Meie Elu = Our life, August 6, 1987

              ii
Elu" nr. 3Ž
H S L J A P M V A L , J . AUGUSTIS'"-' TüUESDAY, AUGUST IB S
haua juures»
Riias
oom
1
Ciit Madisson Pärnust
liti küüditatute mäles-
[ai aastal. Ta on saat-muljeid
demonstrat-jaabunud.
Kohal oli ka
Eestist. Raske on öel-oli
üldse Eestimaalt
likeelset kõnet oli mit-lulda.
Ilioormees Tartust, kä-
^da juuksega, ütles lau-
^aati mis on sündimas,
rahvad oodanud pikki
loike kirjeldada, mis. siis
ima. Üks mees abielu-
[ äe, meie aitasime lät-jtäl,
tuleb vist lätlastel
la meid. Ma avaldasin
helsinglastele. Nemad
le peame ühiselt toi-k^
itsta oma rahvast,
lltuuri, tuleb kätte võita
^adus, mis kunagi saa­rte
ohvritega.
Istlušed hakkasid ka
näitas kuus ja hakkas
limta^suötamine. Ei saa
ipsi lõpmatuseni lasta
|ba sõita. Lõpuks väsi-
1, olgugi et kogu riigi
[ngus.
•näha miilitsapatrulle
kCB-d. Filmiti ja võe-liigutused.
Lausa de-
It tuldi inimestele nina
lati fotoaparaatidega,
jüühiline surve, äga ma
keegi oleks lahkunud
li poole seitsme paiku '
laik liikuma vabadus-
Nende eesiliikus Hel­ituid!
ausamba jalami-kõnesid,
räägiti ohv-
[ast ja kõigist balti rah-jkati
panema lilli vaba-
Jtaniendile. Inimesed
isa nutsid. Ümber aga
autO; Valjuhääldajas
I sõidutee vabaks!
jütulnute oli miilitsate
lagi ei puututud. Näh-id
on möödas. Jooksis
irde, kes olid väljas-jä
pandi lilli mbnu-kshaaval
asetati lilli,
iätu kirjeldada, seda
olid lilled ära pan-fiva
hulgast üks vana-is
ka oma lilled sinna,
rahvuslikke laule, mis
^md Riias juba ammu,
le kord 1940. aastal.
?ndade laule.
iiuidugi ka linnavõi-äid
igati takistada üri-muusikat,
kui hakati
randade laule, püüti
midagi kisada. Riia
esindaja lausus, et
1, et te meie üritusest
lüidugi ei olnud see
fitus oli neil ainult
Is. Üks lätlastest ütles,
jkatute kontidel.
(LE KUNAGI
oli kuulda igasugust
lelupaar vaatas üks-tiisis:
Kas need oleme
1, need olid lätlased.
|kes,olid väga aktiiv-
„Vabadust Gu-fttlesid,
et las nad fil-r
ärg. lk. 1)
'i
00 90
ttQt tagasi teostasiä Aleks Lepaiõe JQ
Raivo Roosna röövi Helsingi süda-linnas
Tillahderi kullasepafirmas
laseejärele ühes eeslinna pangas.
Politsei tabas niGhed kiiresti ja sai
Icätte röövsaagi pangast, senini aga
m kadunud kullasepaärist ära vii­dud
kuld. Selle ümber bn olnud
spekulatsioone ja alles neil päevil
Stockholmis trükivabaduse
Contra vastu, mil­line
oli äratuntavalt väitnud, et
röövsaagi olevat vastu võtnud üks
eesti merekapten Stockholmis. Vii­mane
kaebas ajalehe kohtusse, kus
see mõisteti kahjutasu maksma
raske laimamise pärast Samal ajal
on aga soome politseil õnnestunud
selgitada, mis röövsaagiga tegeli­kult
juhtus, kuigi seda ikksi polo
Politsei juurdluse uusimaid tule­musi
valgustab 15. juuli Helsingin
Sanomat, millest selgub, et kuld o li
peidetud Helsingis ühele pööningu­le,
kust hiljem Lepajõe ülesandel üks
tema kaasvange vabalfiäigu ajal selle
ära viis Tamperesse.
