Meie Elu = Our life, April 21, 1978

              REEDEL, 21. — FRIDÄY,'APRIL 2! eie Elu" mr. 16 (1471)
Suurtes Võlgades Kanada jkeskva- suurendatud arvul laeriubonde raha
litsus esitas oma 52,15 miljardi dol- hankimiseks sise- ja välisturul, saa
lari suuruse eelarve lootes valimis- see tervendavait mõjuda ka Kanada
kastide Juures sellest uut poliltiUstvääringu^^ katei
lõikust saavutada. Lootes maksudest gooriliselt rahakurssi fikseerimast
tuhisid 40,65 miljardit dollarit, suu- silmnähtavalt ekspordi huvides. K^^
reneb kumuleeruv puudu|ääk 11,5 lisada kursilangus kodaniku maksu^
miljardi dollari võrra 78,5 miljardi-, koormale, süs on selge> et omakasu­le
dollarile. See |on tegelik viimase tuseks jääb väga vähe järele ja rah-kümne
äašta liberaalide valitsuse pä- vas peab püksirihma pingutama
rand Kanada rahvale, niis jääb kuni. Chretieni poolt soovitatud kulutuste
mitama ka valimiskastide juures, süui^ndainise asemel.
Selle võlakoormlise tagapõhjal on Kuid ka esitatud eelarvelised va- j
esitatud eelarve parim, mis valitsus hendid maksavad valitsusele 800 mil-esitäda
sai. Kuid selle eelarve öiui- jonit dollarit; 1,1 miljardit doUarit
se kestvusega hüved maksumaksjale müügimaksüde näol ja 50 miljonit
on liiga lühiajalised, et majanduslik- dollarit mirimusteks, Sellest puudu-ku
ellu suuremat mõju avaldada. Nii jäägist tdseltpoolt tuleb maha võtta
et kulu majanduslikule elustumisele valitsuse kulutuste kokkutõmbami-kuusid,
vaid endiselt aastaid ja ka^^
seda siis, kui valitsjusemaksu- ja ma- sese tulumaksu, normid on jäänud
janduspöliitika radikaalselt muutub, muutmata jä selle asemel mindi pro-
Tuleb amult imestada valitsuse jul- vintsidevahelise kokkuleppe korras
gust valijaskonna püüdmisel nii ainult müügimaksüde vähendamise-odavate
vahenditega.
Olulisim neist hüVedest on pro- On päris selge, et uue eelarvega ei
vintside müügimaksüde vähendami- promoveeritä majandust, ei peatata
ne kokkuleppel provintsidega 3 prot dollari langust, ei peatata inflatsioo-sendi
võrra. See on tehtud ainult ni ega vähendata tööpuudust. Selle-kuueks
kuulas, millisel vaheajal ön ga promoveeritakse ainult liberaali-üldvalimisi
oodata. Tegelikult oleks de võinialusi valimiskastide Juures
majanduslik olukord nõudnud nende üheks valimiste ettevalmistuseks oir
maksude permanentset vähenda- valitsuse seadluse eehiõit parlamen-mist,
et luua tarbijais ostutahet Ja dile keelustada ähvardav postistreik
majanduses usaldust uuteks inves- parlamendi vaheajaks, et vajalfkiid
teerimisteks. kommunikastioomd valimisteks ^e^
Kanada tarbija on viimastel aasta- su ei Jääks. Kuna ka opbšitsiooniera-tel
olnud targem, kui kõik targad konnad ei taha valimistel takistuseks
pead valitsuses: ta säästis läinud olla on loota, et selle eelnõu läiDimi-aaštal
11 protsenti oma sisšetule- nek on kiire,
kuist 14,9 miljardi dollari ulatuses.
Oma eelarvekõnes ütles finantsmi- ^««^ valimiste tähtpäevaks on
nister Chretien: ,Need, kellel On ra- avalikuks saanud 12. juuni võimali-ha,
kulutagu seda". Vbib ainult loo- ku nädalapäevase edasilükkumisega,
ta, et Kanada rahvas püsib edasi siis ön parlamendi laialiminek kõige
oma säästutarkuse juures, sest ras- lähema aja küsimus. Sntpeale asu-ked
ajad ei ole kaugeltki möödas, vad parteid va^
Otse vastupidi, rahvas võiks soovi- valija ülesandeks jääb olukordi kõi.
tada valitsusele mõistus pähe võtta tõsisemalt hinnata, et hääled lä-ja
rahvalt eeskuju võtta. heksid vastu lootustele paremaks tü-
Eelarve esitamise aegu seisis agä ^«^ikuks aga mitte senise pankroti-
Känadä dollar omä 45 aasta madal- olukorra jätkamiseks, kus oleme
seisus 87.38 senti USA dollari vastu, praegu.
