Meie Elu = Our life, May 5, 1983

              S. MAIL THURSDAY, MAY S „M9SeElu" m.W (1731) 1963 „Meie EBu" nr. 18 (1731) 1903
Estoniast Wd®yy
Pubiished by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
Hous8,958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6
Tel. 466-0951 / , i •
;Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbauiji. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr.-, New Milford, N.|.,USA.
'fel. (201) 262-0773.
L
„Meie Elu" väljaandjaks on Eesti i^irjastus
Asut. A.^Weileri algatusell950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Gnt. M4K 2R6 Canada — Tel. 466^0951
tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.—
5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 hm.—8 õ., laup. kl. 9 hm.—1 p.l.
.vMEIE ELU" tellinlishinnad; Kanadast a. 137.00,6k. $20.00,
3 k. 115.00; USA-sse 1 a. $41.00, 6 k. $23.00, 3 k. S17.00;
Ülemeremaadesse — 1 a. $46.00, 6 k. $25.00, 3 k. $19.00.
Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa USA-sse: 1 a. $30.80, 6 k. J15.40. Õhupostilisa
ülemeremaadesse: 1.a. $58.00, 6 k. 129.00,
Üksiknumber—.65$
Kiiulutushinnad: 1 toll ühel veerul - esiküljel S5.00, tekstis
$4.50-kuulutuste küljel $4.25.
Läti Vabadusfond
ähenemas mi
Kerkivad uued läti rahvusliku
kultuuri kolded
Nõukogude kultuur ^fassaad ja fassaadltagune.
oonas Uulu
Miiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuiiiiiiiiiiiiiiiiuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitn
„Ka Nõukogude Liit tahab rahus
Elada", kirjutas Moskva Andropov
10-aastäsäle tüdrukule, kes nüüd pakib
kohvreid, et nõukogude diktaatorit
külastada. Ning „Toronto Star" on lu­banud
reisi finantseerida; Milline
naiivsus! Kas selleks, et 10-aastane
tooks tagasi häid mälestusi ja selv
leks, et tuhanded naiivsed lugejad
näeksid, kui kena on üks Venemaa
diktaator ja kui- kena on tsaaride
poolt ehitatud ning nüüd kommunis­tide
poolt okupeeritud Kreml? Kas
saab ükski peibutus olla suurem ja
madalam kui peibutada 10-aastast'
last?.;^ . ••,.1.. - • ,
Selle asemel peaks suurlehe toi­metus
uuesti üles võtma Nõukogude
liidu relvastuse küsimuse. Miks va­jab
see maa nii tohutillt relvi? Mil­leks
ta ehitab lendavaid kindlusi ras-kergivadega?
Miks on Nõukogude
Liidu väed sees Afganistanis ja kül­vavad
elanikkonnnale surma? Miks
on Nõukogude Liit ikka, veel sees
Balti riikides ja Poolas? Miks toovad
•nad oma jõude Siiüriasse, Kuubale,
Panama maadele? See on kõik mui­dugi
sellepärast, et Nõukogude Liit,
Andropovi sõnade järgi„tahab ja ar­mastab
rahu". Seda peaks ,lStar" ja
ka lapse vanemad selgitama 10-aas»
tasele, kes ise ei tea pooli asjugi.
Ja just nüüd teöstab^Nõukögude
Liit demokraatlikes maades sõjalist
ja majanduslikku spionaashi. Prant­susmaa
sotsialistlik (!) valitsus saatis
välja 47 nõukogude diplomaati spio-
Maashi pärast, jiärgnes sama aktsioo­niga
Itaalia, Inglismaa, USA ja isegi
Austraalia. FBI arvestab, et umbes
tuhandest nõukogude diplomaadist
Ameerika Ühendriikides on üks kol­mandik
KGB välisosakonna agendid.
Nõukogude Liit bn alati olnud ag-ris&
siivne oma spionaashiaffäärides
ja see ei tohiks olla uudiseks ka see­kord.