Artiklil on rida pealkirju: „Ligi
miljon marka väärt röövimissaak üle
aasta peidus pööningul. Eesti röövel
tahtis sellega maksta naise ja lapse
Soome toomise. Lepajõe vangikaas-lane
viis Tillanderi ehted Tampe-lesse."
• •
Politsei on saanud üle kahe aasta
kadunud Tillanderi kullasepaärist
röövitud ehete jälile. 850.000 marka
väärt olevad ehted olid alates möö­dunud
septembrist selle iiürimaja
pööningul, kus eesti röövlid elasid ja
kus nad arreteeriti. 1
Saaki on jälgitud Tamperesse, aga
seal jäljed kadusid. Politsei peab või­malikuks,
et saak on viidud edasi
Rootsi. Arvatakse, et kõik ehted on
ikka veel üheskoos.
Politsei on selgitanud, et röövlina
vangi mõistetud Aleks Lepajõe van-gikaaslane
viis ehted Tamperesse.
Ehted on ara tuntud fotode järgi.
Politsei usub, et igaljuhul viis ehete­ga
tegelnud isikut kutsutakse kohtu
ette, kuna nad on varjanud varasta­tud
esemeid.
Politsei usub kindlasti, jBl ehted ve­delesid
Galoniuse 8 pööningul Hel­singis
alates möödunud aasta sep­tembrist.
Need võttis sealt Helsingi
keskvanglas istuV mees. Lepajõe oli
kokku leppinud temaga, et ta müüks
ehted.
Lepingu järgi pidi mees lisaks kor­raldama
Lepajõe naise ja lapse Tal-lilnnast
Soome toomise. Arvati, et
kolimine tuleb toime, kui mehe vend
abielluks Lepajõe iirisega. Lepajõe
arvas, et ta saab lahutuse enne naise
uut abielu. Abiellumise korraldaja
honorariks arvestati 20.000 marka,
millise summa mees võis endale võt­ta,
kui ehted olid müüdud.
Lepajõe naise väljatoomine ei õn­nestunud.'
Abielluja reisis Tallinnas­se,
aga lubatud vastuvõtjaid ja kor­raldajaid
ei ilmunud Pärast paari­päevast
ootamist hotellis tuli mees
tiihjade kätega Soome tagasi.
•EI TULNUD VANGLA-^ "
PUHKUSELT TAGASI
Lepajõega samas vanglaosakonnas
olnud mees pääses möödunud ok­toobris
lühikesele puhkusele. Paari­tunnine
vabadus venis aga pooleks
aastaks. Kohe puhkuse alguses võttis
mees kontakti oma vennaga, kelle
kiirabielu oli ebaõnnestunud. Pime­duse
tulles ronisid nad koos seits­mekordse
maja katusele mööda vä­list
redelit ja tungisid katuseluugi
kaudu pööningule. ^
Põhjaliku otsimise järel leid§idnad
ehted pööningult. Tolmused mehed
läksid tagasi korterisse. Venna sõb­ratar
sattus kohal olema ja nägi, kui
vennad uurisid ehteid.
Edasi retsisid vennad Tamperesse,
kus võeti ehetest fotod ühe ajalehe
stuudios. Puhkusele pääsenud mees
töötas nimelt selle ajalehe juures.
Pildistamise koht selgus politseilisel
uurimisel.
Politsei usub, et puhkust „piken-^
danud" vangi ja ta venda süüdista-
JA RINGREISIO
- FIDŽI-uus MEREMAA-Massimõrv
Tartus 1941
On üldiselt teada, et ööl enne 9. jaaniado Kari Al-dri p. (39), ame^
juulit 1941 mõrvas NKVD Tartu nik.
vanglas ja selle naabruses vähe- Jakobson juhannes (34), end. rat-maltl98
Eesti Vabariigi kodanikku, saväelane.
