Meie Elu = Our life, October 30, 1980

              ZEDOIECr
„MeieElu"Br.44 (1602) 1980
EestiipaUide ToeWv Maisring To­rontos
aiidis 26. okt. jEesti Maja täis­saali
publikule, isoortie daamide poolt
organiseeritud, moeparaadi, mis oM
pikk ja huvitav. Esines 17 mannekee-nit,
Anne Jõgi, Enama Karuks, M
Kiilaspea, Pia Kiilaspea, Linda Kukli,
Eve Kübarsepp^ Linda Liigand, Tii­na
Lomax, Mervi Polli, Elva Palo,
Anne Pajuäär^ Tiiu Roiser, Linda
Saarniit, Vivian Sepp, Helgi Sooaru,
Marta Tiido Ja Ellen Valter. Suju­valt
kerge muusika teorglltari ka­pellilt.
Meeldiv lavadekoratsioon Ä.
Mihkelsoolt. Teadustas Maikl Lupp,
kes tervitas osavõtjaid, tänas suure»
vaeva nägijaid ja luges ette Saksa­maal
asuvate invaliidide tänukirjad,
milledest üks kiri lõppes lausega
„Hoitke Eesti keelt ja meelt!" „Esto
W osavõtjaile saatis E.+.T.Naisring
veel $2000 reisuräha.
KÖm;AASTAAEGA:'
Moenäitus oli jagatud kolme ossa:
sügis, jõulud ja uue-aasta ball.
Metsikut lääi\t kauboi kübaratega
esitasid nooredy kelledest üks ei ol­nud
oma !seelikut triikinud, või oli
see kiiruga ärist tooc^ud. Järgnesid
sügisesed'jalutusansamblid---'Helgi
Sooaru lilla seeliku ja| hele-tumelilla
huvitava triibustikugä peenekoelise
sweateriga, Tiiu Roiser, yiivian Sepp i
hästiistuvas lillakas toonis volditud
seelikus soJDiva kampsoniga. Anne
Pajuäär täiuslikus sügisriietuses H
mantliga— sega pniunikas toonis,
püksid, kübar ja mantshettidega saa­pad!
Linda Liigand laitmatult ilusas
haUikas-lillas ^/^ simplicity-lõikelises
mantlis, mis oli huvitavalt ruuduline
ja sinna juurde kuuiusid hästi läbi­mõeldult
must vest, mustad püksid
ja hall seosega pluus. Rüüzliid, völan-gid,
shleifid^— ka juustes -— on prae­gu
suurmood, neid võib rakendada
igale poole, sest mood toonitab nai­selikkust.
Püksid püsivad moes eda­si
sest ajast .saadik^kui Märlene
Dietrich nad esimest korda taryitu-sele
võttis. Neid kannab^ naine igal
pool väga varieeruvalt. Pükstel on
sagdi üleval krooked ja alt jalale lii­buvalt
imekitsad. Või alt laiad õhtu-tualettide
juures. Üks püksisäär esi­neb
põlvpükste juures lahtise seeli­kuna
ja Euroopas on kalifeepükste
mood taastatud.
M L S M A B . ; , ;
Sügisel sajab ka vihm. Linda Saar-'
niit kandis kallist ekrüüvärvi^ &
puutsigä mantlit, mille ülaosa oli hu­vitavas
porde kaunistuses. Teised
vihmamantlid olid tavalised hallikas­sinine
roheline ja must. Loomulikult
löödi valla ka sobivad vihmavarjud,
sest kuidas sa muidu said kui sajab.
Sügis hõlmab kleite^ kostüüme mis
tänavu jälgivad piinliku täpsusega
keha jooni ja nõuavadlõmblejalt stii­li
tunnet ja eseme joone õiget taba­mist.
