Meie Elu = Our life, June 24, 1982

              MELMPÄE¥AL, 24. JUUNIL.- THURSMY, JUME 24^
LEINATEATED
i m u "
USA ja Kanada eesti koolide juhtkonda Lakewoodi Eesti Majas korra datud USA .daranmku ja Onta-rio
ee^ti koolide kevadise sõjruspä^va puhul. Ees vasemalt Aime Martmson-Än^ra - New Yorg.
ritrkooli lasteaia juhataja Anita Pallop - New Yorgi eesti kooli ab.juhataja Eduard Kamer -
New Yorgieesi kooli kauaaegne juhataja, kes nüüd lahkus sellelt kohalt ja Henn Eundya - Toronto
S SduskoS uhataja. Taga vasmalt Valdek Lend - Londoni (Ont.) eesti kooli juhataja, Tõ-'
Ju VanirS^^^^^^ Ja Edgar Marten-.Toronto eesti tälenduskesk-
S X a j a Peale New Y])rgi võtsid USA sõpruspäevast osa ka Long Island, Connecticut,, La-
KoodiTa Kesk New Jersey'(Trentoni) eesti koolide õpilased ja õpetajad. Foto - Salme Parmmg
New Yorgis maeti pärast rasket
haigust 66. a. vanuses surnud Mai-mu''
Linkhorst (sünd. Maiste) rohkete
leinajate osavõtul. Lahkunu oli det­sembris
1980 surnud E.V. konsul.Ak­sel
Linkhorsti lesik.
Leinama jäi poeg, t^v.ins. Jaak
Linkhorst Rootsis Borlänges koos
perekonnaga. Akadpmiliselt kuulus
kadunu Korporatsioon Indiasse.
Maimu Linkhorst, abiellunult noo­re
diplomaadi Aksel Linkhorstiga,
siirdus temaga kõigepealt Pariisi,
mehe esimesele •^älisametikohale,
kust nad peatselt määrati Stokhol-mi
just enne kodumaa okupeerimist
N. Liidu poolt. Nii jäid Maimu ja
Aksel Lpkhorst maapagulusse Root­si,
kust] abikaasa kutsuti Eesti Vaba­riigi
kcjnsuliks; New Yorki, kus ka­dunu
etes viimased 14 aastat. USA-s
oli Maimu Linkhorst tegev ka ühis­kondlikult,
mh. sealse eesti gaidluse
auvanemana.
,,Mde Ou*'W. 25 C1686) 1982
mHJii3UBirnT.nTg
-jir Laup,, 3. juuül Suvihari 1982 Seed-norul
algusega kl. 5 õ.
-jtr Laup., 3L Juulist 2. augustini ETS-PO
'82 eestlaste telklaager suvepäe­vad
Põhjä-Ontarios Sault Ste. Marie
Eesti Seltsi korraldusel.
^Pühap., 15.-^22. augustil „§8itse
Kunsti" Seedriorul.
llillliililllllllSlllllllillllllilMllltllltlllilillllHIBIBiillillilStBil
Venelased otsivad
isiimtuhast
narkooti kat
STOKHOLM (EPL) — Keegi kaas=
maalane, kes on soovinud oma sur­nud
sugulase tuhka urnis kodumaa­le
matmiseks saata, on põrganud N.
Uidu' saatkonnapersonali „ettevaat-lifckusele".
Tuhk tuleb enne saatmist
analüüsida, et selles ei oleks narkoo-tikat...
Hiljem tuleb tuhk muidugi pitsee­rida.
Eesti muusikamaailma tabas 20.
mail kaotus. Okupeeritud Eestis suri
helilooja, dirigent ja muusikaõpetaja
Tuudur Vettik, pärit Väike:'Maarjast,
kus ta sündis 4. jaan 1898. Muusikali-,
se hariduse sai ta Tallinna Konser­vatooriumis,
õppides viiulit, muusi-kapedagoogikat
ja kompositsiooni,
töötades juba õpingute ajal ka kooriu
juhina. Seda tööd jätkas ta ka pärast
õpingute lõpetamist, olles muusika­õpetajaks
koolides. Hiljem töötas ta
Konservatooriumis dirigeerimise õp­pejõuna.
