Meie Elu = Our life, March 25, 1982

              i!if>m'.ljiH).i.i'|;' II HH»^llll^p^MUI».^^l^;u....T
MEOAFÄEVÄL;2S.
- '-'^
,JMeie Elu" nr.
Varsti bn kevad^ algus. Kalendris Nende mune, kui ka tillu&esi poegi
on märgitud, et see töiiriuib 20. mart- röövivad veeloomad ja varesed. Kau^
sil. Mõnes kalendris, on ka kellaa^eg rid otsivad oma pesapaigas varjuli-juurde
lisatud, et- kevad tuleb hom- si kohti, meelsamini sellise, mis
mikul kell 7.22. Kas te keegi olete fce- oleks ka veega ünlbritsetud, et mets-vade
tulekut näinud.. ? Mma küll ei loomad sinna lähedale ei pääseks,
ole, ei ole ka ju märgitud ikohtä, küs Oma pesa ehitavad nad veele hästi
ta siia mapinnale maha astub, muidu lähedale, sest Ikauri jalad on üsna ta-
Itiffdlasti läheks -vastu ja tervitaks, gakeha lõpus ja ta ei saa selletõttu
Kui olin üsna väike, siis tahtsin
olla tuletõrjuja. See soov, ei jäänud
mulle mitte väga kauaks. Politseiks
saada oli mu järgmine plaan. Pärast
seda ^kaupmeheks.
Nüüd on mu tulevikuplaan hoopis
. d€š!
^puudutab ' ta ^talveunes i tukkuvaid kelduja.
puid jä neist läbib ärkamise kohin. Kaurid või-vad otsejoones vette su-
Kui talvM^vana külm ja ta valla- kelduda, nii et ainustki liikumist
tud nobedad ;ppisid järvedele ja j[õ- pinnal märgata olöks. Aga ta võib k^
gedele paksud jääkaaned peale meis- nii, kui allveelaev, vette laskuda hoi-terdasid,
mida keegi ei ijalksaks löh- des pead nagp .perislfcöppi viimse
kuda, siis kevad tarvitseb neid ai- hetkeni üleval. Tä võib vee all kuni
nult oma volukepi otsaga puuduta­da
ja kohe tekivad rieissel suure mü­ra
ja paukjuraisfegä siiured praod. Ja,
üsna varsti |ei|ble tohutultjpaksust ja
raskest kaanetst midagi järel. Veeko­gude
jää alt yabanemme ön võimas,
kardeta^ ja ilus vaatepilt. Kui Grand
-viis niinütit;|msida> kui see ta^^
kuks osutub ja selle aja jooksul on
ta tublisti Mtta sukelduškc^ast ee- a^gadusklmda;
male jõudnud.
Kaurid on kaunid oipa välinmselt.
Nende selg on musta ja valge r^^
ti meeldib mul aidata inimesi pende
haigustes. Uurida, kust need haigu­sed
tulevad ja kuidas neid ravida.
Ma tean, et kui tahad arstiks saa­da,
pead palju õppima. Kui olen
algkooli lõpetanud, siis lähen kesk­kooli.
Sean valin ained nagu: ladina
keel, keemia, füüsika ja teised, mis
mind aitavad ülikooli sisseaštuotnisel
Eesti Keele- ja Kooliaiasta kirjandusvõistluste! i. vanusegrupis (10 aastani) olid auMnnasaajateks va­sakult-
Ingrid Laar, Marju-Leena Roos, Eisto Leivat, Peter McGonnon,Elten Silm, Ricky HUr (pil­dilt
puudub Kristina Nõu). Taga koolijuhataja ja auhindamiskomisjoni esimees E. Marten.
Foto T ~ 0. Haameir
Pärast seda, "kiii lolen doktori kraa­di
saavutariijid, soovin spetsialiseerus
line, nagu malelaudi ja seU^^ dä kirurgia Jalal.
jõdt,,mis;SeedÄt^ elukoha valiksin muidugi
däi enam ei ole* Meelsasti elaksin ku­sagil
maakohas, ilus loodus fiing
värskie õhk.