Kui nüüd valitsus peab välja laskma - V.
lllllillllllllillillllllllllilllllllllliillllllllillH^^
: LUGEJA KIRJUTAB
lä&nu \diaduse korral kasutage
•TOROMTO^ EESTI
madalaid laenuintressimäärasid.
» • t . 0 0 • 0 0 0 0 0 6 « 0 0 » 0 » 0
AKTUAALSEL TEEMAL
arvesiätakse veerandaasta viisi
• o i i o o J O K O i o e o ö i O oo
laenud on lahtised
Peisiiiiaaliaepud un laenuvcftja surma:ja j
puhui kindiusiatüd IIÖ.OOO.OÖ iiläiuses.
ava • töövõimetuse
Olles Torontos pidanud viimasel, saavat aru niiks ta; peab sodima kui
aastakümnel terve rea avalikke loen-lN :Liit pakub abistamispakti. VÕi
guid, olen veelgi naiivselt lootuses
et see teeb vahet> kas loengu käsiki­ri
on kättesaadav VÕI mitte kriitikui­le.
Torontos on ~ vist nagu mujalgi
— rühmitus kriitikuid, kes põhili­selt
võtavad seisukohad Juba enne
ettekandeid ja seetõttu ei pea tarvi­likuks
kirjaliku materjaliga tiitvu,-
rnist. TaoJise kriitika juures valitseb
Kanada elab Juba uute liidmarlaniendi vahmiste kampaanias. P . E .
Tmdeau liberaalide Valitsuse majanducmlnister lean Chretien esitas uue
riigieelarve, mille tähtsamaks punktiks ell müügimaksu vähendamine.
Kogu möödunud nädal läks eelarve kriiti]':a tähe all. Opositsioon leidis, et
uues eelarves ei ole abinõusid töö-iiiiidusc vastu vpitlemišeks ja Kanada
dollari väärtuse langemise pidurdamiseks, Tcodi ette, et see eelarve on]
ainult valimiste eelarve ja: pikas perspektiivis suurendab ja süvendab veel­gi
ma j anduslisi raskusi.
Eelarveline puudujääk; suureneb pensioni ilma, ct nad ühtegi pik^va
koguni U ;5 mil j ardi võrra. Riigi eel- Kä-nädas oleks töötanud. Nüüd lähe-arves
on . sissetulekuid arvestatud vad nad oma kodumaadele tagasi ja
140.65 miljardi. Kuid väljaminekud elavad seal' priskelt oma Kanadas;
ulatavad 152,15/ miljardile.. Kanada. „turis:tinci'^ veedetud aja eest saadud
dollari . väärtus, langeb: alatasa ja pensionist. Kuna on raske kontrolli- .
meie dollar niaksis ainult vähe üle da, et sellised • pensionärid on sur-
87 USA cendi.! Dollari - väärtuse lan-; nud, siis on tulnud ette juhtumeid,
gemisega tuleb tohutu suurtelt liidu-valitsuse,
provintsivalitsuste ja lin­navalitsuste
võlgadelt maksta kõr­geid
võlaprot^ente^ yälisvaluütas.
kus:Dära<;t nende surma veel võetak­se
Kanada pensioni nende arvel väl­ja-:'•:':•.•;
•••:••
. K u i d liberaalide valitsus eesotsas
Liiduvalitsuse võlgadelt tuleb odava P.F.Trudeauga oskab ennast loba '
niivõrd vastuvõetavaks, et gallupi ja-• :
reie liberaalide- A^autsuse populaar-
Laidoneri siirad arvamised veel 1939
—1940. a, talvel, et sügisel talitati
õieti, ning et Eesti—N. Liidu vahe­korrad
on korras: . : v : c l o l l ä r i t t e iga päev üks mil^
Nii siis:võib veerandsajandil kätteVj maksta valisvolglastele rohkem. '
saadava-materjali alusel ümberhin-i Parlamendis toimusid möödunud sus
,Mm avaldab meelsasti
oma lugejate m9tteavaläusi'~'ka
neid mis ei \^i%tu ayalehe seisukoh­tadega.