Torontos on pälj^ häid jõude
sellel alal, seda näitas ilmselt tänavu­ne
„shõw". Modellid paradeerisid ka­hekaupa
ja vaatajal oleks pidanud
rohkem silmi olema. Teadustaja ko-mistas
mitu korda ja jättis teise ni­me
nimetamata. Tähelepanu pälvis
Linda Liigandi „kanarbikuvärvi"
täisvillane kostüüm, mille seelikul
oli ees- ja tagakeskjoonel lõhe. Pluus
hallikas-lilla, seosega rinnal. 'Kos-.
tüüm oli valminud Montrealis. Edasi
esines Emma Karuks kaunis kostüü-mis,
Ellen Valter temale sobiva oma­pärase
^kleidiga, lvi Kiilaspea hea-maitselises
tumelillas kleidis — must
lai moodne vöÖ; Vasakul poole vööni
ulatuv nööbitav lõhe. Marta Tiido oli
kinni pidanu^^moes olevatest ,,som-ber"
värvidelt. Ta esines beesh-Hlla-kas
kleidis, mis sobiv igalepoole mi­nekuks^
Linda Kukk esines, must-val-ge
triipu kostüümis.
Moeloojaid on tänapäeval sadan-deid!
Pole vaiiPariis ja Room enam
.domineerivad' Naine sejsab nagu
moHoojate tuulte keerises^^ja nad
isegi nimetavad seda sageli „virr-var-riks.''
Sellest ,,yirr-varrist" olid meie
modellid pariniä välja noppinud, mis
esitas nende head maitset. Rõõm
vaadata.
Eesti Naisripi IVioenäitusel. Vasalcult: Elva Palo, Maiki Andre-
Lupp, Tiina Lomax, Eve Küljarsepp, Mervi t^^^
pea. Anne Jõgi, Tiiu Raiser, Linda Kukk, Emma Karuks, Sooani, Linda Saarniit,
Liigand, Vivian Sepp.
7
Värvitoonid on agä üldiselt peh­med
ja tumedad. Sellest müstikast
ja müriaadist olid esinejad kä kinni
pidanud. Tiiu Roiser kandis'' halli
kostüümi: Hainleti mütsiga. Vivian
Sepp'al ja hiljem ka Tiina Lomax'il
ei oleks tohtinud kombinee lõhendi-ktist^
paista, milline viga langeb koor­dinaatorile.
Linda Saarniit esitas
kaunilt sulavates värvides väga häs­ti
sobiva sametmantli. Anne Pajuäär
diskreetse nlusta kleiäi huvitava
sarmika dekolteega ja temaga kaa­suv
Emma Karuks kandis matt ja
shatään vahelduva pikitriibulist mus­ta
kleiti, mis mõjus väga .saledalt.
Helgi Sooaru kandis iga-aastaja too-'
sat kleiti jä Anne Jõgi: kleidil
moodsad kellukese varrukad.
all — pits rüüzh kaela ümber ja his- Linda Liigand üllatas kohe ilusa
paänia lahtised varruka ääred musta õhtukleidiga. Esimene ollglitter ma-õrna
vahepitsi ja kitsa sänaetpaela terjališt läiki^^ pihaosaga (vä-kombinatsioonis.
Emma Karüks'i ga suur mood) valgete kolmekordse
kleit oli alt nelja täisnurgaga, kolime orgaanza materjalis^; libliktiibade lü-valge
peen-peenikese õlapaelaga' ja .hikeste varrukatega ja pika laia mus-sama
peentest paeltest seotava vöö- ta seelikuga. Selle oli kavan(lanud
gav':;' 'C;. V;:': - •
Oligi käes esimene vaheaeg, kus
kuulsime A, Nünveelt kolm invaliide
meenutavat — Jsegi nukrusesse sat­tuvat
— laulu „Oli kodu meil sise-
Foto — Erik Liigand
nud moenäituselt ka kasukad. Mis'
õhtukleitide juures esile tuli tõsta,
see oli Linda Saarniit'i Haapsalu säi­li
tehnikas kootud, maikellukese kir­jaga
kleit. Kes küli selle suure ja ilu­sa
tööga oli hakkama saanud? Nii
küsisid mitmed. Linda Liigand kan­dis
pehmest Jersey taolisest ,,novel-ty"
materjalist lihtsat pikka musta
kleiti, millel kaela ümber mitmelt
Maire Maider, tuntud moe joonistaja
ja suurtekogemustega moeillustraa-tor.
