1983-05-05-05 |
Previous | 5 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
,,MeleEllu"nir. 18 11731)1803
3. Seisavad, vasakult—Paul Kako,
Kenneth Valvur, laekur, Lembit
|i Holmberg, sekretär.
F o t o ^ J. Sotnik
tkpallurid
10 meeskonda, nenedešt 9 Torontost
ja 1 Kapuskasing'ist.
Kanada esivõistlused võrkpallis
noorte meeskondadele toimuvad 13
U-15-1 mail Torontos Variety Vilja-
I ge's, mis asub Scarborough'is, Dan-
[fortii Ave. ja Kingston Rd. vahel. Samas
asub ka Birchmount Park ja
Scarboroügh Arena. Nendele võist-
[lustele pääsevad igast provintsist ainult
kaks parimat meeskonda, nende
hulgas ka „Kalevi" noored. Võrk-tpallihuvilistele
avaneb soodne võimalus
jälgida Kanada parimate
meeskondade võistlusi ja ergutada
meie noori, j
• r
\ . . . • • •
.Kalevi Võrkpalliklubi noörendas
oma juhatust, valides uueks esimeheks
Paul Kako, sekretäriks Vivian
Holmberg'i, lajekuriks Kenneth Valvur'!,
abilaekuriks Lembit Jõgi ja juha
tuseliikrheks Erik Kbnze. Kuni selle
ajani oli klubi ligi kümme aastat
juhitud vaheldamisi Raivo Remmen
ja ValdekoNqvek'i poolt.
[, . • • • • •
HARALD RAIGNA
F
nuste
^3 aasta
luva osa
it?
|ka keva-
^ramak-saanud
Jskusesse
i''jal —
llstage 1-800-263-3960
• 1.
l-r'',
tfi
Meie E h " ni|. 18 (1731) 198S 99 Jt Sl r, MAY s
ILMUNUD
HELMI RAJAMAA
ari@ nder inimesena
a3 Ihk. Hind
meenutas
OULU (M.E.)-Marie Underi 100.
sünnipäeva tähista^ peaaegu tervel
leheküljel Põhja-Soome suurim ajaleht
„Kaleva" avaldades kohaliku
ülikooli eesti keele lektori tallinlase
Mart Mägra pika artikli koos A. Laikmaa
maaliga poetessist. Kriitik Lasse
Kalleimen käsitas hiljuti lektor Aimo
Ronka poolt tõlgitud Underi luulekogu
„Lageda taeva all" soomekeelset
versiooni.
• • .. ' • • , .1- ' •
Samas ajalehes ilmus kolmaski eesti
luulet puudutav artikkel. Eesti luuleõhtu
kohta avaldas oma arvamuse kultuurikriitik
SirpaHeikkinen. . "
Seevastu Soome suurim' ajaleht
„Helsingin Sanomat", Soome raadio ja
' televisioon' vaikisid Marie Underi
, täiesti maha — ühtki sõnapolnud näha
ega kuulda sünnipäevast. ^
Mart Mäger ütleb, et sel aastal tähistatakse
kaht kirjanduslikku tähtpäeva:
„27. märtsil Maria Underi ja 30.;.
novembril Gustav Suitsu sajaaasta
sünnipäeva. Mõlemad on šölle sajandi
eesti luule keskseteks nimedeks".
Järgneb lühike lugu poetessi eluteest
Tallinnas ja kuidas Eduard Vilde teinud
Underile ettepaneku, et hakata kasutama
saksa Ideele asemel eesti keeh.
19l^". a.olnpd Underi läbimurdeaastaks
ja samal ajal alganud tal ühine elutee
luuletaja-kriitik Artur Adsoniga. Pagu-
"lasajast Mäger ei kirjata pikemah mai-'
ni"des vaid:'„1944 a. nad kolisid Rootsi
ja jätsid oma kodu Nõmmel maha, mil-
. sünnipäeva
lest sai-kirjanik F. Tuglase kodu ja
praegugi soomlastele hästi tuntud majamuuseum.
Marie Under suri 97-aas-tasena
Stokholmis."
Mägeri järgi Underi tulek eesti luu-'
lemaailma polnud tähelend: „Friede-bert
Tuglaski oU just enne esikkogu
ilmumist küsinud, kas Undefist saab
kunagi tõeline poetess?"
Mägeri arvates kogud „Lageda taeva
all" ja „Kivi südamelt" on kulminatsiooniks
Underi toodangus, milles Underi
keel on „suurte sümbolite keel".
Pärast lühikest unustuses olekut Underi
luuletused on kodumaal jälle elavad.
1981 ilmus valik „Mu süda lau-lat)",
mille on illustreerinud ka Soomes
hästi tuntud graafik yiye T o l l i r Näitleja/
luuletaja Viiu Härm^on pidevaU Underi
kava esitanud, mis on publikult
sooja vastuvõtu saanud. Debora Vaar
randi on pühendanud .Underile ilusa
luuletuse ja näeb temas meie aastasaja
luulet elavaks tegevat tugevust", ütleb
Mart Mäger.
Oma pika artikU lõpuosas ta tuletab
lugejatele meelde 1978. a. ilmunud Underi
esimese sööme keeles ilmunud
luuletõlke kogu ,.Sügis aias" ja selles
kõige rohkem luuletusi tõlkinud lektor
Aimo Rönkä, kelle sulest ilmus siis uus
tõlgeraamat ..Lageda taeva all" (Ava-ran
taivaan alla). Lõpuks tunnevad öu-luläsed
headmeeh. et eestlase meelest
,,Oulu on arenenud eesti kultuuri lugupeetud
keskuseks Soomes".
NTAIVAAN
Suomentanut Aimo Rönkä
Marie
Y meenutati
NewYorkis
New Yorgi ja ümbruskonna eestlaskond
tähistas Marie Underi 100-aas-tast
sünnipäeva selle täpsel päeval, 27.
märtsil, mis tänavu langes palmipuudepühale.
Praost Rudolf Kiviranna
meenutas juubilaari ka kantslis, kui
Jumala poolt rikkalike talentidega varustatud
kirjanikku, kelle sügav looming
jääb inspireerivaks teguriks me
rahvale läbi aegade. ' '
Jumalateenistuse muusikalise osa
eest kandsid hoolt tsellokunstnik Jüri
Täht ja orelil Meta Noorkukk.
Mälestamiste osas mõteldi hiljuti
lahkunud arstiteadlasele dr. med. Ar-kadius
Tammele, kellele heUstati Puerto
Ricb kirikukelli^ tänutäheks, kui ta
aastkümnete ustava töö järele seah
pensionile siirdus ja New Yorki elama
asus. Mälestati ka Voldemar Veeda-mi,
kelle sõit üle Atlandi väikese paadiga
vabadusse ja selle kirjeldus on
Eesti probleemi üks mõjukaid tutvustajaid.
Kirjandusteadlasele Olev Parlo-le
mõteldi tema lahkumise, 15. aasta-
. päeval. Ta oli eesti keele õpetajaks
gümnaasiumis teenistusel esinevale
. tsellokunstnikule. Maimo Treirati mälestuseks
oH altar kaunistatud. Vaikse
nädala alguse puhul mälestati leina-ja
palveseisakuga kõiki lahkunuid Kristuse
risti ja ülestõusmise valguses.
Teenistuse lõppenud, siirduti pidulikult
kaetud koosvibimise laudadesse
kirikusaalis.
