1978-01-13-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
2 (1457) 1978 cnxsn Elu" nr. 2 (MS7) 1978 13. s smma ui II " " I Ilillil il i tanud 1978. iirisele sus |^ Lilia :.ran-iksili. . ;ON, lerk. as-,elavae . I teravat U'S-e;;ViVS'lli, • Iie -Lmgä-ri-/ •* lõda -hoiul.-'''- iha kroon/.. ajalugu; • reandmin^; nöÖdunud. .Budaoc- '• • .C\T!> |:driikLle< l aki>:••-,-J-luhistiile^ e. • ent. Ca:- • ia tulun- • /üte pru- . neid pro- ; [ning topis' '•• kõrgema'- aändmi^ (tagajärje-. se; 'vastu" im gar laia; ohuil . lüga-rt Ve- J "..:To ronide muris-".. mõrdsa- ;i ruppide aratsiou-; ia pia-dent- Caiv; |e!'k.Ko!V ised raii-limatuko- . ling Edu-pijaande nesügust. tos; Neid. • andliküd did, iili-- Itsioonid. js Metrc lalufcogu- [lillilüllllülli: |es ön ilmuks va-lllllilillllülti Eesti Kunstide Keskuse Kontsert sarja järgmise programmi esitab meie paguluses üleskasvanud bril-jantsemaid kontsertpianiste^ dr. Arvi Sinka Detroitist. Enesekindlana Ja suurepärast tehnikat ja stiile valitsevana on A. S. end imetlema pannud nii publikut, kui ka kriitikuid. MõÕdünud hooajast edukat kontserdid seljataga Detroidi Sümfooniaorkestris pianistina, nõustus ta esi- j tarna, oma esimese iseseisva klaveriõhtu Torontos, asetades hiljuti vigastada saanud viiulikunstnikku Hans Bauerit. Kunstnik on Torontos juba kahel korral esinenud, nimelt 1972. aastal Eesti Päevadel, ja kaks aastat tagasi kontseftloeuguga Tartu College7is. Sündinud 1938-dal aastal Tallinnas, alghariduse saanud Saksamaal Geislifigenisv õppis ta edasi- Oberlin (Ohid) Konservatooriumis, Mozar-teumis (Austria), ja Indiana Ülikoolis, lõpetades viimase muusikadokto-ri kraadiga. Tulles esimesele kohale 1967-dal aastal.toimunud Young Artist konkurrentsil Chicagos, kutsuti Pühapäeval, 22. jaan. kell 4 p.l. toita Bradley- Ülikooli (Illinois) klave-1 mub tartu Gollegels. Korp! Fidentia riosakonna juhatajaks. Lahkudes sel- korraldusel kontsert, kus esinevad, lelt kohalt, sooritas ta lauljatarist meie tuntuimad heli|tunstniküdHel-abikaasaga kahe-aastase muusikaret- m i Betlem, tema klaverisaatja Char-ke. Euroopasse, esitades seal kontser- k s Kipper ja Maaja Duesberg-Roos te (kaasaarvatud kaasmaalastele) ja usA-st. Korp! Fidentia pühitseb ,' töötades mitmes ooperis repetiitori- käesoleval aastal oma 50 a. juubelit j na. Nüüd elab ta Detroitis, kus tal mU puhul otsustati korraldada kaks , on orkestris teenistuse kõrval oma kontserti — jaanuaris ja teine sügi- | klaveristuudio. se^ • : . •'•}•'• • ' ': j Seekordne kava on nõudlik ja eru- H e l m i Betlem on tuntud kontsert- Hiljuti lõppes Torontos populaar-' — Elena Kudaba (leedu — Hamiltö- tav. See algab .vanameistri Rameauj1?1^3 ' kes lõpetas 24 aastaselt Taiseks kujunenud ,,Etnilme Teatrifesti- nist).' „Gavotte variatsioonidega" jä järg-\}™P*r Konservatodriurni, kus ta -hil- Klaverikunstnik Maaja Duesberg-Roos, sopran Helmi Betlem ja pianist Charles Kipper, kes esinevad Korp! Fidentia kontserdil 22. jaanuaril. - SA-s ilmub ctuteos N. Eesti üle Tiina Lipp — sai auhinna lavapildi ja kostüümide eest Eesti Rahvusteatri lavastusele Kihlus". miseks Washingtonis ja New Yorgis Maaja Duesberg-Roos on esinenud mitmetes kontsertsaalides, nii Chicagos, Los Angeiesis, New Yorgis ja paljudes 1 innades Saksamaal, ka Rotterdamis, PariisiV jä ;Stökholmis. — 1977 ta oli. klaverisaatjaks Naan Põllu kontšerditel Ameerika linnades ja Kanadas, Vancouveris.. Eeloleval kontserdil Torontos on Maaja D.-Roos'ikavas J. S. Bachi kromaatiline fantaasia ja Fuuga. Esiettekandes on Helen Tobias Dues-val",\ kus esitati kokku 19 lavastust, 11-e's erikeeles. Festival pii kuues, kuid see oli esimest korda, et •teatri-etendused kuulusid hindamisele, (lavastus ja teised komponendid). On loomulik et võistlusmoment tõstis lavastuste taset, õhutas vastastikku huvi rahvusgruppide vahel, eriti teätrihuviiiste seas. Auhinnad jagati välja 11. dets. •„Inn On The Park'is" selles korraldatud banketil. Näsusad auhinnad an- 6) Parim meesnäitleja;(kõrvalosas)' — Gunars Verenieks ,läti). 7) Parim lavastaja — Taras Shi-powick (ukraina). 8) Parim lavakujundus jä kostüümid — Tiina Lipp (Eesti Rahvusteater Kanadas)'.." ;- ;•'• Tiina. Lipp'u poolt ..Kihlusele" kavandatud lavapildis meeldis 'professor Blacklle efekt mis saavutati suuremõõduliste ehitusplaarii dega tagapõhjal. Samas hindas ta osavat ja dis lavakunstriikele üle lätlanna Inta lihtsat võtet lavapiltide vahetamisel Purvs, kes on O.MCTA ijjresident ja abi president sakslane G.ünter Petri-cek. •• Kunstiliseks -hindajaks; festivalil oli Ryerson Instituudi .draamaprofessor Sandv Black, kes määras ettenähtud 8 auhinda järsmiselt: Nii sai E R K lavastus ,,Kihlus" festivali auhinna ja samas tunnustuse publiku poolt; kes täitis Töwn 11 all'i saali, viimase kohani — isegi kõik l i satoolid. : • : ' ' Head arvustused,, auhind ja huvi eesti teatri vastu üldse, innustab ja Selle aasta algul ilmub Westview Press- kirjastusel mahukas koguteos Nõukogude Eesti nüüdisajast, mii\c trükki toimetasid prof. dr.