Meie Elu = Our life, March 8, 1979

              VERI El
J J 1 lesti
Inimvered võivad olla üksteisest
väga erinevad. Erinevusi veres ka­rakteriseerivad
punastel verelibledel
asuvad substantsid, nimetatud vere--
gruppide antigeenideks.
Nende karakteersed omadused on
erinevad ja päritavad. Üldiselt mõis­tame
anti geeni all substantsi, mis —
juhituna organismi, kus .ta loomu­päraselt
puudub, on. võimeline teki­tama
enda vastu spetsiifiliselt rea­geerivaid
antikehi ehk immuunkehi.
Need tekkinudlmmuünkehad asuvad
võitlusse sama antigeeni vastu, kui
seda siis uuesti samasse organismi
juhti4a.,.See on immuniseerimise>põ­himõte.
Sama omadus oh ka vere­gruppide
antigeenideh ; Nii võivad
näitaks vereülekannetel tekkida pat­siendi
vereplasmas antikehad, kui
ülekantava:vere punalibledel on an­tigeene^
mis patsiendi, veres.1'puudu­vad.
See ei tähenda, et sellisel juhul
antikehad alati tekivad. Oleneb orga­nismi
reaktsioonist, kas nad tekivad
või mitte. See on täiesti individuaal-:
ne: ja osalt olenev ka antigeeni ak­tiivsusest.
Immimiseerimisel tekki--
vate antikehade kõrval võib vereplas­mas
; esineda nn; sünnipäraseid või
loomulikke antikehi. Neile vastavaid
spetsiifilisi antigeene, millega nad
reageeriksid, sama organismi vere-
' libledel siis muidugi ei ole.
VEREGRUPID !• • •
". lansteineri pooit avastatud pea ve­regrupid
nimetatud A, B. AB ja 0
gruppideks on tänaseni jäänud kõige
olulisemaks; vere .ülekannetel. Neile
peaveregruppidele on vastavalt vere­plasmas
sünnipärased antikehad, nii
•et kahe erineva grupi segamisel võib
otsekohe tekkida tugev reaktsioon —
sade. Veregrupi nimetus, oleneb pu­nastel
verelibledel asuvast kahest
erinevast antigeenist: antigeen A ja
/ B .A antigeen ön grupp A. verelible­del.
B. "'antigeen on grupp B verel. A
ja B antigeenid mõlemad on grupp
AB verel. Grupp 0 verel puuduvad
antigeen A ja B punastel verelibledel.
See tõttu on nimetatud • seda' ka
„null" grupi vereks.
Häda juhtudel võib teistele yere-jg^
uppidele äärmise ettevaatusega an-'
' dä 0 grupi kontsentreeritud verd,
millest plasma kergel tsentrifogeeri-misei
eraldatud või vähemalt 24 tun-
:ni.4°G juures süttimisel on võimalik
eraldada; Suurem osa vereülekan­del
d on vajalikud madala hemoglo­biini
tõstmiseks. Sel juhul tarvitatak­se
-viimastel aegadel tihti vastava ve-
.regrupi kontsentreeritud yeriliple,
mis täidavad oma otstarbe ja vähen­davad,
mitmeid tekkida , võivaid
"komplikatsioone.! *••'•'•;••
Kuna A, B, O^veregruppide •pärilik-
' kuse ja karakteersete omaduste-koh­ta,
on täpsed andmed, siis on antro­poloogias^
kasutatud .neid maailma
rahvastiku uurimisel veres erinevus­te
leidmiseks rasside, rahvatõugude
kui ka geograafilise asukoha tõttu.
Nii on Briti Kuningliku Antropoloo­gia
Instituudi poolt välja antud
: ;(1958) ; ulatuslik statistiline teos A,
• B, 0 veregruppide jagunemise kohta
"üle kogülmaailma. Teose peaautoriks
-on tunnustatud seroloog dr. Mou-rant.
Muu hulgas leidub selles ka
andmeid Eesti kohta, kogutud dr.