Aktuse kõnelejaks tähtsal juubelil
oh kogudus palunud USA eestlaste
väljapaistvate võimetega kirjandusted-lase
mag. Mall Jürma, kelle^ettekanne
oli läbi põimitud isiklike kokkupuudete
mälestuslõngadest.
Ta ütles, et Marie Under ei saavur
tanud maailmakirjanduse kõrgeimat
auhinda, mida on raske saada nendel,
kelle looming teostub väikeste rahvaste
keeltes. Aga suurim auhind on tal
?iiski olemas ja seda ei võta aeg ega
keie rahva vaenlased. Selleks auhinnaks
On koht, mis Marie Underile kuulub
meie rahva hinges.
Mag. M. Jürm'a soe ja sisutihe ette-"
kanne sai kuulajaskonna poolt elavate
kiiduavalduste osaliseks. Teda tänasid
praost Rudolf Kiviranna ja'koguduse
esimees ajaloolane Aleksander Ers.
Tänusõnu üteldi ka näitleja Velh Ker-janile
hea valiku eest Marie Underi
rikkalikust lauluvarast, tsellokunstnik
Jüri Tähele ja perenaistele, kelleks olid
Hildegard Kuura. Minna Sööt, Valli
Hanschmidt, Elise Ernits ja Hilja Laas.
Suur esinduslik kirik, avar seltskondlik
ruum ja rohkearvuline osavõtjate
pere. nende hukas ka organisatsioonide
esindajaid,'andis piduliku raami
eesti rahva armastatud luuletaja haruldasele
sünnipäevale.
Estonian Ärmy öniforms
and Insignia 1938—44
28 Ihk. (bros.), hind $4.50
Postitoel tsllidfis saatekuOu h 80
Müügil „MIIE ELU talituses
958 Broadview Ave. Toronto. Ont. M4K: 2R6
KUNSTIRAJALT
I !
Filmikaameraga
Kanada Ringhäälingu(CBC) televisi-oomsaadete
kavas on järgmisel hooajal
viis Atlantis Films nimelise ettevõtte
poolt tehtud pooletunnilist draamat:
,,Saladus", ..P.oisidja tüdrukud",
..DaVid", ..Kohtumine Peggy's Cove'is"'
ja;{,Pilliroo pintsel". Enamiis filmide
Veategelasteks on lapsed ja taustaks
looduslikult Icaunid paigadNova Sco-tia
rannikust Kaljumägedeni.^Eestla-sest
vaatajal on tore kogeda, et need on
oma inimese, Alar Kivilo-, kaameratöö.
Mängufilmide tegemisel ei piirdu kaa-müramehe
ülesanded mitte ainult õige
objektiiviava valiku ja filmiriba edasiviiva
mootori töölepanemisega. Iga üksiku
ruudu kompositsioon ja valgustus
on kaameramehe looming, ilma milleta
film ei saa olla täiuslik.
Kaameramehe kunstiliste saavutuste
tunnustamiseks valib vastav zhurii
Knnada Kaamerameeste Ühingu liikmete
hulgast igal aastal kolm kandi-
•taati. Pärast nende kolme tööde põhjalikumat
võrdlemist nimetatakse üks
nendest aasta parimaks kaamerameheks,
^^ööd|lnud aastal oli ka Alar Kivilo
üheks I kandidaadiks, kuid
ta ei suutnud ületada'Kanada Ringhäälingu
ja'Riikliku Filmiameti (NFB)
\ veteranide loomingut. Ülalmainitud
viis filmi ja veel mitmed teised on võimaldanud
Kivilol oma talente arendada
piirini, mis tagas talle tänavu parima
kaameramehe tiitli.
• Lisaks sellele austusele on Alar Kivilol
nüüd õigus orha nime järel kasutada
meistrioskust tõendavaid tähti
C.S.C. Nende tähtede kasutamise õigus
saadakse tavaliselt pärast 10. aastast
edukat tööd. Kuna silmapaistvate
talentide puhul tehakse jka erandeid,
siis kulus Kivilol oma meistriõiguse
saamiseks ainult 4 aastat. Vaatamata
majanduslikule kitsikule tehakse Kanadas
siiski üsna palju filme, ja võib
loota, et nii vaiksel kui suurel linal
hakkab aeg-ajalt esinema ühe tiitlina:
Alar Kivilo C.S.C.
Valev Üibopjiu „TG8elli sere
maad". Jutustusi, novelle ja
dialooge. EKK Lund 1982. 214
lk. Kaas: Olev Mikiver.
Raamat koosneb kolmest tsüklist.
Esimese kolmandiku moodustavad
viis novelli, teise kahekõned ajas I ja
II ning viimase osa kuus jutustust ja
viis lehekülge aforisme.
„Toselli serenaad" on Valev Ui-bopuult
uus raamat üle pika aja. See
oh lühiproosa, mis ei paku erilist
põnevust ega kaelamurdvaid sündmusi,
kuid võlub lugejat oma fabu-leerimisoskuse
ja rahuliku ning kannatliku
jutustamiseviisiga. Kirjeldusi
on napilt ning sündmustiku südamesse
jõuame pigem peategelase
mõtte maailma kaudu. Autor annab
vähe tegevuse tagapõhja kuid tegelase
mõtete ja arutluste kaudu kujuneb
mõnestki üsna elav karakterkuju.
Peab kahtlemata ka rõhutama, et autoril
on hea annus osavust leida oma
novellidele ja jutustustele alati üllatuslik
lõpplahendus. Puänt jätab lugeja
viivuks avasui ja imestava pilguga
vaatama, kudas ta äkki säärase
ootamatu ning leidlikult valitud lahenduse
ette seisma pandi.
Viis novelli tsüklist „Meie aja muinasjutt"
tegeleyad kõik ajajärguga
kui kodumaale laskus kommunistlik
kord või hiljem saksa cdcupatsioon.
See oh sõjaaegne puuduste- ja kil-sikusterohke
aeg. Näib, et pealesunnitud
ebanormaalne olukord teritab
inimestes ürgseid enda-alalhoiu instinkte,
mis vahel võtavad pahatahtliku
suuna. Seal on õmast-meelest nupukas
sulr^ keda tema kunde ninapidi
veab. SÖal on väikemaapidaja,
kes otsib elust prohvetlikke ajamärke.
-
Lühiloos „Elu on õiglane" tõmbab
üks suli teist alt. Mõlemad on tõenäoliselt
normaalses elus õiglased
inimesed, kuid sõja olukord toob
neist välja kuritahtikud jooned. Niminovelli
peategelane O E omaaegn©
tõstesportlane ja olümpiaadi kuldmedali
võitja, kes mingi unistuse või
aje sunnil otsib Liivimaa külades
ringi sõites Stradivaariuse viiulit.
Tema oma kasina viiuldamise oskuse
leivanumber on „Toselli serenaad".
Nii vana tõstesportlase kui tema nir
pernaadltsevate otsingute kaaslasel
Villemi elutee lõpeb kaugel Siberis
ja tema huupi kogutud vanad viiulid
jäävad kõlkuma tolmusele kodupöö-ningule.
Omapärase sisuga novellis
on palju sümboolikat.
Teises pikemas novellis „Kange-kaelse
elu ja surm" otsib endine
kindlustusseltsi agent suurlinna üksilduses
inimlikku kontakti, kuid
jääb aina üksikuks ja tema surm on
sünge: ta leitakse surnuks külmanuna
lukustatud, pimedas ja lammuta-miselemääratud
majast kus ta kangekaelsena
keeldus asenduskorte-risse
üle kolimast.