-Tõnu.Pärmi ng ja prof. dr. Elmar Järvesoo.. Kirjastaja informatsiooni kohaselt, on leos, pealkirjaga ACaseSludy.of a Soviet Repüblic: The Estonian SSR, kõige põhjalikum inglise keelne, töö ühegi Nõukogude Liidu nn. vabariigi kohta. Koguteos tegeleb põhiliselt küsimusega, mis on mõjutanud Eesti väljakujunemist selleks neb Haydnl „e minoor Sonaadiga". UQm töötas õppejõuna. Tema! esine- Käesoleväst sajandist on valitud m i s t c l e e kontsertlauljana on viinud rahvuslikku muusikat, ameeriklane t e d a mitmetesse riikidesse, nii Söo- Barberi .Ekskursioonid", ja eesti m e ' R o o t s i ' Lätimaale,, Leedusse, helilooja-folklorist Tubina Karjase- P ö o I a s s e ja. Saksamaale. Paguluses viisid, mida ei ole varem Torontos ^ n a u d i t u d tema esinemisi Rootsis, kuuldud. ; ' ÜSA-s ja Kanadas, Helmi Betlemi Edasi esitab kunstnik 19. s. kont-1 P õ h i m õ l e on alati olnud oma pro-sertsaalide idool Franz Liszti püroth- U r a m m i d e s esitada vähemalt poole nilisi transkriptsioone Paganinfkap- kavast, eesti soololaule ja tutvustada riisidest kahte etüüdi,(nr. 1, 4). Ka^ va lõpus on Chopini loomingust ime- ü l c v a l kontserdil ta esitab uuemaid ilus „valss.a minooris4' - ja kontrasti- K e s t i a u t ü r e i c l — nagu Helen Tobias rikas ...ballade-nr. i " V < Duesberg jaLembit Avesson. Ka on Kontsert toimub 15. jaanuaril kell t a l kavas, päris uute autorite tööd, , , ^v, , ^ , . . missugune ta praegu on — N. Liidu bergi prelüüdid, Eduard Tubina ja k õ i g e ^ tööstuslikum, linnastunum, kõrgeima elatustasemega ning arenenuima kultuuri ja teadusliku eluga teiste vanemate eesti "helimeistrite helitööd Toronto muusikahuviline publik, ootab meie noorelt tulihingeliselt helikunstnikult kõrgetasemelist külakosti. Korp! Fidentia loodab meie publi- 'ku rohket osavõttu sellest kontserdist. Keset külma, pimedat, kõledat, tormist, aastaaega ehk naudime koos hea muusikaga sooja ühtekuuluvust ja pehmet hubasust. Leida Pilt 1) Eriauhind (huvitavalt valitud j a v kohustab. 15; märtsil sõidabki teater esitatud kahe'^lühinäidendi; eest) — .-..ringreisile' läände (Vancouver, San ,,Hamazkaiii ArmeniaiT'Cult.ural As- .soc.iafiõn": .) Parim 'lavastus 7 St. Lawrence Cenlre'is. voiTiusTedkon Francisco. ja Los Angeles)- kus külakostiks on näidend ;,Põrgupõhj-a uus :„0dessa! Vanapagan", millega teater pühitseb ..Group in Concert" (ukraina). . : 3j Parim näitlejanna (peaosas) — . Marie Kl ee kõva (tshehhoslovakkia). 4) Parim näitleja (peaosas) — •San-dor Kertesz ( u n g a r i ) . - k , '• • . 5). Parim näi tlejanna (kõrvalosas) A. H. Tammsaare 100 a. sünnipäeva ja A. Mägi ülalmainitud; satiiriline komöödia ..Kihlus". Elsa Yellner — esindaja Ontario . Mitmekultuuri Teatrite Ühingus uuiefusko eeter-uu: : Hiljuti ilmus Luhdi^s Eesti Kirjanike Koooeratiivi kirjastusel Bcr- - nard Kangro luuletuskogu „Merevalgu s. Tuü;letund". See kaksikpealkir-jaga luuieraamatön mahukas annus (96 lk.), sisaldab 80 üksikpala, jaota- • tuna viide tsüklisse. Raamat algab romantilisemat^ mälestuslike paladega,. peaHrirjastatudki „Sinine teekond", minnes üle „Jäämotiivide" tõsisemale tunde- ja tun.netuseskaa: lale püüdvatele luuletustele. Tsüklid „Kärbeste hommik" ja • „Tunnetus- .teedel" haaravad; mitmes suunas • meie mõtte1 ja . kujutlusmaailma - kansrolikul sümbolistlikul, samal . . . . *^ • ' • • • .ajal realistlikul ja kõigile mõistetaval viisil. Kuigi põhitoon vahel sün- • ge, on autori hoiak ometi heroiline ning optimistlik, mis eriti ilmsiks tuleb raamatu lõppu paigutatud' poeemitaolises tsüklis „Kattviki eleegiad". See.on kirjulatud klassikalise, • eleegia vormis, käsitleb ühte tormist' .. „Mana luuleraamatu" sarjas'ilmus Peeter Ilusa luuletuskogu „Löbu. ja himu". Kaanekujunduse ja illustratsioonid on teinud kunstnik ja raamatukujundaja Kadi, Karist Tint. Peeter Ilus on noor eesti kirjamees, kes Just jõulupühiks ilmus Evald Uustalu soomepoisle"arengulugu ja võitlus teekonda kirjeldav ingliskeelne teos- „For Freedom Only"; (Ainult vabaduse eest). Raamat on: välimuselt sama kaunis ja silmasiduv kui 'on mõni aasta tagasi il m unud m ah tikani leos /.Soomeppisid". Teose alf-peal kirjaks on .Jhe St orv of Estonian Volünteers in the Finnish Wars of ; 1940-1944". ;' Kirjastajaks, dn Northern Pubtications Torontos.'; ..Raamatus vaadeldakse Balli riikide ja N. Liidu vahelist vastastikust abistamise pakti, Balti riikide annekteerimist, üheaastast N. Liidu okupatsiooni, sellele järgnevat Saksa okupatsiooni kuni ebaseadusliku mobilisatsioonini, '.mis põhjustas - eesti