. Rooksi ja Raukase poolt 1937. a. Um­bes
4000 eestlase A, B, 0 veregrupi
määramisel on keskmiselt:/ 3.6%
grupp 0, 34% grupp A, 21% grupp B
ja 9% grupp AB. Võrdluseks on prae­guse
Kanada rahvastiku veregruppi­de.
keskmised protsendid: 46% grupp
/O,.42% grupp Ä; 9% grupp B ja 3%
grupp AB. ,
ja
te juures alla 4% väga 'harva kahe
esimese lapse juures. :
300 ANTIGEEP ';;
Üldse on tänapäevani leitud inime­se
punaverelibledelt ligi 300 erinevat
antigeeni, milledest osa muidugi vä­ga
-haruldased. Tähtsamad ja tuntu­mad
antigeenid, mis põhjalikult uu­ritud,
ori jagatud süsteemidesse. On
10 süsteemi, mis inimveres tavaliselt
võivad leiduda,
Esineb juhtumeid, kus tavaliselt
veres leiduvate antigeenide süstee­mid
üldse puuduvad. Need on nn.
„miinus—miinus" süsteemid. Osa
neist pn iseloomulikud neegri verele.
Rhesus antigeenide kompleksi üksi­kute
osade puudumist on lei tüd ka
lähedaste veresügülaste abiellumise
puhul järglastel, näiteks Kanada põh­jaosas
isoleeritud indiaanlaste reser­vides.
.;• :-
Haruldaste .veregruppide puhul
võib osutuda raskeks hädajuhul so­biva
vere leidmine transfusiooniks.
Abiks on Kanada Punase Risti pea­korteri
juures asuvas kesklaboratoo­riumis
s.o. National Reference Labo-ratorys
haruldaste veregruppidega
vereandjate •nimestik.
PROBLEEMID \,
Veri säilitatakse 4°C juures ja on
vereülekanneteks tarvitamiskõlbulik
21 päeva. Peale kolme nädalat lan­geb
; eiüvõimeliste punavereliblede
hulk alla. 75% ja selline veri ei täida
enam küllaldaselt oma ülesannet. Ae­gunud
verest eraldatakse plasma,
mis läheb Connaughl Laboratooriu­mi
plasma derivaatide valmistami­seks
fraktsioneerimisel/ -
Kokkuvõttes võib ütelda, et vere
ja vere üksikute komponentide tar­vitamine
raviks suureneb päey-päe-valt.
Kuid sellest olenevalt kerkib ka
rohkem probleeme nende tarvitami­sel.
Seda arvatavasti põhjustavad
osalt ka valgete vereliblede (ehk leü-kotsüütide)
ja vereliistakute (ehk
trambotsüütide) antigeenid ja anti­kehad,
mille üürimine veel. algstaa­diumis.
Kuigi uued ja tundlikumad
ning teadlikumad meetodid aitavad'
paljusid vereülekannetega seoses ole­vaid
probleeme lahendada, on ees
veel väga palju Komistuskive. Kas
teadus kunagi ühelgi äial suudabki
kõiki probleeme lahendada?, lõpetas
referant. Eesti Kodu pere oli palju
uut kuulnud ja Õppinud inimelu sa­ladustest.
Kõigil oli tunne, et seda
ettekannet tuleks korrata palju suu­remale
kuulajaskonnale.. .
' "•. '•. elnä :
sarvi miatstmjf imaraga
KÄTUSETÖÖD
Teeme uusi ja parandame varnu, m°
muti suvilate katuseid.
HeUstada tel. 09-5295
NELJAPÄEVAL; S.MÄRTSC^ „Meie Elu" fir; 10 (1517) JOT
'J:
OnSaturday,Feb.l7,
. ÄnaGueneiro and
Audrey Donohue of;
ElliotLake,wonthe
LOTTARIO
' jACKPOTby
selectingnumbers
UU4,16,29 and 31.
Q
m
mm m
4m VÕITJATEGA!
