Meie Elu = Our life, April 21, 1978

              „Meie Elu" nr. 16 (1471)1978
nr. 16 (1471) 1978
REEDEL, 21. FRIDAY, APRIL 21
kampaanias. P. E. ^
"hrelien: esitas uue
ksii vähendamine,
'osltsioon leidis, et
Illi seks ja Kanada
;t see eelarve onj
> ja süvendab -ve^l-nad
:ü!i[i'.M päcva-itanud.
.Niiiid' lähe-limaadeic
[^igasi ja,
A - l i . :()n.ia .Kanadav.
iid;aih" CvSi saadud
(>!;! raslvj/k'.)!!!!'*)!!!-
MisioüiirtLl .gn sur­id"
o)le iiilviunneid;
surma,\ ev!, \'üel ak-iii
:nendc arve!. väi-
.•::;val;l.Niiš' ve^';ls.a<•.
.v;vk.;. MJUpi l i i -
<^Lp. K' \ )n •-, '-./11'!,
•JT y.a^irii;':-;
- i v b ^ i Y a - i d . ; ; , ^ >pu-'
\ : i i ;saina!
a::•^^ k.Y oi ;j>;;a'•
U ' - s o p a i a ^ i s i i õ v ' ja-
Lral!^:i]-/v:v;šu: ••ii-!d;
l a r k , vaiil kjY £,;
•iid; mn;k' J. ; C ' a r k ,'
dikiaöpaudu-s - lOu--
r k u i d . l i b r r ü a l id
on\-crc'niM cipilis-'
oise .miin^ckuliuii-
..'kus ijhakse i l u -.
picti; üilakse; ar\'a.-k
vajab uusi mehi ;
•jliud raskusi; kao-
AJK
oni
n iJamiL-suil -.piäi-uiakse
rahu^:ai\'L^
ioanoni ia- tõciTau-nna
vueV uu^i ük-iibanonis
• ajnuli
liadla^L Kaiiada;
•i :ja EyjpiLNe ia
amiosvjn :.a\'a!das
'id p e k s i i k l i x r a j li
eema;c. • '
mm
-•iiiidisau'^.' cl
iirida- k!; rjii;; ' d a r
di dL;.L:a-,;-^."kiiia-.
-11SI •:
r ohustab''::::;
Y^;C'iA kkaöianiid • '
l a i u i i i i i c n c r a a i ü -
•j,n:.iii;ni 238, m i s .
s aas laks. /
.Uonigcneraaldrk' •.
;^s:ia •kaakis'200 •
:/'ClA oma, ;iä:ks-
;'aci-unta. l^o-^. a.
V k õ r a c •ail^e:^ni-
• ic.: \anada:.DeA-i :
'li.in!a>h: 'aaium- "
ngaiiai prO'\-inl-
;; ;Kluid halb ,i!m: • •
;;imi;v'riklasrcst
. mis lüölas -CrA
ri viTiaha J ä n n a . .• '.
,:p.d, ailalan.iie\:a •
ajud 19|^6; a. ta-- •
aal.üri';:kes(: ;lia'k- ;
aasia, jcjuksul •
-wh kmiirüiiada-aja
kiRdral
ahkub
A ülem j tiba lii ja;
,!ekSander kHaig
leks puhjus-jks'
i- ;; \alniis,tanTise
s:;ün -Ur eelnuse
a r a l u d mees. J.
orha sõpra, k k
pekfeerita
•ifVik^
.et-Liheks:^SALT,
'ek... kcjkkuleppe.
p õ h j u s e k s :on,-
• a j . C a r i e r i i ja
ress.;eik>kin;nita
äma, leppe kin-:
Iv
Üle 25 protsendi mde lastest e^^
immuniseeritud küi nad köõli läh^
See ei ole mitte ainult üllatav ,
on ka ohtlik, kuna viimaste kuude
jooksul on märgata difteeria, läkaköha ja
leetrite arvu suurenemist.
Ontario tervishoiuministeerium :
võimaldab vaktsiini, et immuniseerida
difteeria, lastehalvatuse, läkaköha,
teetanuse, leetrite, mumpsi ja punetiste V
vastu. Teie Ontario Health Insurance
Plan (ÖHIP) maksab arstidele süstimise
eest.- •••.•: •• •
Immuniseerimine võil
riing see on kiire ja kerge.