Sest asju, mida Moskva ei saa
kätte vabaturu korras, hangib ta oma­le
varguse abil. Rohkem kui Nõuko­gud^
luure välismaadel on praegu
huvitav just see, et jällekordselt
pühendavad demokraatiad sellele
tegevusele tähelepanu. Nähtavasti
on Nõukogude luure läinud nii in­tensiivseks,
et see paratamatult peab
silma hakkama. Sest punasele KGB
agendile pandi filmirullid isegi Was­hingtoni
pargipuu okste vahele, nagu
aastavahetuse armastusromaanis.
Kuid Kreml on omapoolses pabi­nas
oma relvastusele vaatamata.
Seepärast paisuvadki KGB kaadrid
diplomaatide nime all välismaadel.
Tuleb küsida, milleks vajab Mosk­va
saatkond USA-s 1000 diplomaati,
millele tuleb lisandada veel teine arv
UN-i koosseisust? Selliseid arva tu­leb
pidada diplomaatiliseks epidee­miaks,
mis peab õiget ravimit andma,
et olukorda normaalseni viia. Kuna
Nõukogude saatkonnad sisaldavad
suure annuse luureagente, pole teist
teed kui maale lubatavaid koosseise
parajaks piirata. Siis väheneb ka
agentide arv ja vastuluure organisat­sioonidel
on neid lihtsam jälgida,
kuigi kunagi mitte lihtne.
Selliselt on nõukogude luuretööd
toodud arvuliselt päevakorrale ja
pälvivad suuremat tähelepanu kõiki­des
maades väljaspool Nõukogude
Liitu. OmQti kinnitatakse, et see ei
ole mingi orkestreeritud punaste
agentide püüdmine ning väljaheitmi­ne.
Tavalistest vahekordadest m
agendi paljastamine antud maal üks
piinlik lugu. Kuid vaevalt on see sü
Nõukogude Liiduga, kellel jääb endi­selt
kaks aktsiooni. Üks on vabane­nud
kohtade kiire täitmine uute KGB
agentidega. Teine on vastuaktsiooni
teostamine omaltpoolt ja ka osaliste
diplomaatide väljasaatmine. See on
juhtunud varem ja juhtub ka nüüd.
Kui nüüd endine KGB kõrgem juht
kutsub lO-aastase tüdruku endale
külla, siis ei tule seda võtta millegi
muuna kui diversantliku aktsioonina
Kanada rahva suhtes. Kuid kurb on
see, et seda aktsiooni toetab üks To­ronto
suurleht. V.
Probleemid, probleemid, prob­leemid!
Ja need kasvavad sedamöö­da,
kuidas sa kulutad aega televisi­ooni
ees istudes, kust tuleb aina iga­sugust
juttu seoses Venemaaga. Mit­te
kõik sellest ei ole teadustaja ajavii­teline
loba. Nagu näiteks see, et
Moskval on USA-s tõeliselt vabad
käed oma spioonide toitvasse mulda
istutamiseks. Nende diplomaatilis­tes
esindustes Washingtonis ja New
\ Yorgis on näiteks kummaski 500 ve-nelast„
enamik isegi „teenijate" nime
all siin olijaist tegelikult KGB agen­did.
Samal ajal on USA saatkonna
500 inimesest Moskvas kõik „teeni-jad"
venelased. On vaevalt kahtlust,
et nende hulgas samuti suur arv
omab KGB-kraade. Küsimus on —
miks lastakse see jätkuda selliselt
ebavõrdselt?
Teine-lihtsat „meest-tänavalt" ikka
rohkem imestama panev näne on presi­dendi
kiire meelemuutus, viimati kõrg-tehnika
ja tööstussaaduste vabaksand-misega
kuritegeliku gaasijuhtme ehita­miseks
ning maisimüügi suurendamine
üle 3-kordseks — 6-8 miljonilt tonnilt
23 miljonile tonnile. Kuuldub küll, et
nõutavat sularahas ja mitte võlgu ost­mist,
aga kas see ' on võimalik?