Nende laibad kaevati välja vastava Joonas Aliidis (35). õmbleja. Jaama
Ärasõidu aeg: 20.
päeva circa $5.099.00 ii
26 päeva circa $5.489.00 isikult
28 päeva circa $5.803.00 isikult
r 1988
t. 9 M .
Juga Nikolai Jefimi p., 171 cm.
jõudu A . , end E. Panga direktor.
iQnes Elisabeth
lürgens Heino (32), kangur. Ar. 28.
VI. Oa t. 26-2.
Jürgens Uugu
Kalamees Natalie(39), käsitööõpe*
Havais).
Hindad© sisse on arvestatud: edasi-tagasi lennusõit Toron­tost,
toistlustamine, majutamine ning kohapealsed lennu-ja
bussisõidud koos vaatamisväärsuste külastamisega vas=
tavalt reisikirjeldusele.
Kõik hinnad on arvestatud KaneRssi ruumis.
üksikasjalik informatsioon telefonidel:
rS TRAVEL YORKDÄLE - 343
(küsida Frances
takse varastatud asjade varjamises.
Peale selle süüdistatakse veel kolme
meest. Vanglast põgenenu sattus No-kias
politsei kätte märtsis, aga ehteid
pole leitud.
Tillanderi kuUasepaäri ja Käpylä
HOP-d filmistiilis röövinud Aleks
Lepajõe ja Raivo Roosna vangistati
Caloniuksenkatu 6 asuvast ühetoali­sest
korterist aprillis 1985. Politsei
otsis kohe pärast arreteerimist kogu
maja läbi. Käidi ka pööningul, kuid
ehete peidupaik jäi leidmata. Kõik
viitas sellele, et ehted olid viidud
Rootsi. Küll leiti pangast saadud
saak, kasutatud auto ja relv.
Kindlustusselts lubas 850.000 mar­gale
hinnatud ehete leidmise eest
50.000 marka. Pakkumine kehtib tä­napäevalgi.
Tillanderi ärist viidi tee-mändi-
Smaragdi ja rubiinisõrmuseid,
pärlikaelakeesid ja Corum-kuldkelli.
Aleks Lepajõed karistati Helsingis
kohtu poolt 7 aasta ja 9 kuise vang­laga.
Kõrgemas kohtus muudeti ot­sus
9 aastaks ja 1 kuuks. Roosna sai 7
aastat ja 11 kuud, hiljem muudeti see
9 aastaks ja 2 kuuks.
0 c Kas uus seadus.
(Algus esiküljel)
pole tunnustanud selle Balti riigi üle
N.-Liidu suveräänsust. Sest seaduse
sõnastuse kohaselt tegu muutub ku­riteoks
alles siis, kui kuriteo ohvriks
oli näiteks Eesti kodanik keda Kana­da
nüüdsest peale^ 45 aastat hiljem,
tunnustab N.-Liidu kodanikuks!
Niisugune seaduse formuleering
demokraatias on traditsiooniliste õi­gusprintsiipide
jäme rikkumine.
Parlamendiliikme Andrew Witefi
muudatusettepanekud, mida valitsus
ei aktsepteeri,- on sarnased „Holtz-man'i
seadusega" Ameerikas. Oluli­ne
ja mõistlik on tema ettepanek, et
väljamõistetud isik saadetakse
ainult sinna riiki, kellega Kanadal on
varem vastastikune kokkulepe ole-
,mas.
E.B.
Iga uus ..MEIE ELU" tellija aitab kaa­sa
sjsukamale ajalehele.
arstliku komisjoni poolt 15., 16. ja
17. juuliL Paljud neist identifitsee-riti
väljakaevamisel, teised alles
hiljem. Täieliku nimestiku tegemi­ne
jäi tollal pooleli.
