Meie Elu = Our life, April 21, 1978

              . REEDEL, 21, APWLLJL vmBmÄPRIL.^I
J v KJmbergJCofkas
Dävid pii viie aastane ja oleks'pi­danud
olema väake rõõmus poiss,
aga oli hoopis vastupidi, Kaiia aega
oli ta kurb ja koolis oli ta niikralt
omaette, sest isa, keda ta väga ar­mastas,
oli kodust ara. Ta ei.teadnud
temast. enam midagi, koolis lapsed.
ütlesid:. ,:,David, sul ei olegi enam
isa". Mida pidi' ta mõtlema või usku­ma?-'.^
•••
Vahest aitab veel mindki koolitöös,
teeb mulle emakeeles etteütlusi ning
korraldab isa arvepidamist. Kui mõ­nel
meist mure südamel, siis on ema
•esimene lohutaja ja abistaja. Tema
oskab seda nii hästi, et ainult talle
oma südant puistan. Pealegi ei kur­da
ta kunagi väsimust, nägu töölttu-
•Rõõmus kevadisestsiniselgesttae- iga, ilmakaare poole, tõmbab lauda-vast,
sädelevast päikesest, värskest dc^lt linad niaha, kritseldab pliiatsiga
ohust ja linnulaulust, 1 sammusin sel mu kDolivihikuid ja jonnib kõige sel-hommikul
tööle. Oli varane aeg ning le tegevuse juures. Kiili:on emal ta-otsustasin
enne täiskiilutud; trammi ga tegemist! Emal ön alati käed tööd
astumist veidi pargis jalutada. Pöör- täis. Kogu majapidamine . ja meie
dusin põiktänavasse, kust kajas ui- eest hoöHtsemine lasub tema õlul.
jas vile ja rõõmus „tere hommikust";:
Meie lehepoiss. „Kas aitan sul käru
vedada?" alustasin vestlust.
" „Ei siin ole midagi lükata ega ve­dada,
see^ jookseb iseenesest", oli
:poisi vastus.,
„Äga lehed iseenesest iikse taha' ei
lähe, sa pead ikka veidi aitama.
.. „Noh,,pean ju ometi .midagi nende
juures ka tegema, et oma palga ara
teenin." ' ' • '
,„Kui suur su palk ehk tasu,näda­las
on?" pärisin.
Poiss tegi • ka\'ala riäo ja sõnas:
„Siin maal pole kombeks avalikult
rääkida palju ieegl teenib, kuid ole­me
mõlemad eestlased ja'tunnen teid
ammu. Oma teenistusega olen prae­gu
rahul, teenin nädalas umbes kuus,
seitse dollarit, kui kõik tellijad kor­ralikult
maksavad. Kui aga tellijaid
juurde saan, teenin rohkem. .Läinud
nädalal ^ain uue tellimise siJa maj-
Poiss võttis kärust lehe, keeras
Icokku ja viskas osavalt ukse taha.
Sammusime, koos edasi. Jutukas le-hepöiss
seletas mulle oma kaubatar-vitajaist
— lehetellijaist. v
,,Nn et oled oma äriga rahul?"
,,01eh-- ja peaasi, mina ei tarvitse
oma taskuraha isalt nuruda, kuigi ta
seda mulle ei keelaks. Ta teenib puu­sepana
head. raha ja õde • teenib ka
ühes kindlustusseltsis."- .
, „Mida teevad su teised perekonna-
Uikmed?" olin uudishimulik. „Noh,
väike vend alles kaheaastane, see ei
tee muud kui loobib pma mänguasju
Emakene, armsake,
oled armas minule,
alati sa abi andsid,
oma käte peal rnind kandsid.
Kurvastasin sind ma kä
mitme pahandusega.
Ärina andeks minule,
minu armas emake.
Armas Jumal, hoia sa,
minu ema armuga,
kaunista ta eluteed,
kuivata ta-silmaveed.
