Meie Elu = Our life, June 24, 1982

              -^.,Meie Elu" nr. 25 (1686) 1982
USTE EEST
tsiviilisil[ute jä sõjavangide kohtle-rnist
'jiri. Nende eest karistamine .
toimub kas oma riigi vastavate asu­tuste,
või siis tema vaenlase poolt,
kes sõja võitis. Sellele vastavalt tali­tasid
ka II maailmasõja võitnud nn.
liitriigid, korraldades sõjakuritegu­de
protsesse Saksamaal ja Jaapanis
jä sundisid viimaseid ka ise oma ico-daiiike
üle sarnaseid protsesse kor­raldama.
Seejuures laiendati sõja-
' -kuriteo mõistet mitmeti, nagu; tsiviil­isikute
(juutide) massiline, hävitami- •
he, okupeeritud alad^ rüüstamine jt.
i tihtiasi aga hüljati kultuurriikides
juurdunud õiguspõhimõte—J nullum
crimen sine lege, s.o. et pole kurite­gu/
enne kui pole vastavat 'seadust,
ja ka et iga süütegu aegub kord —
vastupidi vanatestamentlikule kätte­maksu
põhimõttele neljandast põl­vest
saadik!
A On küll ilmne, et sellised ühe gru­pi
riikide poolt seatud reeglid võidi
läbi viia,sõja kaotanute suhtes, aga
need ei saa sellega veel rahvdsvahe- •
Jist kehtivust kõigi teiste, see on
erapooletute riikide (ütleme Rootsi,
Lõuna-Aafrika jne.) kohta, ega saa ;
muuta neis kehtivat omaenese suve­räänset
õiguskorda. Kui me s inko-hal
pöördume eriti Balti-riikide juur­ade,
siis tuleb tõdeda, et ka Balti rii­gid
olid II maailmasõja kestel] ikka '
veel iseseisvad, suveräänsed, erapoo­letud
ja sõjas mitte võidetud riigid,
olles vaid. ühe rvõi "teise suurvõimu
(seadusvastase) okupatsiooni all.
Nende riikide suveräänsust on tun­nustatud
tänapäevani, ja nii ei saa
inende' riikide kodanike kohta kehti­da
mingid Nürnbergis või mujal for­muleeritud
regulatsioonid. Pealegi .
^sõjakuritegude pulul üldiselt on
vastutavad (poliitilised) käsuandjad
•ja mitte vaid täitjad. Muide, lei ink-:
timineeritud Nürnbergis: natsionaal-:
sotsialistlikke organisatsioone ega, ]
ka Saksa kindralstaapi (vt. Columbiai
entsüklopeedias),
PÕGENIKE ÕIGUSLIK SEISUND '
Veelgi selgem on kollaboratsionis­mi
• küsimus Balti riikidfe kodanike
osas. Üldkehtivalt on kollaboratsio-nist
.0ma maa• .kodanik ja on
vastutav oma maa, aga mitte võõ^
raste maade asutuste ees. Kuna Balti
• riikidest pärinevad- põgenikud olid
oma sõjas erapooletu,, suveräänsete
V õigustega-riigi kodanikud, &ÜS ei saa
nende kollaboratsionismi arutada
mõne Ameerikas mõjuvõimu"saavu­tanud
etnilise grupi meeleolude, vaid,
nende oma maa seaduste ja riiklike
huvide seisukohalt. Tuleb ka täfen- ;
dada,et kui mõnelt Balti riigi koda­nikult
ära võetaks praegune Amee­rika
kodakondsus, siis langeks ta au­tomaatselt
tagasi, oma endisse koda-
- kqndsusse (mjda temalt pole võe­tud),
oma riigi seadusliku esinduse
kaitse alla ja peaks saama sealt vas­tava
välispassi.
On.arusaadav, et ekspatrieerimise
protsesside ootamatul alustamisel
asuti esialgu võitlemia nendes prot-
' sessides esitatava, tõendusmaterjali
.usaldatavuse osas, kuna see tuli
Moskva .kaudu, seega iKGB-lt. Aga
tuleb aegsasti.ülesse tõsta ja selgib .
J tada Balti riikidest pärinevate põge-"'
. ;nike eplist õiguslikku seisundit, et
ei rikutaks nende maade tunnusta­tud
suveräänset seisunditv . '
E.N.