Samuti meeldiks -mulle
Meeleldi külastaiksin Eestit, meie
oleva väikehrina Dunnvill^ elanikud rohdkas-jnust, punakad siimad-anna-kogunevaci
silla peale iseda vüatama. vad šinnajuurde el^amat värvi jä
.See võimas looduse ^-sündmus • ori tal on. must terava otsaga, hõkk. Kõ-väärt
vaadatf Hiigel ij^äp|ängad t<^^^ hu alt on ta valge ja ümber kaella
mavad iriiü!^ kannab ta Valget vorutaotist joont,
rusega, yoolama pääsenud vee tur- Sellekohta on vanadel indiaanlastel
jai, järve poole. V^sijaAjäa M küsi kogunj legend./ Kord istimud ka^ Käiksin teistesli
kelleltki luba, hoia ailt, lkd printsess kaldal ja pillab oma Euroopa maades, õpiksin tundma
ha, et smd käasä viiakse! I ' väärtusliku käevõru Vette, t^^^ erinevaid; rahvaid ja nende kultuu-
Pika talve jookSül on paksu jää- nägi nutvat printsessi ja teadis, mis re. Pärast seda külastaksin Ameeri-kaane
all -palju elu vangis olnud. Ka^ kurvastuse põhjus sukeldus kohe
lad, suured ja väikesed on igatsuse- põhija ja tõi kalli aai\le omanikule
ga vee all jääd yaadaiiüd,ilöq^ tagasjr õnnelik printsess kinki
et ehk hakkabki sulama ja liäd näe- käevõru tänutäheks toojale ja sellest
yad jälle päikesepaistet, saavad jälle: ajast alates kannabki kaur seda üh-püüda
maiuspalaks mjQne rasvase^ ^^k^^^
ka, Aasia ja Aafrika riike.
Kuigi tean, et minu eas inimesed
päris kindlasti ei tea, mida nad elus
tegema hakkavad, sooviksin siiski,
t mul iieed kavatsused täituvad. ^
veepinnal lendava sitika. Ainuke, kes
omale talvel põlvja\tetes jäässe; sk-nad
raiub on hülj^sl Seda ta algab
hoogsalt juba sügisel •varaikult esi­mese
õrna jääga ja kevadeks ongi
tal peaaegu tosin mitmejalapäksu^
sedõhÜavad olemas. Seje aga saab ša^
geli talle ka saätislikulks, sest
äärel wib varitseda teda eskimo te-rav
harpuun.;, .
• Kui jääkate järvedelt milab,"tuler
vad ka VeelijQnud; tagasi. Tulevad
pardid, haned, luiged ja kauridCKui
eelnimetatud lendavad sügisel soo­lale
maale, siis kaurid (|n need kes
sisejärvedelt lahkuvad vfjmastena ja
valivad omale taivekorteriks sopla- ' Jastega.
sed veekogud mi^ ei külm
Kaurid on kaunid veeliniiud, on
suuremad kui pardid ja väiksemad
kui haned. Inimestele toiduks nad ei
kõlba, aga:omet| on ;ulakaid, kes
suurest julmuse^ neid ; hävitavad.
See ön seda rohkem v^el kürb, sest
kaur muneb vahel iinult kaks niuna.
Kes meist ei ole järve ä^res olles
kuulnud kauri huikeid. Vahel M l !
öeldakse: ;,Huikab meeletult nagu
kaur." Äga õieti need ei de meeler
tud vaid kaunid ja kõlavad, need
elüstavM Väikseid Vahel
on Võimalik näha käüi ide veemänge,
mis oh ainulaadsed ja' võrratud vaa­data
. i i See toimub 1a\ralisielt sügi­seti^
enne södastesse vetesse mine­kut.
Siis nad koguvad kokku, lenda­vad
avatud tiibadega veepinnal ja
huikavad nagu vallatud lapsed. Ära­lennuks
õhiku tõustes annavad nad
veepinnal oma jalgadega hoogu, na-
, gu lennukid Õhku tõustes teevad ra-
Kevad tuleb, siis iuivi,; võibolla on
võimalust minna järve äärde ja nä­ha
^Ruudulist allveerlaeva" ja kuula­ta
tema huikeid. Ja, kui meil on õn­ne,
siis (ehk näeme nende .võijratut
vöemängu.'::.';;; •;'
V; A;KIMBER«OTKAS
PETER
..tomnto :E.Š.