Ä 1 J
mm*
mm
mk M S mmm mm
m
Elliott Lake'is nad
kindlasti teavad
kuidas valida
numbreid. Ana Guerreiro ja
Adrey Donohue valisid
nende 6 õnnelikku LOTTARIO
numbrit tehes oma väikese loosi­mise:
Nad panid 39 nummerdatud
.paberitükki, hiis olid nummer­datud
1—39, purki ja tõmbasid
sealt välja 6 paberitükki; Samas
järjekorras nad mängisid need 6
numbrit LOTTARIO müügikohas
ja ootasid laupäevast loosimist.
Ootamine tasus ära — Ana ja
Audrey võitsid LOTTARIO
JACKPOT'i selle kuue numbriga. Ana Guerreiro ja Audrey
Donohue Elliöt Läke'ist.
) Oma" LOTTARIO numbrite väljavalimine valmistab
palju lõbu. Teie võite loosimiseks valida sünnipäevad,
tänavate numbrid, autolitsentside numbrid, sotsiaal­kindlustuse
numbrid, pangaarvete numbrid, koera
litsentsi.numbrid... Variatsioone on palju. >
V Nii-siis valige välja oma lemmiknumbrid ja vaadake
iga laupäeva õhtul televisioonis LOTTARIO loosimist
. . . Igal nädalal loositakse kuus regulaarset numbrit
ja üks boonuse number.
Võrrelge neid kuut regulaarset numbrit, ükskõik'
millises järjekorras ja sobivuse korral olete
JACKPOT'i võitja, või kui ka keegi teine ori valinud •
samad numbrid, siis jagate temaga võidu.
Kuid kui teil ei ole õiged kõik kuus numbrit, siis on
teil ometi tuhandeid teisi võimalusi võitmiseks;
Kui teil on viis regulaarset numbrt õiget ja teie
kuues number ühtub boonuse numbriga, siis j ägate
suurt Seeond Prize Pooli.
Või kui teil on õiged viis regulaarset numbrit, siis
tuleb teil suur võit sularahas Third Prize Poofist.
Võrrelge nelja regulaarset numbrit oma
numbritega ning kokkusobivuse korral jagate
võidusummat Fourth Prize Pool'is..
Ja kui teil kokku sobivad kolm numbrit kolme
regulaarse numbriga siis võidate 5 dollarit. Nii et
nalja 1 dollari eest on palju! V
Igal nädalal võib olla tuhandeid võitjaid, kuna
loteriist osavõtjate poolt väljavalitud
numbrid ei tarvitse olla
samas järjekorras nagu
loosimisel välja
tõmmatakse.
TEIE ii OSTA AINULT PILETIT
TEIE MINGITE SELLE
RHESUS
A, B, O veregruppide kõrval oli
suure tähtsusega ka Rhesus faktori
leidmine 1940. a. Landsteineri ja Wie-neri
poolt. Nimetus on tuletatud sel­lest,
et faktor leiti katsetel esimese
na Rhesus ah^i| veres: ja, hiljem ka
ülekaalukalt 85% inimvares, kuna
15% faktor puudus. Selle jalusel jaga­takse
veri Rhesus positiivseks ja
Rhesus negatiivseks. Rhesus faktori
leidmine ja sellest tuleneva Rhesus
antigeenide komplitseeritud süstee­mi
loomine selgitas probleeme, kus
korduvatel vereülekannetel sobiva
A, B, O. grupiga tekkis siiski traris-fusiooni
reaktsioone. R h ~ negatiiv­ses
veres võivad tekkida Rh-positiiv-se
vere toimel antikehad, mis järje-kordsel
ülekandel jälle Rh-positiivse
verega tekitavad reaktsioone; Samal
põhimõttel vpiyad raseduse korral
Rh-negatiiv ema veres tekkida anti­kehad,
kui lapse veri on Rh-positiiv
ne; päritud Rh-positiivselt isalt; Kui
-need antikehad, ema verest pääsevad
uuesti lapse vefre, põhjustavad nad
:seal Rh-positiivsete vereliblete lagu­nemise,
tekitades verevaesuse ja kol­latõve.
