Meie Elu = Our life, January 13, 1978

              REEDEL, 13. 13 ^eieea"nr.2 (1457) 1978
aianduse
Meie igapäevaste toimingute" käi­bes
evib olulise tähtsuse krediidi-ehk
võlausaldus. See on kujunenud
viilutud leiva leiutamise kõrval
üheks mugavamaks avastuseks meie
tarvete rahuldamisel. Kanada Statis­tika
Keskbüroo andmetel oli isiklike
võlgade summa Kanadas 1977. aasta
esimesel veerandil üle '29 biljoni dol­lari.
Selle summa moodustavad isik­likul
võlad äridele ja panga krediit­kaartidele
ning laenud finantskom-päniideit
ja elukindlustuse poliiside­le.
Selle summa ^ulka ei ole arves­tatud
aga meie suuremad võlad, hü­poteegid
(mortgages) kinnisvara­dele.
Tavaliselt on aastas kaks perioodi,
arvestamata erandjuhtumeid, mis
kallutavad meid kõrvale, igapäevas­test
eelarvetest. Meed on puhkusrei-sid
ja jõulupühad. Kuna oleme leiu­tanud
selle mugava ja kindlasti prae­guses
ühiskonnas' ka tarviliku moo­duse,
et omades mitmesuguseid kre­diitkaarte,
võime oma ostude ja ku­lude
kohustusi edasi lükata vähe­malt
kuu võrra. Nii võime oma puh­kust
nautida, või; pühade sisseoste
teha, ilma oma rahakoti sisu alati
kontrollimata.
•Kõigi §elle miinuseks on aga tõik,
-et kui ilma eelarveta oleme oma pan­gaarve
tasakaalust välja viinud, pea­me
mõtlema/laenu hankimisele. Iga
teie valduses olev krediitkaart lubab
teil'osta teatud ülemmääraga ja võl­gu
maksta kuude viisi aruandes
määritletud miinimumiga. • Selline
maksmise viis on kindlasti väga tu­lus
kreeditorile, aga mitte teile. Kui
Meie tutvunete oma krediitkaartide
lepingutega, võite kogeda, et võla
protsendid on määritletud I Vi kuni
2% kuus, seega 18 kurii 24% aastas,
kusjuures kuude viisi makstes tege­likult
maksate protsente ka protsen­tidelt.
Järelikult majanduslikult tali-tades
tuleks krediitkaartide võlad
likvideerida täies summas aruandes
märgitud tähtaja'jooksul.1 • 4
Suuremate -ostude või kulude pu­hul
tuleb seega lahendada laenu kü­simus.
Laen kõige soodsamate prot­sentide
ja tasumise tingimustega.
Esimeseks ja arvatavasti kõige sood­samaks
võimaluseks on lähemalt
tütvunemine oma elukindlustuse po­liisiga:
Kui omate; juba kümme aas­tata
või enam elukindlustuse poliisi,
mis ei ole ainult lihtne elukindlus­tus,
siis loodetavasti võite sealt lei­da
võimaluse ^kindlustusseltsilt lae­nu
saamiseks üsna nimetamisväärse
summa piires.: Selle laenu protsent
on arvatavasti 5% või vähem. Tei­seks
sellise laenu tagasimaksmine ei
ole tavaliselt seotud tähtajaga, vaid
teil endil on võimalus otsustada, kui
kiirelt teie soovite selle võla likvi­deerida;
Järgmiselcs soodsamaks laenu või­maluseks
peaks olema kollateraalne
laen, kus teie lisakindlustusena pan­dite
näiteks oma riigi laenupaberid
(Canada Savings, Bonds). Laenu han­kimisel
on soovitav võrrelda mitme­te
laenuasutuste laenu tingimusi,
sest isegi üksikutel pankadel on eri­nevad
protsendi määrad.
Võlausaldus ehk krediit on suur ja
oluline leiutis, kui teie kasutate seda
teadlikult. Ärge ainult laske seda ka­sutada
- teid ennast.
E. S.
Kuj teie 197.6. aasta sissetulekute
deklai serimine sisaldas tulusid int­resside
ehk protsentide näol, siis
teie tegite lubatud mahaarvamisi
taies "summas, või kuni $1,000.—, ole-iievalt
kumb neist oli vähem. Samuti
tegite aga ka teisal mahaarvamisi
kandekiiiudena (carrying charges),
kui sellise tulu hankimiseks olite lae­nanud'
raha j a maksite sellelt intres­se.