Okupandid nimetasid tema
ka professoriks, olles enne seda lask­nud
teda tundma õppida" Vene or-jalaagreid.
'Heliloojana on ta andnud panuse
peamiselt koorilaulude alalt. Ta oli
ka korduvalt üldlaulupidude üldjuht
alates a. 1933. Õpetamisega oli ta te­gelenud
kuni 1962. aastanf. Surma-vikat
haaras Tuudur Vettiku pärast
pikemaajalist rasket haigust.
•Nägu lug|ja õieti arvab, taotleb
käesolev lugu afirmatiivset vaatust.
Mõttetu oleks ju oletada' vastup dist,
sest asju, millel iiksteisega midagi
ühist p o i e , on nii. lõpmiatttit; pai-.
ju> et nende loetleda püüdlemine
oleks saiiiaiühi töö, 'kui tühjuse kal­lamine
ühesit anumast teise.
Asugem parem sorima taevalao­tust,
leidmsks sealt midagi, millel
ühist maiste asjadega,, et siis seda
leidu omakorda püüda siduda värnit-sa
mõistega. On ju taevalaotus täis
igasugust V illasvara,. mida ka maa.
peal leidub, kõnelemata mitut liiki
olenditest. Alakem kasvõi Põhja
Naelaga, Suure ja Väikse Vankriga
(medium ja oversize Olid vist loomi­se
ajal veel tundmatud) ja lõpetadfes
Veevalajaga Neitsiga, ^fCalädega jne..
Taevalaõtiisel onv maaga ühist ka
nende kuulsate meestel tõttu, kes tei-.
nud oma ni nedsurenmtuks avastus­tega
taevavõlvil, alates kaldea ja
Egiptuse tarkadega jgl lõpetades tä­napäeva
uljaste astronautidega. Mõ­nedel
neist on läihüa korda isegi
tõusta sama le kuulsusi pjedestaalile,
, mida vääri'izd moodse aja filmitä­hed,
profes Jionaalše spordi gladiaa­torid
ja lai/aintepreedid. Muidugi
teatud reservatsiooniga, sest sellise
ülbsuseni n inek nagu mõne GalileO,
Kopemikus i või Nevvtoni upitamine
Mohamed Ali. või Elvis Presley kõr­vale,
oleks viimaste solvamine.
Meie üles ande lahenduse võti on
aga ühe maise olendi käes, kellelt on
•laenatud nimi ühe tähekogu jaoiks,
mida tunta ese „Berenike Juustena";
Ajalugu unneb mitmeid Berenir
kesid, ehk Berenicesid, kellest nü
mõnigi nü iõrgeid laineid lõi, et te­mast
ajalehe esiküljel vaksapikküs-te
tähtedega kirjutataks, kui ta tä-
• napäevai veel elaks.
Üks Bere like,. piibli 'kaudu tuntud
kurikuulsa Salome tütar, Herodes
Suut*e õde - j a Herodes Agrippa I eiha
oli segatud oma mehe, Aristqbuluse
; mõrvasse. ' ^'emaga abielus olek näiš
olevat päris riskantne .ettevõte, sest
ka tema teine mees, Theudiön, suri
MÖTTiSÄHVATUbu FILVL ELIZABETH VOOGJÄRV
lõpetas McMaster ülikooli Master
vägivaldset
Business Admmistration kraadiga(>
Kommunism on aeganõudev kõr- Varem sai M.A. kraadi GuelpM üli-valtee
kapitalismi suunas. 5^w>lis sotsioloogia alal.
dagi ültl,eb, s'l}|s nimetatakse teda
,;Oma kiitus haiseb", ütles Muha-^ eksperdiks,
med Ali;- , :• •• J. • • • ' •
^ Vaese inimese talispordiks on kö-
Kuii poliitik mingi asja kohta mi-; himine ja lumerookimine.
surma. Berenike aga abi-
Korterimajas 12 eestlasest korteriomanikku. Üks miil oo­keanist.
Poed pool kilojneetrit. Kaks magamistuba, päikese
küttega supelbassein, klubi hoone, saun. Hind $44.000.00.
Tel. 447-3844, või villa Esto, 75 Cottonwood Dr.
Don Mills. Ont.
ellus seejärel' kolmandat kOrdä.