Tõsisematel juhtudel on vaja
lik. lapse vere vahetus, transfusioon,
samaks, mis ema veri. Statistika and
metel tekib see^,probleem Rh-nega­tiiv
ema ja Rh-positiiv isa puhul las-'
... sest see, mida te lõuendil näe-1 „Okei, okei", katkestas teda härra
te, ei tohi olla: ainult üks kuiv doku- Pastall", aga kuidas sellega lugu on,
ment, vaid selles peavad peegelduma et suur haivei käib põiki läbi pildi,
ka kunstniku elamused vaatlemise aga ühtegi kaari, ega trakki pole kus-silmapilgur,
lõpetas Õie Varing oma ki näha. Milleks see haivei siin iile-seletuse
tema tööde ümber- kogune- üldse on, kui" keegi seal ei' sõida?"
nud näitusekülastajaile. J „Oo, härra Pastal..."
Ilmselt rahuldas see seletus kõiki, „Pastail", parandas see.
välja arvatud; vast ehk alatikriitilist l „Härra Pastal, see, mida teie
härra Sangapuüd, kelle „miks üks maanteeks peate on ju jõgi", õiendas
kunstnik kunagi ühtegi asja kaine pr. Varing oma erutust taltsutades. ^
peaga ei või -vaadata?", oli pigem ,,Ai sü".
kuulavalt mõtlemine, kui: küsimus. >,Ja jõgi oma lakkamatu vooluga
Vaatlejate rühm hakkas hajuma ja on ju elu allikaks loomastikule ja
enamik siirdus teiste kunstnike väi- taimestikule",
japanekute juurde. ^ Härra Pastall jäi selle seletusega
„Kas ma tohin teile tutvustada küll rahule, kuid pildi ostjat temast
härra Paštalli?, lahenes.kunstnikule ometi ei saanud. Paremat menu pol-proua
Ennep, üks vähestest paigale- nud ka teistel vaatluse alla võetud
jäänuist. töödel, nagu ,,Iialgi, Iialgi Ära Lase
;,Proua Varingu see on härra Larry Lahti", mis kujutas ühte määramata
Pastall. Härra Pastall, see on proua liiki puud oma haraliste juurtega
Õie Varing, meie tuntumaid kunst- klammerduvat ühe kuristiku järskja
nikke/kelle töid kõik ostavad. Härra hõlva pinnasesse; ja ,,Vänkumatuit
Pastall on siin oma sugulastel külas. Oma Postil Viimse Kirvelöögini",
Ta tuli juba rohkem kui viisküm- mis kujutas ühte suurt handist
mend aastat tagasi Ameerikasse ja kuuske üksinda seisvat langetatud
elab nüüd Floridas". ; püüde keskel, risti-rästi maas.
Härra Pastall läks kohe asja juur- „Näe, lumberdzhäkid viimse mehe-de:
ni kafibreigile läinud", pomises hr.
„Missug;une neist peintingütest on Pastal! ömä eüQ ja pöördus siis pr.
see ,,Lakkamatu Vool — JElu Aili- Varingu poole; „Ma tulen hiljem ta
kas", pani ta näpu ühele nimele näi- gasi. Võibolla räägime siis rohkem.".
tuse kataloogis. Nüüd tuli löhiseyi samme ja oma
Kättenäidatud tööd Mssis-silmi jalutuskeppi enese järel libistades
tunnistanud, küsis ta: üks vanahärra üksijäänud pr. Värin-
„Sün pole jü ühtegi elavat hinge gu jutule,
näha — kus siin siis see igavene voo- „Rääkisite väga huvitavalt kunst
lamine ja elu on?" : niku suhteist loodusega".