PaluTne kirjutada kokku-võtlikult
ja libada oma nimi ja
mdress. Toimetus lätahmdcile õi­guse
lugejate kirji\ redigeerida ja
lühendada nhig mittesohivuse
korral jätta avaldamata.
nata okupeerimise küsimusi, samuti
alistumise põhjuseid. See aga ei
muuda vägivaldset 'annekteerimist,
mitte just:eriti kaval võte — šeatäk-' 1-940.:a.: suvel. Okupeerimine ja an-.
se lektori suhu sõnu, mida ta ei ütel- nekteerimine. pole mõisteliselt ^ ega
nud- mng siis arvustatakse teravalt faktiliselt' samad. Kuid: terve. küsi-ülessealut.
Tagajärjeks on see, et'tü.nuis on seatav laiemasse^ perspektii-handed
kes •Icengmi ei käi saavad|vi. Esmalt, ^eestlaste oskused ^tegut-ubtuslikult:
vale arusaama nii loen j semi seks: rahvusvahelisel areenil ja
guist ;kui jektoreist.: Minu viimase-jciiti suurriikidega: õiendamiseks on
ettekandekäsikirjast-ärakiri^saiüie olnud -ajalises mõistes äärrniselt pii-antud.
nii •.„Meie ;:Elu" toimetusele, :mud. On taunitav, kui me ajaloost
kui; ka Eesti Arhiivile ,kus igaüks- ei- õpi.. Teiseks, me^ v^^ endiselt
nädalal selle tõttu ägedad yaidlused
kogi: ajg tõuseb ja oppsiisiooni
oma laneeb.. Dollari väärtus
laarsuse lõusu võrra.'s.üid samal
võib sellega ise tutvuda ja isiklikke esitada ..traditsiobnilisi; seisukohti; ostjaile on, . et üksimüügi müügi^
Järeldusi teha. / Siiski oleks . kohane Kuid kui nad ei ole kooskõlas: jär- >naksu vähendati. Seda tehti vastava-
^. jest enamalt kättesaadava, materja- te tehingutega koos provintsidesa ja
laiT^jbr
ja.-konservatiivide juht Joe Clark ja ; löölatööliste . arv ja inflatsiöoniin-konservatiivide
. majanduskriitik S.j deks tõuseb,, kuid selle põhjusiajai-"
Stevens esitasid teravaid rünnakuid j je:avaldab rahvas-veel usaldust. Vii-majandusminisler
. J.. ,:.Chrelien^ile mane gallup näitas liberaalide popu-uue
.'eelarve puhul. Nää leidsid: et
uues eelarves ei leidu mitte kui mi-'
dagi selleks, et mürjetseda Kanadas
praegu tööta olevale ühele miljonile
ja-45 tuhandele tööd ja leiba. Ei lei­du
ka midagi selleks, et Kanada dol­lari
väärtust-tõsta. •,
Uue eelarve ainukene soodustus
- Vastuseks ETÜ sekretärile sotsio­loogia,
teaduse doktorile^ Tõnu Par-mingule
(AlE. nr. 6, 1978.) Liivimaä
•riimikrooiiika ajaloolise interpretat-'
siooni osas.
" .Eesti vanema 'ajaloo tõlgitsemises
• eksisteerib kaks :koülkonda; Vanem
ja väsa siiras koolkond: C. H. Perlz,
T; Hodgi,n: R. Pauli;i A. J. Sjögren,
z . I . H . v. Schni^/lcr: J. Thunraan, A. C:
. Lehrberg, F.' \>.Adelung, j.t.,; valda­valt
akadeemikud ja uiikoolide rek­torid,
Tartu - ülik.: ajaloo prof: F . : K .
Kruse, ;Birger Nernian, A. Äyräpää,
:akad. Ella Kivikoski, akad. -V' G.