noorte Soome põgenemise, .emigreerus aasta tagasi Tartust Pikem osa käsitleb põgenemist. Ameerika Ühendriikidesse. Praegu väljaõpet ja sõjalist tegevust. Selle aga viib ta lõpule: oma õpinguid. Ju-; kõrval on. eripeatükk eestlastest Sõõru ülikoolis, Soomes. Peeter Ilusa me mereväes. Järgneb, kodumaale esimesed luuletused ilmusid- Eestis noorte kirjameeste poolt 60-ndate aastale lõpul mitteametlikult paljundatud almanahhides nagu „Kure-kellV „Õitsev luul" ja „Kamikaze". Koos Jonny B. Isotamme ja Juhan Torningaga anti välja mitte 'ametlikult rotäatoril paljundatud luulekogu „Kolme mehe laulud", millele eessõna kirjutas Ain Kaalep. P.Jlus on tõlkinud eesti keelde Christopher Marlowe ja vene 19. saj. luuletaja Äfanassi Feti loomingut. Raamat on müüail ,„Meie Elu" talituses. helleks on. August Ruut ja Charles Kipper. Vanematest eesti •heliloojatest ta laulab Mart Saare,' Riho Pätsi ja Herman Kandi, vähem tuntud ja lauldud laule. ; •;.'.'. Igal juhul/loodame' meie- kullahää-lelise. lt lauljatarilt väga rikkalikku ja ülimalt nauditavat kava, ' Noor klavcrikuristnik Charles,Kipper on tuntud andeka, ja vilunud saatjana. Ta on lõpetanud Toronto ülikooli muusikafakulteedi magistrikraadiga ja; tegutseb muusikaõpetajana, .klaverisaatjana ja Peetri kiriku segakoori Canlate Dominö juhina. '•'••.-'.- /•'. ;• Maaja Duesberg-Roos on torontolas tele hästi tuntud energilise noore muusikuna, kes tegeles nii organisti koorijuhina Peetri kirikus ja esines solistina lugematuil kordadel. Ta on lõpetanud. UŠA-s Lawrence Ülikooli ja Manhatlani Muusikakooli klaver; alal. Täiendas .end mitmel suvel As-peni muuskiafestivali * kursustel Praegu ta on Washingtoni Ülikool muusikateooria ja •muusikaajaloo õppejõud. Ühtlasi töötab organistina-koorijuhina kahes •Washingtoni kiri kus.: Noorel kiayerikunstni.kul jätkub ka veel aesa klaveritundide and ööd ;mere ääres, peegeldades inimese püüdlusi ja igatsusi, ta abitust saatuse ees, aga ta murdumatut vastuse isu tahet 'ja usku' homsesse päeva, sõnasse kätketud jõusse. ' Kangro, luule on kantud põhiliselt lüürilisest maailmatunnetusest, aga näib olevat läbi; lastpd teravast intellekti sõelast.. Viimast näitab juba autori suhe vormiküsimustele, ta äärmine .hoolikus sõnastuses, ulatuslik ning omaparanel sõnavara, ta mitmesuguste luulevormide kasutamine alates sonetipärjast, lõpetades vabavärsiga puhttoonilises värsisüsteemis kvantitaleeriväte värsside kõr-. vai; Ise kirjandusteadlasena (magistritööks oli tal teatavasti soneti zhan: appimineku osa selle motiivide, otsuse ja tagasiminekuga ning võitlused Eestis. Pikemalt leiab vaatlust eestlaste katsed oma riigi iseseisvuse saavutamiseks Saksa okupatsiooni ajal, mis ei täitunud. Lõpuks purunenud lootused ja kokkuvarisemi-ne.^ Raamatu lõpus ön 30 leheküljeline valik eelmises raamatus ilmunud fotodest ja kaartidest. ". Raamat on mõeldud eestlaste võitluste tutvustamiseks oma. maa. vabaduse eest väljaspool meie keelepin'1 konda kuuluvaile. See sobib võõrastele, aga muidugi ka eesti noortele, kui näide ühe teise; generatsiooni noorte unistustest ja võitlustest. .'-; une Bs Kd ]öf-Vaariwani Sihtkapitali ri ajalugu) ön Kangro vormiharras-taja, kuid ta kreedoks on sisu primaat. Selles kogus, kirjutab ta sellest, mida me elame läbi tuulelundi del, katsumisaegadel, ometi mereval-guse poole pööratud palgega. Eesti Kirjanike Kooperatiivil on oma Lüürikaring, mille liikmed saa- \;ad - automaatselt iga uue luuletuskogu katseks koju. Kirjastus kutsub üles kõiki kirjanduseharrastajaid sel- janduse Instituut ja Stõkholmi Eesti le liikmeks astuma, et kindlustada, hõlbustada ja 'kiirendada .raamatute saamist. Siiani on ilmunud mitukümmend luuleraamatut, 1 lähemal ajal on uuecl ilmumas. ':•.-'.' jagati .1977. a. stipendiumid järgmistele isikutele ja asutustele: ' Inga Andersson, Tiina-Mai Fins; back, Henno. Lender, Aino Lepik, Valdemar Vilder, Eesti Keele ja K i r Eesti Kultuuri Koondise Kultuurifondi Toimkond teatab, et Els Kal-jot- Vaarmani Sihtkapitali stipendiumidele kandideerimise tähtpäevaks on määratud 23. jaanuar 1978. Otsus antakse teada E K K aastapäeval, 12. veebr. 