Meie Elu = Our life, March 25, 1982

              ^!ȀEVAL>25.
A
Y
Fublishedby Estonian Pub^^
nian House; 958 Bi|>advi^w Ave.^ Toronto, Önt. Canada.
Toimetajad! H;Rebäne ja Š. ¥eidehbaiim.T^^
Yp^gis^B; Parming,- 473 Lühmaim Dr,,^Mew Milforfl,; NJ.;-i
USA. Tel.-(20iy262^77^^^ '
,^MEIE ELU" väljaandjaks ön
;.Asüt.'A..Weileri^
,,MeieElu"tOii?ietü^ja^te^^
2R6Canadä —Tel. 4664)951.
Tellimist© ja kuulutuste
-5 p;l;i esmasp< ja iieijap.}kl 9 h.-8^^^^
,itelE ELU'' tellimishinnad: Kanadas lav|34.00, 6 k. v
|18.0Ö/3k^|i3^pO;üSA-sse--^
$14.00; ÜlemerMaadesse^:^ I21.Ö0, 3 k. .
114.00. Kiriposfilisa Kanadas: 1 a. |23.40, 6 k. |11.70. Ki- ,
ri. ja 61iupoštiIi|sa USÄ-sse: !^^. $26.00, 6 k. |13.00. 0^^^
pöstilisaülemeremaadesse; l^a^ k. |24i5.
kuuiutushinriad: il toll ühel veeru! - esiküljel |5.00. tekstis
.50, kuuliftuste küljel, 1^^^^^^
ms. a; Hdsiiigis sõlmitud Euroo­pa
Jdgeoleku|a 1«»stöö kokkulep­pe
teine järelkowverents, jnls algas
Madriidis möödunud aastal, laks
laiaÜ reedel, Ü. märtsil, pärast U
kuud kestnud asjatuid katseid Idda
ühist keelt Helsingi kokkuleppe põ­himõtete
mõistmise jä rakendamise
osas. Et varjata täielikku üurjumist
konverents tegi 8 kuulise vaheaja ja
tiüeb Uuesti kdkka 9. novembriSi
Peamiseks komistuskiviks kokkulepe'
pe saavutamisel oli Inimõiguste Ja
isikuvabaduste
šnääral kommunistlikes riikides ja
sõ
mise küsimus.
piiramine
,;Pulcet decbrum le^ pro ,Patria
Hnori" Nii laulis vana Rooma poeet.
Ta laulis peamiselt vabatahtlikule,
kes võitles oma Jkodiunaa etest. Va°
batahtlik oli erilisel pjedestaalil ka
möieVibadussõjas. Selles^ võitlu­sest
kasvas Eesti Vabariik. '
Kuid vabatahtlikku^tlleidus kõiki-insl
ühiskondlikel alaüd. talgud ta­lutöös
oU sama vabatalitlikk^s, kus
aidati hädasolevat peret «ma viljad
icöristada ja aita paiiiia|. Või löödi,
mabri mahapõlenud elamu uuesti
üles ühisel jõul ja iUiisel nõul. Ihiia
erilise tasuta. Eesti talgud oli rõõ­mus
siindmus. Pemrahvas keetis
süldid, kattis laua ja sageli lõppes
see tä tähtsusta.
Paguluses fi de see teisiti olnud.
Vaadake mei«iE^^
Puusepad ümusid salfigide, Wrveste
Ja haamritega jal ehitasid nieile pal­judele
iihisktmdlikul»^ Nende aur
plaadid on eririiumlclt ustel, mis
räägivad selget Melt. Meil on uhke
^esti kodu; kust käihie ^šse ja välja.
N^d; kjes ei ol^tl baamrimehed^
laiösid ja andsid oma rajhalise anne^.
tuge. Mefed, kes ei olnyd}iaidjäd; and­sid
liHtsalt oma annetuse. See oli tat
gud l|aainrilÖökide ja^ k
Kuid nii kerkis meil! teisi suuri a&.
ju, nii ütelda taigu korras. See on
metsakodu noortele, kus tehakse töö
ühiselt,!et meieITtuleviku terves ke­has
võiks kasvada^ terve vaittLyiima-ne
lisa oli Kustav ja Aino Kure l.(HHl-dpllariluie
annetus lisa maa-ala Ost­miseks;
Annetaja ei ole imam raiuja
Ja vehitajai, kuid tema panus ^aiub
edasi. Oleme olnud vabatahtlikud,
pmaijõu niiig võimete kohaselt^ sest
Valguvaim on elanud edasi.