Raamatu teises osas ^Kahekõned"
on aeg pagulus ja vestlejad põgenikud.
Diskussiooni vormis
esitatakse
eri seisukohti eesti pagulaskonnas
kõne-all olevatest probleemidest.
Autor arutab selles kodumaale taga-sipääsemise
võimalusi, assimileerumise
hädaohtu, kohanemise võimalusi
ja kohanemisevõimelisust välismaadel
jne. Puudutatakse ka üldiseid
poliitilisi seisukohti ja vaateid.
Kolmas osa „Lugusid paradoksaalsest
olendist" sisaldab kuus lühiju-tustusL
Neis lugudes leiduvad mitmedki
meeldejäävad kujud. Ojne
naishulkur sõjaaegse Helsingi Esplanaadi
puiesteel otsib seltsi, suitsuja
viina ning ta jutt jookseb valede )a
vastuoksuste ummikusse. „Roonia
linna hädakisa" jutustab elavalt ja lõbusalt
suurlinna autoliikluse segadu-sesiy
„Maailma õnnelikem inimene
on see, kellel õnnestub kalli raha
eest hankida ilusaim hauaplats
maailma ilusaimale kalmistule-maailma
ilusaimale kalmistule.
„Karjatus kahe olematuse vahel
m visand närvesöövast olevikus,
Näib, et aprillikuul toimunud kahe
viimase kunstinäitusega võime lõpetada
talvise näituste perioodi. Kui
see periood üldvaates pole mainimisväärt
rikastanud meie kunstipa-let,
siis ometi on kunstiküsimusi hoitud
elevil. Esile tuleb ka seekord tõsta
E. Kunstnike Koondist Torontos,
kes oma liikmete kaotuste juures tähelepandava
järjekindlusega on korraldanud
iga-aastase sügisnäituse ja
hoidnud koos meie teenidatahtva
kunstnikkonna.
Rõõmustava lisa tõid eelmainitud
kaks viimast erinäitust, mis esitasid
saavutisi ja otsinguid loomingusunni
pildina, kuna mitmed jõulueelsed
erinäitused enamikus on teeninud
müügilaada ilmet, esitades publikule
meelepärast produktsiooni. Lühi-vaates
vaatleksime siis kaht viimast:
PETER KAUPS esines 8. ja 9. aprillil
temale omaseks saanud Toronto E.
Baptisti kiriku saalis. P.K. on maalinud
pikemat aega, end ise nimetades
asjaarmastajaks. Ometi on võidud
väita, et tööde taga on talendiga ja
tõsimeelne maalija. Aastaid tagasi
asus P.K. oma annet kultiveerima ja
oskusi täiendama. Tagajärjed on olnud
üllatavad. Hea joonistajana ja
koloristina on tema temmaikas sügavus,
vormi ja kompositsiooni taju.
Loomingu põhiteemaks on maastik,
selle üksiksõna laias tähenduses —
maastik, hooned, linnavaated, rannad,
sadamad, kaid, laevad, praamid
jne. Neid, nende varieeruvas olustikus
(päikeses, rajus, kevadel, talvel
jne.) maalides lähtub ta motiivi karakterist
ja looduse momendi seisust
oma isikupärase akvarelli väljenduslaadis.
Seekordse näituse eksponaadid
olidki eranditult akvarellis.
Ühel eelmisel kunstnik tutvustas end
ulatuslikumalt ka õlis, olles selleski
edukas, kuid akvarellis ilmutab ta
enam ekspressionismist impulsse,
üha taandudes varajasemast lüürilisest
loodusetuletusest. — Käsitluslaadis
tugevam vormiüldistus ja koloriit,
linnavaateis aga head oskuslikku
seost arhitektuursete elementidega.
ALFRED KARU esias loomingut 23.
ja 24. aprillil oma avaras kodus
Thornhillis. Tal on laialt tuntud nimi
kunstnikuna ja kunstile lähedas-va-jaliku
ala töösturina. Tema soome-
KAI KÄÄRID
MAALID MÜÜGIL suures valite.
. Helistage ette 225-5595.-
390 Princess Ave., Willowdale
kus assosiatsioonid viivad haige inimese
närvipinge viimsele äärele,
kuni arst õige põhjuse avastab. Samalaadne
on „Lehmalauda" ainestik,
kus omanik on sunnitud loobuma
oma kaunist suvekodust kuna
assösiatsioonide tõttu muutub see
talle piinavaks mälestuseks. „Ainult
paberituhk" on lugu okupatsiooni
ajast kui oldi sunnitud isegi süütuid
kirjji põletama.
Raamatu lõppu on autor koondanud
mitu lehekülge aforisme.
Raamatusse on lipsanud hulk trü-iiivigu,
mida varemates EKk raamatutes
harva leidus. Nii näit. lk. 70
iaspi pro lapsi; lk. 83 visi pro viisi; lk.
86 haktes pro hakates; lk. 127 üürinke
pro üürnike; lk. 183 lapseoidu pro
lapseohtu; lk. 187 poolpoikvile pro
Poolpõigiti, pool-avali?
Leidub ka omapäraseid sõnamoo-dustusi,
mida Õigekeelsuse Sõnaraamatus
(Tallinn 1978) ei esine. Näiteks:
lk. 34 müllerdus — arvatavasti
songerdus, songermaa; lk. 42 agaru-sin
= agar-I- usin, lk. 42 tormisammel;
lk. 80 arge pro argipäevi; lk. 130 sa-iaürask
— arvatavasti salajane uss;
84 „aedades hakkasid õunad
paistma l^bi krooni". Kuna kroon on
"bitine tähenduseline sõna, peaks
olema ehk „ . . . läbi puude krooni".
Valev Uibopuu on viimase dekaadi
iooksui olnud seotud rohkem akadeemilise
tööga ja kirjutamiseks on
tal vististi olnud vähe aega. Seda
enam on tema üle-pika-aja ilmunud
faamat teretulnud.
stiilne ruumikas kodu oli kogu kahe
päeva vältel täis ilmseid kunstihu-viHsi,
eriti ka nooremat generatsiooni.
Oli tõeline kunstisalongi miljöö ja
õhkkond.
Omal ajal tähelpandav kunstnik
meie ühiskonnas ning uuskanadlaste
kunstike koondises Colour and Form
näitustel, mäletan teda viimati näitusel
ESTO '72 puhul figuraalkom-positsioonidega
„Nägusid ühiskonnast"
ja „Kirikulised". Vahepeal,
oma tööstusega seotud, oli ta loomingulisest
tegevusest tagasi tõmbunud.
Seda enam oli rõõm näha vahepal-set
(küll piiratud) uuemat loomingut
ja kuulda intensiivsemat tagasitulekut
kunsti juurde. Juba eeloleval suvel
tahab ta end jäägitult pühendada
loomingule. A.K. on kunstnik, kes
põlgab ainult ateljees maalimist. Väljas,
eriti suvi, pakub enam valgust
nägemaks värvinüansse ja looduse
ilmingut, mitte üksi maastiku maalimisel,
vaid iga üksik objekti-motiivi
juures.
Kõnesolev näitus hõlmas ca 40 eksponaati,
enamalt jaolt läbilõige loomingust
Kanadas, üksikud ka Soome
ja Rootsi perioodist. Nii siis vahepealne
sild uusloomingusse. Neis on
põhjamaa looduse omapärase ilu
tunnetus, tagasihoidlik harmooniline
koloriit (hall-pruunikas), mis
avaldub ainevalikus ja vormi lihtsuses,
lapidaarsuses ja tundesiiruses.