,;• „Lasite • Rõõm"
. „Kuulsin sult 'praegu, et te kõik
hästi teenite, kuidas te siis enialc,
kõige tublimale töölisele tasute?"
Poiss seisatas, vaatas niiulle otsa
pilguga, millest, järeldasif,; et ta
mind õieti ei mõistnud. ; i V
„Kes tasub emale?" korcfäs ta mi­nu
sõnu. „Kas teie siis ei tea, et ema'
raha eest ei tööta, ta töötab ja hoo­litseb
meie heaks." ^
.Mulle meeldis poisi terane vastus.
„Sa oled küllalt' vana, et ema tood
hinnata ja- mõistab Tema hoolitsust
ja: head südaiit on võimata tasuda
rahaga, kuid-kuidas püüad sa oma
emakesele headnieelt valmistada?"
Noor, kaaslane m õ t l e s pisut. ,vMa
püüan ema õpetuse järele käia," sõ­nas
ta vaikselt j a lisas: ,,Ema ütleb
alati, et teed mulle suurimat rõõmu,
kui sinust saab kord tubli eesti
mees.":,-
„Mina sooviri, et sa seda enia Õpe­tust
alati meeles peaksid." Mu noo­rel
sõbra! oli veel mõned ajalehed
naabrusesse viia. Mina aga sõitsin
heas meeleolus tööle, sest sel ilusal
kevadhommikul olin kohanud meel­divat
eesti poissi, kes ei unusta oma
ema õpetusi;.
Hella-.Leivat
Mulle on- alati meeldinud olla oma
emale abiks. Kui olin väike, siis võt-siri
tooli ja ronisin sinna peale, et
ema aidata nõusid: pesta. Vahest
kukkus ka mõni asi ijiahä ja see
emale ei meeldinud mitte väga. Aga
emadepäeval on emal puhkepäev, ta
saab voodisse kohvi hommikul, an­name
talle roose ja ühe väikse kin­gi.
Sus lähme kirikusse j ä pühitseme
seda päeva koos kõige tei$te emade^
ga.. Siis variaema ja vanaisa tulevad
meile külla ja sööme perega õhtu-
Toronto E. S, Täienduskool
aitan omd
üll juba enne jõule,; kui isa
tõusis hommikul, et tööle minna, sa­mas
aga kaotas teadvus? ja varises
elutult maha. Ambulants tuli ja viis
isa, suure kiiruga .kodust ja sellest
saadik oi i kogu elu pai j u m u u tu nud:
Ema oli sageh.haiglas, kui ta' sealt
tuli,, siis nuttis. Õhtupalvetes mida
nad ema ja õega koos ütlesid,;palu­sid
tervist isale, aga isa koju jkkaei.
tulnud. David nii väga ootas, igal •õh­tul
ootas, et isa tuleb töölt, kalHstab
teda ja Kalherinet ja tõstab neid
kordamööda ülesse, nii nagu ta tegi
seda alati. Aga ema ütles, et isa olla
haiglas ja tal olla peavalu. Imelik,
kas siis see üle juba ei lähegi? Õde
ei-olnud veel paari aastanegi,.aga ka
tema läks sageli akna juurde oota-maisa
tulekut.
Isegi jõuludeks ei tulnud isa ja
jõululaupäcvai läksid .nad ilma te­mata
onu juurde, kuhu alati tuli jõu­luvana,
kes kõigile kinke tõi; Ka va­naema
Ja vanaisa juurde sõitsid nad
ilma temata. Jõuludeks tahtis David
ilmtingimata isale rõõmu valmista­da
ja kial tädi teda-ärisse vns, ostis
ta neli levkoi õit ning palus ema need
isale. anda. Neli just sellepärast, et.
neid oli neli perekonnas ning isa tea­dis,
et Davidi lemmikvärv oli lilla.
Siis isa kohe teab kelle poolt lilled
on ja tuleb ruttu koju. Aga isa ikka
ei tulnud... Varsti on isal sünni­päev,
vast ta siis tuleb?
