Meie Elu = Our life, August 7, 1986

              NELfAPÄEVÄL, 7. A O G Ü S T I L THURSDÄY, AUGUST 7 „Meie E!u" nr. 32 (1900) 1986
Kui Exp^-8« hindamisele läheks,
langeks esimfene auhind kahtlema­ta
Expo välisele üldpildile ja orga­nisatsioonile.
Need on ka peami­sed
tegurid, miks Expo-86 masside­le
nii populaarseks kujunes. Expo
näituse osa (exp,osition) on kõrg-tehniline
ja kuiv, kuigi huvitav.
Midagi uut, mida varem pole tele
Expol teine 15.000 väga väikese pal­gaga.
Siin on mõjule pääsenud Van-couveri
elanikkude tugev ja sügav
uhkustunne, mis mitme juures kõr­kuseni
välja jõuab. Viimane loomu­likult
ei ole head teinud, eriti mitte
väliskülaliste silmis.
Peale nende on Expo juhtkond osa­valt
osanud ära kasutada mitmeid
viisoris nähtud," Expol tegelikult suurfirmasid, kes on oma õlgadele
palju ei ole. Laada osa (fair) selle võtnud tohutult suured tööd ja vastu­tused.
Nii näiteks Monorail tänu Ca-nadian
Tire'iie, kes kõik kulud katab.
Gondooiid sõidavad Air Canada ja
_CP A i r rahadega. Kodak katab ilutu-lede
kulud jne., jne. Ilma nende abita
ei oleks Expo toime tulnud. Nimeta­mata
ei saa jätta ka eeskujulikku
organisatsiooni Expo sidestuses,
milline töötab IBM kulu ja kirjadega.
Külastajal on võimalik hankida in­formatsiooni
Expo sündmuste kohta
12 IBM-kioskist raalide abil. Veel
töötab Expo-1 5000 akrediteeritud
reporterit/fotograafi, kes toovad Ex­po
sündmusi kogu maailma ette nias-simeedia
kaudu. Enamuses on need
Kanada massimeedia teenistuses.
Väga vähe on ülemeremaade meedia
esindajaid köhal. Eestlasi on Expo
meedias kaks: „MeieElu" esindaja ja
5p. Walter Johanson (,,Canada Lut-heran").
Vahekorrad Expo ja meedia
pikkuse konkreeWaliiga, kuhu saab vahel on väga soliidsed. Eriti abival-vajaduse
korral ka istuda. Igal pool mid ja sõbralikud meedia vastu on
eest on mitmepalgeline, elav, vä^
viküllane ja lõbus. Mõlemist on
võimalik pidevalt osa saada ja see
teeb Expo (külastamise naudita­vaks
elamupeks. Kõigest on täiesti
võimatu osa saada, kuna kogu laa­da
tegevus pidevalt vaheldub ja
toimub mitmökiimnes kohas samal
ajal. Näituse osa^ muudatusi (ei ole.
Väljapanekud ei vaheldu.
V Ä L I N E Ü L D P I L T '•
Expo-86 väline üldpilt on tohutult
kirev ja värvirikas. Kogu Expo ala õn
jaotatud kuueks värvitsooniks —^
kollane, roheline, roosa, sinine, pu­nane
ja lilla. Kuid igas värvitsoonis
võib näha ka igat teist värvi. Maa­pind
on kaetud asfaldi ja telliskivide­ga.
Igal pool on puid, põõsaid ja kire­vaid
lillepeenraid. Lillepeenrad on
ümbritsetud pooJe meetri laiuse ja
on toolide ja pinkide read — kõik
ühtlaselt keevitatud raudveredest
põhjade ja seljatoega. Igas värvit­soonis.
on ka neil selle värvitsooni.