Brezhnev kelkis, et Venemaal ei olevat
vaja sel viisil,,Reaganit abistada". Tol­lal
olid Kremlil rammusa(^ vähjad ko­tis:
paljudes miljonites tonnides vilja
Argentiinast ja vastutasuks sinna —
suurtes hulkades relvi Falklandi kao­tuste
asendamiseks. Kuid Argentina
õppis nii omaenda kogemustest Falk-landil
ja veel enam Süüria üllatustest
Liibanonis. Mõlemal, lahingtandril
osutusid venelaste poolt toodetud rel­vad
viletsaiks, osalt peagu kõlbma­tuiks.
Selle tulemusel otsustas Argen­tiina
teostada uute relvadeöstud Prant-susmaah
ja Iisraelist, Moskval tuleb
avada Argent.inast vilja saamiseks
"rahakott! Seeonnüüd Andropovimure
ja võib anda tulemusena suurema le­pingu
USA-le.
USA ruttas koheselt arvutama, eriti
televisioonis, miljonite kogusummat,
mida see kõik tähendavat majandu­sele.
Majandus ja raha — seda küll, aga
kuhu jääb kõrgem eetika, moraal ja
inimõiguste rõhutamise printsiip?
Alustades jällegi tollest kurikuulsast
gaasijuhtmest, võib-olla on nendes
llllillililHIIIIIIIIIIIIIItliiillliilllllllllllilllllllllillllllllllllllll^
0
Inimeste ja ühiskondade elus on
tegemist^ üllatavalt paljude käskude
ja keefdudega. Kä^l^ijate-keelajate
lõpujüs reas on kõiki karjapoisist
kuningani. Vastavalt saaja või andja
tõekspidamist|ele on käsud-keelud
ranged, liialt vabameelsed, õigusta­tud
või sui$a ülekohtused. Ühes pole
aga kaksipidi arvamisi — iga korral­dus,
mis jä,äb täitmata on asjata an­tud.
Pole; oluline kas täitmatajätmine
toimub seadusliku aluse või täide­saatva
võimu puudusel — kas selle­pärast
et õel ei olnud õigust venda
peksa, või et poiss oli isast tugevam
— selle andmisele kulutatud aeg on
ikkagi raisatud, andja väärikus kõ­vasti
kannatada saanud. Kui mõju­võimas
Kanada Ametiühingute Liit
keelaks nende liikmeiks mitteolevail
eestlastel Ameerika filmide vaatami­se,
siis ei kahtleks meist keegi selle
korralduse vaimuvaesuses ja mõtte­tuses.
Aga ometi on meie omad or­ganisatsioonid
Imeile keelanud nii
mõndagi. Ka siis kui käsk või keeld
on õigustatud ei saavutata selle and­misega
midagi (positiivset, kui andjal
puudub selle rakendamiseks vajalik
võim. Asjatu korralduse ignoreerimi­sele
kaasneb tihti - seljapööramine
•B
ADVOKMT —NOTAR j
EELISTATUD ..PRAKTIKA ALAD: .[
Tulumalurud jt. riigimaksud. !
Testamendid, hooldused Ja
pMranditombud.
Üldpraktika.
Päeval (416) 485-3333 Õhtul (4W) 757^19<l
yiiiTnin
\
suuremaid tehnilisi teadmisi nõudva­tes
kohtades, kuhu kutsuti suurejoone­liselt
isegi tunnistajaid (keda siiski ei
teata olevat läinud!], tõesti ametis inse­nere
ja teisi asjatundjaid väljaspoölt
vangi- ja sunnitöölaagreid, kuid kõik
kõige raskemad ja suuremad eeUöõd —
maastiku puhastamine metsast, soode
; täitmine; tžede ehitamised jne. —, mil­leks
juhtme kõrvale loodi üle 100 töö­liste
laagi i, olid raskeimad, milleks
vabätahtli cu tööjõu puudusel kasutati
100.000 vangi, neist mõnedel andmetel
ca 10.000, poliitilist" ja alaealist. Väga
liihike äegjtagasi avaldas CIA värskei­mad
andnied orjatööst Nõuk. Venes.