1978. •Sihtkapital on moodustatud. abikaasade Erich ja Els Kaljoti korres-pektiivse testamendi, mis^ tehtud 10. sept. 1965, eeskirjade kohaselt. Sihtkapitali eesmärgiks on stipendiumide abil toetada eestlasi,, eriti noorsugu, muusika ja teatrikunsti;;vi.ljele-misel.; Sihtkapitali valitseb Eesti Kultuuri Koondise juhatus või selle Õigusjärglane. Kandideerijad palutakse; lisada lühikesed, eluloolised' andmed koos ülevaatega õpinguist ja senisest tegevusest ülalnimetatud aladel ning mil- Gümhaasium. ; ' leks soovitakse stipendiumi kasuta- Sihtašutuse juhatusse kuuluvadjdä. Sooviavaldused saata aadressil:' Tõnu; Jänes, Mart Jänes, Johan Haab- j Eesti Kui tuuri Koondis, Kultuuri-ma, Harry Härm, Paul Laan, Her-; fond; Box 657, S-101 29 Stockholm. Üle. pikema .ajavahemiku ilmus uus MANA. nr. 42 ia on tellijatele,väl-asaalmisel. Uue' kaanekujunduse on Manale teinud Endel Kõks, mis põ-üneb Kihnu, peremärkidel. Kirjan ciuslik u i oom i n gu osas sisaldab, värske number Ilmar Külveti uue läis-p i k k u sega; ":n äitem äng u. j utt e 11 m a r Mikiverilt ja i mõtisklusi Paul Laanelt. Luuletustega on esindatud; Ilona Laaman, Ivar Ivask ja Aarand Roos. Pikemate artiklite osas. kirjutab; H. Grabbi Aaran Roosi raamatust „Esto-At!amis", dr. I. Lehiste analüüsib •'metsaülikoolist '. osa võtnud noorema.põlvkonna eesti ja inglise keele.suhteid, dr. W. Rand kirjutab natsionalismi olemusest, dr. M. Valgemäe vaatleb uuemaid suundi, tänapäeva Tallinna ja Tartu teat^ rites, tuues rohkelt fotos] illustreerimiseks. / ••:'••'•= /'-..;. I. Lipping tutvustab saksa õpetlase D; Loebergi raamatut baltisakslaste ümberasumisest ja E, Uustalu retsenseerib 'Ilmar Raamoti mälestusi. Lisaks veel terve rida raamatu-arvustusi retsensentidelt T. Lehiste, H. Oja, P. Laan, P. Reets, M. Valgemäe ja Raimo Raag. E. Kõks intervjueerib kunstnik Rutt. Tulvingut ja teeb kunstivaatlüsi, Itaalias. Hardu Keck tutvustab oma moodsat keskkonnakunsti. Trükitud on H. Kecki, R. Tulvingu ja O. Timmase taieste reproduktsioone. Numbri lõpus toimetaja kommentaarid ja .ingliskeelne sisuülevaade. Number on müügil „Meie Elu" talituses. osa. Teosel on kolmteist peatükki kirjutatud eriteadlaste poolt, kes. kõik on doktori kraadiga.eestlased lääre-riiges, peamiselt Ühendriiges, ning lisaks ; toimetajate poolt sissejuhatav essee ja eessõna Columbia ülikooli N. Liidu vähemusrahvuste eriteadlaselt; prof.; dr. Edward Allworthrlt; Koguteose esimene osa tegeleb rahvastiku ja .poliitiliste suundadega,, milles Tõnu Parming: vaatleb Eestis toimunud, rahvastiku muudatusi, Rein Taagepera analüseerib rahvusluse ja muude poliitiliste voolude avaldusi, ning Jaan Pennar käsitleb suhteid ametliku rahvuspoliitika ja Kompartei Eesti juhtkonna' vahel. . Koguteose; teine osa pn pühendatud majandusliku ia ühiskondliku elu avalduste • analüüsile. Pikemas ülevaates hindab ' Elmar Järvesoo m u 11 d a {usi ni aianduslikus vallas, Vello'Salo käsitleb usuelu käekäiku ning ;suundi, ning; Reet, Nurmberg- • Howell selgitab spordielu olulisust Eesti ühiskonnas nüüdisajal. Raamatu kolmas osa tegeleb valitud kultuurielu avaldustega, : kusjuures George Kurmani;essee hindab kirjanduse, suundi 'sõjajärgsel ajastul, Mardi Vaigemäe vaatab su.undi teai-rielus, ning Gustav Ränk etnogra-liste teaduste vallas. Lõpuks, neljas osa käsitleb' pikemalt kõrgemal ha- . "^Tbert l i r ja Ervin;Pang. EKK Kultuurifondi Toimkond kõrgeima auhinna ; (CANADIAN SCENE) - Saksa De mokraallikus Vabariigis (Ida-Saksa maa) Leipzigis korraldatud Rahvusvahelisel Raamatute näitusel võitis kõrgeima auhinna kanada raamat Between Friends/Entre Amis, mille Kanada valitsus kinkis Ühendriikide 200. aastase juubeli puhul Ühendriikidele. Võistlust, millega alustati käesoleval aastal, jätkatakse alles 1983. aastal. Kuldmedal Kanadale annetati ,,silmapaistva saavutuse eest raamatu kunstilisel kujundamisel." ,,MEIE ELU" - lugejad, ärge unustage oma sõpradele soovitamast „MEIE€LU" ridu st ja teaduslikku elu. Teodor Künnapas ja Elmar Järvesoo ühiselt, annavad ülevaate kõrgema .hariduse organisatsioonist, Heino-, Susi käsitab tippsaavutusi eriti keemia ja füüsikaga seotud teaduslikus tegevuses, Rein Tüm hindab suundi kom-puuterite alal, ning Valdar Oinas a.st-ronoomaiea seoses. Koguteos on üle 430 Ihk. ja mak-. säb koos saatekuluga S24.50. Teos on tellitav ettemaksmise alusel Eesti Teadus 1 ikuit• . Ühingult Ameerik:is New Yorgi Eesti Maja aadressil. Eesti Teaduslik. Ühing Ameerikas on vahendanud miime eesti ainestikku käsitleva teose trükkiminekut viimaseil aastail; näiteks: ,,Literatu-res iri Contact: Finlan.d and Estonia''' (1972), ..Bibliography of English-La.n-guage; Sources on Estonia" (1974), „Th e Es torti anr> i n A merika" (1975), „01d Estonia: The People and Cul-ture" (1976),,,The Livonian Rhymed Chronicle"; (1977); Ühing .ön kirjastanud, ka Ants Orase tõlkes Bucoli-ca: ,;Karjaselaulud" (1975): :v • r .uurimiseks (CANADIAN SCENE) —Torontos asuva Daisons Press Limited, esimees Dän Ianuzzi. tegi teatavaks, et kompanii annetab' veerand miljonit dollarit mitmekultüurilisuse uurimiseks. Esimene osa toetusest läheb Toronto ülikoolile 1978. aastal, sellele, järgneb Montreali ülikool ,1979. aastal ning järgmistel aastatel saavad, järjekorras toetusi teiste . provintside ülikoolid. l-
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, January 13, 1978 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1978-01-13 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E780113 |