Childe,:j.t. tõlgitsesid Tacituse aes-tü'sid,
seega ka: nende järglasi^ hili­sema
nimega. Esti,. Aisti, Sambi, Sa-
• rrien: kui eesli sugu rahvast. Nende
vallutamist, kristianiseerimist ja
-maha tapmist käsitlebki Liivimaa
riimikroonika..Need seisukohad leid-
, .;Sid publitseerimist „Eesti rahva aja­loos"
(K.-Ü: Loodus) dr. J. Vasara,
H. Sepa; • 0 ; Liivi, R. Kleisi, J^: Libe
j,t.: sulest. -Vaid marksistUkult hää­lestatud
H. Kruusi,. P. Tarveli „Eesti
ajalugu" (E.^ Kir j . Selts) oli Eesti
ajaloo vanima. perioodi osas resep
veeritud. Eestlaste muistsed lepin­gud
ja suhted olid oluline osa prof.
J. Uluotsa. „Eestimaa õiiguse ajaloo
seminaris". Alläliirjutanul,' kui prof.
'Uluotsa :õpilasel pole seega yaja mi­dagi
leiutada, küll :aga kaitsta Eesti
: ajaloohst seisundit. Lätr ja Leedu
natsionalisthküd teadlased asusid
ulatuslikumalt alles käesoleval sa­jandil
Samläi^di jal Kuramaad aja-ioöUselt
vallutama. Isegi ühitatakse
näidata, et merevaigu kaubandus ol-
: la olnud muistsete lätiäste/leedulas­te
„äri" (Spekke), soetatakse lätlas­tele
arheolõo^lise, leide (Gimbutas)
\ Liivi- ja Kuramaale, kus nad muiste
vastavalt Skanidinaavia saagadele ja
Liivimaa Hehrikule olid vaid orjäde-na.
Ajalugu pole mitte propagandis-
: tide artiklid (näit. AAAS'is, kus Liivi
kuningat ; Kaupot, esitatakse mitte­teadlikele
lätlasena), vaid asub kroo­nikais.'
: : ' , : - 1 . " • • : . _ • , : • . / . . -'
Kui Liivimaa riimikropnika tõlki­mine
kerkis päeval^orda> 'siis df. Parr
ming kui ETÜ sekretär:(kiri 14. 2.
1975) pöördus allakirjutanu poole
palvega interpreteerida kroonikas
esinevaid nimesid ji nende transUte^
: („Meie Elu" nr. 14) Mul ei olnud
oma lühiülevaates A. H : Tammsaare
^elust ja loomingust„Eesti, Kodus" 1.
veebr, kasutada E.-Sikemäe (kpm.
parteiliige 19.45. .a.) „Kirjad Varga­mäelt",,
ilm. 1977. a., kust Mulk-jär-vakas,
on hankinud; oma ulcitusliku
lugejakirja andmestiku. .Lugesin
^„Kirjad Vargamäelt" küli hiljem,
suhtudes sellesse teatava reservatsi­ooniga.
Mõni päev enne: oma ette­kannet
kuulsin jutuajamise korras
Ühelt akadeemilise haridusega suure-jaanlaselt,.-
kelle sõnades mul: ei vU
und .põhjust kahelda, ;et Suure-Jaa-nis
leidus .Vabariigi ajal Tammsaare
nimeline koht, kust Ä; H. Tammsaa­re
sugupuu juured hargnevad. Sa-,
manimelisi kohti esines muidugi nii
Eestis kui esineb mujal .maailmas.
pKahtlemata; jääb: tõeks, et A. H,
Tammsaare on sündinud Järvamaal,
Albu vallas', :Põhja Tammsaare ta­lus.
Seeiza on ta nii Sünni kui kasvu-pinna
poolest järvakas, kes oma ko-dupaikkonna.
nii / ületamatult on
jäädvustanud oma suurteoses „Tõde
ja õigus". : • . : >• : :.
S. Ekbaüm
EESTI SIHTKAPITAL KANADAS
• : MEIE ÜHISKONNA '::
. TEENISTÜSES;^^^^^^^^^^
;. •: :EESTrMÄJA r^^^^^^
958 Broadview Ave.
Toronto. Ont. M4K 2M
Teeme uusi ja parandame vanu, sa­muti
suvilate katuseid.