Teine Oli, shocking pink" täissii-di
zorzett,'vööjoonest kukkuv-pluu-: realt kroogitud rüüžhi. Igal d l mi-selik,
musta laia seosega seljatag^^^ huvitavat kanda. Teadustaja
maa põldude vöös",„Kord Eesti ran- mis rõhutas selja dekolteed. Selja- Maiki Lupp oji vaheajal ka selga pan-nikul",-
„Tulge tagasi Eestimaa -po- lõige ulatas vööjoonest kaelani-. Ka- nud valge tualeti, mille dekoltee näi­jad"
ja lisapalana On kallis muHevvandaja oli St. Laurent. Pikad mus- tas naiseliku võlu ja seelik oli eest
kodupaik. G. Iltali heas saates:. Niin- tadkind|d, mida kantakse Euroopas., ülesse nihg tagant pikem. Sobis suu-
Pariisi„highlight" orient käsitsi ti- repäraselt noorele kandjale.. J
kitud jakki kandis publiku hulgas
Tiiu Johnston.
Jõulud on seoses lastega. Sellepä­rast
laulis tilluke tüdrukuke Jõulu­vanale
ootelaulu. Teise vaheaja mee­leolu
muusikat mängis Krista Evert
TÄHELEPANUKS
ORGANISATSIOONIDELE
„MEIE ELU" on asunud oma jär­jekordse
KALENDRIT AHTRAA-MATÜ
koostamisele 198L aastaks.
Kuna ,JW[EtE ELÜVKALENDER-TÄHTRAAMAT
on organisatsioo­nidele
ja ;,Meie Elu" laialdasele
lugejaskoimale asendamatuks kä­siraamatuks
üle kogu vaba maail­ma
asuvate eesti organisatsiooni­de
kohta^ siis on oluline, et Täht-raamatus
oleksid organisatsiooni­de
täielikud õiged aadressid.
Organisatsioonide praeguste õige­te
aadresside saamiseks palutak­se
kõiki eesti organisatsioone Ka­nadas
ja mujal saata oma täpsed
aadressid Post Cöde'i äramärkimi­sega
„Meie Elu'le" HIUEMALT
15. NOVEMBRIKS s.a. aadressil:
,JVIEIE ELU"
958 BROADVIEW A V E .,
TORONTO. ONT. M4K 2R6
Õige aadressi avaldamine ,JVIeie
lElu" Tähtraamatus on iga organi­satsiooni
enda huvides. Seepärast
I saatke, oma aadress „Meie Elu"
Tähtraamatu jaoks kohe viivita-
•matultl
„MEIE ELU"
eas
vee säi roose.
IK INSURANCE
AGENCY LTD
Lähenedes jõulueelsetele koosvii­bimistele
hakkas ilimnema piduliku­maid
tüalet te ja karusmantleid. Lin­da
Liigand teab, mis ta tahab. Ta oli
ise kavandanud tumehalli siidtüuni
ka, mille kaela äär ja suur shleif olid
hõbedases äärkaunistuses. Tuünika
all helehall Jersey pikad püksid. Tei^
ne tema kaunis omalooming oli tür-kiis
täissiidi pükskostüi^rn, mida
Kopan türgiateljee. Ta talvemantel
OÜ liiva värvi, hanesulgedega vateeri­tud,
hästi soe, vihma- ja tuulekindel
ning väga kerge mille krae võis üles
tõmmata mi et vaid ninaots jäi väl­jav
Mantel oli valmistatud Ameerika
tuntud moelooja Bill Blass'i poolt. ,
Tiina Lomax'i kleit oli ühe õlapae­laga.
Marta tiido müst täissiidi geor-gett
pidulik kleit oli temale omase
vilumuse ja meisterlikkusega 100%
moodne laia seeliku — kitsas pits
Meie sõidame Jõulude - ajal kä lõu­nasse.