See on teie üfesanne hoolitseda selle
eest et teie lapsed oleksid kaitstud.
Viige nad kohe öma perekõnnaarsti •
juurde või laske nad inimuniseerida
kohalikus tervishoiuasutuses.
Nüüd on saadaval tasuta broshüür,
kus näidatakse, milliste haiguste vastu
ja milHstes eluaastates teil tuleb oma
lapsi immuniseerida.:
vJmmunization is Yöur
Responsibility" saamiseks:
Health Resource Gehtre
Communications Branch
Ontario Ministry of Health
Hepburn Block, Queen s Park
Toronto, Ontario
M7A 1S2: k ' V :v .:
I _
Minister of Health
5. V
Toronto Peetri koguduse nõukogu
kauaaegne- liige, Georg Poom, kes
õppis maahmist juba Eeslis-, oli maa­linud
oma; lahkunud abikaasa Ing-rid'i
mälestuseks Peetri koguduse
õpetaia, assessor praost Oskar Puh­mi
p^rtree ja kinkis selle' kogudu­sele.
i^- , • , • • • .
Pühapäeval, 16. apr., noorte juma-,
laleenisUise ajal see portree koos õ]-)..
•0. Puhmile annetatud kuninganna
Elisabeth .11 25. aasla juuhe!i males- .
tusmedaliga oh välja pandud kiri­kus,
kogudusele vaalamiseks. Pärast
j ü m a 1 a t e e n i s tu s t., k u s p a 1 \' LI s e pidas;
Kay Tüh ja' pühakirja duges Mark
Saar, koguduse esimees Tiit Tralla
tegi kogudusele teatavaks õp. 0.:
Puhmi portree kinkimise kogudusele
ja mäleslusmedah annetamise ko­guduse
õpetajale, tema silmapaistva- "
te teenete eest ühe etnilise koguduse
rajamisel ja usulisel teenimisei.
Omaltpoolt õp. Ö. Puhm tänas
nõukogu ja kogudusi, et need,armas- x
tavad (ima kirikut ja võtavad elavalt
juma 1 äteenistustest osa. See on suu­rim
tunnüstu'S tema tehtud tööle, mi­da
ta üle ifeiiie hindab.
Eesti Rahvuslaste Kogu kõnekoos­olek
peeti Toronto Eesti Majas 9. ap-
•riiiii. • : • ' ; •:,•;••,••:'
Koosoleku avas ja kohalviibinud
kaasmaalasi tervitas E.R.K. poolt
RaffiMoks. Esimeses ettekandes
Ülo ^ Jürima i -piiüdutas peamise?t
praegust punaterrorit meie okupeek
ritud kodumaal ja probleem.e, mis
kaasuvad pagulaseestlaste kodumaa
külastamisega.kTeine ettekanne Ak­sel
Salumetsa poolt oli mõeldud pea­miselt
EKN'u valimiseelse selgitus-kõnenal
EKN'u praeguse koosseisu
puuduste esiletooniise näol. Rahvus.
poliitilisle huvidega kaasmaalasi oli
ohtralt kohale tulnud täites Eesti
Maja keskmis^ saali.
;kMis toimub Nõukogude Eestis,
meie okupeeritud kodumaal?
k Ülo Jiarima esitas arvulisi ;fakte
miLrncl ialal. Äia\-ahemikus 1945—
- 1 9 5 r o l i Eesli rahva kaotus kommu-nisiide
poolt :.lo]metatud arreleeii^
mistci ja . küüdiramisic läbi, üle
; 1.00,000, ;Eeslisse on; toodud aga. lo--
huluk\'ehe]asi ja praegu arvestatak­se
Eeslis ligi -VOO.OOO' venelasi ümar-.