Nende andmete kohaselt kasutatakse
seal praegu tööjõuna üle 4 miljoni
vangi nii,feevandustes, metsa- ja kol-
, hoositööl Icui ka mujal. Vangide arv oh
kasvamas, tulenevalt majanduse alla­käigust
ja noorte meeleavalduste ning
joomiskire-kasvamisest, Stalini ajaga
ehk enam võistelda ei suudeta, kuna
selle kestel oli orjatöölaagreis üle 15
miljoni, kuid andmed näitavad, et ka
praegu „töötab" Nõuk, Venes ca 1,100
vanglalikku laagrit üle 2 miljoni,,ela­nikuga",
kellest ca 1,5 miljonit on suu­natud
tööle kõige raskeimais tingimu­sis
ja mahajäänuimais paikades. And­mete
kohaselt, kui võtta arvesse ka
..kvaliteetsemad" ja kergemad kohad,
moodustavad mitmesugusesd karis-tusalused
praegu umbes 3% kogu N.
Vene töötajaist. Ei ole huvituseta, et
igast 4 karistatust praegu vähemalt 1
kuulub nn. ,,huligaanide"- hulka või
kategooriasse. Nagu teada, karista-
.takse selle paragrahvi järgi ka kõiki
kuidagi rahvuslust osutanud kooli-r-
bori Eestis.
Siin ongi probleemi üks südamik:
kas USA ärimeeste, farmerite ja valitsuse
rahanälg ning sellkfet-tulenevad kauba-tehingud
Kremliga soodustavad kui­dagi
inimväärsüsa tõusu Venes ja Ve­nemaa
poolt orjastatud aladel? Kuidas
on see kooskõlas kõrgetoonilise sõna­mänguga
humaansusest, inimõigus­test,
rahvaste vabaduse kaitsest jne!?
Viimane kuuldus-Kremlist kinnitab
seal valitsevat muutumatut veendu­must
USA ,,paberist tiigerlikkusest".
Reagani sanktsioonide kaotamine
kõrgtehnikale paistab jällekordselt
kinnitavat selle vaatekoha tõepära.
Leti paguiasperes silmapaistvaks
saajinituseks hariduse ja kultuuri alal
möödunud aastal oli kahtlematult
ameerika Läti Liidu algatatud ja ju­hitud
üritus — läti üliõpilasmaja ehi­tus
Michigani osariigis — Kaiama-suus.
1982. a. lõpul maja ehitustöö­deks
oli välja antud 385.000 dollarit.
Sellest 252.000 kaoti toetuste |a anne­tustega,
80.000 protsendivaba laenu­ga.
Ülejääk tuli katta pangalaenuga.
Hoone välistööd on lõpetatud ja suu­remalt
osalt tarvitusel olevate sise­ruumide
ehitus võib jätkuda anne­tuste
kohaselt. K.a. jaanuaris tuli an­netustes
sisse 8000 dollarit. Tähtsaks
algatuseks näib kujunevat raamatu­kogu,
mis ootuste kohaselt võib ku-ji^
neda suuremaks ja täiuslikumaks
läti raamatukoguks paguluses.
Hariduse- ja kultuurialaliste kodude
rajamine edeneb veelgi suurema hooga
19B3. aastal. 15. jaanuaril pandi nurga­kivi
Ühendriikide Lääneranniku hari­duse-
ja kultuurikeskusele. Ligikaudu
200 aakri suurune maaala, mis osteti
200.000 dollari eest möödunud suvel,
asub Washingtoni osariigis, 90 miili
kauguses Seattlest ja pisut üle 100 miili
Oregoni osariigi suuremast linnast
Portlandist. 200 aakrist suurem osa on
jaotatud kruntideks, miile omanikeks
5000 dcl. tulumaksuvaba kingiga võib
saada-iga läti päritoluga annetaja. Sel
teel kultuurikeskuse ümber on kuju­nemas
läti küla (70 krundi ümber on
juba kinni pandud või ära ,,müüdud").