SÕJAPIDAMINE?
tult rikkaiks, kuna aga niihästi võit­jad
kui kaotajad riigid aeti samal
ajal suurtesse: võlgadesse. Sellega
-üheskoos pandi äius bolshevismile
: Venemaal ja loodi kõik vajalikud
eeldused järgmiseks maailmasõjaks.:
Võib-olla kunagi tulevikus keegi
arvestab välja sellegi, kui palju doU
lareid teenisid sõjatöösturid ja inter­natsionaalsed
finantseerijad igalt 7
miljoni parimas meheeas sõjas lan-,
geriud', laibalt.
, TEINE MAAILMASÕDA
• Varsti'järgnes suur ülemaailmne :
majanduskriis, mis olj omakorda va-jaHkuks
ettevalmistuseks - Teisele
maailmasõjale. Sama uurimuse ko­haselt,
sellele sõjale kulutatud kogu-suma
oleks võimaldanud igale pere­konnale
samades maades, pluss Bel­gia
ja Iirimaa, jällegi tasuta elumaja
24OQO väärtuses (tolleaegne hinriang)
koos - 8000 dollari väärtuses mööbli­ga
ja sinnajuurde 40 000 dollarit su­larahas.
Peale selle, igale üle 200 000
elanikuga linnale neis maades, 150
miljonit dollarit rahas ühiskondlike :
ehituste rajamiseks.' — Aga jällegi,
seda kõike ei võinud hibada rahvus-
• vahelised finantseerijad, kõigi asjade
plaanijad ja nende mõttekaaslased.
I^Aastaid 'kestnud : ett^vaimist^stel
hoolitseti selle eest, et see sõ^a skakä
• mitmekordselt hävitavam k i i i ^ m i -
• ney. et selle tulemuseks "oleks \in<y
• raalne jä^ psühholoogihni paralüüs.
Popi Euroopat anti konunünistlikü;
^ N, Liidu vangistusse, kellest endast
'tehti kiirendatud korras sUUrvõini.
\-;cJärg:(ik;3|^
,*ieESu" nr. 25 , JUME 24
Tervifusi Jaanipäevaks!
3SBICZ
9
§Kihg St. E., Süite 625 Pres. Kennedy Ave", Süite 5!1 !030 West Georgia St. Süite 617
BSONTREAL, QUE. ^ -.
(514) 282-1173
i !
(604) 687^7552
• iCohale tuli nimelt ootamatult pal­ju
eesti noori mitmelt poolt Root^
sist. Peagu kõik • üritused olid' jrah-vast
viimse|lcohani täis.
^ Otse korraldajad oH pisut tagasi­hoidlikult
arvestanud umbes 250 osa­võtjaga,
kuid tagant ^järele tehtud
arvestuste kohaselt oli osavõtjate
arv (need,' kes vähemalt ühest üri­tusest
osa võtsid) ligemale 1000.
- Otset saab mitut moodi välja lu-
Pensionäriide Klubi
tervisvõimlemisrühma
Tantsime Eesti vabaks! Selle loosungi all toimus OTSE festivali
poliitiltne n^anifestatsioon Sergeli väljakul Stokholmi südalinnas.
Esimeies Peeter Paljak noortefeštivali avamas. Paremal ~ Mark
Teose Kanadast esinemas OTSE kõrtsis Stokholmis.
. Foto — Peeter Mihkla
OTSE
Taevaminemispüliade ajal toimus Stokholmis; eesti noorte fes­tival
Otse, millfe suurimaks probleemiks kujunes ruumide kitsus.
geda: Kas Esto tagurpidi või „oleme
tulevikus suuremad eestlased*.
Otse 1 üritused rieljä päeva jooksul
. o l i d ' ; •
Kunstinäitus, mille teemaks osaM-selt
oli'„hapukapsas'\
: Nejjapäeval avati Otse Eesti Ma­jas
täissaaliga ja üllatava avamisr-suitsupommiga.
Sellele järgnes kohe
laudkõnnavestlus,, milles .pinniti va­nu
organisatsiöpne. Õhtul oli Otse
Kõrts esimest korda avatud umbes
300-le külastajale.