Eesti ja Keele- ja Kooiiaašta kirjandusv
" ' väšafcult J Riina Kindlam, Bjom Alar Peteoo, Ingrid Kängsepp, Lüša-Merike Soots,
ÜnäTedel, J', • ^,;; •,;:., ;-;t' • ^ • / : , ; • ; • ;; :,Foto---.O..I^äamer'
Päikse
Lurnesulamis^st võsa veei on marg ja
Kesa äärelpeakest töštah kellukene väike,
järvepind on laenan'd taevast sinetavat läike, •
Karu ärkab talveunest>=^m, kuis kõik nii hele!i
Oksal kuldnokk rõõmust jlaulab latdu päikesele.,
Porisedes põmikproövibl kuidas kandvad tiivado
kevadtuuled sooja leebust |)ungadele viivad, i
Õnnetundest eemal aasalrohutirts pilli — *
kevad tuleb kikivarbil,^iile täis tal lilli.^^^^^^^^^^^^^^^^
• ::;V:' : • HELLE-REIKMAN
FäeV ähmane, udune, jahe. Teisel Tõmbasin tuulejaki tihedalt üi^
päeval sula ja {wn/ ^sel paar ki-aadi ber ja läksin üsna meeleldi vennaga
külmaV Järgnevad uuesti päevad täis aeda. Aed ön ju igal aastaajal iiiu
rõskust ja jahedust. iMina aga uhis^ tuluke paradiis. Silmitsesime aia
tasin pääsukeste vidistamisest/ lõh- keskel meie kõrget lehist igast kül-navatest
keyadlilledest ning sirihal jest. Gksad olid igalt poolt peaaegu
voolavast jõeikesest. JMõtlešm,; et iihetihedused ja sammalt polnud
kauaks š^akooliaega enam ongi ja peaaegu üldse. • .
süvenesin õpikutesse. Ega A end mind; Selle lehise otsa panime mullu to-kuhagi
kaua raamatute taga lase is- reda linnupuuri. ,i 7
ifuda, tema peab mind just siis s®-' »Röni üles ja vaata, vast on mõni
gama, kui ma millegisse eriti suve- varane linnuke selle puuri juba
nud olen. Nii juhtusiki eile. Tõstsin
raamatust silmad üles ja kbr^
mõttes aastaarve.
„Kas oskad määrata ilmakaari?"
omandanud!" kasutasin venda.;
Muidugi tahtis Enn ka oma roni-misoskust
demonstreericja. Mina
polnud kl ligi suur ronija, olin küll
peletas sissetprmay Enn mu õpitud mõne puuotsas käinud oksalt oksale
aine segamini oma küsimusega. astumisega.
;;,jM-i-s?" pahandasin. ,,Ära parem Tahtsin ju^vennale hüüda, et sa
segamindj" !^ ronid kui alw, kui
„Sa oled ju vanem, pefad end ilma» tõmbas vasaku käe linnupuuri ligi"
tu targaks, aga 'seda sa ei tea, mis dalt ja- hoidis puutüvest kinni vaid
mina teah!*V, ; ; paremta käegav Ta vasaku käevarre
,;Pä!h,' kus asi", põlastäsin ma, küljes rippi^ üks elukas^ küüri^^^
„päike tõuseb idast ja loojub lään- hammastega'. Mulle paistis, et see on
de." Vend ei lasknud mul enam kõ- nagu müstiline lõunamaa lo^
nelda, võttis mii käe ja tiris uikse küllap see oli vaid orav, i Neid oli
juurde: „Tule, ma näitan, kuidas meie läheduses külluses.i Ma karju-
(Eslmme auhhid noorte kirjandite ja mu õde maale tagasi jõudsid, viir saab ka uduse ja pilves ilmaga ilma- sin nii valjusti kui suutsin. Kogu
võlstlusell. vanusegrupis) sid nad kassi arsti juurde. Arst üt- kaared kindlaks määrata." Ta kartis, ümbrus kajas. Enn raputas oma
Ühel päeval, kui meie
skne, kuulis isa ühte häält
Isa läks metsa poole vaatama, mis
seal on. Ta nägi ühte kassi. Isa
hüüdis kidi, Mdi, ja kass hakkas ko­he
isa poole tulema. Siis hüüdis iäa
meid, tulge vaadake, siin on kass.
Meie kohe jooksime. Nägime hele­pruuni-
ja kollasekh-lü kassi. Taht­sime
talle juurdemhma kohe paid
ei jää haigeks. Pidin olema kaks m- tada puude järgi. Kus pool tüvel on naabrid. Ka meie inimesed olid häi-
' dalat Jõekäärul. S^e. aeg oli väga rohkem sammalt ja vähem oksi, seal ritud ja, kohkunud nägudega varsti
pikk. Tahtshi maale tagasi kassi on põhi. Vastaspool on siis loomuli- aias^
juurde. Kui maalej tagasi jõudsin, kult lõuna. Tule, lähme aeda ja vaa-nägin
kassi istumas trepil. Mfaiul oli tame puidlT
meie maakodu-hakkasime
kas.
Otsustashne ni-h6a
m^l, et kass oli
ga #gä rahidi Nüüd
, ,, , ^ sile nime valima. —
tegema, aga isa ei lubanud, sest meie ^eks panna Peedu, sest meil oU ta­el
teadnud kustkohast kass tuU ja ^i, kellel oli kass nhnega^ Peedu ja
kas ta on terve. Aga n^ie nägbne,~e4 gge kass oli väga Peedu samane,
ta oli väga näljane. Isa tõi talle pU-: Müüd meU on kass nimega Peedu.