Kunstnikku huvitab isegi enam looduse
ilming kui vahest motiiv. Varajasemas
loomingus on tubli annus
kubismi sugemeid. Põhisuunaks, on
ikka realism, millele liituvad nii vormi
ja kontuuri kui ka värvi väljendusrikkus.
Viimased tööd on mitmeti
kontrastsed varajasemaile. Enam
erksust koloriidis ja impressioone.
Huviga tuleb oodata, milliseks kujuneb
kunstniku põhiloomule süntees
järgnevas loomingus. '
KUNSTLIK PARADHS ,
Ei saa mainimata jätta üht noorema
põlvkonna poolt korraldatud
segase pealkirjaga ja -sisuga —
„Kunstlik Paradiis. Kunstilaat ja Näitus
— omapärane läbilõige Toronto
eesti kunsti olukorrast. Vabadus Kaf-fee
— kultuuriline kohvik, suupisted,
meeleolu ja soodsad hinnad.
Tantsupidu — laupäevaõhtune suur-üritus,
moodsa muusikaga, esinevad
„Jä Jä Jä". Kutses-kuulutustes polnud
nimetatud korraldajat, kuid „Kõik on
kutsutud!".
Üritus toimus laup. ja pühap., 16. ja
17. aprillil Broadview Ave. Don Hallis
(E. Maja läheduses). Eelteates seisis
veel, et see on isemoodi ettevõte,
mis pakub võimalust kunstnikele
müüa ja näidata omi töid ning see on
kutse kõigile eesti kunstnikele osavõtuks,
kas noor või vana, skulptor
või fotograaf, amatöör või elukutseline.
Läbikäies selle „Isemoodi ettevõtte",
oli see midagi laada moodi ~
Ants Vomm tegi karikatuure, Peeter
Sepp müüs oma ESTO-särke ja koomikseid,
oli sooja suppi jne. Maale
esitasid tuntud nimedest: Benita ja
Ants Vomm, Mai ja Jaak Järve, Helmi
Herman, Erv. Milvek ning rida nooremaid,
kunsti alal seni tundmatud:
Peeter Pajos, Piret ja Armilde Sarapuu,
Tiit Roomere, Alar Aedma (Juhan
Liiv „Ülieliigses inimeses"),
Christine Meipoom, Karin Ilves, Tiina
Pajos, Andres Terts, B. Meret jt.
esitades fotosid, keraamikat, tekstiile,
akvarelle, õlimaale jm. Väljapa-nekuist
mõnda eriliselt välja tõsta
kunstiteosena oleks raske ning väljapanek
esteetiliselt jättis soovida (viletsad
raamid, või raamimata). T-letsad
raamid, või raamimata). TUEH-dus,
et tahe oli saada ülevaadet noorte
kunstnike töödest ja koondada
noori esinejaid, kuna üks korraldajaid
— Peeter Pajos (näitusel peamiselt
fotograafia alaga) olla ESTO '84
noorte kunstinäituse toimk. juhataja.
Huvitavalt polnud, aga suudetud
koondada juba esinemistel tuttavaks
saanud noori, näit. kaks aastat tagasi
E. Majas tähelepandava menuga esinenud
viit noort daami (Lindau, Leet-maa
jt.).
„KunstIik Paradiisist" selektsiooni
tehes ei jää vist palju sõelale, ükskõik
kes seda ka ei teeks.
R.A.
ARVO PART JA
TEMA LOOMING
Arvo Pardi loomingus paistab silma
suur seesmine pinge ja sisuline väljen-.
dusjõud. Samuti on tema loomingu
suund alati juhitud tugevast dramaturgilisest
vaistust, mis näib helitöö
terviku kontuure ette määravat loomingu
eel, seega algusest peale andes
kuulajale selgust teose mõistmiseks. .
A.P. muusikaline keel ei allu üld-niodernistlikkudele
otsingutele ja helitõu
probleemidele — tonaliteedi, ato-naliteedi,
polütonaliteedi, 12-tooni,
neoklassitsismi, impressionismi ete.
pidevale kasutamisele. Ta kasutab eeltoodust
vaid mööduvalt üksikuid erinevusi,
tehes iseseisvat ja isikupärast
valikut. Kuid paljudes uudsustes on ta
kaasa sammumas üldmodernistliku
suunaga (näit. rütmi käsitus, orkestratsioon
j.m.j.
Tema loomingust võiks märkida mõningaid:
Orkestriteos „Nekroloog",on
esimene eesti muusikas milles kasutatakse
osaliselt 12-ne toonilise nn.
dodekafoonilist kompositsiooni tehnikat.
Kaks sümfooniat, „Perpetuüm
Mobile", „Prö et contra" — tsellole
orkestriga, „Credo" — koor orkestriga.
A.P. looming põhineb äärmisel tõsidusel
traagilise kallakuga. Sügav
usutunne on tähelepandav ainevalikul.
Tema heledamad meeleolud avalduvad
lastelauludes üllatava huumori ja
spontaanse rõõmutundega.
Viimase aasta jooksul on. tema vaimulik
muusika leidnud ettekandmist ja
suurt tunnustust nii Saksamaal kui
Põhja-Ameerika mandril.
Seega loodame, et tulevikus on ka
meil Kanadas võimalik kuulda tema
suurepärast loomingut.
P. P. LÜDIG
•
Eesti Abistamiskomitee Kanadas
korraldab reede, 27. mai kell 8 õhtul
Eesti Maja suures saalis, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. Solistide
Kontserdi Arvo Pardi heliloomingu viljeluseks
vabas maailmas.
Toronto eesti kunstnikud on ühiselt
kokku astunud et tuua Toronto eesti
ühiskonnale muusikaliselt kauni õhtu,
annetades honorari tema helitööde ostmiseks.
Uibopuu tsensuuri
kinni jäänud följeton
ilmus Soomes
..Helsingin Sanomat" avaldas poole
leheküljelise artikli Uibopuust ja,tema
följetonist ..Näitleja", mis 1944 aastal
jäi kinni soome sõjatsensuuris. „Näit-leja"
räägib jätkusõja aegse Helsingi
õhkkonnast ühe kohaliku restorani lähedases
pargis. Seekord ..Helsingin
Sanomat" följetonil ei avaldanudki,
kuid see ilmus nüüd peaaegu 40jaastat
hiljem.
• Sissejuhatuse osas iseloomustal i Uibopuu
tegevust järgmiselt:,,Valev Uibopuu
on tugev eesti emigrant-kirja-nik.
kes saksa okupatsiooni ajal siirdus
1943. aastal Soome ja järgmisel aastal
Rootsi.
Soomes Uibopuu jätkas oma tööd
ajakirjanikuna ning kirjanikuna javas-tuvõtt
oli hea. Ainukeseks erandiks oli
üks följeton kevadel 1944. ..Helsingin
Sanomat" oli juba otsustanud följetoni
avaldada ja see oli juba laotud, see jäi
kinni sõjatsensuuris.],.Helsingin Sanomat"
avaldab följetoni nüüd. 39 aastat
hiljem."
Raamat eesti
pagulastest Soomes
Soomes reklameeritakse praegu Otto
Kumeniuse teost ..Tiedustelu — tehtava
yli rajojen". milles räägitakse muu
hulgas sellest, kuidas Kumenius päästis
paljud eesti pagulased Rauma linna
kaudu KGB küüsist. Raamatu kirjastajaks
on Alea-Kirja, lehekülgi umbes
240.