1977. aasta tulude deklareerimine
sisaldab selles osas teatud muuda­tusi'
•••>'-:•
kasutata k
ommuiiisf li
propaga
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
väliskomisjon pidas möödunud lau­päeval
koosoleku, kus otsustati alga­tada
Kanadas aktsioon Eestis vangis­tatud
vabadusvõitlejate abistami­seks.
Koosolekul võeti vastu selleko­hased
ettepanekud EKR juhatusele.
Arutusel olid ka mitmed teised EKN
väüspoliitilisse tegevusse puutuvad
küsimused. Informatsiooni osas ko­misjoni
esimees L. Lfcivat märkis
EKN poolt viimasel ajal arendatud
tegevust ja Belgradi konverentsi as­jas
astutud samme.
Komisjoni koosolekul olid lähe­malt
arutusel Vabariigi 60. aastapäe­va
puhul tehtava selgitustöö küsimu­sed.
Kaaluti võimalusi, kuidas Eesti
küsimuse kohta käivat informatsioo­ni
viia Kanada ajakirjandusse ja Ka­nada
laiemasse avalikkusse. Selleks
kasutatakse kõiki olevaid võimalusi.
Eriti pööratakse tähelepanu infor­matsiooni
Kanada väiksemate kes­kuste
ajalehtedesse saamiseks, mil­leks
eestlaste keskusi varustatakse
vastava materjaliga. Toronto osas on
kaalumisel ühenduses E K N väliskü­laliste
vastuvõtuga Vabariigi aasta­päeval
pressikonverentsi: korralda­mine.
; Koosolekul olid arutusel ka 1980.
a. Tallinnas olümpiamängude rega­tiga
ühenduses olevad küsimused
Regati propagandaks on Tallinnas
antud välja raamat, kus regatiga
ühenduses . olevate materjaiide .kõr­val
Tallinna tutvustamisel - tehakse
otseselt tugevat kommunistlikku
propagandat ja-moonutatakse Eesti
ajalugu. Nii on olümpiamängude re­gatt
juba varakult enne olümpiat
tehtud propagandäettevõtteks. Ot­sustati
sellele juhtida nii Kanada
olümpiakomitee kui ka Rahvusvahe­lise
Olümpiakomitee- tähelepanu,
protesteerides olümpiamängude re­gati
Tallinnas korraldamise ja rega­ti
venelaste poolt kommunistlikuks
propagandaks kasutamise vastu.
Koosolekul esitatud informatsioo­ni
all konstateeriti" Belgradi konve­rentsi
r ummikusse jooksmist. Kuni
pühadevaheajani peeti .konverent­sil
üle kahe kuu; viljatuid kõnelusi.
Tugevamalt on inimõiguste' küsimu-nult
pool kasumist oli tulumaksus- s e s v ä l j a astunud; Ühendriikide' esnv
tav. Viimase muudatuse tõttu näib c ' a J a ( l ^nti senaator Dole, kes mai-olevat
kasulikum-ja otstarbekam, e t | n ^ kä Balti riike..Selle pärast on Ve-seda
ergutusraha „f600C Slip" järgi ne esindajad, olnud USA-lc väga pa-kohelda
kapitaalikasumina,, kuna hased. Kanada' parlamendiliikmed
ainult popi .sellest or. tulumaksu alu­ne,
tulu ia teiseks seda osa omakor-
14. veebr. 1900 Tallinnas
14. jaan. 1978 Torontos
abikaasa ELVINE
KAUAAEGSET OTTAWAS ELANUD KAASMAALAST
OTTAWA EESTLASKOND
intresside mahaarvamisena. (Vaata
tabel.2 nr. 978, nr. 980 ja nr, 989A).
Seni CSB makstav boonus ehk ergu­tusraha
oli lubatud kasutada kas int­resside
mahaarvamisena või kapitaa-li
kasumina. Viimasel juhtumil ai-
Leinas mälestavad
; MEINHARD NIIN VEE
JUHAN OINUS J
ELISABETH •ja* JÄÄN ROHTLA'
VILMA ja AUGUST NÕMM
Vosire
Küsimuse-selgitamiseks- jä- l i h t s u s - d ä saab table 4 kohaselt -^asutada
;ia-miseks p:üüai\ seda!' 'itlustrccrida; intresside •'.mahaarvamisena "ja seda
paan 'näitega.;. • .' .