Kuid lisame sellele Seedriorud,
JõekäärudJ Peetri kirik jä õpetaja,
kes on selle üfes ehitanud; teised ko-.
iused, organisatsioonid abistami-kasuks
tasu küsimata. See oleks na­gu
piinlik küsimus, sest küsija ei
öle endalt küsinud, paljuks ta võlg­neb
>5$e nende arenguvõimaluste
eest, mis ta ori oma kasyamiseas.
saanud skaudilaagritest; kogudus- i
test> Eesti Äiajadesty pühapäevakoo-|
Iidest ja kes teab kust mujalt.
On selge, et see 4>n igailhe: ad, kas
ta soovib oma tasuta abi anda või
mitte. Kuid on ka selge, et vabatahto
liku Jöö andmise keeldumisel ei ole
mõni^ kaasa toonud teadmist, et
igas iihiskonnas on üks osa andmist
ihnä isikliku saamise tahteta. Sellel
arusaamisel seisab iihislkond, iga
ühiskond. Ka eesti ühiskond pagulu­ses.
Kuid, et ianda^ eesti ^liskönnale,
le, tuleb end tunda eestlasena.
} Miks tunda eestlasena? Sellepsa°
rast, et kõik eesti vanematest sündi°
nud ja end kellegi snuuna kuuluta­vad
rajavad oma elu valele, õige on:
olen nihvuselt hea eestlane selleks,
et olla hea kariadläne jne. Siit tule­neb
rahvpšlik (^dauhibis, i vajadus
anda omapoolne, et tasijdä saa4u
eest. Kanadia ei vaja {surinivüi^si
kanadlasi, väid vabatahtlikke eestla»
sS— kanadlasi. See on ainus moodus
saavutada endarespekt ja lugupida­mine
teiste rahvuste jboolt.
Meie E.V. aastameva kõneleja
eesti ühiskon-bmavahel.
eesti
^eks, informeerimiseks, kooshoidmL
Seks, iiritüste korraldamiseks, Vaba-
^usvõithiseks, noortes kasvatamic
fsks, vanade hooldamiseks ja palju
(nuud; Palji^ sellel tööst, arvesta­mata
osa oh olnud vabatahtlik töö,
kust ei ole säs^dud. vaid kuhu on
rõõmuga antud.
Ihna sellise talgut^ta, paljude
kulutatud tundideta ja haamrilööki-detajrieie
ei oleks seb^ eesti ühis-^
konä, kes meie oleme;
See on ohmd erilhi<f vabatahtlik­kuse
vaim, mi^ meid ori kandnud.
See on olnud mde.traditsk)on,jnis
ön toodud kodumaalt ja on tänaseni
elariud: SjeHes d olö te
unus on, l^astraditsioori kandub eda­si
või kukub koos vanema generat­siooniga?]
Võib olla et isegi ei kustu.
Küli aga nõrger^l? arvuliselt.
Seda juhtub, kahjuks, et noorem
generatsioon; kui ta käei eesti asjale
külge lööb, küsib: palK
eest saan> Minu I pn^Pessionaahie
tund maksab nii ja nii palju. Ka
siis, kui teenuseid küsib eesti organi-tööäi
tehakse ühiseks
, Londonis arvas: „...
nale töötamine või
keele rääkimine ei ölejmeUe sundus­lik
ega vajalik Kanadas elamiseks.
See on meile Vabatahtliikult valitav."
Õiguslikult on see nü.; Moraalselt
on see Msiti. Moraalselt on see nii;
et ole eestlane oma keele ja meelega,
tule anna Oma panus, sest sulle on
antud. Krii ole ka hea kanadlane, et
sinule ikka antakse. Et isegi süui-lastele
ja lastelastele antakse.
Sest kui lähed kirikusse, siis anna
oma Jumalale, kui sa tahad, et Ju­mal
sülle annaks. Kui lähed skaudi­laagrisse,
siis pea meeles, et skaut
teeb igapäev teisele midagi head.