Kui tulhne maalt Ihma, isa pani
meelega. Mina ja minu ode ei taht- autosse j^ tema tuli meie-nud
kassi enam ära lasta. Ema arvas
et peame kassi kohe arsti juurde vii­ma.
Müia pidin aga järgmine päev
ga koos linna. Linnas ei kartnud Pee.
du kedagi ega midagi, oli nagu omas
kodus. Keldrisse jäi l^eedu elama. Ta
Enn oli oma meheliku rahu ja ise-teadvuse
tagasi saanud ja seletas:
~ - — . ———— „01eksin linnupuurist (kogu nirgiple-.
re'kätte saanud, aga Tiiü-Reet pele-
„MEIE ELU" on eestluse tas nad oma kisaga eemale." '
hoidja ja ühendaja paguluses. PüMsin protesteerida ja sele-
• Püüdes U s a aidat, ees« kee- t^^t^^ ^ f '
amiseks ja kasvava proua Tammis hirmutas: ,;Kar»
hoidmiseks meie rah dan, et .see loom õli marutõbine. M-vusgrupj
liikmena — seepärast kohe arsti juurde!" Meie vana-hiffe^
e iji tellige MEIE tW\ ^^"^ ^"^^^s* murelikult: .Haa­vad
ja kriimustused lulevad kohe
1e sä
noorsoo
Lehe|tiilg „Meie Noored" ilmub Kanada Eesti Õpetajate Ühihgii
iüritusepa. Toimetajad: Hella Leivat ja Helle Reikman. Toimetuse
aadress J c/o Hella Leivat,/^^ Cortland Ave., Toronto,
iÄÄir«a.n. i ^ „ « « ' ' r " — i-^-v Kouus, Aeionsse jaireeaueiama. la . •-., • •• r-——. • . .-. - . • \ —- puhastada, te ju teate, mis on teeta-p^^
ss T k T p t J ^ ; . ^ ^^Sa puhas kass ja on minu suur sööki andma. Ma arvan, et Peedu .
hoole alla i S cSr^ÜT^^"^ sõber. Peedule minu õde väga hästi kaotab M u ja ei jää haigeks. Kui ^"^ sosistas proua Tammis vana-
^Tka^i X ? e v « . t ! ^ ^ M ^ ^ ^ ei meeldi, sest ta kisub teda sabast, müia hakkan akordioni mängima,^ mina ka kuulsin: ,MÖÖ-kuulsin
ef v^t«. h^i^l. •. igakord kui maale läheme on Peedu läheb Peedu kohe akordioni kasti ^ ^"""^ ^^^tal kukkus üks\ noor tüd-m,
ei vddias nasu. K.UI isa. ema j^^jj,e kaasas. Ta on naljakas, päeval magama. Temale meeldib magada }^ kriimustas oma põlve. Paar
magab toas ja kui pimedaks läheb, minu toas rii^^^^^ Keldris peidab ta — s a i krambid ja..."
süs läheb Peedu metsa jaWIe. Peedu- vahel meie eest ära, läheb kraani- f^^ tahtnud sedaj enam kuüj-le
meeldib koime kiusata ja hiiri kausi magama. Peedule meeldib Sa da'... Enn sõidutati muidugi
püüda. Kõnne lööb ta käpaga, nii et palju manada. Tädi vilmal <m ko^r, '^^^^ oli varsti kodus tagasi, va-meed
hakkavad krooksuma, see teeb nimega Blacky, keda Peedu ei salli, ^^kul käel suur plaaster. i*a viis
>nt.M4R 1T8
Peedule palju nalja, l^ri loobib ta Kui Blacky meile tuleb, ajab; Peedu i^*" ilmakaarte juurde, nagu
õhku ja ajab taga. NU on ööseti pai- karvad turri ja turtsub Blacky pea- P^^^^ski vahepeal muud juhtimud:
ju tegemist. Mhia arvan: et Peedule. le. läheb Blacky koju tagasi ja "T^^'^' ^^nf^akaari võib mprata ai-meeldib
väga nädalalõppudel maal Peedu on õnnelik. nult nende p^ude juures, mis kasva=
olla. Lümas seda lõbu elöle. Nüüd See on lugu miriu heast koduloo- tihedasti koos metsas, mitte
on Peedu väga paksuks läinud ja :mmt Peedust. avaras'aias!"
et Peedule peab vähem .RICKY HIM HELia LEIVAT
m m