Tartu Instituudi arhiivis Toron­tos
leidub ekshumatsiooni-proto-kolli
ärakiri ja nüüd on käimas
selle väljaandmine eriraamatuna, taja Tartu 9. algkoolis,
mis sisaldaks kõik teadaolevad ni- Kaldmäe, Ruudu (32],
med ja olulised üksikasjad. Teos Kiisk (mees), 166 cm.
ilmuks eesti ja inglise keeles tea- Kiisk Al-der luhani p., lõgevalt.
dusliku väljaandena. Kippasto Karl (37).
Palume kõiki neid, kes kas haua Kivisild Peeter, 160 cm.
juures või hiljem mõrvatuid identi- Klompus Boris Peetri p. (30), dipl.
fitseerisid, sellest kirjutada Tartu ins. Rüütli t. 25. Ar. 8. V I I
Instituudile (310 BloorW, Toronto, Koks Arved
Ont, M5S 1W4). Kolo Ernst, ar. 8. VIIL ^
Samuti palume meile teatada, kui Kolo Olga, eelm. naine, ar. koos. '
keegi teab rohkem alljärgnevas ni- Koort Johanne^ (23).
mestikus registreeritud mõrvatute „Kui-Ko' (õmmeldud taskurätti;
kohta. Kus teada, on nimestikus mees, 177 cm),
antud ees- ja isanimi, vanus (eelis- Kuld Leopold (16). järgneva poeg.
tatav oleks sünniaeg ja -koht). Kuld Reinhold, (52).
amet, arreteerimise kuupäev ja Kullam (Stern) Marie (58). põetaja
elukoht Mõne puhul on (muude Tartu I haavakliinikus. Tähe t. 87-^
andmete puudumisel) antud isiku Kurg David (70), talumees Ahja v.
pikkus sentimeetrites. Meie nimes- Ar. 8. VII.
tikus leidub praegu ainult 96 nime, Käärik Jaan (37).
kuid identifitseerituid oli palju Kukkes Märt (71), talumees Kuus-rohkem.
Andmeid kasutatakse te v. Ar. 5. VII.
usalduslikult ja vastavalt saatja an- Laagus Johannes (29), linnavalit-tud
juhistele.
Adler Oswald (23) põllumees
Kuuste v. Kroppi t. A r . 2. VII.
Agapov Nikolai, vanemaealine.
Andersson Leonhard, Muusikak.
õpilane.
Anton Ernst (43), Tartu linna täi-suse
ametnik. Ar. 8. VII. Vaba t. 7-3.
Lasar (Lazar) Peeter, 170 cm.
Lilloveer Jaan (30).
LuikEduard(27), põllutööline Ote-
Lummel Al-der (Andres?) Ado p.
Luiisepp Leida
M.P. (nimetähed pitsidega tasku-tevkomitee
kommunaalosakonna rätikul: P.M.; naine, 172 cm)
ametnik. Elukoht: Tähtvere t. 67,
krt.1.
Bitter Karl, 189 cm pikk.
Blomquist E., mees.
Elterman Peeter (50), käsitööline (te­gi
klaviatuure). Ar. 29. V L Tiigi t. 65-
L •
Ennok Henn Hendriku p.
Fiskar Viskar
, Haugas Richard, 173 cm.
Ilves Karl, keskealine, 187 cm.
Isala Paul, 173 cm. Jalas pastlad.
Jaaniado Endla (n. Sügis) (27), järg­neva
abikaasa.
Pisarad 0 .
1/
• "(7Vlgus'mk;'2) • '
mivad, visatakse meid iilikoolist väl­ja,
läheme tavalisele tööle, katki ei
ole midagi. Peaasi, et rahva vaimsUs
töuseb. Ja vaimsus oli tugev.