-Kui lähed eesti kooli või suvllaagris-se,
süs tee midagi head. Või kas ütle
teisele hea sõna. Kliid ole tubli eest=
lane ilma valikuta ja ole ka hea ka­nadlane.
Sest eestlus vajab shiu abi.
Niisamuti vajab kanadlus shiu vabä-tähtlikl|
u abi eriti rasketel aegadel.
Ühiskond ei seisa üleval ainult rii­gilt
saadud suriimadest, väid suurel
määral ka sellest, mis ühiskcmd ise­enda
heäkš on tahteline tegema. Ka­nadas
annavad vabatahtlikud Jõud
374 miljonit töötundi aastas ihna
igasuguse tasuta.
Olgem ka meie head samärlitlased
— meie vanad ja^ noored. Sest rõõm­sam
on anda toai võtta. Vabatahtliku
töö nädal Põhja Ameerika mandril
on kuulutatud 18.—25. aprillhü. Fa
^^laseestlaste vabatahtlikkuse nädal
on kestnud juba 38 aastat. See peab
üha kestriia; et eesti rahvas ei
tuks.
lillllllllllllllllllllliltSli
Vaatlejad, kes jälgivad sündmusi
M. Liidus märgivad, et 8(kie aasta­se
Moskva konimimisnii teoreetiku
Mihail Suslovi surm võib põhjusta­da
kibedat jvõimwvoitiust KreriiÜ
tippudes. M. Suslov oli Hrustshevi^
kukutajä ja oli meheks/ kes lõi Vao
nädestStalhii aegsetest tippkommu<;
nistidest nn. kollektiivse juhtkonna^
Mihail Suslov oli tasakaalustavaks
teguriks, kes lioidis silma peal võir
malfltkudel isikliku võimu taotlejail.
Tem!a surni^^
Kremli vanadele võimmneestele.
H. Liidule oli äärimseltkäsuliJk de-:
tentepoiiitika. Välismaised kredii­did
vöiiläsid mitte ainult N. Liitu
vaid ka satelliitidele, nagu Poolasse
ja aitasid lonkavat kommunistlikku
'majandust. Väliskrediitidega ehitati
üles Moskva spjjamasinat ja arrnuH»^
sed naiivsed ^meeriiklased jagasid
heldel käel oma kõrget tehnikat.
, N. Liiti hakkas isegi ehitama • suuri
oökeanihiigläsi, Kievi klassi lennu­kikandjaid,
milliseid on ehitatud !kö^
guni kolm, • Asjatundjad on küll
kahtleval seisukohal nende lahingu^
võime ja manööverdamise suhtes
lahingus^ • Kiev seisis aastapäevad
Wladivostokis, kus laeva pärandati
ja ümfcerehitati. Samad vead^^o ilm^
nenud 'kahel järgmisel iennukikand-]
jal, Misk ja kolmas veelehitusel ole-}
va teeänihiiglase Kirovi juures.
N. Liit on ehitanud ka kõige kiire­mad
..typhoqriiüüipi allveeJaevad.
Kuid an/atäkse, et nende kiirusest
ei ole sõja olukorras palju kasu, sest
kõik Vene uued suured allveelaevad
teevad tohutu suurt müra. Nad tee­vad
müra ka siis, kui nad seisavad
paigal merepõhjas. Erakordselt N.
Liit esineb suure ja võimsa mere-jõuna.
Meenutatakse, et Venemaa
, ajaloos on vene laevastikud alati
; saanud armetult lüüa. Jaapanlased
hävitasid Tsusima lahingus 1905. a.
vene Bältimere ja Müstamere lae­vastiku.
Teises ja Esimeses maail-;
mašõjas ei mänginud y ^ e sõjalae­vad
mingit rolli: Keegi ei tea ka kui
hä,sti funktsioneerivad läänest va­rastatud
plaanide järgi valmistatud
juhtivate rakettide; süsteemid, tan--^
kitõije relvad on niivõrd arenenud,^
; et keegi ei tea kui suurt osa tankid
sõjalises konfliktis mängivad.
Kohutavad tankide, lennukite ja
isegi sõjalaevade ja muude relvade
arvud on tõhusaks hirmutamisva-hendiks
rahu äjaK Kuid sõjas või­vad
tekkida hoopis uued olulkorrad.
Pqolä \ kriis^^^ puhul rakendatud
sanktsioonid mõjtiVad rusuvalt N.