• gusehk900,0Ö0^eesl]as.e \-a^lu.' ' .k '
Koduiuaai kleidujb agak si isk i noori
. iujgeid rahvuslasi,;kes nõuavad •eesl-kbiie;
rohkem ininiõlgüsj, .•kes pro-l^-:
cerirad venelasie sisse|oomise:.ja
nenciekeesõigusiiamise^ \^aSU:i,"kes ;jui-
•.ge\'ad ;• saata; • appibüüdeid ; \ jbasse
maaiima.Siin avaldatud .andmeie
järgi, kui need: 'õiged -on, on 'nõukor
gude\'asiasektegevuse' päraslkkohlulik
k kuil karis [aiiicil 127. isikul, neisl;sur-ma/
mõistetud 16, vanglates ..surnud,
^surmaluü 2;;suunilüö Iaagriles. j a
huTlumäja^ies praegu 45 ning pärast
,karistuse' kandmisl:\-abaslaiucl 64.
.. Iga kodumaa eestlase;ja ka pagu-laseeslla^
e, kohta; on KGB's^;oma
kaardike, . k u h u märgitakse ^ kõik
\: ,,palud'k Kui kaart .saab; täis, algab
Siberi: sõit, või vangla. Terrori teel
pannakse kõik vaikima, Tsensuur
kestab jä 1 iikumisvabadus puudub.
.Järele ou; jäänud vaid elada nii, nagu
olukord lubab: 1 ;
/ R o h k em kui 30; aastat, vangipõlve
ja puudust nii vaimsel kui mater-jaälsel
alal on' vajutanud kodueest­laste
hingelisele ja füüsilisele olemi-
•deksiiiiava pitseri, k '
peavad aga eriti hoiduma need,m mk^ s
kuuluvad siinsete organisatsioonide
juhtkonda. Eestikpagulane peab jää­ma
tugevaks..
Aksel" Salumets alustas oma ette-
; kannet sõnadega „0 tempora,
möres".
o
Oma kõnes refereeris' ta korduvalt
kirjeldust eesti noorte nõupäevast
SimcoehoteUis, mis. oli kokku kut-sülud
Eesti- Liit Kanadas poolt.
Meie eesti pagulaskonnas on juba
punaseid pioneerkoole ja punaseid
kõnekooie. Meil on suuri mehi>.meie
valitud kogu esindajaid, kes võivad
rääkida koimveerand tundi ja mitte
ei saa; aru -—^rniHest? Olgu kohe. alul
tähendatud, et tänane koosolek on
valimiseelne k o o s o l e k : . ; k ;
Ölenie kaotamas, motlemisvajadu-se.
Näitena — kui palju võeti ajaleh­tede
. veergudel sõna killamängude
lye —'aga, kas keegi kirjutas võidu­pühas
l? Kui jääme ajudeta, ega näe
tulevikku, siis. tuleb meil jälle põge­neda.
Aga iiiikaua, kui püsib Rahvus­laste
Kogu, meje .eipõgene.' ;
. .Meie,valjtud mehed peaksid; and-makmeüe
suuna, et sammuksime õi-
•gei;.leed, aga' seda;, nad ei;, tee. .Meie
suured ipehed; sõidavad/praegu jälle
Gilawa (eed. .Sõi^t läheb jkka edasi
ja';— •ke.skleed; See ongi praegu meie
Kõnelejad Eesti Rahvuslaste Kogii kõnekoosolekul. Vasakult
A. Salumets, ü. Jürima.
seda .teinud mõni-sekretär, või teine
väiksem ametnik. ; k
Edgar IRande. küsimusele,, et kas
võib loota, et EKN'u peasekretär end
seekord valimistulemustek lugemisse
ei sega, vastas Ak Salumets, et tema
seda ette ennustada ei tea. Kompu-teri
tarvitamisel .tuleb originaalseid
vaümislehti ümber töötada augusta­tud
kaartideks, mida siis komputer
kokku Ijidab. Tema arväteskei õigus­ta;
arvulisel tr väheste .vahmissedehte
lugemine ja liitniine'korputeri kasu-,
laniišt.. •;/ ;/ " ,; kk;
August Kala" küsis, kas kõneleja,;
mainides EKN'u Ottawa õhtusööke,
Foto
R. Moks,
S. Preem
Torontos algas Balti teadlaste
poolt korraldatava Aabs'l o-da.konve-rcntsi;
osavõtjate, eelregistreerimine-.
• korraldajad 'loodavad suurean-u-.
listk ja 'elavat' publiku ; osavõttu ja
kõikk ašjahuvihsed ön teretulnud.