„Ega kõik, mis elab, ei saa olla sil- „Tänan väga komplimendi eest
maga nähtav. Kõikjal on elu, alates, härra Angervaks". :
mikro-organismidest kuni inimeseni, •'Olen alati tahtnud teilt küsida
selle looduse kroonini. Ja igasugune kas lõpetasite kunsti- või künstiaja
elu on liikumine, voolamine. Loodu- loo alal?" : - '
se seadused sunnivad liikvele ka as-;,,Tõelise kunstniku arengus ei tun-ju,
millel polegi elu. Iga tuule pü- ta sõna — lõpetamine", vastas pr,
hang, iga pilk taevalaotuse p o o l e ; | V a r i n g pärast hetkelist kõhklust
„Kunstnik, kas areneb üha, või hää­bub".
: -
Angervaks ei küsinud rohkem,
kuid pilk: tema suurtest rahulikku­dest
silmadest ütles, et ta sellist
põiklevat vastust polnud oodanud.
Õie tajus, seda,selgesti, kuid mida
muud pidi ta ütlema, kui ta valetada
ei tahtnud. Tema ainsaks akadeemi­aks:'
oli tema raudne tahe,, mis teda
lapsest saadik taga oli kihutanud.
Väikse tüdrukuna oli tav maalinud
portree, oma vanaisast, mis sellele
nii meeldinud oli, et ta selle klaasi
alla pandult oma toa seinale ripu­tas.
•'•' ••'•;••;••"' .
„Sinust peab kunstnik; saama, Õie
Õpi aga hoolega edasi" oli ta öelnud
Ja Õiest oligi kunstnik saanud, ja
pealegi veel hästi tuntud kunstnik.
Seda vähemalt oma kaasmaalaste
•julgas. Kuid õppida? Selleks polnud
tal kunagi püsivust ega aega leidu­nud,
kui mitte arvestada"seda, et ta
apsest saadik alajti midagi sirgelda-nud
oli ja et tal alati oli huvi kõige
vastu, mis kunstiga ühenduses, tema:
eekond Parnassile oli alanud kunsti-eoste
reproduktsioonide jäljendami­se
katsetega ja värviliste piltppst-kaartide
kopeerimisega. Mis puudu
jäi kvaliteedist, seda täitis kvantiteet
ja nii õli ta tasapisi nihutanud oma
graatsilise jalakese muusade templi
ukse vahele. Erialaks maastik, maa­lis
ta puid ja põõsaid, kuni enese­kindluse
kasvades söandas hakata
poetama puude vahele ka.juba mõ­ne
hoone. Ja sellest ajast, peale, kui
üks vana heatahtlik Saaremaa puu­sepp
oli teda pühendanud paiksema
nurgaliidete saladusse, nagu hööris-nuric,
leoerakael, ristinurk ja šqe-
Proua Õie Värins oli meeldivalt ül-latatud,
kui härra Larry Pastall õh­tupoolikul
tõesti kohale ilmus ja il­ma
pikema sissejuhatuseta temalt
tellis mitte 'ainult ühe, vaid koguni
kaks maali. ; V
„Minu livingruumi faierpleisi ko­hal
on minu laifsaiž poortrit", sele­tas
Mr. Pastall. „Siiapoole faierpleis-si
(ta tõstis oma vasaku käe) ma ta­han
saada pildi eesti talust ja siia­poole
(ta tõstis parema käe vasakut
langetamata) ühe siineri Floridast.
Aga mitte ainult puud ja majad ja
anderbrash; vaid" ikka elu ka — loo­mad,
linnud, inimesed . . . Elu peab
olema. Akshn, akshn igal pool!"
Naitus oli juba kaugel seljataga,
KAt KÄÄRID
MAALID MÜÜGI: suures valikus.
Helistage ette 225-5595
390 Princess Ave., Willowdale
täpp; e i saanud keegi enam kaevata,
nägu näeksid tema maalitud tared
yälja, nagu hoolikalt üleslaotüd sub-rnariin
Vorstide virnad. Ja tema pil-
^id sammaldunud' katustega muist­seist
eesti taludest.: leidsid tee igas­se
kodusse, mille faierpleisis veel
võltsirns.tu isamaaluse söed hõõgvel
olid.
kuid õie Varingu rikka metseeni
portree aegutas ikka veel üksinduses
Mr. Pastalli kamina kohal aktsiooni
lisada lubavate naabrite ootel. Töö ei
edenenud Õie käes nii ladusalt, nagu
tema staazhiga kunstnikult seda õi­gustatult
loota võis. Stseen sammal­dunud
katusega eesti talutarest val­gete
kasetüvede vahel oli tal juba
ammu valmis, kuigi alles pärast ette
nägemata komplikatsioonide ületa­mist.