Description
Title | 1978-01-13-05 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | 2 (1457) 1978 cnxsn Elu" nr. 2 (MS7) 1978 13. s smma ui II " " I Ilillil il i tanud 1978. iirisele sus |^ Lilia :.ran-iksili. . ;ON, lerk. as-,elavae . I teravat U'S-e;;ViVS'lli, • Iie -Lmgä-ri-/ •* lõda -hoiul.-'''- iha kroon/.. ajalugu; • reandmin^; nöÖdunud. .Budaoc- '• • .C\T!> |:driikLle< l aki>:••-,-J-luhistiile^ e. • ent. Ca:- • ia tulun- • /üte pru- . neid pro- ; [ning topis' '•• kõrgema'- aändmi^ (tagajärje-. se; 'vastu" im gar laia; ohuil . lüga-rt Ve- J "..:To ronide muris-".. mõrdsa- ;i ruppide aratsiou-; ia pia-dent- Caiv; |e!'k.Ko!V ised raii-limatuko- . ling Edu-pijaande nesügust. tos; Neid. • andliküd did, iili-- Itsioonid. js Metrc lalufcogu- [lillilüllllülli: |es ön ilmuks va-lllllilillllülti Eesti Kunstide Keskuse Kontsert sarja järgmise programmi esitab meie paguluses üleskasvanud bril-jantsemaid kontsertpianiste^ dr. Arvi Sinka Detroitist. Enesekindlana Ja suurepärast tehnikat ja stiile valitsevana on A. S. end imetlema pannud nii publikut, kui ka kriitikuid. MõÕdünud hooajast edukat kontserdid seljataga Detroidi Sümfooniaorkestris pianistina, nõustus ta esi- j tarna, oma esimese iseseisva klaveriõhtu Torontos, asetades hiljuti vigastada saanud viiulikunstnikku Hans Bauerit. Kunstnik on Torontos juba kahel korral esinenud, nimelt 1972. aastal Eesti Päevadel, ja kaks aastat tagasi kontseftloeuguga Tartu College7is. Sündinud 1938-dal aastal Tallinnas, alghariduse saanud Saksamaal Geislifigenisv õppis ta edasi- Oberlin (Ohid) Konservatooriumis, Mozar-teumis (Austria), ja Indiana Ülikoolis, lõpetades viimase muusikadokto-ri kraadiga. Tulles esimesele kohale 1967-dal aastal.toimunud Young Artist konkurrentsil Chicagos, kutsuti Pühapäeval, 22. jaan. kell 4 p.l. toita Bradley- Ülikooli (Illinois) klave-1 mub tartu Gollegels. Korp! Fidentia riosakonna juhatajaks. Lahkudes sel- korraldusel kontsert, kus esinevad, lelt kohalt, sooritas ta lauljatarist meie tuntuimad heli|tunstniküdHel-abikaasaga kahe-aastase muusikaret- m i Betlem, tema klaverisaatja Char-ke. Euroopasse, esitades seal kontser- k s Kipper ja Maaja Duesberg-Roos te (kaasaarvatud kaasmaalastele) ja usA-st. Korp! Fidentia pühitseb ,' töötades mitmes ooperis repetiitori- käesoleval aastal oma 50 a. juubelit j na. Nüüd elab ta Detroitis, kus tal mU puhul otsustati korraldada kaks , on orkestris teenistuse kõrval oma kontserti — jaanuaris ja teine sügi- | klaveristuudio. se^ • : . •'•}•'• • ' ': j Seekordne kava on nõudlik ja eru- H e l m i Betlem on tuntud kontsert- Hiljuti lõppes Torontos populaar-' — Elena Kudaba (leedu — Hamiltö- tav. See algab .vanameistri Rameauj1?1^3 ' kes lõpetas 24 aastaselt Taiseks kujunenud ,,Etnilme Teatrifesti- nist).' „Gavotte variatsioonidega" jä järg-\}™P*r Konservatodriurni, kus ta -hil- Klaverikunstnik Maaja Duesberg-Roos, sopran Helmi Betlem ja pianist Charles Kipper, kes esinevad Korp! Fidentia kontserdil 22. jaanuaril. - SA-s ilmub ctuteos N. Eesti üle Tiina Lipp — sai auhinna lavapildi ja kostüümide eest Eesti Rahvusteatri lavastusele Kihlus". miseks Washingtonis ja New Yorgis Maaja Duesberg-Roos on esinenud mitmetes kontsertsaalides, nii Chicagos, Los Angeiesis, New Yorgis ja paljudes 1 innades Saksamaal, ka Rotterdamis, PariisiV jä ;Stökholmis. — 1977 ta oli. klaverisaatjaks Naan Põllu kontšerditel Ameerika linnades ja Kanadas, Vancouveris.. Eeloleval kontserdil Torontos on Maaja D.-Roos'ikavas J. S. Bachi kromaatiline fantaasia ja Fuuga. Esiettekandes on Helen Tobias Dues-val",\ kus esitati kokku 19 lavastust, 11-e's erikeeles. Festival pii kuues, kuid see oli esimest korda, et •teatri-etendused kuulusid hindamisele, (lavastus ja teised komponendid). On loomulik et võistlusmoment tõstis lavastuste taset, õhutas vastastikku huvi rahvusgruppide vahel, eriti teätrihuviiiste seas. Auhinnad jagati välja 11. dets. •„Inn On The Park'is" selles korraldatud banketil. Näsusad auhinnad an- 6) Parim meesnäitleja;(kõrvalosas)' — Gunars Verenieks ,läti). 7) Parim lavastaja — Taras Shi-powick (ukraina). 8) Parim lavakujundus jä kostüümid — Tiina Lipp (Eesti Rahvusteater Kanadas)'.." ;- ;•'• Tiina. Lipp'u poolt ..Kihlusele" kavandatud lavapildis meeldis 'professor Blacklle efekt mis saavutati suuremõõduliste ehitusplaarii dega tagapõhjal. Samas hindas ta osavat ja dis lavakunstriikele üle lätlanna Inta lihtsat võtet lavapiltide vahetamisel Purvs, kes on O.MCTA ijjresident ja abi president sakslane G.