ön tavaliseks nähteks,' et teie oma
töökoha :kaudu ostate palgast rnaha-aryamislcga;
Kanada säästupabereid
.f Canada Savings Boncls,.lühendatult
CSB). Kuna osade kaupa maksmise
tuttu teil tuli maksTä teatud prot­sente
lisaks säästupaberi nominaaj-
. hinnale, siis see summa moodustab
leile teatud kulu, mis on lubatud sis­se
tulekust mahaarvamisena liinil 38.
Näiteks sõlmisite lepingu §1,000.—
CSB ostmiseks, mille eest aasta jook­s
i d tegelikult maksite Sl,050—. Kulu
••v50— ön summa mida teie maksite
protsentidena ja mida võite seega
toha sissetulekust mahaarvamisena
liinil 38. Kui sama säästupaber an­nab
teile \. novembriks tulu protsen­tide
näol.§75.—, siis; 1977. aasta muu­datuste
kohaselt on teil'liinil 5Tluba­tud
maha arvata ainult .525.— (75 —
<5ö- =. 25),••:., •* '^.:.:-'v:'1;:';:;;::':r-:::'-
Kui teie ostate Kanada šäästupa-bereicl
näiteks jaanuarikuul osaliselt
•iaenatud rahaga ja teie laenuprotsen­did
$10,000— paberitelt aasta lõpul
on $60.0.— ning saadud, intressid 1.
.novembril on ^ 7 0 0 s i i s saate kan-dekuludcn.
a maha arvata liinil 38
$600.—- ja-' intressidena' liinil: 51
?!00—. Kui teie laenate raha oma
RegisteredRetirement Savings Plani
heaks, siis
enne kaotuste mahaarvamist. ;•;'•':'-
Veel üks tähelepank 1977/73 Cana­da
Savings Sondide osas..Teatavasti
neid on kaks. liiki. Uks igaaastase
intresside maksmisega ja teine liit-protsentidega:
Kupongid puuduvad,
millega, teilt on võetud ära või maius
oma suva kohaselt otsustada, millal
teile on sobivam kuponge 'ahaks,
s.o. sissetulekuks muuta.
(Küsimused palume saata „Meie
Elu toimetuse kaudu).
E. Soomet
hased
on Kanada delegatsiooni juures ai­nult
: vaatlejäina konverentsist osa
võtnud.
iir
• . LILO: WOLF
(CANADIAN SCENE) - Kas teie;
hoole all kodus on mõni. haige pere­konnaliige?
Vajalik varustus muu­dab
tema eest hoolitsemise teile ker­gemaks
ning samuti on haige või in­valiidi
elu tunduvalt kergem.
Kui teie vajate ratastooli, keppi
või:• kärkc,-, samuti • plastiga kaetud'
madratseid,; voödikandikut ja muud'
varustust, 'siis on teil tõenäoliselt
võimalik neid esemeid laenata Puna­selt
Ristilt -ilma tasuta. Mõningatel
juhtudel nõutakse mõne eseme eest
.siss.cmaksu kuid see. antakse: eseme
tagastamisel tagasi.
Kõikides Punase Risti keskustes ei
seisu-
. I; NMEMORIÄM:
Üheks,inimlikuks nõrkuseks peak­sime
küll lugema tõsiasja, et aja
jooksul muutub meile mõnigi asi —
olgu see siis isiklikus või ühiskond­likus
elus' — nii endastmõistetavaks,
et meil kaob vajadus sügavamalt
hinnata. asju, sündmusi ja. isegi omi
sõpru. Nadi on. olnud seal päevast
päeva ja aastast aastasse, kujunenud-osaks
meie elust ja meie ei oskagi
olukordi teisiti kujutleda. Seda valu­sam
on tunnetada tõsiasja, et alles
siis kui sinu kõrvalt kaob keegi, kel-,
legä oled aastaid tallanud ühiseid
radu, jaganud rõõme ja muresid; et
alles siis saab suile selgeks asjade • r u s ]7. detsembril 1900. Ta võttis ju-
•• toeline pale, sügavus ja sõbra asen- b £ t aümnaasiumiõpüasena 1918 osa
damatu koht sm.u südames ja elus... poorne Vabadussõjast ning 1919 Au-
! nuse vabadusvõitlusest Ida-Karjaias.