värv. Lisaks neile on tohutult palju
vabaõhukohvikuid Inägusate lauda­dega,
millistel ei puudu isegi uhked
päikesevarjud. Palju on välisööklaid,
õlle- ja veiniaedu ja kiirtoidu- joogi-,
jäätise kioske.lNeile lisaks onpea iga
paviljoni juürps.sööklad, kusservee-ritakse
vastav'a maa toite. Mõni neist
on ära teeninud juba kuulsuse (Sas-katchewani
paviljoni söökla ja saks­laste
Müncherii ,,Festhaus", kus on
kä puhkpilliorkester ja lõbus rahvas
laulab ,,Õllepruulijat"].!Rohkesti on
väliseid väljapanekuid.mis tuletavad
meelde, et Expo-86 teemaks on Liik­lus
ja Side. Land Plazas võib silm -
nautida transtsendentset liiklust üm­ber
26 meetri kõrguse tulba, kus võib
näha maailma kõige omapärasemaid
iiklusvahendeid (hobused,, härjad,
autod, rattad jne.). Häjg ja elevant,
kirevaks värvitud filipiinide buss ja
kirevad vanaaegsed- autod on maa­pinnal;
Maantee 86 oma mägede ja
orgudega läbib Expo lõunast põhja,
kus on halliks võõbatud liiklusva­hendid
suurest allveelaevast jalgrat­tani.\
Marine Plazas on hiina utiip,
pakistani dhow, Sir Francis Dake'i
Golden Hind'i replika;' 'hongkongi
dragoon-paadid, maori kanuu, papua
Uus-Gihea lakatoi, veneetsia gondel,
portugali paat jne., jne. Air Plazas on
lennukeid, paberlohesid, langevarje
jne. Seda kõike võib vaadata ja ka
katsuda, mis on eriliselt meeldiv lõbu
lastele. Expo-86 on tõeline laste pära-,
diis. Teismelistele on lõbustused
maksulised. Scream Machine, Loo­ping
Starsh^p (kiik), Space Tower,
Garibou Log ja palju, muud, mida
teismelised harrastavad, kuid vane-paviljonide
personalid. Meediale
korraldatakse igal hon^mikul kell 9-
10 konverents, kus Expo esindajad
annavad informatsiooni päevase te­gevuse
kohta. Sageli esinevad seal
tuntud kuulsused demonstratsiooni-
Paviljone on mitmesuguseid ja mõ­ned
on neid ka paremuses järjekorda
asetanud. Kuid see on maitseasi —
olenedes, mida üks või teine rühm-
/isik hindab ja sageli ka aru saab.
Ainuke paviljon, kus pole midagi
süüa, müüa ega etendusi näha, on
USA paviljon. Mitte kõik paviljonid
pole kinni pidanud Expo teemast.
Kõige põhjalikumad on siiski Jaapa­ni
ja Lääne-Saksa paviljonid, Uut
tehnoloogiat,' mida väga vähe on
TV-s nähtud/kuuldud, on näha Jaa­pani,
Saksamaa, ÜSA.ja N. Liidu
paviljonides. Kuna eestlasi huvitab
peamiselt N. Liidu paviljon ja seda
põhjjsel, et see paviljon on ühenda­tud
meie kodumaaga, siis teemegi
alguse sellega.
N. Liidu paviljon asub roosas tsoo­nis,
Cambie sillast natuke lääne suu­nas.
Teemaks on ,,transport ja kom-
-munikatsioon rahu ja koostöö
jaoks".
Paviljoni hoone on ehitatud, nagu
enamus, metalltorudele toetudes ja
värvitud hõbehalliks. Paviljoni esi­sele,
nurgale on asetatud seitbme
meetri kõrgune Yuri Gagarini kuju,
ümbritsetud skulptuuridest,- millele
on nimeks pandud ,,Esimene mees
taevalaotuses". (Kuulduste kohaselt
oli Yuri Gagarini ema eestlanna Viru­maalt.)
Sissekäik paviljoni algab es­kalaatoriga
teisele korrale, kus sise­nedes
vaatab vastu tohutu suur me­tallist
Lenini büst, kõrge posti otsas.
Kõige rohkem tuntakse huvi suure
mad vaatavad nirmuga pealt. Õhtul illumineeritud maakaardi vastu,mis
ARMSAT ONUPOEGA
dipl. agr.
GUSTAV PALOOTS'a
mälestavad leiiii&s
ALICE TUVIKE
VOLDEMAftKÕIV
ROLAND KÕIV perekonnaga
SUGULASED kodu-Eestis
IGAVESSE UNNE SUIKUNUD ARMAST
GUSTAV PALOOTS'a
mälestavad leinas
ÜDO ja REEt PETERSOO
FELIX ja LY KRABI
JAAN KRABI perekonnaga
KAAREL KRABI
„Kiljatusmasin" Expo-1, mis viib 88 km tunnikiirusega kaks minutit
kestvale sõidule läbi „korgitõmbaja", 36-kraadilise „aasa" jaspiraa-m
maailma suurim kahe ^surmasõlmega" Roller-Coaster.
/ Foto — Expo Media Centre
LAHKUS IGAVIKKU ARMAS KOPLI EMA
LEENA KHL
lälestavad
Puhka rahus! VALDEK abikaasaga
MAIMU
NADALAKROONIKA
enne lõppu on üldine ilutulede mäng,
mis kestab 15 minutit ja maksab
^5000. •
Expo organisatsioon on tohutult
suur ja äärmiselt hästi õnnestunud.
Ilma selleta olekä Expo-86 hullemas
pankrotis kui seda oli ja ikka veel oh
Montreali. Expo. Juba varakult val­landati
kõrgepalgalised ametriikud,
kelle tööd enam vaja polnud* Siis
järgnjBs üleskutsele vabatahtlikuks
tööksj kas päevaks või enam, 15.G00
vaEicouverlast. Neile lisaks töötab
on üks uuematest tehnoloogilistest
saavutustest, mida Expol näha võib.
