Meie Elu = Our life, January 13, 1978

              2 (1457) 1978
cnxsn
Elu" nr. 2 (MS7) 1978 13. s
smma ui II " " I Ilillil
il
i tanud
1978.
iirisele
sus
|^ Lilia
:.ran-iksili.
.
;ON,
lerk.
as-,elavae .
I teravat
U'S-e;;ViVS'lli, •
Iie -Lmgä-ri-/ •*
lõda -hoiul.-'''-
iha kroon/..
ajalugu; •
reandmin^;
nöÖdunud.
.Budaoc- '•
• .C\T!>
|:driikLle<
l aki>:••-,-J-luhistiile^
e. •
ent. Ca:- •
ia tulun- •
/üte pru- .
neid pro- ;
[ning topis' '••
kõrgema'-
aändmi^
(tagajärje-.
se; 'vastu"
im gar la­ia;
ohuil .
lüga-rt Ve-
J "..:To ron­ide
muris-"..
mõrdsa-
;i ruppide
aratsiou-;
ia pia-dent-
Caiv;
|e!'k.Ko!V
ised raii-limatuko-
.
ling Edu-pijaande
nesügust.
tos; Neid. •
andliküd
did, iili--
Itsioonid.
js Metrc
lalufcogu-
[lillilüllllülli:
|es ön
ilmu­ks
va-lllllilillllülti
Eesti Kunstide Keskuse Kontsert
sarja järgmise programmi esitab
meie paguluses üleskasvanud bril-jantsemaid
kontsertpianiste^ dr. Ar­vi
Sinka Detroitist. Enesekindlana
Ja suurepärast tehnikat ja stiile va­litsevana
on A. S. end imetlema pan­nud
nii publikut, kui ka kriitikuid.
MõÕdünud hooajast edukat kont­serdid
seljataga Detroidi Sümfoonia­orkestris
pianistina, nõustus ta esi- j
tarna, oma esimese iseseisva klaveri­õhtu
Torontos, asetades hiljuti vi­gastada
saanud viiulikunstnikku
Hans Bauerit. Kunstnik on Torontos
juba kahel korral esinenud, nimelt
1972. aastal Eesti Päevadel, ja kaks
aastat tagasi kontseftloeuguga Tartu
College7is.
Sündinud 1938-dal aastal Tallin­nas,
alghariduse saanud Saksamaal
Geislifigenisv õppis ta edasi- Oberlin
(Ohid) Konservatooriumis, Mozar-teumis
(Austria), ja Indiana Ülikoo­lis,
lõpetades viimase muusikadokto-ri
kraadiga. Tulles esimesele kohale
1967-dal aastal.toimunud Young Ar­tist
konkurrentsil Chicagos, kutsuti Pühapäeval, 22. jaan. kell 4 p.l. toi­ta
Bradley- Ülikooli (Illinois) klave-1 mub tartu Gollegels. Korp! Fidentia
riosakonna juhatajaks. Lahkudes sel- korraldusel kontsert, kus esinevad,
lelt kohalt, sooritas ta lauljatarist meie tuntuimad heli|tunstniküdHel-abikaasaga
kahe-aastase muusikaret- m i Betlem, tema klaverisaatja Char-ke.
Euroopasse, esitades seal kontser- k s Kipper ja Maaja Duesberg-Roos
te (kaasaarvatud kaasmaalastele) ja usA-st. Korp! Fidentia pühitseb
,' töötades mitmes ooperis repetiitori- käesoleval aastal oma 50 a. juubelit
j na. Nüüd elab ta Detroitis, kus tal mU puhul otsustati korraldada kaks
, on orkestris teenistuse kõrval oma kontserti — jaanuaris ja teine sügi-
| klaveristuudio. se^
• : . •'•}•'• • ' ': j Seekordne kava on nõudlik ja eru- H e l m i Betlem on tuntud kontsert-
Hiljuti lõppes Torontos populaar-' — Elena Kudaba (leedu — Hamiltö- tav. See algab .vanameistri Rameauj1?1^3 ' kes lõpetas 24 aastaselt Tai­seks
kujunenud ,,Etnilme Teatrifesti- nist).' „Gavotte variatsioonidega" jä järg-\}™P*r Konservatodriurni, kus ta -hil-
Klaverikunstnik Maaja Duesberg-Roos, sopran Helmi Betlem ja pianist Charles Kipper, kes esinevad Korp! Fi­dentia
kontserdil 22. jaanuaril. -
SA-s ilmub
ctuteos N. Eesti üle
Tiina Lipp — sai auhinna lavapildi ja kostüümide eest Eesti
Rahvusteatri lavastusele Kihlus".