Reedel toimusid spordivõistlitsed
ja pärast seda „Collage" mitme esi-,
nejaga, kava sisaldas öoperiimuusi-
: kast popini, päiksesse ruumi mahu­tati
ainult 150 inimest jä paljud jäid
ukse taha. Õhtul jälle täiskõrts 300
isikuga, jällegi jäi inimesi ukse taha.
Laupäeval' Itöiinus. poliitilis-kultuu-riline
manifestatsioon Sergeli turul
Stokholimi stidalinnas, kuhu tuli um­bes
.400 inimest. Esitati eesti rahva­tantse,
lauldi rahvalaule ja Andres
Käärik esitas pohitilise apelli. Sealt
läks suurem osa cfSävõtjatest edasi
spordiväljakule , jaigpällivõistlušele
lätlaste vastu, milline võideti väge­valt
6—1^ õhtul t{)imus: Stokholmi
Eesti Osakonna 20-ä,asta juubeli ball
200 osavõtjaga. ,,Nachspiel''; venis
hästi pikaks ja' lõppes alles paar tun.
di enne Otse viimast üritust;
- Otse viimane üritus oli pilmik Rä-larnbshovi
pargis., Sealt läks spo^^
taane rongkäik ligidal asuva nõu­kogude
saatkohnä juurde.
•. Otse oli seega otsas. Kuid Stokhdl^:
mis räägivad noored juba nHfJney
Hani" korraldamisest sügisel. Selle­ga
soovitakse ellu kutsuda peagu ka­dunud
hanepeo traditsioon; Kuid'en­ne
pidu toimub kultuurifline köosvii-birnine,
mis järk-järgult läheb peoks
;üle. ••• • .
„Honey in the mörning, hani in the
evening..." :
Kaotatud Falklandi sõjakäigu esi­meseks
järellaineks oli rahva paha^
meel ja valitsusevastane märatsemi­ne
Buenos |üres'i tänavatel. Rahva
meelepaha ja nooremate ohvjtseride
survel vabastas maa-, mere-Ja len­nuväe
juhtkond kindral Galtieri pre­sidendi
sõjavägede ülemjuhataja ja
koUneliikmelise huBta liikme kohalt.
Maa-, mere- ja lennuväe juhtkond
pani presidendi ülesanded kuni uüe
presidendi valimiseni senise sisemi-.
nistri Ajfredo Saint Jeani peale ja
nimetas i uueks sõjavägede iilemjuha-:
tajaks kindra Cristino iNicDlaides'e.
Uue huhta liikmeiks nimetati kind­ral
NicQlaides Lanie Dozo ja mere­väe
koihander admiral iJorge Isaak
Anaya. Nendest Anay^ oli endise
hunta liige. Võimalik, et uueks pre­sidendiks
valitakse lennuväe koman-der,
kindral BasilioLanji Dozo, kui
seni vaikivas olekus seisinud poliiti­lised
parteid ei hakka npudma era­isiku
valimist presidendi ;icohale.
Kindral Galtieri vabastäjaiks olid
endised kaastöölised ja sõbrad, kes
tema tegevusi hindasid ja jtema sõja­väeliste
austusavalduste saatel erru
lasksid minna.
SÕDA KESTAB
Uus hunta, nagu endinegi ei pea
Falklandi sõda lõppenuks ja tunnis­tab
ainult relvarahu. Hunta ei ruta­nud
loa andmisega inglise laevadele
tuua Falklandi saartel alistunud ar-gentiina
sõdalased mõnda Argentii­na
sadamasse. Sellest viivitusest tek­kis
suur pahameeletorm argentiina
rahva ja vangistatute seas jä hunta
oli sunnitud järelandmisi tegema.
•Esimese reisiga'viisid inglise lae­vad
Argentiina lähemasse sadamasse
. 42Ö0 sõjavangi. Nendele järgnevad
varsti 6000 sõjavangi jä ülejäänud
JIOOO, peamiselt ohvitserid hoitakse
sõjavangidena, kuni Argentiina hun­ta
loeb sõjategevuse ametlikult lõpe-tatuksv
Hunta ei "taha seda teha
enne kui inglased on lahkunud Falk­landi
saartelt ja LRO algatusel on
moodustatud eriline rahvusvaheline
komisjon, kes otsustab, kuhu Falk­landi
saared peaks kuuluma..