Otto Kumenius on tükk elavat nüti-disajalugu,
tõdeti Rootsi ajalehtedes
pärast seda, kui Kumenius oli otsustavalt
olnud kaastegev nõukogude spiooni
Berlingi paljastumisel. Aga võib-oUa
kõige dramaatilisem on lugu viie tuhande
eesti pagulase transporteerimi-sest
Raumält Rootsi tormilistel sügispäevadel
1944. Transporteerimise organiseeris
Kumenius. ;
Teos on kolmas täiendatud trükk ja
soomendajad on Kauko Kare ja Olavi
Laine.
Kõikideks kindlustusteks
H. LATER & CO. LTD
,Jnsuranc@^'
1482 Bathurst St.p
Toronto MSP 3H1
TeL: ^53-7815 ja 653-7816
•••••••••••••••^
Q ;
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, May 5, 1983 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1983-05-05 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E830505 |
Description
| Title | 1983-05-05-05 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | ,,MeleEllu"nir. 18 11731)1803 3. Seisavad, vasakult—Paul Kako, Kenneth Valvur, laekur, Lembit |i Holmberg, sekretär. F o t o ^ J. Sotnik tkpallurid 10 meeskonda, nenedešt 9 Torontost ja 1 Kapuskasing'ist. Kanada esivõistlused võrkpallis noorte meeskondadele toimuvad 13 U-15-1 mail Torontos Variety Vilja- I ge's, mis asub Scarborough'is, Dan- [fortii Ave. ja Kingston Rd. vahel. Samas asub ka Birchmount Park ja Scarboroügh Arena. Nendele võist- [lustele pääsevad igast provintsist ainult kaks parimat meeskonda, nende hulgas ka „Kalevi" noored. Võrk-tpallihuvilistele avaneb soodne võimalus jälgida Kanada parimate meeskondade võistlusi ja ergutada meie noori, j • r \ . . . • • • .Kalevi Võrkpalliklubi noörendas oma juhatust, valides uueks esimeheks Paul Kako, sekretäriks Vivian Holmberg'i, lajekuriks Kenneth Valvur'!, abilaekuriks Lembit Jõgi ja juha tuseliikrheks Erik Kbnze. Kuni selle ajani oli klubi ligi kümme aastat juhitud vaheldamisi Raivo Remmen ja ValdekoNqvek'i poolt. [, . • • • • • HARALD RAIGNA F nuste ^3 aasta luva osa it? |ka keva- ^ramak-saanud Jskusesse i''jal — llstage 1-800-263-3960 • 1. l-r'', tfi Meie E h " ni|. 18 (1731) 198S 99 Jt Sl r, MAY s ILMUNUD HELMI RAJAMAA ari@ nder inimesena a3 Ihk. Hind meenutas OULU (M.E.)-Marie Underi 100. sünnipäeva tähista^ peaaegu tervel leheküljel Põhja-Soome suurim ajaleht „Kaleva" avaldades kohaliku ülikooli eesti keele lektori tallinlase Mart Mägra pika artikli koos A. Laikmaa maaliga poetessist. Kriitik Lasse Kalleimen käsitas hiljuti lektor Aimo Ronka poolt tõlgitud Underi luulekogu „Lageda taeva all" soomekeelset versiooni. • • .. ' • • , .1- ' • Samas ajalehes ilmus kolmaski eesti luulet puudutav artikkel. Eesti luuleõhtu kohta avaldas oma arvamuse kultuurikriitik SirpaHeikkinen. . " Seevastu Soome suurim' ajaleht „Helsingin Sanomat", Soome raadio ja ' televisioon' vaikisid Marie Underi , täiesti maha — ühtki sõnapolnud näha ega kuulda sünnipäevast. ^ Mart Mäger ütleb, et sel aastal tähistatakse kaht kirjanduslikku tähtpäeva: „27. märtsil Maria Underi ja 30.;. novembril Gustav Suitsu sajaaasta sünnipäeva. Mõlemad on šölle sajandi eesti luule keskseteks nimedeks". Järgneb lühike lugu poetessi eluteest Tallinnas ja kuidas Eduard Vilde teinud Underile ettepaneku, et hakata kasutama saksa Ideele asemel eesti keeh. 19l^". a.olnpd Underi läbimurdeaastaks ja samal ajal alganud tal ühine elutee luuletaja-kriitik Artur Adsoniga. Pagu- "lasajast Mäger ei kirjata pikemah mai-' ni"des vaid:'„1944 a. nad kolisid Rootsi ja jätsid oma kodu Nõmmel maha, mil- . sünnipäeva lest sai-kirjanik F. Tuglase kodu ja praegugi soomlastele hästi tuntud majamuuseum. Marie Under suri 97-aas-tasena Stokholmis." Mägeri järgi Underi tulek eesti luu-' lemaailma polnud tähelend: „Friede-bert Tuglaski oU just enne esikkogu ilmumist küsinud, kas Undefist saab kunagi tõeline poetess?" Mägeri arvates kogud „Lageda taeva all" ja „Kivi südamelt" on kulminatsiooniks Underi toodangus, milles Underi keel on „suurte sümbolite keel". Pärast lühikest unustuses olekut Underi luuletused on kodumaal jälle elavad. 1981 ilmus valik „Mu süda lau-lat)", mille on illustreerinud ka Soomes hästi tuntud graafik yiye T o l l i r Näitleja/ luuletaja Viiu Härm^on pidevaU Underi kava esitanud, mis on publikult sooja vastuvõtu saanud. Debora Vaar randi on pühendanud .Underile ilusa luuletuse ja näeb temas meie aastasaja luulet elavaks tegevat tugevust", ütleb Mart Mäger. Oma pika artikU lõpuosas ta tuletab lugejatele meelde 1978. a. ilmunud Underi esimese sööme keeles ilmunud luuletõlke kogu ,.Sügis aias" ja selles kõige rohkem luuletusi tõlkinud lektor Aimo Rönkä, kelle sulest ilmus siis uus tõlgeraamat ..Lageda taeva all" (Ava-ran taivaan alla). Lõpuks tunnevad öu-luläsed headmeeh. et eestlase meelest ,,Oulu on arenenud eesti kultuuri lugupeetud keskuseks Soomes". NTAIVAAN Suomentanut Aimo Rönkä Marie Y meenutati NewYorkis New Yorgi ja ümbruskonna eestlaskond tähistas Marie Underi 100-aas-tast sünnipäeva selle täpsel päeval, 27. märtsil, mis tänavu langes palmipuudepühale. Praost Rudolf Kiviranna meenutas juubilaari ka kantslis, kui Jumala poolt rikkalike talentidega varustatud kirjanikku, kelle sügav looming jääb inspireerivaks teguriks me rahvale läbi aegade. ' ' Jumalateenistuse muusikalise osa eest kandsid hoolt tsellokunstnik Jüri Täht ja orelil Meta Noorkukk. Mälestamiste osas mõteldi hiljuti lahkunud arstiteadlasele dr. med. Ar-kadius Tammele, kellele heUstati Puerto Ricb kirikukelli^ tänutäheks, kui ta aastkümnete ustava töö järele seah pensionile siirdus ja New Yorki elama asus. Mälestati ka Voldemar Veeda-mi, kelle sõit üle Atlandi väikese paadiga vabadusse ja selle kirjeldus on Eesti probleemi üks mõjukaid tutvustajaid. Kirjandusteadlasele Olev Parlo-le mõteldi tema lahkumise, 15. aasta- . päeval. Ta oli eesti keele õpetajaks gümnaasiumis teenistusel esinevale . tsellokunstnikule. Maimo Treirati mälestuseks oH altar kaunistatud. Vaikse nädala