Ehitustööd on taas käigus ja juuni­kuuks
kavatsetakse kaks hoonet —
söögisaal köögiga kui ka ööbimisruu-mid
valmis saada, et juba sel suvel
võiks läti kodus toimuda suvekoolide
— lääneranniku keskkooli ,,Kursa"
kui ka kohaliku noortelaagri kokkutu­lekud.
Laialdase, ilusa metsaga ümb­ritsetud
krundi keskel on ka oma jär­veke
veespordi harrastajatele.
KA EUROOFAS
Ka Euroopas lätlased ei taha maha
jääda Ameerika kaasmaalastest.
Münsteris, Lääne-Saksamaal, kus juba
enam kui 10 aastat LääneSaksa valit­suse
toetusel tegutseb ainus tõeline läti
pagulasgümnaasium, hakatakse ehita­ma
suurejoonelist 4-korruselist Läti
Maja. Münsteri gümnaasium on ku­junenud
läti pagulasnoorte ülemaailm­seks
hariduskeskuseks. Sinna on ko­gunenud
õpilasi Ühendriikidest, Kana­dast,
Austraaliast, Lõuna Ameerikast,
Euroopa riikidest ja, muidugi, eriti
Saksamaalt.
Poole miljoni saksa marga eest oats-tud
3854 ruutmeetri suurusel krundil
on ettevalmistustööd juba käimas ja
kevadel alustatakse ehitusega. Kavade
kohaselt hoone läheb maksma üle <1
milj. saksa marga. Saksa valitsuselt on
garanteeritud 2,5 milj. margallne odav
laen, ülejääk peab tulema annetustest
ja laenudest. Rahas ja tasuta arhitek­tide
töös on juba senini lühikese aja.
jooksul annetatud üle 800.000 saksa
•marga. Üks suurimaid annetajaid ja
toetajaid on rikas läti perekond V i -
tols'id Venetsueelast. Vitols'ide anne­tus
ületab 150.000 saksa marka.. Vi- ^
toisid annetasid ka Michigani läti üli­õpilasmaja
ehituseks 20.Ö00 dollarit ja
on pidevalt toetanud ka teisi läti pagu­laskonna
üritusi suuremate summade­ga.
Ehituseloleva maja internaadi osas
on ettenähtud 24 ühe inimese ruumi ja
36, ruumi 3 voodiga. Peale seltskond­like
ja koosoleku ruumide on erikorrus
kavändstjd arhiivide, kartoteekide ja
raamatukogu mahutamiseks. Uude
majja koliks ule ka Ülemaailmse Läti
Liidu info.^mstsioonibüroo ja Võitleja­ta
Liidu fDaugavus Vanagi) peasekre­tär,
kelle valduses on ka Läti Leegioni
arhiiv ja muud läti sõjameestega seoser.
olevad materjalid.
Läti paguluse algpäevil Esslingeni
läti laagrit Saksamaal hüüti ..Väikseks
Riiaks". Nüüd pastab. et selle nime
võtab üle Münsteri lätlaste keskus.
LIGI MILJON DOLLARIT
Läti Vabadusfond saab sel aastal
kümneaastaseks. Üheksa aasta jook­sul
Läti Vabadusfond on koondanud
enda ümber 1200 toetajat liiget, kellest
igaüks on maksnud fondi 500.-'vöi
rohkem dollarit — kogusummas
800.000.-. Ka Vabadusfond! toetajate
hulgas torkab silma Vitols'ite pere­konna
nimi Venetsueelast, 10.000.-
dollari suuruse sissemaksuga kahel
korral. Läti Vabadusfond! protsentide
sissetulekust 9 aasta kestel on toeta­tud
läti vabadusvõitlust ligikaudu
400.000 dollariga.
10 aasta juubeliks — 18. novembriks
(Läti vabaduspäevaks) loodetakse üle­tada
1 milj. piir.
L.Sv.