Eclregistreerijatele, õpilastele ja
nensionäridele pakutakse erisoodus-
Uisi ja hinnaalandusi: Kuna konve-
;•• Sellest; kõigest peaksid • rääkima
meile lUieie arvukad kodumaa külas-tajad.
Sellest peaksid kirjulama mei­le
meie ajalehed j a informeerima
" meid iTieie valitud: rahvaesindajad.
; Aga sellest, kõigest vaigitakse. Kuu­led
külVkuis üks või teine daam oh
, uhkeldanud ..oma Ifarusnahkadegak
.või mõni toonud sealt; kaasa 3 paari
k i i i g i - - jättes seal 3 inimest päljä-
;-jahi.-; • ;•;••.•:•;- ;
KGB soodustab kodumaa;, külasta­mist,
kuna see uinutab meie valis-võitlust.
Kodumaa külastamisest
v ä l i s v õ i l l u s . ;k ; -/ •
Eesti- Liit Kanadas ix)ol;t korralda­tud
noorte nõupäevai; Toronto Sim-eoelioleliis,-
soovitati uusi suundi,
^^õtdvogiide. Eesli • kuliuuid jne. ^Selje
kojüa pole EKN sõnagi lausunud.
Qniariokvalitsusele,on;aga: saadetud
; komm uu i smi vas t ase • või t lusorgan i-satsiüoni
liikmele; nimed ja aadres-
- skl, neid natsideks tembeldades. Kes
andis need nimed;'ja kas see on ka
ineie väfišvõitlus?• Need mehed tiile-
\ c v d nüüd välja valida.
EKN peakoosolekul, kui tahad kõ­nelda
millegist,.-mis juhatusele ei
meeldi, siis, võetakse sult sõna ära.
Sellist korda.: ei deidu ühelgi demo-.
kraaisel maal. ,;
Noort.e nõupäcva kohaselt peaksi­me
asendama oiria praeguse pagulas­kultuuri
eesti praeguse nõukogude
kultuuriga, või rahvusvahehse .ise­loomuga
uue Kanada kultuuriga.
Kas peame jälle; need mehed valir
ma.kkes oma vaikimisega neid möt-
•teidkõigustavad?; .
E.R.K;.. ülesandeks,^on võidelda.iga
võimaliku vahendiga punase türan­nia
vaš tuk Kes seda 'ei; tee,. need tõm­maku
maha Oma :,organisatsiooni põ­hikirja
esimese punkti: võidelda
Eesti vabaduse taastamise eest.
Järgnenud .küsimuste osas esime­sed
neist ei puudutanud ettekannet.
Laas. Leivati kirja osas ütles A. Salu­mets,
et tema teada ei ole PC partei
juhtivatest tegelastest:keegi EKN'u
käesti midasi küsinud. Võibolla: on
on selle vastu. A..Salumets vastaskvt l.'-'^^^ algab IL maik sus on vajahk
ta on kõikide sidemete pooh.ja, et '^;='™s.tada eelregistreerimisega,
neid tuleb .veelgi süvendada. Soüvi-;k'^^^^'.'^^^ programmi jä mforraalsioo-las
aga,; ct kui ei' jõuta kunaci kaii- saamiseks palutakse pöörduda-
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas nistämast, et nad on vahetult suhei-rahvuspoliitiline
komisjon pidas lau- nud okupatsiooniyõiniu funklsionää-päeval:
koosoleku, kus arutati mit-kridega nii Tallinnas kui Torontos,
meid rahvuspoliitilisi küsimusi. Ko- Enamik Metsaülikooli ettekandeid ei
misjoni esimees Harald Teder käsit- ärata rahvuslikku eneseuhkust ega
I les Metsaülikooli ideoloogilisi taot- viita' sellele, et okupeeritud Eeslis
lusi, ;mi nagu need on; väljendatud, kultuurilised enesea\'aldused peavad.
Metsaülikooli tutvustavais ;väljaan- teenima kommunistlikku parlei ideo-deis
ja senises tegevuses. Komisjoni .loogiat. ;Harva tuuakse £sinema; mõ-liige.