„Ema, kas mul ei olegi" enani isa,
lapsed ütlevad nii...?" Ema silitas
õrnaldt Dayiti palet. „Süniiipäeval
läheme teda vaatama, siis ta on juba
tugevam, aga nüüd ära nuta, vaid
valmista isale kingitusi. See oli nagu
uue elü algus ja minekii päevaks oli
Davidil mitu ilusat üllatust'ja kingi­tust
isale.
Siis tuligi isa sünnipäev, nad val­mistasid
minekuks. David ei teadnud
haiglast midagi, aga enne minekut
ema Õpetas. David, kui nüüd isa
juurde läheme, siis leiad teda voor
dist. Isa^ näeb meid, kuuleb ka ja
saab aru, kui me temaga räägime;
aga ta ei ole veel terve, ta ei saa vöö­dist
tõusta ega ei saa ka meiega rää­kida.
Äga sina David räägi temaga,
räägi kõike mida sa oled teinud ja
anna talle üle kingitused." . •
Isa lamaski voodis, aga kui oma
aitas Davidi ja ka õe voodi peale, siis
isa silitas nende mõlemate päid, aga
David märkas kohe, et isa teine käsi
lanias elutult -padjal. Davidil oli
suur rõõm näha oma isa, ta kallistas
teda, rääkis, naeris ja kallistas jällt
ja jälle— riing andis siis isale palju
kingitusi. Kuigi isa ei rääkinud, siis­ki
David ometi mõistis ja tundis, et
isa sai.temast täiesti aru ja tema sa­muti
isast. Ometi, ometi, tema isa oli
elus — tema armas isa oli elus ja al-
Kutsumata
Ics! Nüüd ei seganud teda enam see,
mis: lapsed ütlesid, neil oli vale. :
Davidil oli kahju lahkuda, oma ar­mastava
südamega kurvastas ta, et
isa pidi seal ilma nendeta üksi ole­ma,
Aga ema ütles, et nüüd võivad
nad sagedamini siia haiglasse tulla.
Ühel päeval aga ütles ema, et varsti
ürt Isadepäev ja siis lastakse selleks
nädalalõpuks isa koju. Ta peab veel
küll haiglasse tagasi minema, aga
võibolla'mitte enam kauaks.
Tallinn oli meie Eesti Vabariigi
pealinn ja ta seisab Baltimere kaldal
aastasaduv Ta on näii^iud ja üle ela­nud
mõndagi: vilusid põhjatormc,
raskeid märtsi- ja siigisöid ja.sõjar
cl.
, Aga ta oli ka, minu ema' sünnikohi
ja kodulinn, kus emal pii õnn käia
Eesti-Vabariigi koolis, õppida seal
lugemine ja kirjutaniine selgeks 'ja
muudki head. See õli ema ilusaim
aeg, seda võiks ka nimetada Tallinna
: õitseajaks, minu ema elukevadeks.
. Siis ei tallanud võõrad sõdurid mu
• ema sünnilinna tänavail> ei heidetud
jätteid tänavale ega - rüvetatud par­ke.
See oli meie Eesti Vabariigi aeg:
Siis kaunistati muruväljakuid, par­ke
ja puiesteid, istutati lilli ja val­mistati
lastele mänguplatse. Kevadel
. <)its'esid seal sirelid, tomingad, pär­nad'
ja mitmet seltsi teisi puid, põo-
•[ said ja hlli. Oli.palju kirikuid, riigi-ja
erakoole. Pikal Hermannil lehvis
sini-must-valge Eesti lipp. Tore oli
.emal Viibida supeluskohtades,Käla-
• ranna .ja Kadriorus. Kadriorg oma
puude, puiesteede, põõsaste- ja lille­dega
oli võrratu Uus. Seal asetses
ka meie riigivanema loss, kus elas
president Kontsantin Päts.