Kui pr. Varingu väle pintsel
aktsiooni saavutamiseks kõige pealt
poole pildi pinnast mitmesuguste
olendite päid täis oli lükkinud, näis
kõik korras, olevat. Kellel, peas sar­ved,
kujutasid lehmi, kellel õlgküba­rad
— • inimesi, kellel kumbagi pol­nud,
pidi olema hobused ja koerad.
Lehmade; päid oli aga kuidagi nii
ohtralt lõuendile sattunud, et neile
külge maalitud kered kokku sulasid
ja koos selle tohutu jalgade hulga­ga,
mis kuulub ühe jõuka talu loo
makarjale, Illusiooni tekitasid, nagu
oleks üks hiiglaslik täis-söönud saja
jalgne röövik põigiti üle pildi lidu­mas,
oie Varingu leidlik vaim lähen
das aga selle probleemi nii, et ta loo­makarja
ette lasi kasvada heki, mil­lest
lehmad ainult siruli kaelu üle
vaatama ulatavad..
Inspirtsiooni allikaks Florida maa­li
jaoks- olid pr. Varingule kaks pilti
ühest turismibroshüürist. Ühest ta
kopeeris maha lopsaka pälmimetsa,
et siis teise pealt sinna „aktsioõniks"
juurde, maalida üks stseen alligaatori
ja mehe vahelisest kähmlusest. Na­gu
karta võis, osutus selle viimase
juures kõige kõvemaks pähkliks sar­nasuse
probleem. Alligaator ja tema
maadluspartner kippusid vägisi väl­ja
kukkuma liiga sarnastena ükstei­sele.
•-'• ''•'..'. - ..
Ühel õhtul, olles lõpetanud alligaa­tori
kuju viimistlemise nii, et see
tõesti välja nägi, hagu mees ja väi­keste
parandustega muutnud mehe
alligaatoriks, uskus ta lõpuks ometi
võivad rahuldustundega panna pints­li
käest. Järgmiseks Tiommikuks aga,
kui värv kuivamise tagajärjel oli
oma tooni mõnevõrra muutnud, nägi
eilne dramaatiline võitlus-stseen õie
Varingu suurimaks meelehärmiks
välja, rohkem, nagu oleks keegi nöö­ri
peale pesu kuivama riputamas.
„Nii see enam edasi minna ei saa",
mõtles' õie, ,,siin tuleb midagi tõsise­mat
ette võtta", kahmas pii di j a tak-seerinud
seda mitut pidi käes pöö­rates,
pani' selle lõpuks jalad-püsti
tagasi maalimispukiie ja kukkus siis
sirina igasuguseid veidraid kujundeid
ja plekke peale kandma ning jooni
vedama, kasutades värve, mis juhtu­sid
vaid pihku sattuma. Nii sai töö
lõpuks ometi lõpule viidud.
'Maastikumaalija Õie Varing oli
oma kunstilise kreedo avardumise ja
eneseotsingu 'tulemusena saanud
küpseks et kasutada uudseid väljen­dusvahendeid
ja tundis ennast ole­vat
valmis lõikama värskeid loorbe­reid
abstrakt-kuristi maailmas.
• .•ui
tä­rn
vaail
iga.
risic
kes
ülik(
väeni
Lu|
rija
toodi
kes.
sooni
on il
muul
tõlke
ne sc
gu v
välja,
jusej
ked
Kui
Voi
tav \d
j utab
rontoi
et En|
luvat
kui T|
Ha mil
das sci
Ruber.
li aasi
näitusi
tunneli
räs!
ammul
tõepool
tab kel
või Hl
Mul oli
bergigc
eelseis^
le tun(
lestki
ajami si