Helistada tel. 699-5295
ratsiponi. Andsin üksikasjalised and­med,
koos referentsidega allikaile,
kõikide nimede kohta ja juhtisin tä­helepanu
ohule, mis on seoses Sam-landi
ja Kuramaa nimiedega läti-Iee-du
ajaloo propagandistide omamoo­di,
ajaloo abil maadevallutamise po­liitika
tpttu. Tõlge aga näitab valda­valt
läti referentse, seega eestipool­sed
viited dokuinentidele ja andmed
pandi kalevi all. Teiste sõnadega„sõ-jas"
aestiide:eluõiguse eest kui oesti-sugü
rahvas, meie kapituleerusime:
Mife? Isegi okup. Eestis Lennart
Meri omas •„Hõbevalges": soendab
aestii tunnistada eestlasteks ja Py-thease
Saaremaa avastajaks!- Dr.
Parming, meie ei täida oma kohust,
kui me ei kaitse Bestit Ja JEesti lõu­napoolsete
hõimude aestiide, kura-laste
j.t: ajaloolist eluõigust.
: : Edgar V. Saks;^
vastata m.õnele A. Nõmmiku ülestä­hendusele
„Meie Elus" nr: i l (17.
•märtsil).:, v;-:;:
- .Esmalt, minu järelduseks ei olnud
mitte: et Eesti. Vabariigi. JLihtkpnd
oli .^ebakompetentne" vaid, et ta oli
Teise Maailmasõja keerises ebajul-gem
kui eelnevas sõjas.:Eesti Vaba­riik,
loodi põhiliseh noorte meeste
poolt.; Iseseisvumised ja revolü.tsioo-!
nid ongi tavaliselt noorte julgus-meelsuse
.tagajärjeks.: Kuid Teiseks
Maailmasõjaks oli EV juhtkond.kül­laltki
mõõdukalt vananenud jamit-te
eriti julge otsustes ega: tegudes.
Muide pok: see ka minu poolt uudis-loomuliseks
• tõlgenduseks. Taolise
hinnangu tegid soomlased juba. kaas­aegsetena
sündmuste keerises, - mida
on rõhutanud ka EV diplomaat Alek­sander
Varma oma kirjutistes.
:' Mina sugugi ei tea, kas tagajärjed
•oleks::plnud nii või teisiti' kui EV
iiihtkond oleks tegutsenud .4eisiti,
näiteks: kelleppolse neutraalsuse va-iikü'
suhtes. Selle tõttuel esitanud
ma ka loengus seisukohta,- et otsus:
oleks pidanud olema; see- või teistsu-
'lu.nc. Või et kas oleks pidanud ole­ma
vastuhakk või ' mitte, Alillega
loeng:.tegeles' olj: põhilisell see,::ct
kuidas EV' juhtkond Euroopa • olu­kordi
tõlgendas.ja • miks tehti .need
otsused mida tehti;
Kahju.ks::on pagulaste tõlgendused
tolleaegsetest:'sündmustest; :jäänud
selle anclmestiku taustale mis; teada
pii kuni 1950. aastakümne alguseni.
Kuid vahepeal , on kättesaa.ckvaks
tehtud mitme, riigiv \'älismini.sleeriu-mi
dokumendid- ja lisaks on avalda­nud
kirjutisi; terve rida EV; dijjlo-maate
ja teisi juhtkonda:kuuluvaid
isikliid.. Nende, materjalide- alusel
peab uurija paratamatult jõudma
veidi teistsugustele, järeldustele, kui
oli võimalik veerand sajandit tagasi:
-Nii näiteks võidakse edasi .raiuda
seisukohta, et EV oH Teise Maail ma-sõja
eel täitsa neutraalne riik. ;Jah, '<^'t'v.a
seda ta oligi vähemalt formaalselt.
Kuid mitmed teod ja lubadused -aas
taik 1938-^1939 :el saa jätta muud
muljet, kui see et EV juhtkond oli
valinud poole Saksamaa kasuks või-rhahküs
Saksamaa—N. Liidu kokku­põrkes.
Teame üsaks praegu, et Ber­liinis
peeti EV-i eriti Saksa sõbrali­kuks.
Teame, et Suur-Britannia pidi
arupärima mitmel korral, et kas EV
pnvaHnud poole. Teame et Poolas
peeti EV-i Saksa: sõbralikuks: Ka
Itaalia dokumendid vihjavad sellele.
Me kõik teame selgelt, mis jmplikat:
sioonid on taolisel maailma avalik­kusele
ja õpetlastele kättesaadaval
andmestikul. Kuid süski peame Ees:
ti mineviku uurimisel selle .andmes­tikuga,
toime tulema, r V
Lisaks, pole keegi vaielnud, • et
Eesti piiril polnud suurearvuliselt N.