Liidu massidele. Suurvenelane on
vahnis ka tühja kõhtu kannatama;
küi ainelt venelases üleolekut ja
suurust;jätkub. Kuid Jwihkem kui
pool Verieniaa redwasteist on mitte=
venelased. Need muutuvad rahutuks
Poola kriis on tõhusaks näiteiks.
Oma rüütute satelliitide ja hütte
vene räiwuskildudega ei saa minna
• "sõtta;
nagu kevalised veed Nööri võib
tõmniata pingule, kuid kuskil on piir
jä lõpuks nöör katkeb.
Poola 'kriis on tõhusaks näiteks,
katõiiis mõrvati 10,(K)0 poola ohvit-seni.
Peale Teist niaailmasõda kes­tis
Poolas aastaid tapmine ja mõrva­mine.-
Otsiti sakslastega koostoöta-jaid.
Nüiid on kindral jfaru2elslki
jiihtimisel toimumas uus Poola rah­va
Katõn. Poola on muudetud j Jaru-;
zelski, N. Liidu KGB kindrali (poolt
Stalini-aegseks Siberi orjälaagriks.
Kremnoloogid ennustavad,! et J"ha
praegu käib ä^e võitlus L.Brežhnevi
mantli pärast. Kollektiivne juhtiin>
ne ori M. Suslovi surmaga saanud
suure Mgasilöögi ja Kremli praegu­sed
võimumehed vaatavad mureli­kult
üksteisele otsa teides, kes on
LBreziinevi; asetäitja.
TrOpnipäirijäid on niitu. L. Brezh-nevi
soosik on 70 aastane K. Gher-neriko.
On tõusnud 17 aastase L
Bre^^hnevi võimukorra ajal dramaa­tiliselt;
Kuid tal näib puuduvat L .
Brezihrievi väljalangemisel tugev või-mubaaš,
kellele toetuda. Võimübaäs
on olemas 67 aastasel Yuri Antro-povif;
kes käsutab KGB ^ võimsat
aparäatiy Tal on kasutada niaaüma
suurem ja võinisäm spioonid^' võrk.
Kuid-kõik Kremli teised võimume-
•hed kardavad teda j ^ teda võib ta-
\badä L. fleriä. saatus. Sõijavägi on
temale vastu. • f
Sõjaväge; käsutab 73 aastane Di-
; iriitri Ustiriov, kelle seljataga on pu­naarmee.
Ligi 5 miljonit meest suur.
Kuid teda ei peeta juhiks, - vaid on
rohkem käskude täitja.
•L. Brezhnevi järglasena nimeta­takse
veel 75 aastast ^ d r e i Kirileri-kbt.
Kmd ajalugu ori:näidahud,^^^^
ujis juht võib; tõusta praegu tund­mata
isikute ridadest: Eelnimetatud
on L. Brezhnevi yõhnukorra toeta­jad,
kuid võib; tõusta opositsiooni
ridadest; nlehi^'kes toovad suuri
muudatusi praegnse Mosikva kom-mnnisnii.
Ei ole võimata, et võimu­võitluses
kenkib üles mõni kmdral,
nagu Poolas, kes yõ|:ab võiniu oma
:'Mtte. 2/ '•••':2^\-
Esialgul muidugi ei muutu mida­gi.
Keegi ei sunni L . BrezhneVi oma
positsioonilt lahkuma. Kuid olukord
muutub üle öö, küi LBrejshnevi ter­vis
üles ütleb. ^ Siis juhtub sama
mäng,^niis leidis aset Stalini haiguse
ja ^uima k^^ registree­ritakse
ilmseidv lagunemisetunnu-
Enne konverentsi laialinünekut
USA. ja N. pidu delegaadid koos
oriia pooldajatega' süüdistasid üks­teist
teravates sõnades, erineva ani-isaamise
pärast HelsingT kokkulepe
põhimõtetest. N. Liidu delegaadid
siiüdistäsid Wk ja NATO riikide
delegaate kokkiüeppe saavutamisele
Icuritahtlikus vastutöötamises. Neid
süüdistati ^;kühna soja" ^ taktika
uuesti kasutartiisele võfcnuses ja kõi­ge
sdle purustamises, mis eeüniste
U®A valitsuste ajal oli suure yaeVaga
üles ehitatud, rahuUku^^^i^
arendamise alal.