FR. R. KREUTZWALDI
KAIEVIPOEG
INGLISE
KEELES
Köites. 302 lk. Hind $4L00 , i.. . c, .. x
Postiteel tellides lisandub ^uygil ..Meie Elu falituses
saatekulu: Kanadas $2.50, 958 Broadview Ave.
Euroopasse $5.00 Toronto, Ont. M4K 2R6
kogu selle organisatsiooni tegevuse-
• le.^- ,
Ka EKN on; käsukorras katsunud
oma rahvuskaaslaste tegevust regu­leerida.
Kas võiks oletada, et prae­gune
juhatus lubab igal isikul ise
mõelda, ise otsustada?"Teadmine, et
EKN ei kavatse oma aega ja rahva
raha raisata täitmatajäävate korral­duste
tegemiseks võiks soodustada
kõigusolevat toetuste kogumist. As­jatu
oleks ka karta, et vaba maailma
valitsused meie iseseisvuse taastami­se
püüdeid sellepärast jätaks toeta-mata,
(Bt mõned meist on liberaalse
maailmavaatega. Demokraatlike rii­kide
üks põhialuseid on ,mõttevaba­dus
ja seda võivad eestlased nautida
(niisamuti nagu nende asukohamaa
teised kodanikud. On ülimalt eba­loogiline,
et lääneriigid ainult siis
meie keskorganisatsioonide taotlusi
tõsiselt võtavad kui need on suutnud
sundida kõik eestlased igas asjas üh­temoodi
mõtlema. Küllap piisab nei­le
teadmisest, et kõik eestlased, maail­mavaadetele
vaatamata, nõuavad
Eesti iseseisvuse taastamist.
HARRIKIVILO
Kiri Saksamaalt
Mustad lambad valgete
kitlites
Töölised keevitavad kokku gaasitoru Siberis.
OVER 50 YEÄRS OF GM SÄLES ANO SERVICE
ÕGAN Müük ja r^htln^ne
Äris ,291.5054
ChevOIds Limited Kodus 423-5716
5000 Sheppard Ave. E . , Scarborough, Ont. MIS 4L9' /
andDelicatešsen .
2851 LamenceÄveyE,, Ž61-2238
(Hillside Plaza Brimley nurgal) -
Saadavd-™' • SOOME PAGAR
pagarisaadused ja delikatessid, soome karderaonisai, sepik ja rukki­leib.
Maitsvad tordid ja muud kohapeal küpsetatud euroopamaitse-lised
pagarisaadused. 9 Spetsiaal tordid ja sümiipäeva kringlid tel­limise
pealel o Euroopa delikatessid, konservid, juustud, suitsusin-gid,
suitsuribid ja soolaheeringad ® Suitsukalkunid tellimise peale.
HMAKI^ AKE SA^INEN
GEISLINGEN („Meie Elu" kaas­tööliselt)
— Ehkki arstid siin kuulu-vad
rahateenijate tippklassi, on nen­de
hulgas selliseid, kellel 200.000
marka aastas veel liiga vähe. Nii
paljastati Geislingeni ja Stuttgardi
ruumes arste, kes koos apteekidega
olid teinud head äri haigekassade ja
patsientide arvel. Nii oli kirjutatud
retsepti haigete teadmata. Need anti
apteeki ja sealt saadi kas alkoholi,
naistele kosmeetikatarbeid või kogu­ni
sööta koertele. Kasum jagati koos
apteekritega. Asi tuli avalikuks ning
süüdlasi ähvardab kas§aarstiprakti°
ka keeld.
Haigekassadel näib olevat nagu pii­ramatu
usaldus arstide vastu. Patsient
annab veerandaastas haigetähe arstile.
See on nagu mingi blankotshekk. Vas­tavalt
aususele või ..luuleannile" võib
arst kirjutada haigetähele kuipalju ta­hes
visiite või nõuandeid. Patsient se­da
kontrollida ei saa. Haigekassad
maksavad arstidele haigetähele mär­gitud
nõuanneteläbivaatuste eest, sa­muti
laboratooriumis tehtud proovide
eest.