Ludu sõdureid, kahiireid . jä : tahke
1939. a: suvel. Kuid samaaegselt pole
sugugi selge, et juhtkond "alistus N;
Liidu nõudmistele ainult surve taga­järjel.
Meenutagem EV yälisministri
rõhutamist, et Molptovr-Ribbentropi
kokkuleppe tagab. EV Julgeoleku.
Või näiteks isegi' nii sõjaväelaste kui
ka Pätsi veendumist, et kui tüli tu­leb
sns: Saksa ei jäta Eestit,: hät^a•
Või: et kui Sõda puhkeb siis Saksa
võidab selle. Või Pätsi arvarriine va­litsuse
koosolekul kus otsustati
„abistamise pakt" vastu võtta, ,et
eestlased ei sõdiks/kui valitsus ot­iga,
siis ainult diskredit.eerime en­deid:
Kummaliselt olemegi olukor­ras,
kus peamiseks eesti ajaloo va­hendajaks
maailmale .—:eriti-uuema
ajaloo alal — pole mitte Vaba Maa­ilma
eestlaskond vaid Balti Saksla­sist
õpetlased ja Nõukogude Lüt. Vii­mase
prodüktsiPon nii vene keelse
kui ka iiiglise keelse materjalide alal
ön küllaltki ulatuslik j a Lääne: tea­duslikele
.raamatukogudele tasuta
saadetav. Vastus pole mitte oma pro-pagandaliste
teoste tootmine vaid
täpne :;ning kõrgekvaliteetiline õpe-tuslik
kirjastamine: Eesti,•pagulas­konnas
ja eriti selle juhtkonnas. va­litsev
sopv, seada ka liieie õpetlus
^ g e s s e : rahvuslikku - raamistikku
^ideoloogiliselt ei ole õnneks korda
:läinud.: Õpetlus ja kultuur on eest­laste,
välisvõitlusele kasulikud ainult
siis kui nende tootmine ja loomine
ei toimu poliitilistel kaalutlustel ega
poliitiliste eesmärkidega, yastasvõi-maluse
tulemuseks oii olukord, kus
pagulaste taotlused aadresseerida
\-õ,õrkeeltes maailma avalikkust- ja
.õpetlust on vähem : usutavad' ehk
enam :diskrediteeritavad kui- top-dang,.
mis tuleb N. Liidust. ; .•
.Kokkuvõttes olen ma nõus revidee­rima
oma hinnanguid Eesti Vabarii­gi
saatusest: Teise jMaailmasõja kee­rises
ja EV juhtkonna mõtisklusist
selle tõlgendamisel ja tegudest va­hendamisel,
kui -hr. Nõmmik suvat­seb
niulle selgeks teha,: et Saksa Kok
manda Riigi, Suur Britannia, Itaalia,
Ühendriikide ia teiste::riikide kaas­aegsed'dokumendici,
lisaks EV valit­suse
prtookollid ja muud dokumen­did,
ning. terve rea EVdiplonaaatide
ja ; riigimeeste kirjutised faktiliselt
valed ehk võltsitud on. Muidu pean
siiski jääma Torontos avaldatud hin-na:
ngu.; juurde, • ning. soovitan„Meie
Elu" lugejaile kes' asjast tõesti hu-vitalud
on, .tutvuda Eesti Arhiivis
cirjaga samal teemal.
.Tõnu Parming..
Gollege Park, Maryland
ainult piiratud ajaks. Et rahva mee­leolu
enne. valimisi tõsta.: Sellel on
ajal tõusis:!
vastata. E
ü nende arv, kes ei-oska :
kritiseerita . valitsust,:
kuid kritiseeritakse selle asemel opp- ^
silsiooni. Sel pfihul kirjuialakse, et
see mees, kes enne separatistide j.a
Rene I.evcsque. võimuletuiekiit Que-'
•becis ütles, et separatism on surnud,
polnu4 . mitte; J. ;Glark: vai^d: P, E.
Trudeau. See ei olnud mitte J. Clark,
kelle valitsuse, ajal tööpuudus tõu­sis
üle 1.: miljoni. Kuid liberaalid
korraldavad ühe kpnverentsi einilis-aga
majandusele suur negatiivne mÕ- tele toimetajaile, teise.mitmekuUuu-äravõtmme
©ii karlstMS?