Ühe teise Berenike elu oli veel va­heldusrikkam.
Tema esimene abikaa­sa
oli Markus, Alexändria magistraa-di
poeg. Siis abiellus ta oma lellega
ja pärast selle surma 'l^uningasPole-mon
Il^ga, Lahkus aga mone aja pä­rast
selle juurest ja elas kõlvatut elu
oma venna. Juudamaa kvisling^ku-ninga
Herodes Agrippa Il-gä. Koos
viimasega ^aPorcius Festüsega oli
ta tribunaali luge, kes apostel f au-
. 1 . . .
i f. • .
lust üle kuulas. Pärast Jeruusalem­ma
yallutamist roomlaste poolt läks
koos vennaga Rooma, kus oli Tiituse
söhinaiseks, kuni see keisritroonile
tõustes ta Juudamaale tagasi saa^
tis./
Neid Berenikesid ei tohi ära sega­da
Egiptuse kuning^.kolemaios III
, Euergetuse satrianirneliise abdkaäsa-ga.
Ptolemaios valitses a. 247 kuni
oma surmani a. 222 ejKr. ja oli suur
kirjanduse ja teaduse patroon.
Kui Ftolemaius j ühele sõjaretkele
süürialaste va^tu ennast valmistas,
andis ilus Berenike pühaliku tõotu-.
se, et kui ta abikaasa sõjaretkelt ter-vena
naaseb, sii^ ohverdab ta oma
kaunid kuldkollased juuksed Aphro-ditele;
'.
Ta pidas sõna ja; ta juuksed talle­tati
templi ältarüe. Stuir oli aga õu-kõndlaste
nördimus, kui ühel päeval
avastati, et Berenike juuksed temp­list
kadunud olid. Seal tuli appi luu­letaja
Kallimachos, kreeka luule
Aleksandriä^ajajärgu tähtsaim esin­daja,
kes juuste kadumise põhjuse
ära seletas. Jupiter ise oli oma kaega
Berenike lokid templist ära võtnud
ja taevalaotusele paigutanud. Ja kuu­lus
astronl>omjä matemaatik Konon
määras Mndläks Berejmke lokkide
täpse asukoha taevavõlvil, kus- nkd
moodustavad ühe väil^se tähekobara
20' põhjapool Neitsi täliekögU; Pal­jale
silmale kaunis Icahvatuvõitu,
kuid vaadatuna läbi amatöör:aströ-noomi
väikse teleskoobi pakub see
; võrratult kalani pildi.
'Koldlpkkide kõrval oskasid muist­sed
egiptlased; pidada lugu ka palju­dest
muudest ilusatest asjadest. Kas­või
näiteks .meriv§igust, mida kaup­mehed
kustki eksootiliselt maalt
kaugel põhjas kaasa tõid. Merevai­gust
öhteasjad olid nende meelest mi
võrratult ilusad, et nad isegi võrdlu­se
Berenike kiharatega välja kanna­tasid.
Selle imelise kollase läbipaist­va
aine töötlemi^br ülejäänud laas­tud
ja pudemed olid liiga väärtJusli-kud
raisku .minna laskmiseks ja pea^
gi pii üks leidlik vaim avastanud, et
lahustatult keeidetud linaseemne õlis,
ehk värnitsas, a^iiab merivaik suur
repäjase Jäbipäistva^ läki ehte- ja
iluasjade;võõpamiseks. Ja nagu kon­sonandid
b ja v asendavad üksteist
paljudes keeltesj nn saigi „berenikeli-kult"
kaunis riierevaigulakk nimeks,
algul veniix ja lõpuks vastavalt! eri»
keelte tarvitajiate suupärasusele; var-niiish,
yei^nis \Hmis, Öamissa, väir-nits
jne.
. Niipalju on taevakehadel ühistvär-.
nitsaga.^ v--;^-;: ' :
Tulge vaatama homset Ontariot juba täna — Ontario
Enpääset ei ole vaja osta, sissepääs Ontario -Place'i piletiga.
Avatud iga päev hommikul kella 10.00-st kuni õhtul kella 9.00-ni.
PöIRREiAP: 1. Pinnamõodu ühik,
4. Juhtub iiarva, 7. Tants, 12. Hilju-tine
kõrgest soost peignaees', 14.