alguse puhul mälestati leina-ja palveseisakuga kõiki lahkunuid Kristuse risti ja ülestõusmise valguses. Teenistuse lõppenud, siirduti pidulikult kaetud koosvibimise laudadesse kirikusaalis. Aktuse kõnelejaks tähtsal juubelil oh kogudus palunud USA eestlaste väljapaistvate võimetega kirjandusted-lase mag. Mall Jürma, kelle^ettekanne oli läbi põimitud isiklike kokkupuudete mälestuslõngadest. Ta ütles, et Marie Under ei saavur tanud maailmakirjanduse kõrgeimat auhinda, mida on raske saada nendel, kelle looming teostub väikeste rahvaste keeltes. Aga suurim auhind on tal ?iiski olemas ja seda ei võta aeg ega keie rahva vaenlased. Selleks auhinnaks On koht, mis Marie Underile kuulub meie rahva hinges. Mag. M. Jürm'a soe ja sisutihe ette-" kanne sai kuulajaskonna poolt elavate kiiduavalduste osaliseks. Teda tänasid praost Rudolf Kiviranna ja'koguduse esimees ajaloolane Aleksander Ers. Tänusõnu üteldi ka näitleja Velh Ker-janile hea valiku eest Marie Underi rikkalikust lauluvarast, tsellokunstnik Jüri Tähele ja perenaistele, kelleks olid Hildegard Kuura. Minna Sööt, Valli Hanschmidt, Elise Ernits ja Hilja Laas. Suur esinduslik kirik, avar seltskondlik ruum ja rohkearvuline osavõtjate pere. nende hukas ka organisatsioonide esindajaid,'andis piduliku raami eesti rahva armastatud luuletaja haruldasele sünnipäevale. Estonian Ärmy öniforms and Insignia 1938—44 28 Ihk. (bros.), hind $4.50 Postitoel tsllidfis saatekuOu h 80 Müügil „MIIE ELU talituses 958 Broadview Ave. Toronto. Ont. M4K: 2R6 KUNSTIRAJALT I ! Filmikaameraga Kanada Ringhäälingu(CBC) televisi-oomsaadete kavas on järgmisel hooajal viis Atlantis Films nimelise ettevõtte poolt tehtud pooletunnilist draamat: ,,Saladus", ..P.oisidja tüdrukud", ..DaVid", ..Kohtumine Peggy's Cove'is"' ja;{,Pilliroo pintsel". Enamiis filmide Veategelasteks on lapsed ja taustaks looduslikult Icaunid paigadNova Sco-tia rannikust Kaljumägedeni.^Eestla-sest vaatajal on tore kogeda, et need on oma inimese, Alar Kivilo-, kaameratöö. Mängufilmide tegemisel ei piirdu kaa-müramehe ülesanded mitte ainult õige objektiiviava valiku ja filmiriba edasiviiva mootori töölepanemisega. Iga üksiku ruudu kompositsioon ja valgustus on kaameramehe looming, ilma milleta film ei saa olla täiuslik. Kaameramehe kunstiliste saavutuste tunnustamiseks valib vastav zhurii Knnada Kaamerameeste Ühingu liikmete hulgast igal aastal kolm kandi- •taati. Pärast nende kolme tööde põhjalikumat võrdlemist nimetatakse üks nendest aasta parimaks kaamerameheks, ^^ööd|lnud aastal oli ka Alar Kivilo üheks I kandidaadiks, kuid ta ei suutnud ületada'Kanada Ringhäälingu ja'Riikliku Filmiameti (NFB) \ veteranide loomingut. Ülalmainitud viis filmi ja veel mitmed teised on võimaldanud Kivilol oma talente arendada piirini, mis tagas talle tänavu parima kaameramehe tiitli. • Lisaks sellele austusele on Alar Kivilol nüüd õigus orha nime järel kasutada meistrioskust tõendavaid tähti C.S.C. Nende tähtede kasutamise õigus saadakse tavaliselt pärast 10. aastast edukat tööd. Kuna silmapaistvate talentide puhul tehakse jka erandeid, siis kulus Kivilol oma meistriõiguse saamiseks ainult 4 aastat. Vaatamata majanduslikule kitsikule tehakse Kanadas siiski üsna palju filme, ja võib loota, et nii vaiksel kui suurel linal hakkab aeg-ajalt esinema ühe tiitlina: Alar Kivilo C.S.C. Valev Üibopjiu „TG8elli sere maad". Jutustusi, novelle ja dialooge. EKK Lund 1982. 214 lk. Kaas: Olev Mikiver. Raamat koosneb kolmest tsüklist. Esimese kolmandiku moodustavad viis novelli, teise kahekõned ajas I ja II ning viimase osa kuus jutustust ja viis lehekülge aforisme. „Toselli serenaad" on Valev Ui-bopuult uus raamat üle pika aja. See oh lühiproosa, mis ei paku erilist põnevust ega kaelamurdvaid sündmusi, kuid võlub lugejat oma fabu-leerimisoskuse ja rahuliku ning kannatliku jutustamiseviisiga. Kirjeldusi on napilt ning sündmustiku südamesse jõuame pigem peategelase mõtte maailma kaudu. Autor annab vähe tegevuse tagapõhja kuid tegelase mõtete ja arutluste kaudu kujuneb mõnestki üsna elav karakterkuju. Peab kahtlemata ka rõhutama, et autoril on hea annus osavust leida oma novellidele ja jutustustele alati üllatuslik lõpplahendus. Puänt jätab lugeja viivuks avasui ja imestava pilguga vaatama, kudas ta äkki säärase ootamatu ning leidlikult valitud lahenduse ette seisma pandi. Viis novelli tsüklist „Meie aja muinasjutt" tegeleyad kõik ajajärguga kui kodumaale laskus kommunistlik kord või hiljem saksa cdcupatsioon. See oh sõjaaegne puuduste- ja kil-sikusterohke aeg. Näib, et pealesunnitud ebanormaalne olukord teritab inimestes ürgseid enda-alalhoiu instinkte, mis vahel võtavad pahatahtliku suuna. Seal on õmast-meelest nupukas sulr^ keda tema kunde ninapidi veab. SÖal on väikemaapidaja, kes otsib elust prohvetlikke ajamärke. - Lühiloos „Elu on õiglane" tõmbab üks suli teist alt. Mõlemad on tõenäoliselt normaalses elus õiglased inimesed, kuid sõja olukord toob neist välja kuritahtikud jooned. Niminovelli peategelane O E omaaegn© tõstesportlane ja olümpiaadi kuldmedali võitja, kes mingi unistuse või aje sunnil otsib Liivimaa külades ringi sõites Stradivaariuse viiulit. Tema oma kasina viiuldamise oskuse leivanumber on „Toselli serenaad". Nii vana tõstesportlase kui tema nir pernaadltsevate otsingute kaaslasel Villemi elutee lõpeb kaugel Siberis ja tema huupi kogutud vanad viiulid jäävad kõlkuma tolmusele kodupöö-ningule. Omapärase sisuga novellis on palju sümboolikat. Teises pikemas novellis „Kange-kaelse elu ja surm" otsib endine kindlustusseltsi agent suurlinna üksilduses inimlikku kontakti, kuid jääb aina üksikuks ja tema surm on sünge: ta leitakse surnuks külmanuna lukustatud, pimedas ja lammuta-miselemääratud majast kus ta kangekaelsena keeldus asenduskorte-risse üle kolimast. Raamatu teises osas ^Kahekõned" on aeg pagulus ja vestlejad põgenikud. Diskussiooni