N. Liit on hädas sealsete.vabadus-võitlejatega
ja isikutega, kes ühel
või teisel põhjusel on saanud loa.vä­lismaale
sõiduks ja seal on hakanud
kritiseerima -N. Liidus valitsevat
korda. Karistuseks mitmele vabadüs-
\ õitle j ale, kes on saanud populaar­seks
iibel või teisel teel, pn määra­tud
" nõukogude kodakondsuse ära­võtmine
j a maalt väljasaatmine.- Se­da
tehakse põhimõttel, et' pärmi ei
ole iiea jätta taigna sisse, vaid eemal­dada,
kui ei taheta et kogu tegu lä­heb
hapuks. On pandud tähele,; et va­badusvõitlejad
leiavad enestele mõt­tekaaslasi
kaasvangide seas: mis on
ohtlik. Samuti on ohthk teha neile
kiire lõpp,-kuna see võib esile kut­suda
nü N. Liidus kui ka vabas maa­il
msis N; Liidu vastaseid demon­stratsioone.
;-
: Saniä lugu on isikutega, kes on
saanud loa väljasõiduks N. Ludust
ju, sest eelarveline puudujääk saa­mata
maksude arvel tõuseb ülemil-jardi
dollari. Majandusminister
pöördus rahva poole ja spovltas ka­sutada
olukorda ja asuda sisseostu-;
de tegemisele. Viimasel ajal on rah­vas
säästnud raha pankadesseja loo­detakse,
et müügimaksu vähendami­ne
elustaks .majandust.;,Suured kau­balaod
tühjeneks' ja sellega, suure­neks
tootmine ja hõudmine, uute
kaupade järele. • :
Kriitikud ütlevad jälle, et,raha ko-'
gub pankadesse selle tõttu, ethimia
jä kasumikontrolliga ei tasu enam
toota. Üürikontrolliga on üürimaja­de
ehitamine pandud seisma,; sest
.neid ei tasu enam ehitada, kuna nen­de
üürimine ei anna kasuy Vaid: kah-!
ju. Hoopis .kummaliseks peeti .:J.
:Chrelieni soodustuste tegemist Õliet;
tevõtetele., Nagu hiljuti väideti on
enamik õliettevõtete: aktsiaid- välis­maalaste
käes. Isegi. N : Liit ostab
üles paljude selle:mandri õlifirmade
aktsiaid. Praegune valitsus on õlihni-da,'
tõstnud ea ,17 cendiU nüüd juba
kütteõli gallonilt, ca;60-le eendile: Ja
hinnatõusu peatamine ei ole silma-:
piiril: Kasud-meist soodustustest iä-hevad
vähsmaalasile ja isegi: N. Lii­dule.:
Ometi on.:Kanada maa: kus lei­dub
oli oniaks tarveks.:K,üll valitsiis
tailtab nii, et kel on, sellele antäkse
juurde ja;kel on vähe sellelt võetak­se'veel
seegtpisku. .
'Eriti teravalt ründas uut eelarv
konserva,tiivide majanduskriitik
Stevens. Ta ütles, et ettevõetud sam­mud;
ei; ole küllaldased.-Ta kritisee­ris:
majaiidusministri L, :Ghretieni
seisukohti,, et Kanadas lihtsalt ei ole
kõigile tööd: Kui4 liberaalide valit­sus
toob kogu aeg immigrante igast
i Imakaarest sisse. S. Stevens j üht is
tähelepanu, et Kanada majandusli­kud
raskused Pn. tekkinud osahselt
sellest, et hiduvalitsuse. ametnike
arv Pn liberaalide poolt .aetud tohu­tu
^iuureks ja palgad liiga kõrgeks..
Peaministri enda kantselei on tohu-tu
suiir. Kui P. E. Trudeau I-SLUS
ametisse .-siis: PH ametnike ; arv
200.0Ö0-de pnrides. Nüüd on sama
arv 500.000-de ümber. S, Stevens
ütles parlamendis veel, et nende ma­janduslikkude
raskuste ajal ja riigi
võlgade suurenemise ajal on kogu
aeg välisabisid.suurendatud.: Kanada
aitab:ehitada vabrikuid Kuubal, Poo­lamaal,
ja jagab välisabi rikkale Pär-siale
ja. komiTiünistlikkule terroristi­de
toetajale. Alzheeriale.