Päris labasel kombel kutsusid haig-laarstid
Hridelbergis saada raha üle-tundide
eest. Nad nõudsid raha ületun-dide
eest, mis „tehti" kas 30. veebrua-.
ril, 31. aprillil, 31. juunil või 31. sep­tembril.
LoomuHkuh ei olnud võimalik
maksta päevade eest, mida pole kalen­dris
olemas.
Kölnis karistati tingimusi vangituse
ja rahatrahviga neli arsti, kes olid haig­las
surnud patsientidelt välja operee­rinud
elektroonilised südametegevu­se
ergutajad, mis müüdi maha vastavale
töösturile. Iga ergutaja eesi teenis arst
umbes 3000 marka.
HÜVASTI MAJANDUSIME !
Saksa majandusime, mis kestis üle
20-ne aasta, on nüü minevikusrUmbes
2,5 miljonit töötut, võlgades riik ja ko­gukonnad,
kümnedtuhanded pankrotti
teinud ettevõtted ning praegu veel ära­ootaval'seisukohal
olev investeerimi­ne,
iseloomustavad situatsiooni prae­gu.
Valimiste eel heidavad parteid, ame­tiühingud,
valitsus ja opositsioon ük-teisele
ette, et miks pole kõrvaldatud
tööpuudust. Aga ühelgi-süüdistajal en­dal
pole patentretsepti selle kohta.
Tegelikult pole tööpuudus nii suur,
sest mäekaevandustes, võõrastemaja­des
ning mitmeil teisel alal otsitakse
töölisi. Samuti puudub Bündeswehris
ligi 20.000 allohvitseri. Aga noored
sakslased ei taha enam küsi mustaks
teha. Töötuid pedagooge, sotsiolooge,
politolooge, psühholooge, arhitekte ja
juriste on jalaga segada. Aga kui koda­nik
vajab mehi, kes parandaks katust,
WC-d, veetorustiku või aknaraami, siis
tuleb oodata kuid enne kui vastav
ametmees tuleb, ja neid härrasid tuleb
võtta vastu peaaegu auväravatega.
SAASTATUD KESKKOND
Tööstusriigina t^ööstusriikide nagu
Prantsusmaa,, Belgia, Tshehhoslovak-kia
ja „DDR"-i vahele kulutuna <k siin
keskkond lootusetult saastatud. Vetes
lähevad kalad kärna, paljud veekogud
on ökoloogiliselt surnud. Õhus leidub
vääveloksüüd põhjustab hapu vihma,
mis hävitab metsadses nulud (abies),
kuused ja männid. Metsateadlaste se­letusel
on olukord Schwarzwaldis ja
Baieri metsas katastroofiline. Metsa-pinna
happelisust katsutakse neutra­liseerida
lubjaga, aga kõikjale ei pääse
veokitega ligi. Linnades kuivavad al-leepuud
talvel tänavaile riputatud
soola tagajärjel. Ulukid surevad kas
tinatolmuga söödud rohu tagajärjel või
põllumajanduses .kasutatava kahjurite
mürgi tõttu. Liiatigi on siinmaal iga
jänese kohta kümme kütti. .
Viimastel aastatel on tugeva poliiti­lise
jõuna kerkinud esile keskkonna­kaitsjate
partei (rohelised). Aga nende
võitluse peasihiks on hoida Euroopast
eemal USA kaitseraketid ning vältida
aatomjõujaamade ehitamist. Pealegi
on selles parteis tooniandjateks puna­sed
ja liikmeteks kas kaaodid või elu­võõrad
unistajad. Igatahes keskonna-kaitseks
pole see partei veel nimeta­misväärset
teinud.