miseks Washingtonis ja New Yorgis
Maaja Duesberg-Roos on esinenud
mitmetes kontsertsaalides, nii Chi­cagos,
Los Angeiesis, New Yorgis ja
paljudes 1 innades Saksamaal, ka
Rotterdamis, PariisiV jä ;Stökholmis.
— 1977 ta oli. klaverisaatjaks Naan
Põllu kontšerditel Ameerika linnades
ja Kanadas, Vancouveris..
Eeloleval kontserdil Torontos on
Maaja D.-Roos'ikavas J. S. Bachi
kromaatiline fantaasia ja Fuuga. Esi­ettekandes
on Helen Tobias Dues-val",\
kus esitati kokku 19 lavastust,
11-e's erikeeles. Festival pii kuues,
kuid see oli esimest korda, et •teatri-etendused
kuulusid hindamisele, (la­vastus
ja teised komponendid). On
loomulik et võistlusmoment tõstis
lavastuste taset, õhutas vastastikku
huvi rahvusgruppide vahel, eriti
teätrihuviiiste seas.
Auhinnad jagati välja 11. dets.
•„Inn On The Park'is" selles korralda­tud
banketil. Näsusad auhinnad an-
6) Parim meesnäitleja;(kõrvalosas)'
— Gunars Verenieks ,läti).
7) Parim lavastaja — Taras Shi-powick
(ukraina).
8) Parim lavakujundus jä kostüü­mid
— Tiina Lipp (Eesti Rahvustea­ter
Kanadas)'.." ;- ;•'•
Tiina. Lipp'u poolt ..Kihlusele" ka­vandatud
lavapildis meeldis 'profes­sor
Blacklle efekt mis saavutati suu­remõõduliste
ehitusplaarii dega taga­põhjal.
Samas hindas ta osavat ja
dis lavakunstriikele üle lätlanna Inta lihtsat võtet lavapiltide vahetamisel
Purvs, kes on O.MCTA ijjresident ja
abi president sakslane G.ünter Petri-cek.
••
Kunstiliseks -hindajaks; festivalil
oli Ryerson Instituudi .draamapro­fessor
Sandv Black, kes määras ette­nähtud
8 auhinda järsmiselt:
Nii sai E R K lavastus ,,Kihlus" fes­tivali
auhinna ja samas tunnustuse
publiku poolt; kes täitis Töwn 11 all'i
saali, viimase kohani — isegi kõik l i ­satoolid.
: • : ' '
Head arvustused,, auhind ja huvi
eesti teatri vastu üldse, innustab ja
Selle aasta algul ilmub Westview
Press- kirjastusel mahukas koguteos
Nõukogude Eesti nüüdisajast, mii\c
trükki toimetasid prof. dr.-Tõnu.Pär­mi
ng ja prof. dr. Elmar Järvesoo..