NATO .riikide. esindajad omalt;
poolt süüdistasid N. Uitu. ja^ teiste
kommunistlike maqde delegaate
Poola sõjaväelise diktäturi toetami­ses,
evolutsiooni võimaluse eitami­ses
ühiskondlikus elus, inimõiguste
ja isikuvaba^usie kasutamise võima­luste:
piiramises, mis olid Helsingi,
kokkuleppe põhilisteks alusteks.
Esinedes 10-ne Euroopa Ühisturu
maa nimel, Rene Padis, Belgia saa­dik,
leidis, Podä ^alit^se^ nõiiT
öl^, arida v^^tatud ^^i^aarsuse"
juhtidele võiriiälu^ minna läände ja
paluda asiiüli, on vastik šunveaval-dus
ppoia rahvale ^eima võitluses
inimõiguste taastanuse nimel, Max
kan^lman, i M saadik mäiki?, et
kopsoleku laialiriiinnes kõik kcx)sol€-
kust osavõtjad olid täielikult veen­dunud
selles ,et Helsingi kokkulepe
on ohus. Tertiale teadaolevalt ori ai-liult
Mädriidi konvei-entsi ajal; va­histatud
N. Liidus väüietoalt 248 ^is-šidenti.
-Nende seas Ori venelasi, Jkeš
ainult jphtisid valitsuse tähelepanu
sellele, et Helsingi kokkulepp
aluseid rikutakse N-Uid^^^
Helsingi kokkuleppe kiigutasid al­la
Euipopa riikide, ÜSA^ji Kanada
esindajad Helsingi konverentsi' lõ»
pul, kus töötati välja Euroopa riiki- ,
de julgeoleku ja koostöö põhialused.
N. Li t aktsepteeriks need alused ees-märgi,
et kokkuleppel^ allakirjutäi
nud riigid annavad tunnustuse, N.
Liidu 'praegustele piiridele. Seda ei
tehtu^ ^Balti riike, Eeltjt, Lätit ja.
Leediit tunnuötlatalfcs^ endiselt kui'
iseseisvaid riike. 9. nov. jN. Liit tuleb
kindlasti välja uute 'kombinatsioon-dega,
kuidas oriia taotlustele lääne
riikide poolehoidu võita. ;Sam^l ajal
Balti riikide esindustel ^abas maail­mas
tuleks tuua ette uiis^ii argumente;
ning näidata,; et need ralted Balt^^
mei-e ääres kuuluvad ajalooliselt,
kultuurilt ja usult läände ja neid
mingil juhul ei tuleks müüa N. Lii­dule
või loobuda nende isdseisvüse
tunnustamisest mingisuguse kokku-
• lepi^maiusel. ^ ; ' • ':•:]'' •
• •
i •••• •
e iS-olevat
startinud kampaania
Brezhnevi päikeseloojanguks.
Esimeseks löögiks olid tsirkuse'
skandaalid [mis ayas ,,Kremlinga-,
te'ui'u s oh situatsioon.
mida (vaevalt Hollywoodi halvemad
seebiooperid oleks Julgenud tõsisena
võtta.. Sel päeval Icui Bi;ežhnev vii­bis
Leedu Vabariigi likvideerija Sus­lovi
matusel, kes arvatavasti suri
loomulikku surina, vangistati Ana-toly
Koleyatov, Nõukogude Liidu
Rjiklikude Tsirkuste juhataja.
Suslov'i surma töttu kaotas flrezte^;
iieV" Oma kaalukama kaaslase Poliit­büroos.
Kuid eeskava oli juba pix)-;
duitseeritüd jaanuaris kui vanglasse
viidi ,jMustlane Boris", Brezhnev'!.
tütre Galina lähedane sõber^ Galina
sõprusringi kuulusid mitmed tsir-kustegelased,
nende hulgas ka Kole-
^ vatov.:' •,
.JliÄustlase BorbT' kodust, kes ka
teatri ja tsirkuse ringidesse kuu­lus,
avastati varakamber täis kuulda f
ja juveele. Arvatavasti ei nž^e Borj
ris'kunagi eriam oma rohelist Mer-;
cedest, ^millega ta Moskvas rihii sõi-'
tis. Boris'i kaudu jõuti Koleyatov'!
jälgedele, kelle» korterist leiti üle
miljoni dollari väärtuses brilljante.
kolevatov'i. kätes oli otsustusvõime,
kes tsirkuse artistidest välismaa ^esi­nemiste
ringreisidest võis ösavõtta.