Esimesed argentiina sõjavangid
jõudsid Argentiina sadamasse möö­dunud
nädalalõpul. Neid võeti valit­susvõimude
poolt väga jahedalt vas­tu
inglastele allaandmise pärast..
Rahvast ei lubatud minna sadamas­se
neid tervitama. Kindral Galtieri
nimetas Falklandi saartel võidelnud
Argentiina vägede ülemjuhataja
kindral Mario B. •Menendez'it Argen­tiina
reeturiks nõrga vastupanu aval­damise
eest inglastele. ;
IMGLISMAA EI LOOVUTA -
Inglise peaminister Margaret That-'
cher on arvamisel, et Falklandi saar­te
kuuluvuse küsimus on juba otsus­tatud.
Need saared on osa Inglismaa
territooriumist, elanikud on inglased
ja räägivad inglise keelt. Inglise va­litsus
aktsepteerib ainult nende soo­ve
j a kaitseb saarte vabadust kogU'
Inglismaa sõjalise jõuga.'
Möödunud I laupäeval inglased
maabusid Thule saarel, kus oli ar-gentiinlastel
i väike teaduslik uuri-mismeeskond.
See viidi saarelt mine­ma
ja asemele jäi inglise mereväe
valvemeeskond. Normaalse olukorra
taastamiseks Falklandi saartel ja ela-,
nikele abiks sõjaliste hävituste likvi­deerimiseks
saatis Inglise- valitsus
sinna 1000 meest." Saare kaitsjad on
ametis argentiinlaste poolt mahajäe­tud
relvade, laskemoona varustuse
autode tankide ja kahurite kokku­kogumisega
ja miiniväljade puhasta­misega.
KohaKkud elanikud aitavad
sellele jõudumööda kaasa ja ei; taha
midagi argentiinlastest kuulda. Nen-
' kindlast" hoiakust oleneb - kuihü
Falklandi saared tulevikus kuuluvad.
ILMUS
või. Teile mUv reäsibüroo
iii
VÄGIVÄUAMAÄ
ROMM
Hinnad tellijaliikimielle: üksik raamat brosh. $9.50, köites $11.70.
Poolsari brosh. ^53.00, köit^ $66.00. — Kaanehind mitteliikmeile:
brosh. $12.00, köites $16.00
Esindajad: A, Viirlaid, 63 Glen Davis Cres., Toronto, Ontario M4E
1X7; Estonian Publišhing Go., „Meie Elu" 958 Broadview Ave., Toron­to,
Ontario, M4K 2R6; V. Kokla, 86 Stirling Ave. N., Kitchener,'Onta.
rio; E. Kivestu. 588 Westluke Ave., Montreal, Que. H4X 1P7; tel. 484-
0685; V. Kurm, 368 Toledo St., Thunder Bay. Ont.; V. Lenk, 511 Law-son
Rd. London, Ont., N6G lYl; W. MetsM,,6 Dawn Rd., St.^C^^
nes, Ont. L2N 41^6; Mrs. L. Nörmet, 343 Cannon St. E., Hamilton,
Ont. L8L 2C1; K. Pildcer, 3876 Pandora St., N. Bumaby, B.C,; U. Veed^
ler, 47 Kent Ave. Sault Sle. Marie, Ont.; V. Spargue, 2313 Samuel Dri-ve,
Ottawa, Ont. KIG 3C3,
Real Estate Ltd. (Realtor)v
Kortdrid, kondomiiniumid, majad
üürimine, hindamine
apani Kinnunen
Sales Representative
Büroos 482^888 kodus 481-8682 '
Yonge St. Toronto, Ont. M4P 2H5
DanfoFth Ave.,
Toroiitp, Ont.M4K 1N8
>ird. (416) 466.1951
nowEftsi Gim • ^"^^
MEIE ÄRIS ON SAADAVAL RIKKALIKt^S VALIKUS i' I
LILLI erlsündmusteks ja tähtpSi^adeke,
Samuti käsitöö kinkeesemeid-^
KÜLLASEPA, MEREVAIGU-; KERAAMIKA-, Mi
PUUNIKERDUSE alal.
Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt. i
>>«»<><a>ociixKn>o<B»o<ig»giPQ<aw>njii jMwiiMiMiii» iiu ii LLLM iiiiiiiMiiniiiimwiiiiii iniiiiiiTnoqowaBHi
Reagari - ründas, teravalt M . ITüu SRÕNGÄS BEIRUT! UMBER
Lubadustest on vähe, et elada ra­hus
ja väliendada relvastust, dekla­reeris
U^A president Reagan LRO
üldkoosolekul, mis oli pühendatud
teede leidjniseks relvastuse vähenda­miseks
mjiäilnias. .
Vajalik] on usaldusliku vahekorra
kujundamine suurvõimude vahel ja
võidujooksu lõpetamine relvastuse
suurendaipise alal. Seda on takista­nud
N. Liidus valitsev türannia. Seda
registreerinuile;
Buss lahkub Eesti Maja juurest
teisipäeval, 29. juunil kl. 9.30 h.
e 0 0
( Algus lk. 2)
Miljon palestiinlast aeti välja ko­dudest.
Punane uputus laienes ja le-vis,
Hiina langes kommunistliku või­mu
alla. iPõhja-Korea ründas oma
lõunapoolset naabrit. Järgnes Viet­nami
sõda,:, massimõrvad Kambodz-has,
Angoola, Afganistan, veelgi käi­masolevad
võitlused L.-Ameerikas,
Kesk-Idas ja mujal.
• 100 IvilUONIT ,JLIKVIPEERITUD"
'Aastast 1914 kuni tänaseni on vä-
.. hiem kui üks.inimiga, aga;ometi on
selle aja vältel tapetud või ,,likvi-
• deeritud" rohkem inimesi — N. Ve­nes
üksi ühel või teisel viisil rohkem
kui 100 miljonit. Puna-Hiinas 62 mil­jonit
— rohkem nälga surnud .roh­kem
põgenikena kodudest välja ae­tud,
kui eelnenud kahetuhande a^sta
sees ühtekokku. Moodsat tehnoloo­giat,
mis pidanuks inimkonda vabas­tama
peaaegu täielikult füüsilisest
tööst, ori selleasemel ära kasutatud
ehneolematuks Mvitamiseks ja or-
: jktamis^ks.'
: Ütleb selle kohta kauaaegne ajar
kirjanik ja kommentaator Malcolm
Muggeridge: i,Öieme jõüdrmd punkü^
le, kus hüüd keeratakse ajaloo osuti
: : tagasi 2000 aastat'^ Ja veelgi: „Mitte
[': kunagi varemjhiaailma ajaloos ei oie
y nii; suured mimesteiTiašsid uskunud
' sääraseid absurdsus] ja nii sutiri va-lesid,
nagu tänapäevad ;
©hhikos
Äntrppoloog dr. Virve Piho
kost vviibis nädalpäevad külaskäigul
7 Torontos. Ta töötab uurijana MeHhi-
• ajaloo alal riiklikus antropoloo­gia
instituudis ja õpetab riiklikus
ülikoolis. Erialaks on atsteegi kul­tuur;
Temalt on ilmunud kaks uuri-must
— ^kploniaalaegsest Mehhikost
|a Mehhiko sotsiaaloludest. Käsikir­jas
01^ kohu uurimus^, neist kaks
atsteekidest.
Dr. Virve ?iho on endise Võru lin-naarsti
dr. Rudolf Piho tütar. Ta
Me 30 aasta, .•,
ÜSA satelliidid avastasid, et sa­mal
ajal kui N. Liidu välisminister
Gromõko kõneles rahust ja relvas^
tuse vähendamisest JLRO üldkoos­olekul,
teostusid N. Liidus ulatusli­kud
uute tuumlaenÄUtega strateegi­lise
tähtsusega relvade ulatuslik kat:
sestamine. Katsestati rakette, mis
olid kujundatud eriti maailmaruu­mis
liikuvate satelliitide hävitami­seks.
Teiseks olid katsestamisel suu^
re lennuulatusega kontinentidevahe­lised
strateegilise tähtsuseffa rake­tid;
allveelaevadelt väliatulistatavad
ballistised raketid SS-20, keskmise
lennukaugusega raketid ja rakettide
hävitamiseks valmistatud raketid.
Järelduseks sellest ton N. Lüdu
soov täiendada kiiremas korras oma
strateegilise tähtsusega ballistiliste
rakettide tagavara ja olla kaugel ees
sellel alal USA-st.