vormis esitatakse eri seisukohti eesti pagulaskonnas kõne-all olevatest probleemidest. Autor arutab selles kodumaale taga-sipääsemise võimalusi, assimileerumise hädaohtu, kohanemise võimalusi ja kohanemisevõimelisust välismaadel jne. Puudutatakse ka üldiseid poliitilisi seisukohti ja vaateid. Kolmas osa „Lugusid paradoksaalsest olendist" sisaldab kuus lühiju-tustusL Neis lugudes leiduvad mitmedki meeldejäävad kujud. Ojne naishulkur sõjaaegse Helsingi Esplanaadi puiesteel otsib seltsi, suitsuja viina ning ta jutt jookseb valede )a vastuoksuste ummikusse. „Roonia linna hädakisa" jutustab elavalt ja lõbusalt suurlinna autoliikluse segadu-sesiy „Maailma õnnelikem inimene on see, kellel õnnestub kalli raha eest hankida ilusaim hauaplats maailma ilusaimale kalmistule-maailma ilusaimale kalmistule. „Karjatus kahe olematuse vahel m visand närvesöövast olevikus, Näib, et aprillikuul toimunud kahe viimase kunstinäitusega võime lõpetada talvise näituste perioodi. Kui see periood üldvaates pole mainimisväärt rikastanud meie kunstipa-let, siis ometi on kunstiküsimusi hoitud elevil. Esile tuleb ka seekord tõsta E. Kunstnike Koondist Torontos, kes oma liikmete kaotuste juures tähelepandava järjekindlusega on korraldanud iga-aastase sügisnäituse ja hoidnud koos meie teenidatahtva kunstnikkonna. Rõõmustava lisa tõid eelmainitud kaks viimast erinäitust, mis esitasid saavutisi ja otsinguid loomingusunni pildina, kuna mitmed jõulueelsed erinäitused enamikus on teeninud müügilaada ilmet, esitades publikule meelepärast produktsiooni. Lühi-vaates vaatleksime siis kaht viimast: PETER KAUPS esines 8. ja 9. aprillil temale omaseks saanud Toronto E. Baptisti kiriku saalis. P.K. on maalinud pikemat aega, end ise nimetades asjaarmastajaks. Ometi on võidud väita, et tööde taga on talendiga ja tõsimeelne maalija. Aastaid tagasi asus P.K. oma annet kultiveerima ja oskusi täiendama. Tagajärjed on olnud üllatavad. Hea joonistajana ja koloristina on tema temmaikas sügavus, vormi ja kompositsiooni taju. Loomingu põhiteemaks on maastik, selle üksiksõna laias tähenduses — maastik, hooned, linnavaated, rannad, sadamad, kaid, laevad, praamid jne. Neid, nende varieeruvas olustikus (päikeses, rajus, kevadel, talvel jne.) maalides lähtub ta motiivi karakterist ja looduse momendi seisust oma isikupärase akvarelli väljenduslaadis. Seekordse näituse eksponaadid olidki eranditult akvarellis. Ühel eelmisel kunstnik tutvustas end ulatuslikumalt ka õlis, olles selleski edukas, kuid akvarellis ilmutab ta enam ekspressionismist impulsse, üha taandudes varajasemast lüürilisest loodusetuletusest. — Käsitluslaadis tugevam vormiüldistus ja koloriit, linnavaateis aga head oskuslikku seost arhitektuursete elementidega. ALFRED KARU esias loomingut 23. ja 24. aprillil oma avaras kodus Thornhillis. Tal on laialt tuntud nimi kunstnikuna ja kunstile lähedas-va-jaliku ala töösturina. Tema soome- KAI KÄÄRID MAALID MÜÜGIL suures valite. . Helistage ette 225-5595.- 390 Princess Ave., Willowdale kus assosiatsioonid viivad haige inimese närvipinge viimsele äärele, kuni arst õige põhjuse avastab. Samalaadne on „Lehmalauda" ainestik, kus omanik on sunnitud loobuma oma kaunist suvekodust kuna assösiatsioonide tõttu muutub see talle piinavaks mälestuseks. „Ainult paberituhk" on lugu okupatsiooni ajast kui oldi sunnitud isegi süütuid kirjji põletama. Raamatu lõppu on autor koondanud mitu lehekülge aforisme. Raamatusse on lipsanud hulk trü-iiivigu, mida varemates EKk raamatutes harva leidus. Nii näit. lk. 70 iaspi pro lapsi; lk. 83 visi pro viisi; lk. 86 haktes pro hakates; lk. 127 üürinke pro üürnike; lk. 183 lapseoidu pro lapseohtu; lk. 187 poolpoikvile pro Poolpõigiti, pool-avali? Leidub ka omapäraseid sõnamoo-dustusi, mida Õigekeelsuse Sõnaraamatus (Tallinn 1978) ei esine. Näiteks: lk. 34 müllerdus — arvatavasti songerdus, songermaa; lk. 42 agaru-sin = agar-I- usin, lk. 42 tormisammel; lk. 80 arge pro argipäevi; lk. 130 sa-iaürask — arvatavasti salajane uss; 84 „aedades hakkasid õunad paistma l^bi krooni". Kuna kroon on "bitine tähenduseline sõna, peaks olema ehk „ . . . läbi puude krooni". Valev Uibopuu on viimase dekaadi iooksui olnud seotud rohkem akadeemilise tööga ja kirjutamiseks on tal vististi olnud vähe aega. Seda enam on tema üle-pika-aja ilmunud faamat teretulnud. stiilne ruumikas kodu oli kogu kahe päeva vältel täis ilmseid kunstihu-viHsi, eriti ka nooremat generatsiooni. Oli tõeline kunstisalongi miljöö ja õhkkond. Omal ajal tähelpandav kunstnik meie ühiskonnas ning uuskanadlaste kunstike koondises Colour and Form näitustel, mäletan teda viimati näitusel ESTO '72 puhul figuraalkom-positsioonidega „Nägusid ühiskonnast" ja „Kirikulised". Vahepeal, oma tööstusega seotud, oli ta loomingulisest tegevusest tagasi tõmbunud. Seda enam oli rõõm näha vahepal-set (küll piiratud) uuemat loomingut ja kuulda intensiivsemat tagasitulekut kunsti juurde. Juba eeloleval suvel tahab ta end jäägitult pühendada loomingule. A.K. on kunstnik, kes põlgab ainult ateljees maalimist. Väljas, eriti suvi, pakub enam valgust nägemaks värvinüansse ja looduse ilmingut, mitte üksi maastiku maalimisel, vaid iga üksik objekti-motiivi juures. Kõnesolev näitus hõlmas ca 40 eksponaati, enamalt jaolt läbilõige loomingust Kanadas, üksikud ka Soome ja Rootsi perioodist. Nii siis vahepealne sild uusloomingusse. Neis on põhjamaa looduse omapärase ilu tunnetus, tagasihoidlik harmooniline koloriit (hall-pruunikas), mis avaldub ainevalikus ja vormi lihtsuses, lapidaarsuses ja tundesiiruses. Kunstnikku huvitab isegi enam looduse ilming kui vahest motiiv. Varajasemas loomingus on tubli annus kubismi sugemeid. Põhisuunaks, on ikka realism, millele liituvad nii vormi ja kontuuri kui ka värvi väljendusrikkus. Viimased tööd on mitmeti kontrastsed varajasemaile. Enam erksust koloriidis