Kirjastaja informatsiooni kohaselt,
on leos, pealkirjaga ACaseSludy.of
a Soviet Repüblic: The Estonian
SSR, kõige põhjalikum inglise keel­ne,
töö ühegi Nõukogude Liidu nn.
vabariigi kohta. Koguteos tegeleb põ­hiliselt
küsimusega, mis on mõjuta­nud
Eesti väljakujunemist selleks
neb Haydnl „e minoor Sonaadiga". UQm töötas õppejõuna. Tema! esine-
Käesoleväst sajandist on valitud m i s t c l e e kontsertlauljana on viinud
rahvuslikku muusikat, ameeriklane t e d a mitmetesse riikidesse, nii Söo-
Barberi .Ekskursioonid", ja eesti m e ' R o o t s i ' Lätimaale,, Leedusse,
helilooja-folklorist Tubina Karjase- P ö o I a s s e ja. Saksamaale. Paguluses
viisid, mida ei ole varem Torontos ^ n a u d i t u d tema esinemisi Rootsis,
kuuldud. ; ' ÜSA-s ja Kanadas, Helmi Betlemi
Edasi esitab kunstnik 19. s. kont-1 P õ h i m õ l e on alati olnud oma pro-sertsaalide
idool Franz Liszti püroth- U r a m m i d e s esitada vähemalt poole
nilisi transkriptsioone Paganinfkap- kavast, eesti soololaule ja tutvustada
riisidest kahte etüüdi,(nr. 1, 4). Ka^
va lõpus on Chopini loomingust ime- ü l c v a l kontserdil ta esitab uuemaid
ilus „valss.a minooris4' - ja kontrasti- K e s t i a u t ü r e i c l — nagu Helen Tobias
rikas ...ballade-nr. i " V < Duesberg jaLembit Avesson. Ka on
Kontsert toimub 15. jaanuaril kell t a l kavas, päris uute autorite tööd,
, , ^v, , ^ , . . missugune ta praegu on — N. Liidu
bergi prelüüdid, Eduard Tubina ja k õ i g e ^ tööstuslikum, linnastunum,
kõrgeima elatustasemega ning arene­nuima
kultuuri ja teadusliku eluga
teiste vanemate eesti "helimeistrite
helitööd
Toronto muusikahuviline publik,
ootab meie noorelt tulihingeliselt
helikunstnikult kõrgetasemelist küla­kosti.
Korp! Fidentia loodab meie publi-
'ku rohket osavõttu sellest kontser­dist.
Keset külma, pimedat, kõledat,
tormist, aastaaega ehk naudime koos
hea muusikaga sooja ühtekuuluvust
ja pehmet hubasust.
Leida Pilt
1) Eriauhind (huvitavalt valitud j a v kohustab. 15; märtsil sõidabki teater
esitatud kahe'^lühinäidendi; eest) — .-..ringreisile' läände (Vancouver, San
,,Hamazkaiii ArmeniaiT'Cult.ural As-
.soc.iafiõn":
.) Parim 'lavastus
7 St. Lawrence Cenlre'is.
voiTiusTedkon
Francisco. ja Los Angeles)- kus küla­kostiks
on näidend ;,Põrgupõhj-a uus
:„0dessa! Vanapagan", millega teater pühitseb
..Group in Concert" (ukraina). .
: 3j Parim näitlejanna (peaosas) —
. Marie Kl ee kõva (tshehhoslovakkia).
4) Parim näitleja (peaosas) — •San-dor
Kertesz ( u n g a r i ) . - k , '•
• . 5). Parim näi tlejanna (kõrvalosas)
A. H. Tammsaare 100 a. sünnipäeva
ja A. Mägi ülalmainitud; satiiriline
komöödia ..Kihlus".
Elsa Yellner
— esindaja Ontario
. Mitmekultuuri Teatrite Ühingus
uuiefusko
eeter-uu:
: Hiljuti ilmus Luhdi^s Eesti Kirja­nike
Koooeratiivi kirjastusel Bcr-
- nard Kangro luuletuskogu „Mereval­gu
s. Tuü;letund". See kaksikpealkir-jaga
luuieraamatön mahukas annus
(96 lk.), sisaldab 80 üksikpala, jaota-
• tuna viide tsüklisse. Raamat algab
romantilisemat^ mälestuslike pala­dega,.