Selleks esitas Bmnia Karuks
valge-rohelise kombinatsioonis iilenl
trikoo. Moes'on läikivast;materjalist;:^ , , . .
supeltrikood. Elva Palo, moeparaadi ^^^P"^^?^^l^^^^^^ "^"^^ ^uu-korraldaja,
oli mustas bikiinis ühes- res^:raakimme lubatud, millega mo-tükis
,,maillot'trikood, Givenchyver-^:"^^;^^^^^
sioönis nõuavad nii s^edat keha, et
nüüd on paras aeg „nälgima hakata"
eelolevaks suveks: Spordiriietust esi- Nüüd antakse moenäitused koos
tasid väärikalt Viivian Sepp, Ellen meestega ja nende moodidega. Selle-
Valter, Pia Kiilaspea ja teised. ^j-N-ga oldi.ka arvestatud, vaid selle va-
Kleidid muutusid pidevalt piduli- hega, et Allan Liik, Andres Truüvert,
kumaks. Mervi Polli kleit eest süga- Mart Põldma ja Marco Ferr,ara ei ol-va
lõikega ülesSe ja tagant pikem, nud pidulikkudes moodsates smokin-
Lind^Kukk'e täissiidi ;crep-dershing;|:giates. Meeste moed on teinud suure
kleit jättis ilusad õlad imetlemiseks, murrangulise pöörde. Mehed viisid
lvi Kiilaspea pruuhikas värviheitl?^ elegantsed daamid ükshäMal "ballile.~'
roosakas kleit oli huvitavate volang Koos õhupallide ja roosidega tekkis
varrukatega.. Mehhikost oli'ostetud pidulik meeleolu. Tiina Lomax hele-
Hblikastnlis plisseeritud \:kollan|i;: roheline, Helgi' Sooaru reseedarohe-kleit,
mille juurde kuulus ka lehvik^^; I l s e s s e l g särava tikandiga, Em-
Lindä Liigand'il • hallikashelesininš ma Karuks punakas pruunis ja Mar-pluus-
klelt (langeb vööjoonelt pluu- ta Tiido bees-hallikas süurtualetis
silikult alla) musta pitsriba kaunis- läks väga noore kavaleri saatel. Ei­tusega
ja valmistatud Bill Blassi ka-" len Valter'il oU seljadekoltee ja lõhe-yandi
-järgi. Kostüümid muutusid värvi- kimono lõikeline kleit. lvi Kii-
Tegelastele jagati roose. Kavalehte
polnud, see on' suureks miinuseks.
Elva Palo tänas rooside eest, tänas
modelle kaastöö eest. Jõulu ajal ja­gasid
modellid ka kingitusi" ükstei­sele.
Järgnes loosivõitude väljajaga­mine
ja oligi lõpp sellel iluõhtul.
Eha Tarmet Toomberg
Westmore Driv©
Süite 200
i e x d ö l e , Ontario M9V 3Y7
Tel. 745.4622
varakult omci puhkused lõunasse.
Eesü panga liikmetele hinnaalandus broshüüri hinnast.
KIWI R E I S I B Ü R OO
Toronto Eesti Majas —• Tel,46648B
^1
materjalilt sametiseks, värvilt must,
lilla, oliivroheline mini discokleit^
polnud.
laspeä esitas huvitavalõikelist lilla-kasbeesi
kleiti. Kõik õhtukleidid on
nüüd maani. Loomulikult ei puudu-Ühendatud
Rahvaste (Un|ted Na-tions)
35. aastapäeva tähistati üle
maailma pidulikkude aktuste, kok­kutulekute
ja köosviibimistega.
Torontos korraldas Ühendatud
Rahvaste Kanada Ühingu Toronto
osakond sel puhul vastuvõtu ja kont­serdi
raekojas. ^
, „Ühendatud Rahvaste Päeva" ni­metuse
all oli raekoja suurde saali
kutsutud külalisi diplomaatlikust
korpusest; * Kanada ja etniliste ring­kondade
esindaja;id nir\g kava koos­tatud
„ühendatudvrahvaste" liikmes-gruppide
esinejaist.
Luuletaja Miloslav Zlamal VM.