USA välisminister Alexander Hai-gil
oli möödunud nädalal kaks kõne.
lust Liidu välisminister Gromõ-koga
relvastuse vähendamiseks ja
tee tasandamiseks president Reagani
ja president Brezhnevi kokku saami­seks.
KõnelusM kokku kestsid 9
tundi ja 15 njinutit. i^mbki nendest
ei j andnud lähemat seletust selM
kokkusaamiste tulemuste kohta. Pä­rast
kõneluse lõpetamist Gromõko-ga,'
Haig oli' seletant^id Grcmõkole,
mis ameeriklastel ön teada nende
strateegilise tähtsusega ballistiliste
rakettide katsetustest ja millist ka­hekeelset
mängu iiiad mängivad, ra­hust
rääkides jai relvastust §uuren°
türanniat ei saa usaldada. Ta räägib
rahust ja relvastub tohutult. Ta va­litseb
Ida-Euroopa rahvaste üle ja
hoiab oma haardes Kesk-Euroopa
rahvad. Ta on rikkunud kõiki kokku­leppeid,
alates Jahas sõlmitud kok­kuleppest
ning allutanud kommu­nistlikule
korrale sõjalise okupat­siooni'kaudu
Tshehhoslovakkia, Un­gari,
Afganistani ja püüab nüüd
ikestada rahu ja vabadust armasta­vat
Poola rahvast. Igal • pool maail­mas,
kus : t_ekivd rahutused ja võit­lus
võimu pärast on N. Liidu käsi
mängus. N. Lnt peab näitama tegu­des,
et ta soovib rahu, lõpetama oina
sõjaliste jõudude piiritu suurenda­mise
ning nõustuma kindlalt kont-'
rollitava relvastuse vähendamisega.
Poliitilise pinge vähendamiseks ning
relvastuse vähendamiseks kindla
kontrolli all võiks:
1) likvideerida keskmise lennuula­tusega
rakettide baasid,
2) Vähendada strateegilisi, kontir
nentidevahelisi rakette 1/3 võrra,
, 3) Vähendada oluliselt NATO ja
Varssavi Pakti riikide sõjalisi jõude
, 700000 peale,
, i Täiendada julgestust ja kont-.
J rolli, et sõda suurvõimude vahel ei'
i oleks vallandatav arusaamatuse või I Pksituse tagajärjel,
; 5) Relvastuse suurendamine ja
uuendamine peaks teostuma erilise
rahvusvahelise kontrollkomisjoni jä­relvalve
all.
President Reagani ettepanek sai
vaimustava vastuyõtu lääneriikide
|sindaiate poolt ja külma Vastuvõtu
. ^ - M i d u ja teiste kommunistlike
"laade esindajate poolt. Neid see et­tepanek
ei vaimustanud. Nad, olid
pettunud, et president Reagan ei
n^aininud sõnagagi N. Liidu välismi­nistri
Gromõko sõnavõttu ja pre­sident
Brezhnevi lubadust, et N . U
:^i^võta kunagi es,imeseiia kasutami-
•;^^|:tüumlaengutega relvi.; ; >
5^nde relvade kasutamise kohta
parkis USA välisminister Haig, et
• WooDa kaitseks> kui: N. Liit peaks:
ründama, ÜSA võtab kasutami-
I" e kõik vajal-kud relvad, kui vaja-;
ka tuumläengutega relvad. Pre-
• Brezhnevi lubadusel, mitte
^ sutada, esimesena tuumlaenguga
tp x "lingit väärtust. Kui lääs^
;.ki^< ^?ma, siis Varssavi Pakti rii-e.