peaHrirjastatudki „Sinine tee­kond",
minnes üle „Jäämotiivide"
tõsisemale tunde- ja tun.netuseskaa:
lale püüdvatele luuletustele. Tsüklid
„Kärbeste hommik" ja • „Tunnetus-
.teedel" haaravad; mitmes suunas
• meie mõtte1 ja . kujutlusmaailma
- kansrolikul sümbolistlikul, samal
. . . . *^ • ' • • •
.ajal realistlikul ja kõigile mõisteta­val
viisil. Kuigi põhitoon vahel sün-
• ge, on autori hoiak ometi heroiline
ning optimistlik, mis eriti ilmsiks
tuleb raamatu lõppu paigutatud'
poeemitaolises tsüklis „Kattviki elee­giad".
See.on kirjulatud klassikalise,
• eleegia vormis, käsitleb ühte tormist'
.. „Mana luuleraamatu" sarjas'ilmus
Peeter Ilusa luuletuskogu „Löbu. ja
himu". Kaanekujunduse ja illustrat­sioonid
on teinud kunstnik ja raama­tukujundaja
Kadi, Karist Tint. Pee­ter
Ilus on noor eesti kirjamees, kes
Just jõulupühiks ilmus Evald Uus­talu
soomepoisle"arengulugu ja võit­lus
teekonda kirjeldav ingliskeelne
teos- „For Freedom Only"; (Ainult
vabaduse eest). Raamat on: välimu­selt
sama kaunis ja silmasiduv kui
'on mõni aasta tagasi il m unud m ah ti­kani
leos /.Soomeppisid". Teose alf-peal
kirjaks on .Jhe St orv of Esto­nian
Volünteers in the Finnish Wars
of ; 1940-1944". ;' Kirjastajaks, dn
Northern Pubtications Torontos.';
..Raamatus vaadeldakse Balli riiki­de
ja N. Liidu vahelist vastastikust
abistamise pakti, Balti riikide annek­teerimist,
üheaastast N. Liidu oku­patsiooni,
sellele järgnevat Saksa
okupatsiooni kuni ebaseadusliku mo­bilisatsioonini,
'.mis põhjustas - eesti
noorte Soome põgenemise,
.emigreerus aasta tagasi Tartust Pikem osa käsitleb põgenemist.
Ameerika Ühendriikidesse. Praegu väljaõpet ja sõjalist tegevust. Selle
aga viib ta lõpule: oma õpinguid. Ju-; kõrval on. eripeatükk eestlastest Sõõ­ru
ülikoolis, Soomes. Peeter Ilusa me mereväes. Järgneb, kodumaale
esimesed luuletused ilmusid- Eestis
noorte kirjameeste poolt 60-ndate
aastale lõpul mitteametlikult paljun­datud
almanahhides nagu „Kure-kellV
„Õitsev luul" ja „Kamikaze".
Koos Jonny B. Isotamme ja Juhan
Torningaga anti välja mitte 'ametli­kult
rotäatoril paljundatud luuleko­gu
„Kolme mehe laulud", millele ees­sõna
kirjutas Ain Kaalep. P.Jlus on
tõlkinud eesti keelde Christopher
Marlowe ja vene 19. saj. luuletaja
Äfanassi Feti loomingut. Raamat on
müüail ,„Meie Elu" talituses.
helleks on. August Ruut ja Charles
Kipper. Vanematest eesti •helilooja­test
ta laulab Mart Saare,' Riho Pät­si
ja Herman Kandi, vähem tuntud
ja lauldud laule. ; •;.'.'.
Igal juhul/loodame' meie- kullahää-lelise.
lt lauljatarilt väga rikkalikku
ja ülimalt nauditavat kava, '
Noor klavcrikuristnik Charles,Kip­per
on tuntud andeka, ja vilunud
saatjana. Ta on lõpetanud Toronto
ülikooli muusikafakulteedi magistri­kraadiga
ja; tegutseb muusikaõpeta­jana,
.klaverisaatjana ja Peetri kiri­ku
segakoori Canlate Dominö juhi­na.