Kanada on muutunud üheks heide-käelisemaks
abistajaks maaks maa­ilmas.
Liberaalide vahtSus toob kõi­gilt
kontinentidelt uusi inimesi sisse.
Need toPvad Kanadasse ka omad va­nad
ja tööjõuetud vanemad jasügu-lased,
kes hakkavad saama kohe sot­siaalabi.
Pärast 3-e aasta möödumist
nad on kodanikud ja saavad Kanada
'et
S:
rilisuse pinnal jne. kus tehakse ilu­sat
propagandat. Orrieti ollakse arva­misel,
et Kanada vajab uusi mehi
riigitüürile, et tekkinud raskusi kao­tada.
-:: (- ••
\^•:••:••••lv:.:• .•••: -:- ••AJK:::
I t • • I
v a g e s id
Välisminister Don Jamieson mär
kis, et Kahadalt nõutakse rahu\alvu-reiks
lisavägesid Liibanoni ja tõenäo­liselt
saadetakse sinna veel uusi ük--
susi? praegu ^on Li^ibanonis ainult
mõnikümmend kanadlast. ;Kanadal
oh vägesid-Küprosel ja Egiptuse ja
Iisraeli pnril. D.; Jamieson avaldas
rahuldust, et. geriljad peksti Iisraeli
vägede poolt piirist eemale..
• KämbPdzha valitsus süüdistab, ei
25^000 vietnamlast! riindasid riigi ida-püril,
ja jünnak löödi tagasi. V'ietha-mil
on Kambodzha. piiril 100.000
meest. ^ . " > .;
,,FIoward Kohn , Assoc/': levitab
kuuldusi, nagu oleks CIA kaotanud;
Himalaja mägedes aatontgeneraato-.
ri, kus leidub plutooniumi 238, mis
jääb ohtlikuks|"300-ks aastaks. , - .
: Kirjutatakse., et aatomgeneraator,
mida kutsuti SNAFiks ja kaalus 200
kilogrammi ning -oH CIA Oma, taks :
Himalaja mägedes kaduma 1965.- a.
See generaator töötas kõrge antenni­ga
7,600 meetrit kõrge Nanada' Devi
mäel, et spioneerida hiinlaste aatom­pommi
katseid Sinkihgangi provint­sis,
India piilri ääres. Kuid halb ilm
süridis' M. niehelist ameeriklastest
mägironijate gruppi; mjs töötas CIA
ülesandel, generaatori maha jätma.
Generaator oli maetud allalangeva
lume alla, kui meeskond 1966. a. :ta-gasi
pöördus. Generaatori kest hak­kab
lekkima 20—30 aasta jooksul
ning plutoonium -võib mürgitada
Gangese jõe vee.
M. RostrPppvich'ilt ja tema naiselt.
Nemad on alates 1974. a. süstemaati­liselt
teinud asju, mis, on kahjusta­nud
N.. Liitu: Kommunistliku partei
häälekandja kirjutas sellest pikalt
ja tutvunedes: eluga vabas maailmas
on hakanud kritiseerima korda N.-
Liidus. Nad. on halvad' N. Liidu koda- kui raskeimast karistusest, mis sõna
nikud. • : [kuulmatut nõukogude kodanikku
Sellelpõhjusel võeti hiljuti ära N.. võib tabada.^^ ^^^^:: :;.
sustab nntte-alistudä, kuna rahvas ei 1 Liidu kodakondsus tshellokunstnik " ; At.
u a t a j a
On kuuldusi;, et USA ülemjuhataja
Euroopas kindral A'ieksander Haig
lahkub oma kohalt, üheks põhjuseks
oh neutroonpommi valmistamise
keelustamine, teiseks on ta eelmise
presidendi poolt määratud mees,. L
Carter soovib sinna oma sõpra.
ei eerita
Moskvast kuuldub, 'et üheks SALT,
strateegiliste' relvade kokkuleppe
sõlmi,mise viivitamise põhjuseks bn,
et Moskvas ei usaldata J. Carterit ja
kardetakse, et Kongress ei kinnita
SALT lepet, sest Panama leppe kin­nitamisega
on raskusi.