Ema käis ka veel teistes supelran­dades
kodumaal olles. Üks oli Tallin-ilas
Stroomi;rand ja teine Tallinnast
vähe kaugemal,; Pürita jõekäärus.
Ilusa, puh ta ja libämisi mineva, süga­va
veega, Nendes paikades võis.kuüP
da meie laululindude kauneid viise
ja kukkuvat k^gu; ' ^
Ema. jalutas ka Tallinnas mägedel.
Need ci olnud mitte nii kõrged ja
selliste nimedega kui Kanadas.
Tallinnas asuvate mägede nimed
olid: Tõnismägi, Lasnamägi, Harju-väravamägi,
Rannaväravamägi, Viru-väravamägi
ja mõned teised. Tlus oli
Tomideväljak jä Snellitiik Baltijaa-ma
esisel muru- ja puiestee palistus­tes,,
kahe valge luigega'tiigis ja. õits­vate
lilledega tiigi kallastel..
$cllesse ilusasse ellu. tungis- tume
ja purustav jõud. Oli masendav tun­ne,
nagu -möllaksid lakkamatult sü­gis
torm id^ nagu päike oleks igavesti
loojunud. Sadas allapomtee, tuld ja
tõrva. Vaenlase poolt purustati suur
osa meie ilusast Tallinnast. Tallinn
kattus kui leina looriga. Paljud ta
pojad ja - tütred olid tapetud, laiab
paisatud igasse ilmakaarde:..;
Mu ema siinnihnnas tammub Ikka
võõra sõduri jalg, mis muutis ema
elukevade sügisööks.
Toronto E. S. Täienduskoo
Mu ema sündis Änijal, kui ta veidi
suuremaks kasvas kolisid ta vane­mad
Tallinna. Talvel nad ei teinud
muud, kui pidasid ainult lumesõda.
: Ühel päeval, kui lapsed jälle viska­sid
lumepalle, üks lumepall sattus
külge ema sõbranna üürnikule. Lap­sed
jooksid ema sõbranna maja keld­risse
peitu/sest* see üürnik oli kuri
Ja tuU lastele järele. Üürnik aga kae­bas
ikkagi sõbranna ema- ja isale.
Mu ema ja ta kaks sõbrannat said
tõrelemist ja.käristamib.
Anijal, kus;'ema vanemad jvarem
elasid, oli nende talu nimi AlHka ta­lu,
?est ^seal oh.kaks alhkat. Suvel
vanaema pani vähema allika sisse
piimanõud, et piim. hapuks ei läheks.
Neil ei olnuä:siis jääkappi.
Ed. Vilde on! kirjutanud raamatu::
,„Kii i. Anija mehed TaÜinnas käisid".
•"Selles raamatus kirjutatakse mehest,
'kelle nimi on Liimuka Peeter. Liimu-ika
Peetri talu ei ole väga kaugel mu
. vanavanaema talust. Mu enia mängis
koos Liimuka Peetri järeltulijatega.
• Paul Pede : •
Toronto E. S. Täienduskool
Mina arvan, et iga tüdruk ja poiss
peaks aitama onia ema. Emal on ala-i
nii palju teha." Mina aitan tal nõu­sid
pesta, ja prügitünnid tänava äär­de
tõsta. Suvel aitan lilli ja muru
kasta ja sügisel lehti riisuda. Talvel
aga roogin lund.
, . Erik Könze^
Toronto E. S. Täienduskool
Sus tuligi isadepäev. Haiglast tuli
auto ja tõi isa koju. Nad kõik olid
selleks päevaks temale midagi era­kordset
ja ilusat üllatust valmista­nud.
Ema oli isegi uue istme ostnud,
sellise, kus isa istuda ja kä lamada
saaks. See pandi elutuppa, et isal ei
tarvitseks üksi magamistoas voodis
olla, vaid just nende keskel. David
oli kõige õnnelikum väike poiss maa­ilmas.