'•'••.-'.- /•'. ;•
Maaja Duesberg-Roos on toronto­las
tele hästi tuntud energilise noore
muusikuna, kes tegeles nii organisti
koorijuhina Peetri kirikus ja esines
solistina lugematuil kordadel. Ta on
lõpetanud. UŠA-s Lawrence Ülikooli
ja Manhatlani Muusikakooli klaver;
alal. Täiendas .end mitmel suvel As-peni
muuskiafestivali * kursustel
Praegu ta on Washingtoni Ülikool
muusikateooria ja •muusikaajaloo õp­pejõud.
Ühtlasi töötab organistina-koorijuhina
kahes •Washingtoni kiri
kus.: Noorel kiayerikunstni.kul jät­kub
ka veel aesa klaveritundide and
ööd ;mere ääres, peegeldades inimese
püüdlusi ja igatsusi, ta abitust saa­tuse
ees, aga ta murdumatut vastu­se
isu tahet 'ja usku' homsesse päeva,
sõnasse kätketud jõusse. '
Kangro, luule on kantud põhiliselt
lüürilisest maailmatunnetusest, aga
näib olevat läbi; lastpd teravast in­tellekti
sõelast.. Viimast näitab juba
autori suhe vormiküsimustele, ta
äärmine .hoolikus sõnastuses, ulatus­lik
ning omaparanel sõnavara, ta mit­mesuguste
luulevormide kasutamine
alates sonetipärjast, lõpetades vaba­värsiga
puhttoonilises värsisüstee­mis
kvantitaleeriväte värsside kõr-.
vai; Ise kirjandusteadlasena (magist­ritööks
oli tal teatavasti soneti zhan:
appimineku osa selle motiivide, ot­suse
ja tagasiminekuga ning võitlu­sed
Eestis. Pikemalt leiab vaatlust
eestlaste katsed oma riigi iseseisvu­se
saavutamiseks Saksa okupatsioo­ni
ajal, mis ei täitunud. Lõpuks pu­runenud
lootused ja kokkuvarisemi-ne.^
Raamatu lõpus ön 30 lehekülje­line
valik eelmises raamatus ilmu­nud
fotodest ja kaartidest. ".
Raamat on mõeldud eestlaste võit­luste
tutvustamiseks oma. maa. vaba­duse
eest väljaspool meie keelepin'1
konda kuuluvaile. See sobib võõras­tele,
aga muidugi ka eesti noortele,
kui näide ühe teise; generatsiooni
noorte unistustest ja võitlustest. .'-;
une
Bs Kd ]öf-Vaariwani
Sihtkapitali
ri ajalugu) ön Kangro vormiharras-taja,
kuid ta kreedoks on sisu pri­maat.
Selles kogus, kirjutab ta sel­lest,
mida me elame läbi tuulelundi
del, katsumisaegadel, ometi mereval-guse
poole pööratud palgega.
Eesti Kirjanike Kooperatiivil on
oma Lüürikaring, mille liikmed saa-
\;ad - automaatselt iga uue luuletus­kogu
katseks koju. Kirjastus kutsub
üles kõiki kirjanduseharrastajaid sel- janduse Instituut ja Stõkholmi Eesti
le liikmeks astuma, et kindlustada,
hõlbustada ja 'kiirendada .raamatute
saamist. Siiani on ilmunud mitu­kümmend
luuleraamatut, 1 lähemal
ajal on uuecl ilmumas. ':•.-'.'
jagati .1977. a. stipendiumid järgmis­tele
isikutele ja asutustele:
' Inga Andersson, Tiina-Mai Fins;
back, Henno. Lender, Aino Lepik,
Valdemar Vilder, Eesti Keele ja K i r
Eesti Kultuuri Koondise Kultuuri­fondi
Toimkond teatab, et Els Kal-jot-
Vaarmani Sihtkapitali stipendiu­midele
kandideerimise tähtpäevaks
on määratud 23. jaanuar 1978. Otsus
antakse teada E K K aastapäeval, 12.
veebr. 1978.