Lõpetanud Soeme Kadetikooli 1922
Helsingis suri 3; detsembril 76-aas-tasena
raske ja pikaajalise haiguse
tagajärjel peastaabi kolonel Väino
Veikko' Savonen. Tema . o l i Soome
Järgsõjas 1944. a. eesti rügemendi
JR/200 ülema kohuste täitjaks, pa­taljoniülemaks
ning .ohvitseridekooli
ja väi j aõppekeskuse ülemaks.
Temaga lahkus viimane nendest
kolmest soome ohvitserist, kes olid
lõpetanud Eesti kõrgema sõjakooli.
Teised kaks, kolonelid Eino Kuusela,
kes oli JR/200 ülemaks, ja Matti
Ropponen, on surnud j uba varem.
Kolonel Savonen oli sündinud Tu-
Sirvides aastavahetusel märkmeid
aasta
. Pastor Johan.Teras ristis Buffaios,
USA,' 26. nov, Erik•; Lippassaar'e,
sündinud 19. aprillil- 1977 a. North
Toriawanda's, USA, N.Y, Heino Lip
pasaare ja Anne-Liis, n-na Pruuli,
poeg. Heino Lippassaar töötab pan­kade
sisseseadete valmistamise töös­tuses;
• :> = •'"•
iSTOKHOUM (EPL) - / p ü h a d e eel
leiti Stokholmis oma korterist Yt-tersta
Tvärgrändil nr. 6 surnult 77-
äastäne eestlane Juhan Ress.Tä oli
surnuks külmunud - oma voodis, lin-na
poolt lammutamisele määratud
majas.; Kui üürnikele - tuli. evak.ueeri-miskorraldus
ja neile vähendati nei-sed
korterid, keeldus Ress lahku­mast.
Ettevõte, kes lammutamist
korraldas, lülitas ma ja välja elektri-ja
veevarustusest, millega ka viima­se
järelejäänud elaniku korter muu­tus
elamiskõlbmatuks. '
Jonnakas eestlane jäi aga -sellegi,
poolest oma kodusse jä sundabinõud
tema väljasaamiseks lõppesid traa­giliselt:
-
ole aga kõiki soovitud esemeid saa- , , , . ... , ..
. j A ; . , . ..•"• , r , .':.• : möödunud aasta kalendris, leiad
däval ia mõnikord tuleb nende yare-.. ,. - • . , ,
, V , • r, •'•;•' r v t , ,:-.'- .- sealt terve rea sõprade nimesid, kes
aasta jooksul meie keskelt lahkunud'..
juhf
J. Clark süüdistas liberaale prae
need protsendid võite j guses raskes majanduslikus Qlukor-e
kandekuludena liinil 38 maha arvata,
kuid teie ei vaja vähendada oma ma­haarvamisi
intresside arvel, . kuna
need omavahel ei ole suhetavad.
Samuti tuleb lugeda üheks oluli­seks
muudatuseks 1977. aasta tulude
deklareerimisel,, et kapitaalikasurn
ras. Liberaalide raiskamise ja riigi
koormamine suurte võlgadega on
põhjustanud olukorra, et kapital
Kanadast lahkub jä viiakse üle maa­desse,
kus .kapitali investeerimised
on soodsamad. J. Clark seletas CBC-Ie,
et ärimehed on äärmiselt pettu-
- Vietnami väed on viimastel kuu­del
rünnanud Kambodzha piiriäär­seid
piirkondi. Vietnamis on suur
näljahäda ja näljased massid ründa,'
vad Kambodzha riisivälju. Kahe
vahel on sõja lõpust saadik olnud ^
kokkupõrkeid, sest Kambodzha toe­tub
Pekingile ja Hanoi; on rohkem
Moskva satelliit:
le oodata. Punane Rist teeb aga koi
ki•võimalikke jõupingutusi, et soovi­tud
esemeid muretseda. ,
Küna Punase Risti summad on
piiratud ja varustust ei jätku kõigi-/
le, siis palub Red Cross Society ka­sutusel
olnud varustuse tagastada
nii kiiresti kui võimalik. See puhas­tatakse
ja parandatakse kui see va­jalikuks
osutab ning laenatakse väl­ja
järgmisele patsiendile; •
Kuna haigetoa varustuse küsimu­ses
võivad kõige paremat nõu. anda
arstid ja halastajaõed, siis on söövi­tav,