ja impressioone. Huviga tuleb oodata, milliseks kujuneb kunstniku põhiloomule süntees järgnevas loomingus. ' KUNSTLIK PARADHS , Ei saa mainimata jätta üht noorema põlvkonna poolt korraldatud segase pealkirjaga ja -sisuga — „Kunstlik Paradiis. Kunstilaat ja Näitus — omapärane läbilõige Toronto eesti kunsti olukorrast. Vabadus Kaf-fee — kultuuriline kohvik, suupisted, meeleolu ja soodsad hinnad. Tantsupidu — laupäevaõhtune suur-üritus, moodsa muusikaga, esinevad „Jä Jä Jä". Kutses-kuulutustes polnud nimetatud korraldajat, kuid „Kõik on kutsutud!". Üritus toimus laup. ja pühap., 16. ja 17. aprillil Broadview Ave. Don Hallis (E. Maja läheduses). Eelteates seisis veel, et see on isemoodi ettevõte, mis pakub võimalust kunstnikele müüa ja näidata omi töid ning see on kutse kõigile eesti kunstnikele osavõtuks, kas noor või vana, skulptor või fotograaf, amatöör või elukutseline. Läbikäies selle „Isemoodi ettevõtte", oli see midagi laada moodi ~ Ants Vomm tegi karikatuure, Peeter Sepp müüs oma ESTO-särke ja koomikseid, oli sooja suppi jne. Maale esitasid tuntud nimedest: Benita ja Ants Vomm, Mai ja Jaak Järve, Helmi Herman, Erv. Milvek ning rida nooremaid, kunsti alal seni tundmatud: Peeter Pajos, Piret ja Armilde Sarapuu, Tiit Roomere, Alar Aedma (Juhan Liiv „Ülieliigses inimeses"), Christine Meipoom, Karin Ilves, Tiina Pajos, Andres Terts, B. Meret jt. esitades fotosid, keraamikat, tekstiile, akvarelle, õlimaale jm. Väljapa-nekuist mõnda eriliselt välja tõsta kunstiteosena oleks raske ning väljapanek esteetiliselt jättis soovida (viletsad raamid, või raamimata). T-letsad raamid, või raamimata). TUEH-dus, et tahe oli saada ülevaadet noorte kunstnike töödest ja koondada noori esinejaid, kuna üks korraldajaid — Peeter Pajos (näitusel peamiselt fotograafia alaga) olla ESTO '84 noorte kunstinäituse toimk. juhataja. Huvitavalt polnud, aga suudetud koondada juba esinemistel tuttavaks saanud noori, näit. kaks aastat tagasi E. Majas tähelepandava menuga esinenud viit noort daami (Lindau, Leet-maa jt.). „KunstIik Paradiisist" selektsiooni tehes ei jää vist palju sõelale, ükskõik kes seda ka ei teeks. R.A. ARVO PART JA TEMA LOOMING Arvo Pardi loomingus paistab silma suur seesmine pinge ja sisuline väljen-. dusjõud. Samuti on tema loomingu suund alati juhitud tugevast dramaturgilisest vaistust, mis näib helitöö terviku kontuure ette määravat loomingu eel, seega algusest peale andes kuulajale selgust teose mõistmiseks. . A.P. muusikaline keel ei allu üld-niodernistlikkudele otsingutele ja helitõu probleemidele — tonaliteedi, ato-naliteedi, polütonaliteedi, 12-tooni, neoklassitsismi, impressionismi ete. pidevale kasutamisele. Ta kasutab eeltoodust vaid mööduvalt üksikuid erinevusi, tehes iseseisvat ja isikupärast valikut. Kuid paljudes uudsustes on ta kaasa sammumas üldmodernistliku suunaga (näit. rütmi käsitus, orkestratsioon j.m.j. Tema loomingust võiks märkida mõningaid: Orkestriteos „Nekroloog",on esimene eesti muusikas milles kasutatakse osaliselt 12-ne toonilise nn. dodekafoonilist kompositsiooni tehnikat. Kaks sümfooniat, „Perpetuüm Mobile", „Prö et contra" — tsellole orkestriga, „Credo" — koor orkestriga. A.P. looming põhineb äärmisel tõsidusel traagilise kallakuga. Sügav usutunne on tähelepandav ainevalikul. Tema heledamad meeleolud avalduvad lastelauludes üllatava huumori ja spontaanse rõõmutundega. Viimase aasta jooksul on. tema vaimulik muusika leidnud ettekandmist ja suurt tunnustust nii Saksamaal kui Põhja-Ameerika mandril. Seega loodame, et tulevikus on ka meil Kanadas võimalik kuulda tema suurepärast loomingut. P. P. LÜDIG • Eesti Abistamiskomitee Kanadas korraldab reede, 27. mai kell 8 õhtul Eesti Maja suures saalis, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Solistide Kontserdi Arvo Pardi heliloomingu viljeluseks vabas maailmas. Toronto eesti kunstnikud on ühiselt kokku astunud et tuua Toronto eesti ühiskonnale muusikaliselt kauni õhtu, annetades honorari tema helitööde ostmiseks. Uibopuu tsensuuri kinni jäänud följeton ilmus Soomes ..Helsingin Sanomat" avaldas poole leheküljelise artikli Uibopuust ja,tema följetonist ..Näitleja", mis 1944 aastal jäi kinni soome sõjatsensuuris. „Näit-leja" räägib jätkusõja aegse Helsingi õhkkonnast ühe kohaliku restorani lähedases pargis. Seekord ..Helsingin Sanomat" följetonil ei avaldanudki, kuid see ilmus nüüd peaaegu 40jaastat hiljem. • Sissejuhatuse osas iseloomustal i Uibopuu tegevust järgmiselt:,,Valev Uibopuu on tugev eesti emigrant-kirja-nik. kes saksa okupatsiooni ajal siirdus 1943. aastal Soome ja järgmisel aastal Rootsi. Soomes Uibopuu jätkas oma tööd ajakirjanikuna ning kirjanikuna javas-tuvõtt oli hea. Ainukeseks erandiks oli üks följeton kevadel 1944. ..Helsingin Sanomat" oli juba otsustanud följetoni avaldada ja see oli juba laotud, see jäi kinni sõjatsensuuris.],.Helsingin Sanomat" avaldab följetoni nüüd. 39 aastat hiljem." Raamat eesti pagulastest Soomes Soomes reklameeritakse praegu Otto Kumeniuse teost ..Tiedustelu — tehtava yli rajojen". milles räägitakse muu hulgas sellest, kuidas Kumenius päästis paljud eesti pagulased Rauma linna kaudu KGB küüsist. Raamatu kirjastajaks on Alea-Kirja, lehekülgi umbes 240. Otto Kumenius on tükk elavat nüti-disajalugu, tõdeti Rootsi ajalehtedes pärast seda, kui Kumenius oli otsustavalt olnud kaastegev nõukogude spiooni Berlingi paljastumisel. Aga võib-oUa kõige dramaatilisem on lugu viie tuhande eesti pagulase transporteerimi-sest Raumält Rootsi tormilistel sügispäevadel 1944. Transporteerimise organiseeris Kumenius. ; Teos on kolmas täiendatud trükk ja soomendajad on Kauko Kare ja Olavi Laine. Kõikideks kindlustusteks H. LATER & CO. LTD ,Jnsuranc@^' 1482 Bathurst St.p Toronto MSP 3H1 TeL: ^53-7815 ja 653-7816 •••••••••••••••^ Q ; |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-05-05-05