Tulgu veel keegi ütlema, et te­mal
ei ole enam isal Noh, igaüks
nüüd nägi, kui auto tuli ja ka seda,
et ambul?tntsi meeste abiga, isa sai
isegi natukene käia. Toas aga oli
veelgi suurem üllatus, isa sai juba
rääkida. Ta rääkis nende kõikidega
ja kallistas neid kõiki, ehki esialgu
ainult üle käega. Aga see oU ju tema
ja õe Katherine armas, heajsa. Nen­de
Isä oli alles. - •
Laste hulgas ringMükvel pahatahtlik
Jõuk.:."..
Lahti sellest raske saada —
jonnalkas kui tõuk.
Salamahti hiilib püüda ohvreid
laste seast, •
ükskõik talle, kust ta krabab — •
kaelast, rinnust, peast. :
Kui sa õues rõõmu pärast
hundiratast lööd
ja siis enda jahutuseks linnetükke
sööd,-
oled Sa ehk .kuulnud vahest õelat
itsitust '
nirig siis kurgus tundnud kohe
külma pitsitust?
Tead ju küll, kes selles süüdi
köhapiigad seal
kähistavad võidu naerda lumehange
:;• peal.,-' •-, j
Endal neil on terav nina, suured
kõrvad, keel.
Igalpool nad uusi ohvreid otsimas
on veel
Ja kui vahest salamahti
(nii et ema ei tea)
katsud lombi sügavust, siis oled
teinud vea -7
lombi äärel nohupoisid ammu olnud
valvel;
neil on palju kogemusi selleks igal
talvel.
Kraps! sul ninast kinni võtnud
nohupoisist suli!
Näed nüüd, mis sest tervest a^sjast
lõpuks välja tuli - r -
lamad voodis, paha olla, punane on
• mna-— •.:;;•
läbi akna igatsedes vaatled
taevasina.
Vobdiotsal võidurõõmus nohupois te
• . .•kari-—• ^ /
silmad punnis, ninad märjadp
juuksed nagu hari.
Mende keskel tuliriideis
palavikupreili;
keegi sulle nägu oleks kapast visand
v:;'_.!eili.''.'-''vV^
Vähkred, heitled, vilets olla, seda
küll ei talu, ,
kui su seltsilistel lisaks tiileb
peavalu. '.'.•„
Istul) sulle otse pähe, pigistab Ja
, . 'taob,-";:
sinu hädadele lisaks nuhtlust Juurde
Ema' töötab-kodus kogu päeva ja
õhtut on ta^väsinud. Siis mina aitan
teda lauda katla ja peale õhtusööki
nõusid kuivatada. Mõnikord isegi pe­sen
nõud puhtaks. ž ' '
Mu ema käib. veel tööl reede peale­lõunat,
töötab kiini kella kaheksani
õhtul,. Sel õhtul aitan oma; venda õh­tusööki
valmistada.:. . '.
Aitan ema ka sellega, et püüan .ik­ka
hoida oina toa puhta. Kui vahest
mu tuba läheb 1 iiga ' segi, siis teen
selle puhtaks. .Mõnikord aitan ema
tervet meie maja puhastada.
Toronto ]^.S.Täieiiduskoöl
Olen emale abiks sellega, kui tõu­sen
hommikul üles esimesel ajamisel
ja kohendan ise oma voodi. Olen va­hest
talle abiks toidu valmistamisel,
laua katihisel ja nõude pesemisel.
Ema aga ütleb, et kõige suurem abi
lastest on siis, kui lapsed on sõna­kuulelikud,
teevad korralikult oma
koolitööd ja muid kohustusi, ilma et
emal oleks tarvis:sundida ja mitu
korda käskida. •
'Olgem siis sellised, et emadel ei
tarvitseks meid mitu korda käskida!
. .'• . Linda Kolli,
Toronto E. S. Täienduskool
•Mulle meeldib kevad, sest ilmad
rriuutuvad soojaks, lumi sulab ning
Udora jõgi muutub nii suureks riagu
järv. Seal on kindlasti tore jäätükil
sõita, aga ei lubata... Võime ainult
jäälahmakaid kraavi mööda alla las­ta.
