Selle teadeandega on jäänud küsimus esialgu lahtiseks. Karl Linnase advokaat on pöördunud mitme Ladi-na- Ameerika maa poole tema vastuvõtmiseks. Enamus on ütelnud selles ära, mõnedelt on vastused veel saamata. T. E. AIANDUSKLVBl Hyeljapäeval 26. märtsil1987 kell 8 õ. Eesti Majas Loeng Rein Jaagumägi PUTUKATEST ÜLDISELT Kõik teretulnud! 12. jyulist — 2. augustiini S McCaul Squash and Fitnass Club 21 McCayS St. (Osgoode allmaaraudtee peatusest 'i ^• 11.a ECc^rporatsioonid, kes soovivad osa v õ t t a , palun r Hillar Lauri tel. 869.3333 (tööl) eCOTKAJARVE METSAÜLIKOOLI - EESTI ÕPPETOOLI KEVADSEMESTRI LOENGUD ÕJAKURJATEGIJAD^ JAi MEIE POLIITIKA LoGng reede, 27. märtsil 1987. a. Toronto Eesti suuras saalis algusega kell 7.30 ohtuL Lektorid: fflARI-ANN RIKKEN ja TÕNU PARMING lissepääs $4.00 ® Kohvilaud
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, March 19, 1987 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1987-03-19 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E870319 |
Description
Title | 1987-03-19-01 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
Šecoiid Class Mall Regislratiön No. UH
Nr. 12 (19321 1987 NELJAPÄEVAL, 19. MÄRTSIL - THURSDAY, MARCH 19 XXXVIII aastakäik
„ ^ - Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Havais. Voldemar Siimon
COlieleS aktusekonet pidamas, lipuvalves Aino Siimo. Foto - Yf.am Siimo
Eestis
Mihhail Gorbatshov külastas hiljuti
okupeeritud Leedut, Lätit ja
Eöstit. Enne Eestist lahkumist ütles
ta (nagu teatas „Pravda"): „Rahva§-
te ja rahvuste edu on kindlustatud
leninistliku rahvuste-poliitika
kaudu.
. a • • • /
Eesti Vabariigi
astapäeva tähistamine
Havais
^ ; ^;^Äm?v%r;^
Eesti Vabariigi 69, aastapäeva aktuselt Hamiltonis. Esii^eas kutsutud külalised, paremalt— läti esindaja
Mr. Lapins, H.E.V.Ü. esimees August furs, leedu esindaja hr. Macys. Tema selja taga Vabadussõja veteran
Karl Ranna abikaasaga. Paremal — Margus Hess kõmelemas. (Lähemalt Ihk. 4) Foto — H. Toomsalu
; i , meie suursuguse riigi
arenguteel on toimunud ka eksitusi,
vigu ja pahandusi, kuid me
teame seda ja ei vaata neist üle ega
unusta neid. - Kuid see kõik ei
muuda meie partei keskseid püüdlusi,
et ühendada üheks pereks
kõiki sovjeti rahvaid jä rahvuseid."
Gorbatshov lisas veel, et „rah-vaste
ja rahvuste ühendamine aitab
lahendada ökonoomilisi ja poliitilisi
probleeme."
Eestlased Havais tähistasid Eesti,
Vabariigi aastapäeva teisipäeval 24.
veebruaril piduliku lõunasöögiga
Waikiki Sheraton hotellis: Kogunemine
oli kell 12 päeval. Valgete l i hade
ja siniste suurättidega kaetud
laud jättis piduliku mulje. Esinduslaud
Aino Siimopoolt toodud rahvariides
nukkude ja teiste rahvuslike
sümbolitega, samuti suur küünlajalg
rahvusvärvides küünaldega, aitas
tõsta pidulikkust. Lisaks veel suur MEELELAHUTUSLIK OSA
baduse saavutamiseks, selle hoidmiseks
ja taassaavutamiseks. Nende
meeste ja naiste austuseks ja mälestuseks,
kes on andnud elu eesti vabaduse
altarile, palun teid püsti tõusta
ja kummardada pea vaikseks leinaseisakuks.
ärgnes vahetult meie rahvushümn
ja selle järel uue lipu' õnnistamine,
mida toimetas Rudolf Olljum.
Kohtuminister Ray Hnatyshyn esitas Kanada parlamendile kauaoodatud Deschenes'i komisjoni aru-sinde,
mis esitati valitsusele juba möödunud aastta lõpul, kuid vafoepeal ümber redigeenti, nii ei amamdiBsi
ei paista yiilja, missuguste rahvusgruppide liikmeid on sõjakuri
Tuhanded kodutud
No Liidus
Kremli propaganda on seni väitnud,
etN. Liidus on kõikidel tööd ja,
leiba. Nüüd aga lipsas sealt välja
teade pikemast jutust ajakirjas, nimega
„Ogonjok", kus kirjutatakse
kuidas tuhanded kodutud inimesed
hulguvad ühest Sovjetimaa äärest
teise, otsides toitu ja tööd, elades
vagunites ja kalmistutel, korjates
marju metsast, pudeleid prügihunnikutest
ja tehes juhuslikku
Deschenes'i komisjon moodustati koostamine ja avaldamine läks riigile
maksma 4miljonit dollarit ja komisjoni
ligi kaheaastase töö tulemuseks
1985.a. veebruaris sõjakurjategijatee
<üsimuse selgitamiseks Kanadas..
Komisjon on töötanud läbi materjalid
ja tunnistused kokku 936 isjku kohta.
Neist on 598 isiku kohta juurdlused
lõpetatud süütõendite puudusel või
oli 966-leheküljeline aruanne, mis
üksikasjaliseh käsitab komisjoni
tööd, sõjakuritegude küsimuses rahvusvaheliselt
esinevaid seisukohti,
põhjusel, et kahtlustatavad olid juba pikemaid analüüse Kanadas sõjaku-surnud.
238 isiku kohta soovitab ritegudes kahtlustatavate kohta esi-aruanne
juurdluste jätkamist, neist tatud materjalidest ja komisjonile
20 isiku kohta pidades vajalikuks . mitmete etniliste organisatsioonide
valitsuse poolt süüdistuste käikupa- ja rahvusgruppide juhtivate isikute
nekut kiiremas korras. poolt tehtud esildisi. Aruandes on
märgitud ka Balti Liidu Kanadas
SEADUS MUUTA 1 poolt ja E K N - i esimehe L. Leivati
• Komisjon esitas mitmesuguseid poolt komisjonile antud seletused,
soovitusi sõjakurjategijate küsimuse
tegudena jälitatavad jä karistatavad.
GALIITSIA DIVIIS
Deschenes'i komisjoni aruanne
teeb kindlaks mõned asjaolud, mid
andsid tõuke selle komsijorii loomi-sele.
Komisjon nentis, et ei ole mingeid
andmeid, et kurikuulus dr. Josef
Mengele oleks taotlenud immigreeri-Üogari
ejakirjanikei
läinud sõjaväkke
Ungari maitteametlik demokraatlik
opositsioonirinne, kuhu kuuluvad
paljud kirjanikud ja õpetlased,
on andnud toetust avaliku kirjaga
ajakirjanikule Zsolt Keszthelyi'ie,
mist Kanadasse. Seda vž^idet esitas i |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-03-19-01