. päeva esimehena toimis ühtlasi kä
teadustajana. Linnanõunik Art Egg-leton
tõi tervitusi Toronto linnalt
ning märkis Seda tähtsust, mida To-tönto
omistab oma uustulnukaist ko­danikele.
Fanfaaride saatel sisenes: William
H. Bartõn, Kanada saadik U.N.-s aas­tatel
1972-1980. W. H.' Bartoii oli ko^
hale sõitnud Ottäwast ning pärast
0mä pikemat sõnavõttu saadeti ta
uuesti fanfaaride saatelj teele lennu­väljale.
Ta kirjeldas Ühendatud Rah­vaste
organisatsiooni saavutusi, kuid
nimetas ka esilekerkinud takistusi ja
raskusi, mis aast^t^ jooksul selle
maaüma-südametunništuse-organi-satsiooni
tood ö« halvanud.
Kõnedele järgnenud kontsertosas
esines solistina tshellol maailmakuul­susega
kunstnik prof.* Albin Berkey.
Temaga koos esinesid Thomas Ber-key,
jr. ning Damelle Harper.
Edasi olid' kavas saksa Harmonie
Funkengafde tantsijad, hispaania
flamenco tantsurühm, jugoslaavia
rahvatantsu trupp ning väga meeldib
vad jaapani tantsijad, nende hulgas
ka lasterühm/ :
Viimase palana esitasiÜ jaapani
tantsijad ,,'\Atoniderfi^ Ganada", süm­boolse
tantsulise törvitusie Kanadale.
Lõppsõna oli Richard Broughton-
'ilt, kes on U . N . Metro Toronto osa­konna
president.
"•• Diplomaatide^ hulgas.
miny Georgina v a l l a eestlsõpradeleo
Omavalitsuse valimistel 10. nov. 1980 kandideerin Regional
Councillori ko^hale. Olen varem olnud sellel kohal palju aas­taid
ja^alati on teie mured olnud ka minu mured. Ma olen
olnud alati aus ja tahan seda olla ka siis kui teie mind valite
,gas!c. : r. • ' • , ; >\
FALUN TEiE ABI!
illori kohale!
Koolimeest Oskar.Paas'i, käisid ta 80-dal-sünnipäeval õnnitlemas
T.E.S. Täienduskooli koolikomltee esimees H. Lupp, kopli juhata
|ad E. Marten ja H.Ründva ning kooli asjaajaja L. Maüley. Pildil
Foto--^ Ö. Haamer^
STOKHÖLM/CEPL)---ülemnõuko­gu
'Presiidiumi seadlusega 17. juulist
kujundati li/Iaardu alev ümiber lin­naks
ning allutati administratiivselt
Tallinna Mererajooni Rahvasaadiku­ta
Nõukogule:. .
Maardus oli juba 1972 7368 elanik­ku.
Asulat hakati ehitama 1939 koos
„Eesti Fosforiidi" uue tehasega. 195!
sai Maardu aleviks, 1962 allutati Tal­linna
Linna Mererajooni alla ja oli
Eesti rahvarohkeim alev. Maardus
oii venelased, nägu kõikjal Eestis,
asunud suurte plaanidega maapõue-'
varbade - kaevandamisele, mistõttu ka
rahvaarv T)n suurenenud.
test kohal läti konsul dr; E. Upenieks
koos abikaasaga.
Eestlastest võtsid pidustustest kü^
lalistena osa Multiheritage Commu-nity
Allianee'i abipresident Valve
Andre abikaasaga ning sama kesk­organisatsiooni
r Alfred.
t
PEREKONNA SAUN : .
Suilšet Beach Rd., P.O. Box
Oak Ridge, Ontario LOGIPO
Lähematel aastatel ehitatak-se väl­ja
Torontos järve kaldale mitmed
^moodsad suurehitused, mis selle ra­jooni
muudavad üheks tähtsamaks
linnaosaks. Ehitajateks on Harbour-front
Corporation, Toronto linnava­litsus
ja John Bassett.