Lubasid andis ta tingimustega;'«t tal
seda Väärtkivides tasutakse.
Nagu teada, pole kerige Nõiil
de Liitu midagi illegaalset üle piiri |
^ sisse viiä. Galina vend Yuri Brezh^
nev pn Olnud abüninister eksport-import
kaubanduse miriisteeriumis
yiimased paar aastat.
/ - AJK
aatom
L. Brežhriev on 75 aastat vana jä
ta ei ela igavesti. Iga päevaga jääb
liyä tema elukellas välhemaks. Kui
kestaks detente vahekord, siis: po­leks
riiidagi karta. Kuid riüüd on Ve-neniaar
avalikult kuulutatud toitai­nete
puudus. Ön ilmne, et praegune
kolhoosimajandus ei suuda vene
mass^ toita. Iga laps teab seda. XuiJ
vanad tegelased Ki^emli® ei julg3
võtta ette muudatusiy sest nad kar
; daVad, et siis puhkeb revohitsioon,
mis pühib nad minema; Uued noo^
remad ja targemad juhid tõusevad
STOKHÖLM (EIPL)- Rootsi eW
perdidön teinud kindlaks,, et möö=
dünud aastal teostati globaalses ula­tuses
49 katsetust aatoniilaengutegä.
Juhtival kohal on N. Liit oma 21
,,jöriunkärakaga", teisel ikohal amee­riklased
16 laenguga, prantslased 11-
nega ja inglasedühega: Huvitav on
riiärkidä asjaolu, et samuti „äatoml-klubisse"
kuuluv Hiina ei tebsWriud
ühtki katsetust;
Oletatakse, et venelased on õhki-nud
yüs tuumalaengut miöelda tsi-yiilsektoris,
tahtes õliyäljade iähedb-ses
maapinda r^putadfe, et saada
rohkem õli;
Kõik katsetused on olnud maa-aht-sed
ja ükski laeng pole ohiud tüge-
: yam kui 130 kilotonni trotüiili. ;
iBroadview Äve. Toronto, Ont. M4K
mamatupidamine
^tulumaks
Helle Rannik
m
M5C1J7
keskvalitsuse
tuiumaksuFevident
New Yorgi rin^onnakohtu ees on
kaebus Carl Marks'i poolt Nõuko­gude
Liidu vastu. Carl Mäi1ks'i firma
on tuntud börsimaakler Wall
Streetil. ' Kaebuse põhjuseks ^on
nõudniine, et niäkstakš võläkohustut-sed
mida tsaari valitsus valjä andis
aastal 1916: ^ '
Tegeiriist on jkahe väljaandega,
itks $50 miljonit, teine $25 miljonit,
viimane makstav kullas. Mõlemate
tähtpäev oli aastal 1921.
Carl Maries on tegelenud nende
yõiaköhüstuste müügiga juba 1925-
dast aastast peale. Nüüdsel ajal on
müügihirinaks tuhande dollari ori-ginal
väärtuse ee^ $25;
Nõudmine Carl Märksl poolt on
tehtud 3,0CO :kliendi nimel $619 mil­joni
väärtuses. ; •--••••••'^•{. ;
Ka Eesti Vabariigi ivõlatähed, mille
maksütähtpäev oli pärast vabaduse
•kaotust, pn veel liikvel ja njiiügil.
Kuidas nende eest aga okupantidek
raha saab pn samasugune imistus
kui Nõukogude valitsuse käest tsaa­ririigi
võlgu nõuda.
Möödunud pastal õnnestus To-.
rdntos kohtuprotsess kus üks Kana­da
ärimees pani raudeesriide taguse
laeva aresti alla, et talle võlgnevat
sununat kätte saada. Asi õnnestus
ja laev ei saanud erine liikuda kui
võlf
l^naä nime,veel praegusel uuri­mustel
puudutatud pole, kui(^ arvä^
taikse, et ka Yuri*t tsinkusega seotak-se.