•Sihtkapital on moodustatud. abi­kaasade
Erich ja Els Kaljoti korres-pektiivse
testamendi, mis^ tehtud 10.
sept. 1965, eeskirjade kohaselt. Siht­kapitali
eesmärgiks on stipendiumi­de
abil toetada eestlasi,, eriti noor­sugu,
muusika ja teatrikunsti;;vi.ljele-misel.;
Sihtkapitali valitseb Eesti
Kultuuri Koondise juhatus või selle
Õigusjärglane.
Kandideerijad palutakse; lisada
lühikesed, eluloolised' andmed koos
ülevaatega õpinguist ja senisest tege­vusest
ülalnimetatud aladel ning mil-
Gümhaasium. ; ' leks soovitakse stipendiumi kasuta-
Sihtašutuse juhatusse kuuluvadjdä. Sooviavaldused saata aadressil:'
Tõnu; Jänes, Mart Jänes, Johan Haab- j Eesti Kui tuuri Koondis, Kultuuri-ma,
Harry Härm, Paul Laan, Her-; fond; Box 657, S-101 29 Stockholm.
Üle. pikema .ajavahemiku ilmus
uus MANA. nr. 42 ia on tellijatele,väl-asaalmisel.
Uue' kaanekujunduse on
Manale teinud Endel Kõks, mis põ-üneb
Kihnu, peremärkidel. Kirjan
ciuslik u i oom i n gu osas sisaldab, värs­ke
number Ilmar Külveti uue läis-p
i k k u sega; ":n äitem äng u. j utt e 11 m a r
Mikiverilt ja i mõtisklusi Paul Laa­nelt.
Luuletustega on esindatud; Ilo­na
Laaman, Ivar Ivask ja Aarand
Roos. Pikemate artiklite osas. kirju­tab;
H. Grabbi Aaran Roosi raama­tust
„Esto-At!amis", dr. I. Lehiste
analüüsib •'metsaülikoolist '. osa võt­nud
noorema.põlvkonna eesti ja ing­lise
keele.suhteid, dr. W. Rand kir­jutab
natsionalismi olemusest, dr.
M. Valgemäe vaatleb uuemaid suun­di,
tänapäeva Tallinna ja Tartu teat^
rites, tuues rohkelt fotos] illustreeri­miseks.
/ ••:'••'•= /'-..;.
I. Lipping tutvustab saksa õpetla­se
D; Loebergi raamatut baltisaks­laste
ümberasumisest ja E, Uustalu
retsenseerib 'Ilmar Raamoti mäles­tusi.
Lisaks veel terve rida raamatu-arvustusi
retsensentidelt T. Lehiste,
H. Oja, P. Laan, P. Reets, M. Valge­mäe
ja Raimo Raag. E. Kõks inter­vjueerib
kunstnik Rutt. Tulvingut ja
teeb kunstivaatlüsi, Itaalias. Hardu
Keck tutvustab oma moodsat kesk­konnakunsti.
Trükitud on H. Kecki,
R. Tulvingu ja O. Timmase taieste
reproduktsioone. Numbri lõpus toi­metaja
kommentaarid ja .ingliskeel­ne
sisuülevaade. Number on müügil
„Meie Elu" talituses.
osa.
Teosel on kolmteist peatükki kir­jutatud
eriteadlaste poolt, kes. kõik
on doktori kraadiga.eestlased lääre-riiges,
peamiselt Ühendriiges, ning li­saks
; toimetajate poolt sissejuhatav
essee ja eessõna Columbia ülikooli
N. Liidu vähemusrahvuste eriteadla­selt;
prof.; dr. Edward Allworthrlt;
Koguteose esimene osa tegeleb rah­vastiku
ja .poliitiliste suundadega,,
milles Tõnu Parming: vaatleb Eestis
toimunud, rahvastiku muudatusi,
Rein Taagepera analüseerib rahvus­luse
ja muude poliitiliste voolude
avaldusi, ning Jaan Pennar käsitleb
suhteid ametliku rahvuspoliitika ja
Kompartei Eesti juhtkonna' vahel. .