Kaardil on märgitud plaan pneumaa-tilistest
torudest, mille õõnsuses toi­mub
tuleviku transport, mis ei tekita
kära, ei mürgita loodust ega ole oht-ik
tervisele. Seda nimetatakse
•,,Transprogressiks". See N. Liidu lei­utis
(^968) on patenteeritud Kanadas,
USA-s, Inglismaal, Prantsusmaal,
Jaapanis, L-Saksamaal, Itaalias,
Rootsis ja Indias ja on kasutusele
võetud Jaapanis a. 1983. Teine toru­desse
ehitatud transpordisüsteem on
õli ja gaasi jaoks Bulgaariasse, Tšeh-
Vem ruumijaam Salyut-7.
hoslovakkiassse, Ida-Saksa.maaie,
Poolasse, Jugoslaaviasse, Ungarisse,
Prantsusmaale, Saksamaale, Itaali­asse,
Austriasse ja Soome. Teel välja
on paigutatud mõlema korra ulatuses
ehtne ruumijaam Salyut-7, millest
üks osa ulatab seinast väljapoole,
kuhu võivad külastajad kasisseroni­da.
EESTI RAAMATUD
Alumisel korral on kolm kauplust:
kinkekäuplus, kus on saada igasugu
vene trääni samovorist puunukkude-ni.
Palju on müügil Balti merevaigust
valmistatud ehteid, mille hinnad võr­reldes
Vancouveri kaupluste hinda­dega
on ülearu kõrged. Teises nurgas
on margikauplus, mis paistab olevat
üsna populaarne. Selle vahetus lähe­duses
on raamatukauplus, kus oli
näha mitu eestikeelset ja ingliskeelset
Vaade Expo-le ja VaEcouverüe- Expo Media Centre
raamatut Eestist, mis kaovad riiuli­telt
üsna kiiresti. Raamatute hinnad
olid/mõõdukad. Ed. Viiralti tööde
suuremõõtmeline ja põhjalik kogu
raamat] oli saadaval $20,00 eest. Oli
kuulda ka, et müügile oli tulnud suur
pakk,,Kodumaad", mis oli läbi müü­dud
poole tunniga! Need kaubad ei
ole siia toodud N. Liidust, vaid on
kohalikest kauplustest.
MOENÄITUS
Kaupluste vahel õn uks, mis viib
kinno, kus näidatakse filme N. Liidu
elust ja tegevusest. Filmid on kaunis
head, kuid mitte loomulikud, mis
näitaksid normaalset ja igapäevast,
nagu see on enamuses paviljonides.
Kõik tundub etendusena — filmile
võetud parimas vormis. Ilus, uus ja
rikkalik. Filmide kõrval on väga por
pulaarne moenäitus. Tund aega enne
moenäituse algust on teatrisaal viim­se
kohani täidetud. Moenäitus on
väga omapärane. Saatemuusika tu­leb
nagu kulunud grämn)ofonist. Tu­letas
meelde Sydney Eesti Üliõpilas­konna
kokkutulekuid, kus noored
olid veel vaesed ja tantsumuusikaks
oli üksainus kulunud plaat, mis män­gis
,,Klaara, sul on poisipea"! Man­nekeenid
olid pikakasvulised ja nen­de
liikumine oli pikkade sammudega
ja väga kohmakas ja kandiline. Liigu­ti
ainult teatud suunades, mis lõppes
lava tagaseina ees, kus ümber pöörati
nagu oleks tegemist sõjaväe rividril-liga
ja lõpuks jäid seisma fotopoosi-des.
Ei mingit naeratust nägudel. Rii­ded
olid rikkalikult kulla ja hõbedaga
väljaõmmeldud mustritega ja rohkelt
oli kasutatud aplikatsioondekoratsi-oone.
Värvid enamuses mustad, must
ja punane ja kuld. Riiet näis olevat
lõpmatuseni, laiutatud üksteise pea­le
— mitmekordsed kleidid. Sinna
juurdekuuluvad ehted, kübarad, kin­gad
absoluutselt moega kokku ei läi­nud.
Käekotte üldse polnud. Päeva-kleidile
oli lisatud õhturiietuse ehted
ja õhtukleitidele tänavakingad. Su-vekleitidele
talvekübarad, mis muide
talve riietusega üldse ei vaheldunud
— sama must soldatimütsi taoline
tippkübar oli peas nii päeva- kui
õhturiietusega. Originaalne oli moe-tario
peaminister David Pe­terson
ütles Torontos eksportklu-bis
kõneledes, et vabakaubandus
USA ja Kanada vahel on nagu „osta
salaviinaajajalt viskit" Kunagi ei
tea mis on pudelis. Kui me saame
teha Kanadaie kasuliku kokkulep­pe,
siis teeme, kuid peame olema
kindlad, et ei müü end mõne eba­selge
printsiibi pärast, millest kee­gi
õieti aru ei saa.
näitus kindlasti — ei sellist teist maa­ilmas
ole — aga üldiselt oli see mait­selage.