Veel paar nädalat edasi ja päike­sepaistelises
kohas tulevad isegi lil­led
mullapinnast välja. Pea on kohal
ka linnud oma lauluga^ ,
Ainuke viga ön see, et kevad ön
liiga lühike.-
•:Erie:§pirka.-. . •
Toronto E. S. Täienduskool
. y õ t E - N D üs: :
23, märtsil ilmunud „Meie Noored"
avaldas loo„Minu kauaoodatud unis­tus".
Selle autori nfmi on Kai AmaHe
Saar, mitte Kai Laar, nagu eksikom­bel
trükitud. ;•
Mu isa on sündinud 1926. a. kodu­maa
teisel suuremal saarel — Hiiu­maal
taluperemehe pojana. '
Poisikesena käis isa rannas vaata­mas,
kuidas laevad .saabusid merelt
kalapüügi saagiga randa, kuna emal
ja õdedel — vendadel tull kõigil ta­lutöödel
igalpöoi abiks olla.
'Kui isa oh üheksa aastane, ta va­nemad
ostsid uue kodu Saaremaale.
See asus Kuressaare lähedal. Kütja-/
päel. Vanasti kandis see koht Küt-japäe
mõisa nime, aga kui parunid
kadusid
meie maalt, siis müüdi nen­de
maad osadekaupa ära^ Isako­duks
sai siis selle mõisa süda. Mu
isa ütles, et oli naljakas, kui tuli iile
kolida neljaruumiUsest talumajast
kolmeieištkümne rüumihses^e mõi-samajj.
a.,.--::'v: -1 j.•.:/•
Maad ja majad olid aastate jook
sul vanaks jäänud>mii et rasket tÖÖd
oh vaja teha, aga varsti oli uus kodu
Valmis. Siis aga tulid uued raskused.
Algas sõda. Ei olnud enam vabadust
ega sõnaõigust. Isa sai ainult
aastat uues ja ilusas kodus
Sõda liikus lähemale, ja 1944
gisei pidi ta Rootsi põgenema
Oma kodudest Eestis on tal ainult
ilus, kuid kurb mälestus.
üheks a
•elada,
a. sü-
^ Mu kallis .õpetaja, :
ma. tänan Sind,.et Sina olid see; kes
aitas mind eesti keele õppimisel. Mi­na
olen nüüd õppinud, väga palju
uut.: • ••-:-• [ r .
Tänan väga nende ..ilusate aastate
eest, mil' Sa mind õpetanud oled,
sest igal aastal oled. teinud palju mi­nu
heaks./ .;: /
Tänades
Sinu õpilane N. ,K./
Toronto , E . S . Täienduskool
Kui kevad on saabunud, sõidame
tihti meie suvekodusse. Kui • seal
olen, panen ma traktori käima, äga
enne ;vahetan õU ja panen bensiini
sisse. Kui traktoriga valmis olen, lä­hen
meie väikese paadi juurde, teen
küünlad puhtaks või vahetan neid,
kui on vaja. Kui see töö on valmis,
siis lähen lühikesele sõidule väikese
paa.diga ja tulen jälle sadamasse.
Nüüd hakkan suurt paati puhastama
ja pesema. Ka siin puhastan küünlad
ja^.panen uue bensiini sisse. Kui ilm
on ilus läheme selle paadiga proovi-sõitU;
: / • , .• •
Kül järvevesi on soojenenud, proo­vime
veesuusatamist. Varsti on mu­ru
pikk, siis:võtame .muruniitja ja
niidame: selle . lühemaks ning riisu­me
rohu kokku. .Ka kuivanud puid
tuleb maha saagida. Peenramaa kae­vamine
on samuti meie tööks, et sin­na
külyata aedvilju nagu herneid, re­diseid,
kurke,: salateid ja kõrvitsaid.