'kk
Peetri koguduse looriuoorod. 1. rida, vj
kand. Edgar Hoinsoo, õpetaja Audros
Reimann, Karin jürman; 2, rida: Kaaril
Elionora Lydia Van der Voen, Kristi P
Birgitta Irblich, Ingrid Irhlich. 1 rida:
Hoimberg, Erik Androw Konze, Allan lj
Voldemar Palo, Robert jobn Roosipuu,
Leeriõpilaste anNnmhel o.siiamaH M a r
Tiina Katrin Hubel, flööt — Karin)urmi
350.000 doll
(Al)',U!i «'sikiiljcj
Laekuri M.onu Miicslr ni;ij;iii(hi.s '
aruandest snlj^uh, (*t l',SK .Tl dols,
19'82. a. bilanss on i'!:'.!),!).!.!,^!). Aaslu
ülejääk $54,1)17,1.'), niilninsiij-iiish! ii>
vesteoringulcf^jn kokku ,S3H(),!)('il,;!!),
Asjaajamisi 011 r(!vi(l(!('rii)U(l M.SK
visjoni komisjüui liikmed (iuiiuiii'
Mitt, Mari i'(id(:l jn välisriividtü)!
Toivo Knholik ja on Iciiliind asjaa­jamise
korras olovat. .
' LähiriiakiiiiisUd küsiti, ka:; aiaiiri
raamatupidainiiic on koosolokul kät­tesaadaval
kontrollimiseks, millch;
H. Lupp vastas, (/( miid raamaluid
kõiki siia saada oluks raske, kuid i}!;il
liikmel on võimalik sõi(;i (Ivvcii
Soundi ja seal raamatuid konliMilIida,'
. ). Käis arvas, nt peaks veel aiMiiin-deid
uurima ja iieiil milte kinnitama
ja selhiks uus pi^aknosolek kokku,
kutsuma, kui^l koosolek leidis, et kui
siso- ja v ä l i s r e v i d e n d id on koik koi';
ras leidnud, pole põhjust enam uuri'
da. Aruanded "kinnitati .Te- vastulniä'
lega,
Hans Lupp ütles tilli;!, a, lejjevus
kavast järgmisi; MSK jälkah te);(n'nst
rahvusliku pärandi säilitamise ja vil-jelemis(;
ga, i)üiides leida uusi kon-taktp
ja säilitad;! v.inu. l',HK oii v;d-mis
olema nõuandjaks varandusli
keis küsimusis nii, (:l siinsed vanul ei
satuks meie vaenhisle kalle laudse
eesriide taha, HSK l o e t a b k;i- edas­pidi
kasumi v õ i fondide eMJsoovide
summad(>sl ( U j s t l u s e i e kasuh'kk(! e l l e -
votfeid ja noorte t(;>;<n'ust m\\\ p ü ü ab
summasid kasulikult invsleerida. ju
;hatus on omandanud p i i l j u ki))',i;niu:,i
eelnevatest a<'istatest. ,
' Henn.Mäeste.esitätud t i e l a r v e s on
' tuludena ette nähtud SBM.lOi),01). Ku
ludena S5,5.()()().()0, loodetava knjiila •
.'li kasvuga S25,Ü0().0(J. Tej.;e VII;;-ja ee-
' l i . kasvuga 825,000,00, T<)Mnviis- ja
eelarve võeti vastu ühei liäaied,
VALIMISED
Valimistel (!sitas , j u h a t u s nma
• kandidaadid; KoosolijaleN' a i i l i n e n -
, dest nimistu. Millu k o h t a souavõlle
ei olnud, peale revisjoni komisjoni,
kuhu viienda liikmena esitidi j, Käis,
Mitmesuguste arutluste järele, pandi
küsimus hääletusele. Viienda liikm(>
pooli oli 4 häält. Teised ai väsid, et
neljast on küllalt, . '
K
juhil
sekl
Mi"
Kail
All)!
lik.
narJ
l':d)',«
Nod
Too
juhil
Kai
luidj
"üij
kiili
l i l l i ' !
land
lii
liini
le(l'l
joi.
AidI
A
leeif
va.ii
enni
leml
;;e.s
ar\'
iii\'j
a.pr
K;,i
lu.i
i\en|
pc'-
lual
I I
Kl]
vl
hi,
tali
1,111
i'es
aiiil
pai
S(^d
kiul
s( a|
Vill
Niil
hii^i
vaj
ci (.11
1.a
tasj