et iga inimene oma olukorda ja
vajadusi arsti või õega arutab. Ärge
oodake nii kaua -kui keegi hakkab
teile ütlema mida teie vajate kuna
tööga ülekoormatud arst ei mäleta
sageli teie vajadusi, samuti: ei' tule
talle võibolla meelde laenutamise
võimalused Punasest Ristist. Paluge,
et teie arst või hai as ta j aõde helistab
Punasele Ristile või annab teile kaa­sa
kirja, mille teie võite esitada va­jaliku
varustuse saamiseks. ' ;. ,
Canadian Red Cross Šociety'1 on
oma esindused peaaegu kõigis Kana­da
piirkondades, mis leiduvad tele-m
a a i foniraamatus ;Red CrossT all. Kui
teie piirkonnas sellist esindust ei lei-
Paratamatult. jääd peatuma Arnold
Voltre nime juures, kuna tema kui
üks hilisemaid 1 ähkujäid on jätnud
südamesse kõige valusama haava. Jä
kui sinu mälestustes rullub- lahti te­ma
elutöö, siis tahaksid korraga lei­da
vastust küsimusele: ,,Milline
oleks: meie ühiskonna pale1 praegu:,,
kui; poleks meil olnud, näiteks, Seed-riorgu?"\„
Kui palju tühjemad olnuk­sid
meie mälestuste ja elamuste lae­kad,
kui" poleks olnud neid loenda­matuid
vabaõhuetendusi laulupäe-vi
ja mõttelende kodumaale keskööl
helendava • mälestussamba esis'el?"
.;; Sa kiisid edasi: „MiI!ised olnuksid
need sajad Seedrioru noortekodu
kasvandikud, päikesepaisteliste su­vedeta,,
rõõmude ta j a naerudeta, mi-:
:ela.annud Seedrioru''?: Ja. lõpuks ku­rsid
eneselt: „Milline eestlane olnuk-isid
sina ise, kui sul poleks olnud või-
; maiust kordki aastas viibida tuhan­dete
kaasmaalaste keskel, tunda en­nast
ühe rahva liikmena, olla nagu
lomal;maal omade keskel? Kas suu-
Savonen alustas elukutselise ohvit­seri
karjääri. Ta teenis Laadoga ran- .
nakaitse suurtükiväes ning hiljem
peastaabis ja Viiburi õhukaitserüge-mendis.
.•' r : ' ^ ' ;
Savonen sooritas Eesti kõrgema
sõjakooli kursuse 1931—34. Soome
Talvesõjas 1939—40 ja Järgsõjas 1941
—44 ta võitles Karjala Kannasel ms.
pataljoniülemana. 1944. a> jaanuaris
ta rnaärati JR/200-sse, esiti väljaõp-
: pekeskuse ning hiljem pataljoni üle­maks,
ohvitseridekooli ülemaks nins
rügemendiülehia kohuste täitjaks.
Pärast sõda. Savonen oli sõjaväe­ringkonna
ülemaks, ning büroöüle-maks
peastaabis. Pärast erusse mi­nekut
ta oli pikemat aega kinnitus-selts
Pohjola esimeseks harukonto­rite
inspektoriks.
Kolonel Savonen oli Soomes või­delnud
eesti sõdurite keskel popu­laarseks,
kujuks.. Seda mitte ainult
selle tõttu, et ta eesti keelt hästi val­davana
: saavutas kergesti kontakti
oma alluvatega, vaid ka: selle tõttu,
et ta paremini kui nii mõnigi teine
hoolitses oma sõdurite heaolu eest.
daksid Sa kunagi unustada Esimeste Wi - i ; ^ ^ IL ^
y v , .'-.,. . % , 1 ai oli kerge, tanu oma soome ohvit
Ülemaailmsete Eesti Päevade ava- . . o i .
(capital gain) teatud Kanada inves- \ nud praeguses valitsuse majandus-teerimistelt
on lubatud arvesse võtta 1 poliitikas.
EELK.eiiicago"'Esimese koguduse juhatus kiiiüutab
käesolevaga
-:Koguclu.se õpetaja l^oha vakänt seks—
. ; koguduseSo
Õpetajakoha (täitmine toimub EELK põhimääruste parag.
96. alusel. Kandideerida sooviiatel pöörduda kirjalikult
EELK Chicago Esimese koguduse juhatuse poole; §ealt
saab ka lähemat informatsiooni.