ünter Petri-cek. •• Kunstiliseks -hindajaks; festivalil oli Ryerson Instituudi .draamaprofessor Sandv Black, kes määras ettenähtud 8 auhinda järsmiselt: Nii sai E R K lavastus ,,Kihlus" festivali auhinna ja samas tunnustuse publiku poolt; kes täitis Töwn 11 all'i saali, viimase kohani — isegi kõik l i satoolid. : • : ' ' Head arvustused,, auhind ja huvi eesti teatri vastu üldse, innustab ja Selle aasta algul ilmub Westview Press- kirjastusel mahukas koguteos Nõukogude Eesti nüüdisajast, mii\c trükki toimetasid prof. dr.-Tõnu.Pärmi ng ja prof. dr. Elmar Järvesoo.. Kirjastaja informatsiooni kohaselt, on leos, pealkirjaga ACaseSludy.of a Soviet Repüblic: The Estonian SSR, kõige põhjalikum inglise keelne, töö ühegi Nõukogude Liidu nn. vabariigi kohta. Koguteos tegeleb põhiliselt küsimusega, mis on mõjutanud Eesti väljakujunemist selleks neb Haydnl „e minoor Sonaadiga". UQm töötas õppejõuna. Tema! esine- Käesoleväst sajandist on valitud m i s t c l e e kontsertlauljana on viinud rahvuslikku muusikat, ameeriklane t e d a mitmetesse riikidesse, nii Söo- Barberi .Ekskursioonid", ja eesti m e ' R o o t s i ' Lätimaale,, Leedusse, helilooja-folklorist Tubina Karjase- P ö o I a s s e ja. Saksamaale. Paguluses viisid, mida ei ole varem Torontos ^ n a u d i t u d tema esinemisi Rootsis, kuuldud. ; ' ÜSA-s ja Kanadas, Helmi Betlemi Edasi esitab kunstnik 19. s. kont-1 P õ h i m õ l e on alati olnud oma pro-sertsaalide idool Franz Liszti püroth- U r a m m i d e s esitada vähemalt poole nilisi transkriptsioone Paganinfkap- kavast, eesti soololaule ja tutvustada riisidest kahte etüüdi,(nr. 1, 4). Ka^ va lõpus on Chopini loomingust ime- ü l c v a l kontserdil ta esitab uuemaid ilus „valss.a minooris4' - ja kontrasti- K e s t i a u t ü r e i c l — nagu Helen Tobias rikas ...ballade-nr. i " V < Duesberg jaLembit Avesson. Ka on Kontsert toimub 15. jaanuaril kell t a l kavas, päris uute autorite tööd, , , ^v, , ^ , . . missugune ta praegu on — N. Liidu bergi prelüüdid, Eduard Tubina ja k õ i g e ^ tööstuslikum, linnastunum, kõrgeima elatustasemega ning arenenuima kultuuri ja teadusliku eluga teiste vanemate eesti "helimeistrite helitööd Toronto muusikahuviline publik, ootab meie noorelt tulihingeliselt helikunstnikult kõrgetasemelist külakosti. Korp! Fidentia loodab meie publi- 'ku rohket osavõttu sellest kontserdist. Keset külma, pimedat, kõledat, tormist, aastaaega ehk naudime koos hea muusikaga sooja ühtekuuluvust ja pehmet hubasust. Leida Pilt 1) Eriauhind (huvitavalt valitud j a v kohustab. 15; märtsil sõidabki teater esitatud kahe'^lühinäidendi; eest) — .-..ringreisile' läände (Vancouver, San ,,Hamazkaiii ArmeniaiT'Cult.ural As- .soc.iafiõn": .) Parim 'lavastus 7 St. Lawrence Cenlre'is. voiTiusTedkon Francisco. ja Los Angeles)- kus külakostiks on näidend ;,Põrgupõhj-a uus :„0dessa! Vanapagan", millega teater pühitseb ..Group in Concert" (ukraina). . : 3j Parim näitlejanna (peaosas) — . Marie Kl ee kõva (tshehhoslovakkia). 4) Parim näitleja (peaosas) — •San-dor Kertesz ( u n g a r i ) . - k , '• • . 5). Parim näi tlejanna (kõrvalosas) A. H. Tammsaare 100 a. sünnipäeva ja A. Mägi ülalmainitud; satiiriline komöödia ..Kihlus". Elsa Yellner — esindaja Ontario . Mitmekultuuri Teatrite Ühingus uuiefusko eeter-uu: : Hiljuti ilmus Luhdi^s Eesti Kirjanike Koooeratiivi kirjastusel Bcr- - nard Kangro luuletuskogu „Merevalgu s. Tuü;letund". See kaksikpealkir-jaga luuieraamatön mahukas annus (96 lk.), sisaldab 80 üksikpala, jaota- • tuna viide tsüklisse. Raamat algab romantilisemat^ mälestuslike paladega,. peaHrirjastatudki „Sinine teekond", minnes üle „Jäämotiivide" tõsisemale tunde- ja tun.netuseskaa: lale püüdvatele luuletustele. Tsüklid „Kärbeste hommik" ja • „Tunnetus- .teedel" haaravad; mitmes suunas • meie mõtte1 ja . kujutlusmaailma - kansrolikul sümbolistlikul, samal . . . . *^ • ' • • • .ajal realistlikul ja kõigile mõistetaval viisil. Kuigi põhitoon vahel sün- • ge, on autori hoiak ometi heroiline ning optimistlik, mis eriti ilmsiks tuleb raamatu lõppu paigutatud' poeemitaolises tsüklis „Kattviki eleegiad". See.on kirjulatud klassikalise, • eleegia vormis, käsitleb ühte tormist' .. „Mana luuleraamatu" sarjas'ilmus Peeter Ilusa luuletuskogu „Löbu. ja himu". Kaanekujunduse ja illustratsioonid on teinud kunstnik ja raamatukujundaja Kadi, Karist Tint. Peeter Ilus on noor eesti kirjamees, kes Just jõulupühiks ilmus Evald Uustalu soomepoisle"arengulugu ja võitlus teekonda kirjeldav ingliskeelne teos- „For Freedom Only"; (Ainult vabaduse eest). Raamat on: välimuselt sama kaunis ja silmasiduv kui 'on mõni aasta tagasi il m unud m ah tikani leos /.Soomeppisid". Teose alf-peal kirjaks on .Jhe St orv of Estonian Volünteers in the Finnish Wars of ; 1940-1944". ;' Kirjastajaks, dn Northern Pubtications Torontos.'; ..Raamatus vaadeldakse Balli riikide ja N. Liidu vahelist vastastikust abistamise pakti, Balti riikide annekteerimist, üheaastast N. Liidu okupatsiooni, sellele järgnevat