Harbourfront Corp. ehitab iirnber
Front tänava otsa kohal oleva vana
kaubamaja asemele uue, 8-ksa korru- .
selise kaubamaja ja kondominiumi
koos 14,000 ruut j alalise pindalaga
tantsu auditooriumiga eelarve $50
miljonit. Ehitused valmivad 1983. a.
,: Toronto linnavalitsus kulutab .|20,
rniljonit transpordi moderniseerimi­seks
selles linnaosas ja $27:5 miljonit
91 aakri suuruse järveäärse pargi
väljaehitamiseks.
Kolmandaks suurehituseks samas
Imjoonis on konverentside tsentrumi
'Ihitamine John Bassetti poolt CN
torni lähedusse. Eelarve kohaselt see
läheb maksma f65 miljonit. Sinna
tuleb hotell 600 ruumiga, avarad
koosolekute pidamise ruumid ja bal­li
saalid. Föderaal valitsus toetab se­da
projekti $19 miljoniga, Metropoli­tan
Toronto f 13,5 miljoniga ja Onta-rio
provints kuni. $32,5 miljoniga.
Kokkii need.toetused katavad kogu
ehituse kulud, nii, et J. Bassett'il ei
omast, taskust välja panna sen-
OB 0 Id traiüspordiks helistage - 722-5175
•TÄMISE VÄLJAMÜÜK.
9 osalise imporditud tiik söögitoa mööblihinnad, mis kunagi
EGA KUSAGIL EIKORDU. :
Buffet 72",
Söögilaud 10-le
1*001 .«»...>...............,.,,,,,,,.,,,,,,..,
Seinariiul (valge) 87" x 62"o
Seinariiul ^valge) 96''x72"
leg. hind
$799.00
$895.00
$169.00
$498.00
1695.00
Müügihind
$298.00
$445.00
$ 98.00
$198.00
$325.00
Laos elu ja magamistoa mööbel. Valik roosi- ja tiikpuust
seinariiulid. MöÖbliriided. Tiik 4'x 8'x plywood. Tulge
station wagonigajVÕi mis on teil transpordiks ja võtke natu­ke
raha ka kaasa!
?i ^^S^^- MW^^ S C Ä N D I N A V I A N FURN.
tel. 757-5923 ,. . ,
Eglinton ja Victoria Park i 1 M a t i Vaher
Johan Krulli juhtimisel.
2— ei
Küsitakse, mida teeb Iraan hüüd?
Mõned arvavad/ et üheks võimalu­seks
on Khomeinil leida mingi sobi-^;
mus Iraagiga, sest Iraagil on ebaõnS
nestunud saavutada välksõja võitu
millele president ^ Saddam Husseini
sõjaplaan oli üles ehitatud. Iraan
osutus tõhusamaks vastaseks, kui ar­vestati^
Iraagi linnad ja õliseadrned
hävivad, sest USA lennukid on pare-
• mad, kui Iraagi söveti lennukid.
ST.OKHOLM — Soome teadlane
Hannu-Pekka Lappalainen. (Husbyg-garv.
10C34, 00370 Helsingfors 37, tel.
90-55 25 65) on Dagens Nyheteri kau-pöördunud
avalikkuse poole, et
saada täiendavaid andnieid Friede-
. bert tuglasest. Ta teostab uurimust
Yuglase kohta. - ,
Xa palub saada mälestusi ja -and-nieid
kõikidelt, kes on tundnud kir­janikku
või kel on Tuglasega kunagi
midagi tegemist olnud. Ka väikesed
^^jjxied, fotod,; kirjad või mälestus­killud
on olulised^ ^
. FAMILY TRUST CORPORATION REALTOR
1052 KINGSTON RO., SCARBOROUGH, ONT.
Olen kaasmaalaste teenistuses
selle firma juures kinnisvarade
agendina. 50 kontorit Torontos
ja lõuna Ontarios. ' ^
VICtORyBE
TEL KONTORI$:.694-3336
KODUS: 281-5912
KINNISVÄRADE^VAHENDUS!
1. SOOSAAR, C.
Char red Accountant
University Ave., Toronto,
Tei:862-7n5
ntario, M5J 2E1