Koguteose; teine osa pn pühenda­tud
majandusliku ia ühiskondliku
elu avalduste • analüüsile. Pikemas
ülevaates hindab ' Elmar Järvesoo
m u 11 d a {usi ni aianduslikus vallas,
Vello'Salo käsitleb usuelu käekäiku
ning ;suundi, ning; Reet, Nurmberg-
• Howell selgitab spordielu olulisust
Eesti ühiskonnas nüüdisajal. Raama­tu
kolmas osa tegeleb valitud kul­tuurielu
avaldustega, : kusjuures
George Kurmani;essee hindab kir­janduse,
suundi 'sõjajärgsel ajastul,
Mardi Vaigemäe vaatab su.undi teai-rielus,
ning Gustav Ränk etnogra-liste
teaduste vallas. Lõpuks, neljas
osa käsitleb' pikemalt kõrgemal ha-
. "^Tbert l i r ja Ervin;Pang. EKK Kultuurifondi Toimkond
kõrgeima auhinna
; (CANADIAN SCENE) - Saksa De
mokraallikus Vabariigis (Ida-Saksa
maa) Leipzigis korraldatud Rahvus­vahelisel
Raamatute näitusel võitis
kõrgeima auhinna kanada raamat
Between Friends/Entre Amis, mille
Kanada valitsus kinkis Ühendriikide
200. aastase juubeli puhul Ühendrii­kidele.
Võistlust, millega alustati
käesoleval aastal, jätkatakse alles
1983. aastal. Kuldmedal Kanadale an­netati
,,silmapaistva saavutuse eest
raamatu kunstilisel kujundamisel."
,,MEIE ELU" -
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
„MEIE€LU"
ridu st ja teaduslikku elu. Teodor
Künnapas ja Elmar Järvesoo ühiselt,
annavad ülevaate kõrgema .hariduse
organisatsioonist, Heino-, Susi käsi­tab
tippsaavutusi eriti keemia ja
füüsikaga seotud teaduslikus tegevu­ses,
Rein Tüm hindab suundi kom-puuterite
alal, ning Valdar Oinas a.st-ronoomaiea
seoses.
Koguteos on üle 430 Ihk. ja mak-.
säb koos saatekuluga S24.50. Teos on
tellitav ettemaksmise alusel Eesti
Teadus 1 ikuit• . Ühingult Ameerik:is
New Yorgi Eesti Maja aadressil.
Eesti Teaduslik. Ühing Ameerikas
on vahendanud miime eesti ainestik­ku
käsitleva teose trükkiminekut
viimaseil aastail; näiteks: ,,Literatu-res
iri Contact: Finlan.d and Estonia'''
(1972), ..Bibliography of English-La.n-guage;
Sources on Estonia" (1974),
„Th e Es torti anr> i n A merika" (1975),
„01d Estonia: The People and Cul-ture"
(1976),,,The Livonian Rhymed
Chronicle"; (1977); Ühing .ön kirjas­tanud,
ka Ants Orase tõlkes Bucoli-ca:
,;Karjaselaulud" (1975):
:v • r .uurimiseks
(CANADIAN SCENE) —Torontos
asuva Daisons Press Limited, esimees
Dän Ianuzzi. tegi teatavaks, et kom­panii
annetab' veerand miljonit dol­larit
mitmekultüurilisuse uurimi­seks.
Esimene osa toetusest läheb
Toronto ülikoolile 1978. aastal, selle­le,
järgneb Montreali ülikool ,1979.
aastal ning järgmistel aastatel saa­vad,
järjekorras toetusi teiste . pro­vintside
ülikoolid.
l-