LämmastijcuüheM,. 15. Trc«>piline
lehtpuu, 16. Eesti kirjanik, 18. Seda-vüsi,
19. i Raskusm^u ühik, 20.
Muistne teesti-liivi mehenimi, 21.
Poola kiijqral eielmisel sajandil. Poo­la
ja . ürigari vabadusvõitleja, 22.
Kuulujutt] 23 I Vereimeja loOm, 24.
Ameriitsiiimi keemiline märk, 25.
Eesti kii^jimdujstegelane, 26. Nemad,
27. I^hkeiinei|ajel lendav ese, 29.
Kuulsama d gangstereid Ameerika
ajaloos, 3E. •Religioon, 33, Supitõst-mise
riist 34. Ladinakeelne ^ssoha,
35. Tuntiinaidj^Eesti ärkamisaja te­gelasi,
37. Ameerika filminäitleja sa­jandi
keskpaiku, 38. 'Naisenimi, 39.
Tsiviü, 40 Eesti teadlane USArS^ 41.
Järv Phnom Penhis, 42. Vananenud
nimetus Veovoorimehe kohta, 44. Ra­hulolematuse
väljendus, 46. Riik
Äafrikas,;te. Mitte lahtine^ 49. Ränd­rahva
liige Pöhja-iKaükaasias,^ 5^^
Trigohomeetrias kasutatav lühend,
51; Meherimi.
PÜSTRpAD: 1. Saksa psühholoog,
uuris eksperimentaalselt eriti tah-teprotsesse,
2,' IKitsamaks muutuma,
3. Arstirdhi, 4. Siilg, 5.; Meie, 6. Põh^
jamaade elanik, 7. Lään Soomes, 8.
Eesti luu
.Tõpi Poo
1. I
etaja, 9. Jaapani keiser, 10.
aS; 11. Eesti luu etaja. 13.
Eesti riigimees, 17. Meeldiv
gemine, 19. isane koduloom, 21. Linn
Ukrainal, 22. Haigus, 21 Eesti heli- ^
löja, 25. Sidesõna, 26. Anekdoot, 28.
Läti osa, 29. Saksa pigimeeš sajandi
alul, 30. Linn Hiinas, «31. Progress, 33.
Kuik?iuaks, 35. Näisenhni, |6; Mäes­tik
Euroopa—Aasia piirimail, 37. Tä­hestikus
•kolm järgimööda tähte, 38.
Osa ooperist, 40. Venepärane me­henimi,
41. Ungari kommunis­tide
juht sajandi alul, 43. Naisenimi,
44. Kolm sama konsonanti, 45. Tuntu­maid
eesti linäadiejaid, 48. Jõgi Soo-,
• mes. ."'^ ^.v'v-:.:.'^;.'. v;/:'.
• ^ ; •8ir''w^^^
'uuN 'Buy 'unx' 'l^ 'UBAI 'O^
' B u ^ •gg 'ouH •££ 'iBBJfi •9e 'B3pH
'Se '«^tm^ •££. 'nPH- M£ 'Su!M"«Ni^
•Oe 'oan;]) '(,z 'BBUiwn^i 'g^ ' 1 ^ 'gz A
,'js3s 'iz'ddüyii'iz 'Il 'JBfl -R;
'Jlri^ -61 'nil •/.! 'PH '£1 'uospv 'II:
'siBig/oi 'opBBJiM '6 '|sv '8 '0ABg'~
•'l 'ounsi^H' '9 %'*S '^11 > 'tinAB^
•oSv 'IS 'UIS 'OS
'ireqy '6*^ 'mnmn^ 'l^ 'BUBBO '9^ 'uu
-n^I 'trt^ 'lOABUIB^ 'Z^ ouui
w '"^^m^w^M^wm^ui 'vm.
•g£'PV>£ •££ '5isn 'li 'öuod
'62 /ns?!^ 'iZ 'PBN '92 'oi^s'se
'«IV "t^ £2 'nuin^ tZ «^38 '\l
'oiV '02 'OIW '61 '!!N '81 's^^tiAi^,
•BaA3H 'Sl 'piisy >l 'ssiJBqOTI '«q
'9IUI > 'JEV l :(IVH)MQ<I
•; [•