Sellist vist ei ole kunagi olnud.
Palju oli kohal poliitvange, üle ter­ve
Lätimaa. Ka palju oH minu tutta­vaid.
Üks ütles: Noh, millal me tu.
leme teile Eestisse? Millal toimub
teil selline üritus? Mul jäi esialgu
Maran Adolf, kollakaspunane ha­be,
170 cm.
Mattin Vlad., keskealine, 172 cm.
Mets August Kusta p., 168 cm.
Võrust,
Mutso Karl (57), raamatupidaja,
Ar. 2. VII. Hurda 1.11-1.
Muuga Jaan (40), raudteelane (end.
vangivalvur). Ar. 8. VII. Vabriku 14.
Nolcken Arved (40), trükitööline
Petserist.
Nurk Aleksandra, järgneva ema.
Nurk Eduard Boris (19); Eesti re­kordi
omanik 400 m jooksus.
Nurk Karl, eelneva isa.
Oja Karl, Saadjärvelt, 169 cm.
Ojamaa Heino (29)^ põllumees
Kuuste yallast. Ar. 3. VII.
Otsa S/eigo (47), põllumees Kuuste
v. Ar. 2. VIL
Padar August (37), transporttööli­ne.
Ar. 5. V I L Teguri t. 5-3.
Padari (Suvero) Ida, „ Vanemuise"
näitleja, järgneva abikaasa. Ar. koos.
Padari Juhan (35), ohvitser. Tähe t.
61-7. '
Parijõgi Jüri, 2. IX 1892, Seminari
direktor.
Peitel Amanda (25), raudvoodite-ainult
õlgu kehitada. Kuigi vast ei hasetööline, Ailide Joonase õde. Ela-tuleks
häbeneda ka eestlaste parast, sidkoos.
Olid ju 1980. aastal koolinoorte sünd­mused,
hiljuti 2. mail fosforiidivasta-sed
demonstratsioonid Tallinnas.
Rahumeelselt mindi laiali umbes
Teie lapsed vajavadTeie majanduslikku
tõelust, kuna kõik lapsed vajavad riideid, toitu
japeavarju.
Kui Teie olete oma abikaasast lahus ja
maksate oma perekonnale toetust, siis on Teie
lastele tähtis, et see toetus tuleb järjekindlalt.
Alates 2. juulist 1987, kehtib uus "Suppori
and Custody Enforcenient Program", mille
eesmärgiks on kindlustada perekonna toetuste
maksmist. See on Teie laste kaitseks!
Tasuta broshüür "Support and Custody
Enforcement Program" on saadaval:
Commumcations Branch, Mmistryofthe
Ättorney General, 18 King Street East,
ISthfloõK Toronto, Ontario M5C1C5,
poole kaheksa paiku. Veel kõlasid
viimased laulud. Riias dn muidu ai­nult
kuulda vene keelt: Pärast jätkus
lillede toomine veel, mina siis seal
enam ei viibinud. Siis oli kohal juba
varjamatult sõjavägi. Lätlaste and- Hern7r554
metel olla arreteeritud 11 inimest.
L i l l i toodi ka veel järgmisel päe­val.
Needsamad lilled, mis olid eel­misel
päeval toodud, olid veel alles.
Siis jooksis üks viieaastane tüdruk
üle tee jä pani ausamba jalamale lilli.
Tagasitulles võttis miilits tal käest
kinni ja tahtis kusagile tassida. Siis
jooksid juurde inimesed ja hakkasid
valju häälega protesteerima. Siis tegi
ta nagu ta oleks tahtnud emale last
tagasi anda.
Olla veel olnud arreteerimisi lin­nas,
kuid Helsingi-grupist kedagi ei
arreteeritud ja loodame, et seda ka ei
toimu. See oleks ju väljakutse terve­le
avalikule arvamusele.
Piirisild Evald (35). Elas Petseris.
Pohla K., 174 cm.