Saksa okupatsiooni kuni ebaseadusliku mobilisatsioonini, '.mis põhjustas - eesti noorte Soome põgenemise, .emigreerus aasta tagasi Tartust Pikem osa käsitleb põgenemist. Ameerika Ühendriikidesse. Praegu väljaõpet ja sõjalist tegevust. Selle aga viib ta lõpule: oma õpinguid. Ju-; kõrval on. eripeatükk eestlastest Sõõru ülikoolis, Soomes. Peeter Ilusa me mereväes. Järgneb, kodumaale esimesed luuletused ilmusid- Eestis noorte kirjameeste poolt 60-ndate aastale lõpul mitteametlikult paljundatud almanahhides nagu „Kure-kellV „Õitsev luul" ja „Kamikaze". Koos Jonny B. Isotamme ja Juhan Torningaga anti välja mitte 'ametlikult rotäatoril paljundatud luulekogu „Kolme mehe laulud", millele eessõna kirjutas Ain Kaalep. P.Jlus on tõlkinud eesti keelde Christopher Marlowe ja vene 19. saj. luuletaja Äfanassi Feti loomingut. Raamat on müüail ,„Meie Elu" talituses. helleks on. August Ruut ja Charles Kipper. Vanematest eesti •heliloojatest ta laulab Mart Saare,' Riho Pätsi ja Herman Kandi, vähem tuntud ja lauldud laule. ; •;.'.'. Igal juhul/loodame' meie- kullahää-lelise. lt lauljatarilt väga rikkalikku ja ülimalt nauditavat kava, ' Noor klavcrikuristnik Charles,Kipper on tuntud andeka, ja vilunud saatjana. Ta on lõpetanud Toronto ülikooli muusikafakulteedi magistrikraadiga ja; tegutseb muusikaõpetajana, .klaverisaatjana ja Peetri kiriku segakoori Canlate Dominö juhina. '•'••.-'.- /•'. ;• Maaja Duesberg-Roos on torontolas tele hästi tuntud energilise noore muusikuna, kes tegeles nii organisti koorijuhina Peetri kirikus ja esines solistina lugematuil kordadel. Ta on lõpetanud. UŠA-s Lawrence Ülikooli ja Manhatlani Muusikakooli klaver; alal. Täiendas .end mitmel suvel As-peni muuskiafestivali * kursustel Praegu ta on Washingtoni Ülikool muusikateooria ja •muusikaajaloo õppejõud. Ühtlasi töötab organistina-koorijuhina kahes •Washingtoni kiri kus.: Noorel kiayerikunstni.kul jätkub ka veel aesa klaveritundide and ööd ;mere ääres, peegeldades inimese püüdlusi ja igatsusi, ta abitust saatuse ees, aga ta murdumatut vastuse isu tahet 'ja usku' homsesse päeva, sõnasse kätketud jõusse. ' Kangro, luule on kantud põhiliselt lüürilisest maailmatunnetusest, aga näib olevat läbi; lastpd teravast intellekti sõelast.. Viimast näitab juba autori suhe vormiküsimustele, ta äärmine .hoolikus sõnastuses, ulatuslik ning omaparanel sõnavara, ta mitmesuguste luulevormide kasutamine alates sonetipärjast, lõpetades vabavärsiga puhttoonilises värsisüsteemis kvantitaleeriväte värsside kõr-. vai; Ise kirjandusteadlasena (magistritööks oli tal teatavasti soneti zhan: appimineku osa selle motiivide, otsuse ja tagasiminekuga ning võitlused Eestis. Pikemalt leiab vaatlust eestlaste katsed oma riigi iseseisvuse saavutamiseks Saksa okupatsiooni ajal, mis ei täitunud. Lõpuks purunenud lootused ja kokkuvarisemi-ne.^ Raamatu lõpus ön 30 leheküljeline valik eelmises raamatus ilmunud fotodest ja kaartidest. ". Raamat on mõeldud eestlaste võitluste tutvustamiseks oma. maa. vabaduse eest väljaspool meie keelepin'1 konda kuuluvaile. See sobib võõrastele, aga muidugi ka eesti noortele, kui näide ühe teise; generatsiooni noorte unistustest ja võitlustest. .'-; une Bs Kd ]öf-Vaariwani Sihtkapitali ri ajalugu) ön Kangro vormiharras-taja, kuid ta kreedoks on sisu primaat. Selles kogus, kirjutab ta sellest, mida me elame läbi tuulelundi del, katsumisaegadel, ometi mereval-guse poole pööratud palgega. Eesti Kirjanike Kooperatiivil on oma Lüürikaring, mille liikmed saa- \;ad - automaatselt iga uue luuletuskogu katseks koju. Kirjastus kutsub üles kõiki kirjanduseharrastajaid sel- janduse Instituut ja Stõkholmi Eesti le liikmeks astuma, et kindlustada, hõlbustada ja 'kiirendada .raamatute saamist. Siiani on ilmunud mitukümmend luuleraamatut, 1 lähemal ajal on uuecl ilmumas. ':•.-'.' jagati .1977. a. stipendiumid järgmistele isikutele ja asutustele: ' Inga Andersson, Tiina-Mai Fins; back, Henno. Lender, Aino Lepik, Valdemar Vilder, Eesti Keele ja K i r Eesti Kultuuri Koondise Kultuurifondi Toimkond teatab, et Els Kal-jot- Vaarmani Sihtkapitali stipendiumidele kandideerimise tähtpäevaks on määratud 23. jaanuar 1978. Otsus antakse teada E K K aastapäeval, 12. veebr. 