•
19. jaanuaril sooritas enesetapu
kindral Tsvigun, KGB direktori abi
ja selle organisatsiooni ipperatsioo-nide
juht. Kuulujutud räägivad, et
Tšvigun oli tihedalt seotud väärtas­jade
sisseveoga; ja et ta abikaasa pli
Brezhnev'! naiseõde, Kriisi 'olevat
tipuni viinud Suslov, kes nädal hil»-
jerii suri. Märikimisväärhe on, et;
olemasolevate andmete Icohaselt.,Bo­ris
ja Kolivätov ei vangistatud riiit-te
KGB, vaid riiiilitsayõimude poo|t.
Looiirijlikult ori kä Ä^epanriyäärt,; -
et Kolevatov vängištati^Šusl6vi ma^
tuste ajal, siis kui kpik Poliitbüroo •
liikned olid väljaspool omaMimu-tsentruriieid;
. j . •
Järgmise peatükina tuli kaks 'eri­nevat
teadet veebruari lõpul. Lenin­gradi
kirjandus ja kultuuri ajakiri
Alirora pühendas oipa viimase väi»'
jaande^ Brezhnev'i 75. aastase sünni­päeva
tähistamiseks, [Terve ajakiri
oli täis tavalist propagandat^ 1 kuid
seal oli ka üks lühijutt yiktor Gplya-kin'i
poolt, kes on partei poolt tun­nustatud
ajakirjanik.
Jutt oli iibest küulsa&t vanast kir­janikust,
kes oli kõik oma hiügetööd
kirjutanud juba mitiiMmmend aäs-^
tat tagasi. Viimasel ajal polnud ta
produtseerinud midagi lugemisväär­set.
Ta lugejaskond aiivasf et kirja-riik
on juba ammugi surnud, Ikuid ta
elas rahulikult edasij \^^ljavõte:
„Üks kirjanJk kes on nü palju raa­matuid
kirjutanud, pežiks juba am­mugi
surnud olema, ta lugejaskon­na
respekt tema vastu on nii suur,
et tekib küsimus, kuidas saab veel
elus olla. Ma Joodan, ei meil ei tule
liiga vkaua oodata."
Alexei Shibeev, . kelle Brezhnev
määras niinimetatud ,,ametiühingu-o
te juhiks tänuks selle eest, et ta oma
poliitilise toetuse 1966-dal aastal toi­munud
parteikoriigressil andis iBrezh-nevile
Hrushtshovi vastu, vallandati
oma kohalt veebruari lõpul.
Kelle täht on tõusemasž* Kirilen-ko?
Selles pole kindlad isegi poliitili­sed
prohvetid. Olukord Kremlis pole
stabiilne^ja on võimalik, et tulemas
on uus jääaeg ida^ääne suheies;
VJM.
ja lisrqdi vqhd
.J^eieElu" nr. 12 (1673) 1982
3aum?.f.-^i illil Illil
;Kairost teatatäkse,i et Iisraeli ja
Egiptuse Vahel on tfeiy arvaimiste
lahkuminek palestiinlaste autonoo­mia
-pärast. Lahkarvamine tuli; ava­likkude
ette Iisraeli ja Egiptuse vä-lismiiiistrite
nõupidamisel Iisraelis.
IsraeŠ välisnünister Shamiri väite
kohadelt ei ole Camp Davis kokku­leppe^
juttu palestiinlaste autonoo-miast.
Seal on juttu palestiüilaste
omavalitsusest ja seda palestiinlaštel
on. Egiptuses kardetakse, et arusaa­miste
terava lahlcumineku korral Iis­rael
võib annekteerida Jordani jõe
läänepoolse kalda j a Gaza piirfconna,
nagu ta tegi Golän Hei^ts kõrgendi­kuga,
möödunud aastal.' Iisraeli vä­lisminister
^ on arvamisel, et seda
karta ei öle jä misele kckkuleppele
tuleb jõuda läbirääkimiste teel.
1:2^ 1
. V • a
Balti Veteranide Liidu konverentsi
t. Ugge kol.ltn. M. A. StevensoiC^
Liidu esimees K. Tori, Hamiltoni
juhatuse liige Ü. Tamre ja HEVÜ j
Laupäeval, 13. märtsil toimus Lee­du
majas 1021 Coilege St; Balti Vet. i
LUdu konverents, millest eesti, läti
ja leedu sõjainee >te esindajad, ar- 1
vult ca 60, osa võisid. ' -J
; •; Konverents toimus kahes osas. |
Esimesel poolel esinesid kõnedega ,
. Ontario paiiamcndriiige Yuri Shym- j
ko ja liiduparlamendi_ liige Jesse
Flis, kes õieti jätkasid E.V, aasta­päeva
vastuvõtul 26. veebruaril Eesti
ly. Majas alatud omavahelist sõnaducl-li.