Aadressil: EELK Chicago Esimese:koguduse juhatus:
12618. N.Talman Ave;
1 Chicago, Illinois. 60647.
••v:Vv- U.S.A. ^
I
EELK Chicago Esimese koguduse juhatus
Portugal oli mitu nädalat ilma va­litsuseta.
Nüüd on tehtud presidendi
poolt ettepanek sotsialistide juhile
Mario Soarezile uue valitsuse moo­dustamiseks..
Valitsuskriis tekki*
sellest,: et opositsioonis olevad pa­rempoolsed
ja keskerakondlased as
tusid koalitsioonist välja.
President Cqrtep
NATOt
du, siis võite lähema esinduse aad­ressi
saada kohalikult tervishoiuõelt [
või Punase Risti peakorterist kui teie
kirjutate aadressil: The Canadian
Red Cross Society, National Head-quarters,
95 Wellesley Street East,
Toronto, Ontario M4Y2K5.
takti roheliste seedrite taustal/igast
tüvest ja rohuliblest hoovamas sinu
esivanemate vaimu ja rahvuslikku
pärandit?'
Kallis Arnold Voltre, ma olen oma
küsimustes ja mõtetes puudutanud
ainult .sündinud tõsiasju,: nende vä- arengut n i i . k o„
hst kõigile nähtavat palet ja mõju
seri otsekohesusele ja sümpaatsele
iseloomule, võita sõpru.
Kolonel Savonen oli siiras ja ustav
Eesti ja eestlaste sõber. Ta .jälgis
kuni oma elu lõpuni suure ja elava
huviga nii oma: endiste eestlastest
relvavendade käekäiku kui ka kogu
Teeine uusi ja parandame vahu, sa­muti
suvilate katuseid.
Helistada tel. 699-5295
n TIHIB1 tillil "'"T""
. P r e s ^ t J. Garter kinnitas Parii­sis,
et USA peab Euroopa kaitset vä
ga tähtsaks ja NATOle antakse kõike
voimalikku-toetust. Ta märkis* et ta
tahab detentet N. Liiduga, kuid kuni
kokkuleppe saavutamiseni peab
NATO jääma tugevaks.
Kambodzhas toimuvad jälle uued
meie rahvale ja isiklikult minule.
Enne kui see kõik teoks sai, sündis
nii paljugi, millest Seedriörgu külas­taval
eestlasel" polnud ettekujutust.
Kes suudaks mõõta Sinu panust kõi­ges
selles, mis toimus erine kui Seed­rioru
oma väravad avas tuhandetele
külalistele.
Mälestusse on sööbinud üks väl­jendus,
mis .esile kerkis; kevadiste
tööde ja talituste tuhinas, murede ja
segaduste möllus: Küll Voltre
teab!"
: Juba Kodu-Eestis pühendasid Si-dumaal
kui ka paguluses.
Esmo Ridala
puhastused ja• vahetatakse provintsi- n a end oma rahva teenistusse ja se-de
juhte, kelleks on viimasel ajal ai­nult
naised, sest nooremaid mehi on
puhastuste tõttu vaga vähe järele
jäänud. Puhastused algasid siis, kui
da missiooni täitsid oma maise tee­konna
lõpuni, 'küll Kitcheneri Eesti
Seltsi esimehena, eriti aga Seedri­oru
asutamiselt ja kujundamisel sel
kambodzha praegune juht tuli taga- leks mida näeme tänapäeval...
si Pekingist ja Hanoist. . V ! Seedrioru pere, nii noored kui ka
Sinu kaastöölised on Sinu isikus kao­tanud
palju, sest „kellelt küsida hääd
nõu nüüd, kus pole enam Voltret".
iiski, meie lohutuseks on, et mõttes'
ja vaimus võime Sinuga edasi rääki­da,
edasi küsida ja Sinu hääd nõu
ka tulevikus..' kuulda võtta: Sinu
vaimne- pärand püsib üle aegade..,
Oleme kindlad, et kui meie Seedri­oru
mälestussamba esisel suuname
oma pilgud kõrguste poole,' siis saa-,
me taas vastused oma küsimustele,
sest siis oled Sina jälle meie juures.
Seedrioru ilma Sinuta pple mõel­dav.-.;.
' ..'
Kõigi Sinu sõprade ja kaastööliste
n i m e l— puhka, rahus; väsinud .sõ-'
ber! :•':}'_; /Edgar:Kisik' '•-.