1978. •Sihtkapital on moodustatud. abikaasade Erich ja Els Kaljoti korres-pektiivse testamendi, mis^ tehtud 10. sept. 1965, eeskirjade kohaselt. Sihtkapitali eesmärgiks on stipendiumide abil toetada eestlasi,, eriti noorsugu, muusika ja teatrikunsti;;vi.ljele-misel.; Sihtkapitali valitseb Eesti Kultuuri Koondise juhatus või selle Õigusjärglane. Kandideerijad palutakse; lisada lühikesed, eluloolised' andmed koos ülevaatega õpinguist ja senisest tegevusest ülalnimetatud aladel ning mil- Gümhaasium. ; ' leks soovitakse stipendiumi kasuta- Sihtašutuse juhatusse kuuluvadjdä. Sooviavaldused saata aadressil:' Tõnu; Jänes, Mart Jänes, Johan Haab- j Eesti Kui tuuri Koondis, Kultuuri-ma, Harry Härm, Paul Laan, Her-; fond; Box 657, S-101 29 Stockholm. Üle. pikema .ajavahemiku ilmus uus MANA. nr. 42 ia on tellijatele,väl-asaalmisel. Uue' kaanekujunduse on Manale teinud Endel Kõks, mis põ-üneb Kihnu, peremärkidel. Kirjan ciuslik u i oom i n gu osas sisaldab, värske number Ilmar Külveti uue läis-p i k k u sega; ":n äitem äng u. j utt e 11 m a r Mikiverilt ja i mõtisklusi Paul Laanelt. Luuletustega on esindatud; Ilona Laaman, Ivar Ivask ja Aarand Roos. Pikemate artiklite osas. kirjutab; H. Grabbi Aaran Roosi raamatust „Esto-At!amis", dr. I. Lehiste analüüsib •'metsaülikoolist '. osa võtnud noorema.põlvkonna eesti ja inglise keele.suhteid, dr. W. Rand kirjutab natsionalismi olemusest, dr. M. Valgemäe vaatleb uuemaid suundi, tänapäeva Tallinna ja Tartu teat^ rites, tuues rohkelt fotos] illustreerimiseks. / ••:'••'•= /'-..;. I. Lipping tutvustab saksa õpetlase D; Loebergi raamatut baltisakslaste ümberasumisest ja E, Uustalu retsenseerib 'Ilmar Raamoti mälestusi. Lisaks veel terve rida raamatu-arvustusi retsensentidelt T. Lehiste, H. Oja, P. Laan, P. Reets, M. Valgemäe ja Raimo Raag. E. Kõks intervjueerib kunstnik Rutt. Tulvingut ja teeb kunstivaatlüsi, Itaalias. Hardu Keck tutvustab oma moodsat keskkonnakunsti. Trükitud on H. Kecki, R. Tulvingu ja O. Timmase taieste reproduktsioone. Numbri lõpus toimetaja kommentaarid ja .ingliskeelne sisuülevaade. Number on müügil „Meie Elu" talituses. osa. Teosel on kolmteist peatükki kirjutatud eriteadlaste poolt, kes. kõik on doktori kraadiga.eestlased lääre-riiges, peamiselt Ühendriiges, ning lisaks ; toimetajate poolt sissejuhatav essee ja eessõna Columbia ülikooli N. Liidu vähemusrahvuste eriteadlaselt; prof.; dr. Edward Allworthrlt; Koguteose esimene osa tegeleb rahvastiku ja .poliitiliste suundadega,, milles Tõnu Parming: vaatleb Eestis toimunud, rahvastiku muudatusi, Rein Taagepera analüseerib rahvusluse ja muude poliitiliste voolude avaldusi, ning Jaan Pennar käsitleb suhteid ametliku rahvuspoliitika ja Kompartei Eesti juhtkonna' vahel. . Koguteose; teine osa pn pühendatud majandusliku ia ühiskondliku elu avalduste • analüüsile. Pikemas ülevaates hindab ' Elmar Järvesoo m u 11 d a {usi ni aianduslikus vallas, Vello'Salo käsitleb usuelu käekäiku ning ;suundi, ning; Reet, Nurmberg- • Howell selgitab spordielu olulisust Eesti ühiskonnas nüüdisajal. Raamatu kolmas osa tegeleb valitud kultuurielu avaldustega, : kusjuures George Kurmani;essee hindab kirjanduse, suundi 'sõjajärgsel ajastul, Mardi Vaigemäe vaatab su.undi teai-rielus, ning Gustav Ränk etnogra-liste teaduste vallas. Lõpuks, neljas osa käsitleb' pikemalt kõrgemal ha- . "^Tbert l i r ja Ervin;Pang. EKK Kultuurifondi Toimkond kõrgeima auhinna ; (CANADIAN SCENE) - Saksa De mokraallikus Vabariigis (Ida-Saksa maa) Leipzigis korraldatud Rahvusvahelisel Raamatute näitusel võitis kõrgeima auhinna kanada raamat Between Friends/Entre Amis, mille Kanada valitsus kinkis Ühendriikide 200. aastase juubeli puhul Ühendriikidele. Võistlust, millega alustati käesoleval aastal, jätkatakse alles 1983. aastal. Kuldmedal Kanadale annetati ,,silmapaistva saavutuse eest raamatu kunstilisel kujundamisel." ,,MEIE ELU" - lugejad, ärge unustage oma sõpradele soovitamast „MEIE€LU" ridu st ja teaduslikku elu. Teodor Künnapas ja Elmar Järvesoo ühiselt, annavad ülevaate kõrgema .hariduse organisatsioonist, Heino-, Susi käsitab tippsaavutusi eriti keemia ja füüsikaga seotud teaduslikus tegevuses, Rein Tüm hindab suundi kom-puuterite alal, ning Valdar Oinas a.st-ronoomaiea seoses. Koguteos on üle 430 Ihk. ja mak-. säb koos saatekuluga S24.50. Teos on tellitav ettemaksmise alusel Eesti Teadus 1 ikuit• . Ühingult Ameerik:is New Yorgi Eesti Maja aadressil. Eesti Teaduslik. Ühing Ameerikas on vahendanud miime eesti ainestikku käsitleva teose trükkiminekut viimaseil aastail; näiteks: ,,Literatu-res iri Contact: Finlan.d and Estonia''' (1972), ..Bibliography of English-La.n-guage; Sources on Estonia" (1974), „Th e Es torti anr> i n A merika" (1975), „01d Estonia: The People and Cul-ture" (1976),,,The Livonian Rhymed Chronicle"; (1977); Ühing .ön kirjastanud, ka Ants Orase tõlkes Bucoli-ca: ,;Karjaselaulud" (1975): :v • r .uurimiseks (CANADIAN SCENE) —Torontos asuva Daisons Press Limited, esimees Dän Ianuzzi. tegi teatavaks, et kompanii annetab' veerand miljonit dollarit mitmekultüurilisuse uurimiseks. Esimene osa toetusest läheb Toronto ülikoolile 1978. aastal, sellele, järgneb Montreali ülikool ,1979. aastal ning järgmistel aastatel saavad, järjekorras toetusi teiste . provintside ülikoolid. l- |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-01-13-05