Y. Shymko kritiseeris praegust
.liberaalide valitsust ja J. Flis püüdis
valitsust kaitsta.
Konverentsi juhatasid Hamiltoni
E. Võitlejate ühingu.esimees'A..Jurs,
sest eestlaste käes on presideörimi- "
ne, ja leedu kaitseliidu esimees S.
, Jocubaitis. 'Sekretärideks olid E.Lin-jdaja
ja lätlane Bercins. ' _
Konverents algas 0'Canada laul- i
•misega, mille järele toodi saali kol-
; me rahva üksuste lipud ja Kanada
lipb.: palvuse pidas leedu preester.
A. Jürs selgitas järjekordse konve­rentsi
mõtet. Balti sõjamehed,, kes
võidelnud oma vabadussõdades
Moskva kommunismi vastu tunne-
^ yi d muret praeguse sõjaipoliitilise .
olukorra pärast, kus N. Liit enne- ,
olematul viisil relvastub ja haarab .
oma osava gerljasõjaga ühe väike­rahva
teise järele koinniunismi!
haardesse. Võitlused on jõudnud ju­ba
Kuuba Ja Nikaraagua abiga
. Kesk-Ameerika riikidesse. Eriti-ras­ke
olukord on Salvadoris ja seega
on sõjategevus jõudnud juba USA
tagahoovi. Poola solidaristide vaba-dusliikumihe
suruti julmalt maha.
• Afganistanis käivad rasked võitlu-
. sed. •••/• • \ .; • ) • ••^•/••-T, • Selle järele' tutvustati kü alisi.
Nendest oli .kohal Kanada kiridrial-major
fi. T. Legge, kol.ltn. ;M. A.Ste-,
venson, liiduparlamendi liige Jesse
Flis, peakõneleja parlamendiliige
Shymko, Leedu ühisfkorina president'[
Joana Kuras, EKN esimees Laas
• Leivat jt.:
KGB TERRORISTE
POLE KARISTATUD /
Peokõneleja Yuri Shymko kirjel­das
olukorda Baltikumis, mis tekkis
MolotovJRlbbehtropi.pakti otsese tu­lemusena.
Kahjuks ei ole senini kok-
'kulepet veel lühistatud. Järgnes Bai-
„ ti riikide okupeerimine ja nende rah­vaste
mõrvamine ja küüditamine Si-beri"
orjalaagritešse. Y. Shymko ni­metas
mitu korda saksamaal olnud
. kontsentratsioonilaagreid, kus mõr­vati
juute, Ta;väitis, et juutide huk­kajaid
aetakse taga; kuid KGB ter- i
roriste, kes mõrvasid ja küüditasid
Balti rahvaste liikmeid sadade tu­handete
kaupa ei ole keegi karista-
• nud.
Errtii SOOMET
Tulumaksülehtedie
täitmine
Kokkuleppeks helistada 247.3150
aam
Eesti t • •
' (Algus esiküljel)-.
gasi. Samuti valiti välisrevidendiks
endiselt T. Kõhelik.
Koosolekul algatatud küsimusena
kaalutakse kõrgchitusega praeguse \
asendamise võimalust. A. Sepa arva-
• tes peaks projekti läbiviimine sün­dima
osade kaupa ilma^ E. Maja le-tegevust
takistamiseta. Kapitaliks,
oleks muidugi väliskapital.. Tuleks
; kaaluda, kas ettevõte on teostatav ja
kas tasub teha eeltööd. Enn Kiilas-,
pea arvates ei peaks uurimistöö ole­ma
tasuline, vaid meie „elukutseli-sed"
peaksid selle töö tegema tasu­ta
— kingina ühiskonnale. Koosoli­jate
tugev aplaus näitas, et avalda­tud
mõte leidis hülga „pooldajäid.
Läbirääkimiste all sõnavõtte pol­nud
ning koosolek föppes valimiste
: tulemuste,teatavakstegemisega. ;