Linnas köögi aknal kasvatame juba
ette taimi,, et kui: ööd soojaks lähe­vad
viime need maale peenrale kas­vama.
^ : \
Toronto E. S. Täienduskool
Oi, oi, oi küll, arstionu, mis nüüd
teha tuleks,
et me selle paha jõugu majast välja
suleks?
Pille võtta, Juua palju, puhkust
rohket vaja,
siis saab õelaist külalistest varsti
vabaks maja.
• J .;• HELLE REIKMAM-..'
Anton Hansen sündis,30. jaanuaril
1878 Järya-Madise kihelkonnas Põh­ja
Tammsaare talus. Oma kodutalu
nime võttis ta hiljem oma kirjaniku­nimeks
ja nii sai see tuntuks kogu
Eestis j ä isegi väi j aspool selle piire.
Tuli kooliaeg Antonile. Anton Han^
sen pääses Väike-Maarja kihelkonna­kooli,
mis oli ta kodukohast kaugel'
Viru maakonnas. Seal oli õpetajaks
luuletaja Jakob Tamm ja vahest tef
ma eeskujul kirjutas Anton oma esi­mesed
luiiletused. - :
Tammsaare oh juba kaksküm-
1 nend viis aastat vana, kui ta lõpetas
keskkooli. Ta iäks'Tartu ülikooli ja
õppis õigusteaduskonnas/ Sellel, ajal
kirjutas tä üliõpilasnoyellid „Pikad
sammud", „Noored hinged" ja i,Üle
piiri", mis vanema põlve poolt huk­ka
mõistmist leidsid. Seda enam hin­dasid
neid aga noored ise, kes nen­de
tegelastes iseendid arvasid ära
•tundvat. :.:
.Aga süS, kui tammsaare seisis
oma haridus teekonna lõpu eel, tabas
teda raske haigys,kopsütiisikuse ku­jul.
Tä oli sunnitud sõitma Kaukaa­siasse,
et ennast sealses klnmas ravi­da.
Kodumaale tagasi tulnud, asus ta
koitjän^ele,
Allan Meiusi . ^ Tammsaare sai tervelts- ja siis ta
Toronto E. S. Täienduskool läks tagasi Tallinna. Ta kirjutas raa­matu
,,Kõrbojä peremees", mis; il­mus
aastal 1922..
Hiljem kirjutas Tammsaare ,,Tõde
ja õigus", millel oli vns raamatut.
See ilmus äästafel 1926 kuni 1933.
Selle esimeses osas, mis otsekohe sai
lugejaskonna suure poolehoiu osali­seks,
viib Tammsaare meid oma lap­sepõlvemaale,
mille ta on ristinud
Vargamäeks. Romaani teise osa
sündmustik toimub Tartus Mauruse
koohS) niiile eeskujuks ön olnud
Treffneri eragümnaasium. Kolman­das
osas kajastuvad 1905 aasta- sünd­mused
ja meeleolud. Neljandas raa­matus
Tammsaare pilkab selle aja
,väärnähtusi. Romaani viies raamat
viib meid tagasi Vargamäele, kus
Tammsaare lõpuks leiab lepituse
eluga, inimestega ja Jumalaga.
Pärast„Tõde ja õigust" Tammsaa­re:
kirjutas veel mitu. raamatut.
Tammsaare suri 1. märtsil 1940; Ta
haud on talMnna Metsakalmistul.