SÖÖKLA
Paviljoni taga, mererannas on ka
,,Moskva" söökla, kus on kolme­kordselt
linadega kaetud lauad. Alu­mine
on õhuke vahalina. Selle peal
pitsist lina ja kõige peal paks plastik,
mis kõik nõud kohe enda külge kin­nitas
ja võimatu oli tassi või taldrikut
liigutada — tuli kahe käega linalt ära
kiskuda! Saadaval oli punast kaavi­ari,
hinnaga ^8,95 portsjon. Kuulus'
vene borsh oli küll rohkem kapsa­supp
porgandite ja heledate peetide­ga.
Isegi roosat värvi see borsh välja
ei annud. Hind: $3,00 väike kausike.
Kõige kallim lõuna koosnes kolmest
vene toidust: pirukad, mille sees oli
juustu; EÜs, mille peal oli „govjadina
raguu" ja kõrval veel portsuke ,,plov,
uzbesky" porgandite ja hernestega.
Hind S9,95. Pealtnäha mõlemad eri
lihast ühepajatoit, natuke gulashi
moodi, kuid kaunis maitsev ja täitev.
Kõrvaletoodud must leib oli väga
maitsev. Kokad on kõik N . Liidust
kaasa toodud ja neid on 12, kellest
keegi ei räägi inglise keelt.
©Parlament ja Senat kutsuti kokku
üheks päevaks, et anda parooli ot­sustajatele
õigus peatada ohtlike
kriminaalkurjategijate automaat­ne
vabastamine enneaegselt. Uus
seadus annab õiguse hoida kurja­tegijaid
kinni nendele kohtu poolS
mõistetud karistusaja täisulatuses,
kui on tõenäolik, et nad teevad
uuesti kuritegusid.
TEL AVIV - Iisraeli politsei ei
&nna informatsiooni uurimise koh­ta,
kes on vastutav kahe araabia
vangi mõrvamise pärast. Arvatak­se,
et välisminister Yitzhak Shamir,
ses tol ajal oli peaminister, ei ole
immuunne. Valitsus keeldus eriko-misjonit
nimetamisest. Araablased
tabati bussi kaaperdamiselt ja pek­sti
Shin Bet julgestusagentide poolt
ülekuulamisel surnuks. Iisraelis
on lahkarvamised-osa arvab, et
palestiina terroristid ei vaja kait­set,
teised väidavad, et vahe ei
või tappa ilma kohtuotsuseta.
ma
MÕTTESÄHVATUSI
Enamuse raamatute eeliseks on
see, et saab ilma nendeta läbi.
Tõde 00 usutav vale.
Propagandat on muidugi igas pa­viljonis
oma jagu. N. Liit jagab seda
ainult ajakirjandusele ja tähtsatele
külastajatele. Meediakeskuses on
väga harva näha N. Liidu lahtris
midagi. Kord sain siiski jaole mit­mele
väga ilusale broshüürile, mis
olid hinnalise paberi ja kaantega.
Ühes neist oli foto, mille peal oli
Kanada välisminister Jošeph Clark ja
teine foto Tallinna uue lennuvälja
teadetetahvlist. Teises raamatus oli
kaks fotot Lätist.
Kõik tutvustamised on eranditult
ikka rahu ja koostöö tähe all. N. Liidu
eriline päev oli 14. mail: See oli
esimene paviljonide eriline päev ja
üks kahest paviljonist, kus leidsid
aset kas protestid. N. Liidu päeval
protesteerisid juudid, kes kiiresti mi­nema
aeti, sest Expo-1 on igasugune
demonstratsioon peagu täiesti või­matu.
Samuti oli vahelehüüdeid N.
Liidu paviljoni direktori Anatoli Kli­movi
kõnele N. Liidu päeval.
Kõige kõvem klassivõitlus käib
kooliklassides. .
Ka ausõna on lõpuks ainult üks
sõna.
Ilusat ilma kiida õhtul, ilusatnaist
hommikul.
Midagi ei unustata rutem kui hea­tegu
ja aeglasemalt kui solvamist.
Mida suurem impeerium, seda
väiksem on kodanik.
Kes õigust jalgadega tallab, seisab
vaevalt oma jalul.
Mõned koomikud arvavad ilmselt,
et nende naljad peavad sama vanad
olema kui shoti viski.'
Kogunud NIHITS