sõjalised jõud
FLO väeosad Beirutis on surutud kokku lõuna-idapoolses osas
ja valmis võitlema Iisraeli vägedega kuni viimase meheni. Nen^e
komandod on organiseerinud vastupanupesad kõikjal linnas ja
ootavad juutide üldist kallaletungi. USA erisaadiku, Philip Habib
vahendusipl korraldatud relvarahu lõppes pühapäeval ja pikendati
uuesti kafieks päevaks. Sisuliselt ei ole seda kunagi täiesti peetud,
Lennuvälja piirkonnas on kestnud pidev tulevahetus juutide, pa-lestiinlaste
ja süürialaste vahel ' /
Linnas jl^alitseb väga . pingeline ke sinna kontrollitaksev et nende
meeleolu, sest juutide .sissetung lin- seas ci oleks palestiinlasi, keda juu-na
tähendab suuri ainelisi kaotusi did tahavad likvideerida. , •
ja vereohvreid elanikkonnas, kellel
ei ole mingit tegemist sõjaga. Iis­raeli
sõjaministri sõnade kohaselt
juudid on otsustanud likvideerida
Verevalž^mise ärahoidmiseks Philib
Rabib on püüdnud veenda juute, et
nad lubaks palestiinlastele, kui nad
relvad maha panevad Beirutis! lah-
PLO sõjaväelise vastiipanu Liibano- kuda ja minna Süüriasse. Palestiinla-nis
ja viivad selle täide. Elanikud sed ei usu, et juudid seda kokkulepet
linnas püüavad põgeneda kristlaste peaks, vaid püüaks hävitada' pales-linnaossa,
et vältida jäämist võitle- tiinlasi siis kui nad Imnast lahkuvad,
vate poole kahetule vahele. Põgenik- :
LRO HUKKAMÕIST
;LRO mõistis uuesti hukka Iisraeli
sissetungi Liibanoni ja nõudis.Iisrae­li
vägede' kohest i lahkumist. Iisraeli
valitsus on kõik LRO otsiised tähele­panemata
'jätnud. Iisraeli peaminis­ter
Begin püüdis LRO üldkoosoleku
ees õigustada Iisraeli sissetungi Lii-;
banoni kui paratamatust, et oma
rahva heaolu kaitsta. Rohkem kui
pooled LRO delegaatidest lahkus saa-
Rootsi õhujõud sundisid sügav- ]\st, Begin rääkis pooltühjale saalib
veepommidega lahkuma oma territo- ]e. Esmaspäeval oli Beginil' kokku-riaalvetest
tundmatu päritoluga all» saamine president Reaganiga, kus
Rootslased
oommitasid Võõrast
velaeva, mille avastamisest teatasi­me
varem. Tõenäolikult lahkus ka
teüie tundmatu allveelaev, mis lii­kus
Botnia lahes. Seda hirmutasid
ka soomlased lõhkelaengutega.
Teatavasti 27. oktoobril 1981 avas-
Begin püüdis veenda USA presidenti
• selles, et sissetung Liibanoni oli pa­ratamatu
vajadus Iisraeli rahva jul­geoleku
tagamiseks ja soovis, et USA
väeosad võtaks osa" LRO poolt kor­raldatavast
rahuhoidvast üksusest
tasid kalurid Kariskrona merebaasi Liibanonis. Mida president Reagan
suletud pürkonnas mudasse jooks- Beginile lubas, ei selgunud läbirää-nud
N. Vene allveelaeva, mis sai
pöörduda tagasi pärast 10 päeva\
kestnud läbirääkimisi. Seekord
avastati võõras allveelaev Stokhol-nii
- skäärides. i^etivoimud väida­vad,
et viimasel ajal on Rootsi terriJ
toriaalvete^s märgatud Võõraid
veelaevu enam kui tavaliselt.
võiks lühikese ajaga ujutada iile vä-hemkaits
tud Lääne-Euroopa väheste
kaotustega. See lubadus kutsuks N.
Liitu vallandama sõda suurvõimude
vahel, misv kunagi ei tch^s; aset lei­da*
• -v
kimise lõpul. President Reagan va­rem
märkis, et ta on lubanud müüa
Iisraelile selliseidj relvi, mida -see
eduga kasutab Liipanoni sõjas..
:,KAS Uܧ'RELV?:: - , V
• Relvarahu -Süüriagä püsib. Välis­vaatlejatele
on mõistatuseks, kuidas
Süüria lennuvägi kaotas õhuvõitlu­ses
Iisraeli lennuväe vastu 80 lennu­kit
ja tulistas alla ainult 2. Iisraeli
lennukit. Eas Süüria lendurid oma­sid
halva väljaõppe, või olid iisraeli
lennukitel kasutada mingi uus relv,
mis võimaldas anda tabavat ning
tapvat tuld.
V - . I
r. . .- •