Rk'Moks kõneles 1980. a. olüm-! ni tuntud kultuuritegelane täiesli
piaadiga, eriti. Tallinnas toimuva re-' apoliitilisel tee.mai. Ei ole aga kunagi
gattiga ühenduses eestlastele üles- kutsutud esinema kedagi meie vaix^-
kerkivaist küsimusist. .Lühiettekan. dusvõitluslikes küsimustes ega Eesli .
deile järgnesid elavad läbirääkimi-; Vabarugi esindajat Kanadas,
sed.;Koosolekust võttis osak ka mit- :; Metsaülikoolide senise tegeviise
meid nooremasse ;põlvkonda kuulu- tagapõhjal ei ole selge, mida Metsa-vaid
komisjoni liikmeid. ülikoolikjuhtkö:iid taotleb, rahvusn.j-
Harald Teder oma ettekandes mär­kis;,
et Metsaülikoole on toimunud
Kanadas 1967. a:'alates,;Rootsis 1974.
^ä., ja kolmanda kohana Austraalias.
Vaatamata erinevatele asukohtadele
liitilisell. Mitte olles põhimõlterisell
Metsaülikoolide \'astu, tuleb nentida,
et nende funktsioneerimine praegu­sel
kujul ei tule kasuks meie vaba-'
dusvõillus,ele.. Täiesti; neizal!i\"i'e cii'
on nende ideoloogia 'väga. sarnane:rka;Metsaulikoo!i sümpoosioni! esila-
MetsaüUkoolil ei olu kindlat;organi- tud T.kPar^^
satsiooni ja;la on lealud määral kin- H. Tedcrif. ettekandele
nine: ettevõte, dvus osavõtjaid selek-
.teeritakse ja ::iuhtko;ma moodusia-
• vad .väikese vahelduseiia samad risi-e!
a\:a,i!e,a! ni än b i r ä ä k i m i s l el
ia!'i^-'e'>u(r
Käsitati mit­meid
küsimusi, mis^ülieiiousc:' M J I ; :'
saüiii;(:)^jii;Ta üies k::rk;vad:: Seai [.eh--
lav . kui luu r
[ eesti k
l i r c to(j ea;U!i.i':-;e i i ; ; '
igemale pafjastest sõnadest, süs tu­leb-
leida mõni teine mioodus, et Bab
ti küsimus tõstetakse üles Kannda
i v ^ i d .
Melsaülikooli.^; .tutvustamisel- -öel-:'-^^^^^^^
k„.Äabs 6th Conferenee'' 172Ghureh:.dakse.:et-see^ialiab oll-aeest
ja kultuuriühiskonnaks, ei süvenda­da
eesti ku 1 tuuri, aja'oo ja:;länapäe-;i;
b
Ave. .Willowdale, Ont. Canada; ,M2>,
i4G5;
\"as,
p a r l a m e n d i s , või veel parema Kana-1 • :y:^rcm. t e a t a t u d k o n v e r e n t s i 23 aja- • va p r o b l e e m i d g s s e . TegebkuU loelui
M H I I M M C • .• loolisele..'loengule: h s a n d u b 33 ;etLe-; A i e i s a ü l i k o o l m ä ä r a l rahvus
•üle midagi tegemist noorte riõupäe-vaga
jak nende; kultuur^idega- Salu­mets
vastas, et E K N peaks .sellisele
:,karjuvale" koosolekule reageerima.
Kui tema rahvuspöhitihse komisjo­ni
esimehena .soovitas : kodumaad
mitte ;;küias.tada, siis ohd ajalehed
täis; EKN'u juhatuse sõnavõtte; ja
mitmed juhatuse koosolekud kulusid
vaid; tema kritiseerimiseks, k;'
Rein Andre küsis mida kõnelejas
arvab meie rahva tulevikust ja kuhu
jõuab meie noorus? Salumets vastas,
et tuleviku tööraja otsustavad vali­jad
oma otsusega. Praegune koosseis
ei ole võimeline andma tuleviku koh­ta
.vastust. Valige uus koosseis!;
Johannes Säägi' küsis; keda valida,
kuna ta ei tunne kandidaate janen-de
võimeid. ;;;;
Aksel Salumets vastas®sellele, et
kes. ei'tunne EKN'u kandidaate, need
pole ka;poliitilised võitlejad. Kui teie
ei -tea, kes on need õiged, tunnete
aga ainult ühte head,; siis hääletage;
ainult;seHele ühele.