Pokk Friedrich Voldemar (45), Tal­linnast.
Püusik Arnold Kaarli p., (39), auto­juht.
Salme
Raamat Juhan (51), ärimees. Kroo­nuaia
t. 9-3.
Raidna Ülo (31), pagaritööline,
Rasva Evald, Vana-Kuustest.
Raudsepp Leo (25), talumees
Kuustest. Ar. 23. VI.
Roojärv Gustav (Koojärv?)
Rutnik Vello
Salman Rosenko. 157 cm.
Schulzenberg Tasso Antoni p. 174
cm.
Schultz Kristjan (62).
Sermat Bernhard (37).
Sikk Gustav Andrese p.
Silling Robert Al-dri p., 23. XII
1922. Petseri, Tartu t. 67.
Simre Minna, järgneva abikaasa,
ar. koos juuli algul.
Simre (Simtman) Vello, kooliõpe-
Simtman gimre
Stern Kullam.
Suits-»- Schultz
Suvero Ida Padari
Sütt Heldur
Ministry of the Ättorney General
lan Seoti, Ättorney General
David Peterson, Prennier of Ontario
See näitab, mistähendab siiski teie taja Treffneri gümnaasiumis,
abi läänest, president Reagani abi, Simson Karl Andrese p. 163 cm.
kes on suutnud mobiliseerida terve
maailma avaliku arvamuse demo­kraatia
kaitseks, et okupeeritud Ees­tis,
Lätis ja Leedus saaksime ük&
kord jälle vabaks.
Ei oskagi midagi juurde lisada, se- Talbre (Taube) Ilmar, sünd. 9. VII
da ei saa sõnadega edasi ütelda. Loo- ^J^QQ^
dame, et olud muutuvad veelgi pare.. jamm Karl (66), end kaupmeei.
maks. Loodame, et ükskord ka meie Puiestee 1.14-3.
rahvas saab öelda oma sõna, et me ei Taube Talbre
pea küürutama võõra vägivalla ees. Torn (Torm?) Herman Jaagu p.
et me võiksime vabalt kasutada oma Trall Juulius Voldemar p., saapaäri
keelt, meie kultuur hakkaks lõpuks Qj^anik Kaubahoovis.
Õitsema ilma piirideta, et ei ehitataks Tsekulit Alfred Reinholdi p.
Tõemets Elvi (32), käsitööline.
Raekoja 1.101-3.'Ar. 6. VII.
Tõnisson Al-der (43), Boeningu pa­garitööstuse
tehniline juhataja.
Uist Karl. 164 cm;
Usai August, sünd. 4. XII
Ontario upport and Custody Enforcement Program
fosforiidikaevandust, mis tähendab
meie rahva surma.
Kõike head teile, armsad sõbrad
Välis-EesUs!"
Tiit Madisoii OQ M i n e Pärnust,
kes 1980. aastal vangistati antiso- Petseri Güm.juh.
vetliku agitatsiooni ja propaganda Vaher Mihkel (60), Tartu 15. A l g -
tõttu. Ta oli kirjutanud kirja olu- kooli teenija. Riia 1.103-1. Ar. 6. VIL
korrast Eestis saksa raadiosaate- Vene Harri
jaamale „Deut8che Welle", protes- Vilista A lo
tikirja Afganistani okupeerimise Viskar (Fiskar) Teodor, autojuht,
vastu, suusõnaliselt kritiseerinud Tiigi t. 5-7.
süsteemi ja levitanud isekirjastuse Vooremaa Aksel (37), Maarja kog.
(samizdat) tooteid. Selle eest mõis- pastor. Õpetaja t. 3-1. Ar. 8. VII.
teti ta lijeljaks aastaks vangilaagris- Võsu Ferdinand(49), pagar. Võru t.
se ja veel kaheks aastaks sundssM- 23-1.
Õsso Leonhard, üliõpilastegelane.
• \