• ./Aaro;Tönnis :'•;,
Londoni Eesti Täienduskool
Tiina, Ingrid, Anne, Laine ja mina;
mängisime, poodi. Tiina müüs^ liha. •
Ingrid müüs puuvilja. Anne müüs
juurvilja ja I:.aine müüs kuivtoitu
nagu: herkulo, leivad ja muud selli'
sed; asjad. . '
Aga mina olin kassapidaja. Mc pi-.
dime tegema palju paberist raha;,
millega isa ja ema tulid ostma. Me:
ütlesime, et nad peaksid panema ra­ha-
tasku, kui nad;sisse jalutavad, et;
raha olgu nagu päris-raha. :Isal lüli
üks:päris-raha taskust \:läljü, siis kui .
ta mänguraha jvä1 ja \-,õttis. Ta ei pist-nudki.
seda raha. tagasi, vaid Andis
meüe. Alati kui taTiina, Ingridi, An- •
ne: või Laine juureks käis midagi ost­mas,
siis iga tüdruku, juures kukkus
üks päris-raha maha ja ta andis sel­le
raha Tiinale või Ingridile või Au­nele
või Lainele. See oli ükskõik kel­le
juures raha maha kukkus. •
Ma arvan, et isa seda meelega te-.
gi, et^raha meie rõõmuks maha kti-kuks."
Isa tundis rõõmu, kui raha
kukkus.; Pärast raha kukkumist ta
naeratas. Nüüd on meil raha ja me
läheme kohe poost jäätist -ostma.
Riina Kindlam, II kl. õpilane
Toronto E . S . Täienduskool
Keset Järve pardi-parv.
Lugematu nende arv.
Teevad rivitrilli vetel,
kõik käib päris vilund võteL
Eile neid vaid oli kuus,
täna süsteem hoopis uus.
Üks, kaks, kolm ja vee ai
peegelselge Jäile Järv.
Ja, oh imet, minut hiljem,
õpetus on võtnud ilmet.
Veest taas tõuseb prääksuv parv-sukeldujaid
sama arv.
Tüdimatult trilli teevad,
vahel vahulamed koevad,
kanged sellid pardikari,
see neil lõpuks, üsna nali.
. :: .. V. Ä. • KIMBERG-KOTKAS
„Vargami
'Vi
Lehekülg „Meie Noored" ilmub Kanada Eesti Õpetajate Ühingu
üritusena. Toimetajad: Hella Leivat ja Helle Reilanan. Toimetuse
aadressi .c/o Mella Leivat, 16. CortlandÄve., Toronto, M^R 1T8
Koos
tosse küll
värske NJ
lakostinal
Parki kel
saare „Vi
tiseerinj
Urmas KJ
gistritöö
seeringu.
sünni sa j j
sega Ne\
rem genel
mäe" EesI
' ' Ne\v'Yj
ei kuulu
lejat, kiii^
ba aaslaij
vai esinej
elama
nende rc
lõid soojl
vaat ajale j
vall tundi
ne. Esine
liigitada
puudumi^
teksti jäl|
dulikust
sioonist
Mkest vij
mainida,
mitmekoil
värskus
pubÜkutl
tasid vab]
ja kauge]
uuesti eh
di maanil
Peaosall
mida kaht
— Andre
Ralf Sai
veenvas
psühholo(
OTTAl
käcnduskj
poplt.
• Senatist!
Yiizyk/li.
: tcr :..{kõil
•Thompsori
GacOia,. K|
ja Siin ma
esimecs' VVl
E. Parups
nys. Õhtu]
osa avas
ne kaas-ehj
kes konslj
Balti ÖhlLi
Liidu koll
)ärgnc\'as|
komiteed
esimeest
mida .Ballil
iärgul oli
teele antul
käendusko
tagatis, i l i|
parlamendi
hk korral dl
Sönavõtti
,käendusküi
selgitada
sust balti
parlamendil
tradilsiüon
: edaspidi jäi
Robinsoni
havõlt. oli
erinev. Selli
puutudes
mõnede ba|
mulje, et m
nördimuse-hoiak
hallil
on suurek^
taalsusele j |
litseb nende
lamendimäj
ses on seisu
,' seas esile e|
Järgmist
ciuskomitec
• erinev olla,]
Alkenbraek
parlamendi
dideeri. Ka
gas ülla veel
komitee lii
; enam pariai|
, • rast tuleks
, uute käendil
kule mõeldal
Käeoduskc]
pcs kel lahel