Rohkem küsimusi ei esitatud.
; dusvõi11 usIikuit : ^seisukcjbai 1
või ma la.; Tu 1 eb; 1 ei d a te id,. k u i LI a s
.badusvõitiuslikku" ideolodj/iat v:-
da; valitsuse poolt üN'is. ' ••' loguseie.- loenguie; nsanuuü ps ^uc- A-ieisauliKool.teatud maarai ranvus- le juures^shvenaada. • . .
•August Kala ütles, et' E K N ' u k e i |j^:^nnet: (9 sarjas) milHsed käsitlevad poliitiliselt kRein Taagepera; doktrii- ' .R. Moks oma ellekan-des.iMi .
^baltlaste, keele, kirjanduse j a - r a h v a - m i s •.taüllebk.Eeslis -mingit -rah- •niitmeid küsimuskauU oü^üheüdu: • -::
luulel isiTeemäsid. Tähelepanu :ärata-- ;vademoki'aatial'ja •satelliilsusl, mida .1^80: a.oliimpiaadi regatt iga •Tal-ii;;'-
varnad on järgmised Toronto Univeikkcriti propageeriti Rootsi Meisaüii- 'las.Teraxamal kujul \-õib sel'puh::!
•sitv Gollege'i ruumides toimuvad,et- ;j^e;y[is; Pooldatakse oküpatsioonivõi-; üles; kerkida okupeeri:ud Ee^d' ki:k
tekanded: : : ' ; ; ; ; : . • Imudega^ksühtlemist eriti; .kultuüriii-;'^^^'^"üse probleem/See võib lekila-
12.,mail, kell;iÖ.30e.l.Ro Metsaülikooli;duhtkond.tla komplikatsioone nii vaba eesdask
käsitleb Eesti rahvaluule omapära-; lekto^d ja'huvigruppide juhid pool- konna juures kui ka kcdumaai,.: Nei-
Iga UUS MEIE ELU" tellija aitab kaa^
sa Sisukamale ajalehele.
sust. Peale lõunat leiab aset kell 2 ^ davad okupeeritud kodumaaga läbi- probleen-iidele tuleb aegsaslimõek
Ilse Lehiste analüüs ivarlvaski luu- käimist ja mõni neist ei häbene luu­le
tus test j a kell 4 avaldab JutaKitc-hing
oma. uurimuse; Eesti näidendi-t^
est paguluses, k -.
13. mail,.kell 10.30 e,l. on osavõtja­tel
võimalus kuulata dr. Felix: Oinast.
Tema konverentsi loengu teemaks
on Oskar.Lutsu näidendid.;
Mitmepäevases konverentsi kavas
leidub 'huvitavat väga erinevatest hu­vialadest
nii nagu seda on poliitiline-ja;
maateadus, (üle 123^ ettekande),
Tähtsaim ja päevakohasem; on 13
niail toimuv Sümpoosion mille tee-
:maks on„Baltic Survival Outside the
ŠaltieRepublics". See üritus kestab
terve päev ja enne lõunat arutletak­se
emakeele säüitamise küsimusi ja
pärastlõunat toimub kultuuri ja rah­vatunde
säilitamise küsimuste arut-
2S WESTMORE DR.
SÜITE 404, REXDALE.
Ont. M9V 3Y7 - Tel. 745-4622
da.:;Läbirääkimistel valietali mõtteid
nende küsimuste üle, eri li okupeeri­tud
kodumaa külastamise negatiiv­sete;
külgede köh ta. Tuleb pidada sjl- .
mas^ et Moskva kasutab oma olüm-.
piapropagandat ka psiihholoogiliseks
sõjaks "pagulaskondade vabadusvõit-lusliku
tegevuse vastu.;
Koosolekul käsitati lühidah veel
EKN valimkste edukat;läbiviimist ja
mõningaid teisi, jooksvaid rahvuspo-hitilisi
küsimusik ;
surma
• Itaalia terroristid, kes küü(?*ta.sid
endise peaministri Aldo Moro, mille
juures sai surma 4 tema ihukaitsjat,
oiik veel terroristide vangistuses ja
terroristid teatasid, et nad on A. .Mo­ro
mõistnud surma; •;
: .&
: ü-