Meie Elu = Our life, October 30, 1980

              ,^eie Elu" nr. 44 (1602) 1980
06 l i
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Esto-
^•n|^n;i.|!puse> 958 Broadview Ave-., Toronto, Ont, €anada.
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Farraing, 473 Luhmann Dr., New Mi
USA. Tel. (201) 262-0773,
• „MEIE ELU", väljaandjaks .on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada — Tel. 466-095L
. Tellimisfel^a kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., kl, 9 h.
p.l., esmasp ja neljap. kl. 9 h'-S õ. La^^
Tellimishiiinad: Kanadas 1 a. ?27.00; 6 k. $1450, 3 k.
19.00. USA-sse-- la. $29,00 6 k. $15.50,3 k. 9.50. Ulemere-maadješse:
h. 133.00,6 k. $17.00,3 k. flioÖ. Kiripöstilisa
• Kanadas : ! ^ . $ 14.50, 6 k. $7.25. Kiri- ja iennüpostilisa
L-sse: l a . $16.50, 6 k. 18.25
M a.$32.75, 6 k.
KuulutushirtnaJ: I
tis $3.75, kuulutuste küljel |3.50.
iHHIIüHtliilll!liHSS!IIIIIHI99nillllillilllllü^^^
. Meljas november ön juba ühe: nä­dala
pärast. Järginisel päeval teab
USA valija ja maatim, kas Valg^
ja uksest sämmi^l^ sisse praegune
president Carter voi endine Kalifor^
nia kuberner Reagan. Senini on mõle­mad
mehed sammunud valimiskam­paanias
nii tasavägiselt, et julgemad
kriitikud näevad nende riimede taga
mehi, keda Ameerika ei taha, või ei
oska soovitada. Ometi saab tiks neist
valitud, kuigi vähese önamusfega.
Nii selgubki> et enamus võib lan­geda
täiesti juhuslikult ^viimasel mo-.
meridil olenevalt poliitilisest komis­tusest
või isegi välistest asjaoludest.
Kumbki pole suutnud valijaskonna­le
juhtivat mõttelõnga anda ega vas^
tuvõetävaid programme üles seada
paljudes USÄ-d kummitavates ma­janduslikes,
sisepdiitilistes Ja välis­poliitilistes
küsimustes. Roiemad on
püüdnud lokaalpeid. vali jaskondi oma
leeri võita pragmaatiliselt kõlavate
';sf^uk6htadega. • iMõIemad otslya4i
^poolehoidu mustanahalise või juuti­de
vali jaskondade poolt. Kiunbki po­le
arendanud veenvaid seisukohti üld
USA-likus ulatuses. «
Võib olla muudab olukorda kahe
kandidaadi avalik TV debatt? Rea­gan
on end näidanud minevikus või­melise
administraatorina Kalifomia
kubernerina. Ka Carter on olnud osa­riigi
kuberner ja sellele {lisaks nüüd
neil aastat USA president. Mõlemad
on õppinuid neist ameteist midagi,
kuid paistab, et kõM poliitilisi küsi­musi
ei ole nad selgeks saanud seni­ni.
Nad ei ole suutnud näidata USA
senist VÕI tuleviku hoiakut. Mitte
kerkivate küsimuste pragmaatilised
lahendused, vaid USA kui suurjõu
hoiak on see, mille järgi maailm saab
end Seada ja kodanik kodus onia eM
irajada. Nii ei tea valijaskond isegi,
mis on tema presidendi ideaal, mille­le
saaks oma lootusi rajada. Ideaali­na
rahvas stagneerub ja jääb kartli­kult
seisma. Ideaalita valija võib va-
Hmiskasti juures visata ainult ,^kullt
ja kirja". Sellest on vähe.
Selles ideoloogilises vaakumis pää-sevadki
tnojt^le uued jõud ja väljas­pool
USA'oma valijaskonda. Näiteks
AyatoUah Rhomeini. [ Vabastab tsi
USA diplonmatilised pantvangid en­ne
USA presidendi valhnispäeva,^^^to
geb Carterile teatudi osa sellest, mil­lega
koos ka valija|häälii. Seesama
iitilinerin
LIIDU PEAMIHISTER KOSSÕGIN
LAHKUS
(Finchi nurgal, Bathursti ja Yonge vahel).
TELEFON'225-0824 ^
Äri avatud: teisip., kolmap., neljap. 9—6, reedel 9—7, laup. 9—4.
(Esmaspäeviti suletud)
irT>rT«M"Mii»uiiJl.lllMT»mmWtllllllim)M^^ LkLiimn-rr
AKWAÄLSEL TEEMAI
varad on praegu nii suured, et vaata­mata
sellele, et Iraagi ja Iraani 3 miljonit vaati puudub maailma
õliturult, õli hind isegHanges oktoobri keskel. Kuid seda peetakse
ainult vastoluliseks nähtuseks. Kuigi Sau^^^ ja teised Pär­sia
lahe oliriigid OM oma produktsiooni tõstn^ 2 mil joni vaadi
võrra päevas, puudub maailma õliturult ikka 1 miljon vaati õli
päevas. Selles olukorras sõltub kõik sellest, et õlilaevad võiks va­balt
liikuda läbi Hormuzi merekitsuse Pärsia lahe^ Kui see sule­takse,
siis puudub õliturult 17 miljoni vaati päevas, mis teeb välja
!/3 kogu maahria õlitarvidusest. Selle tõttu kogusid ÜSA, Prant­susmaa
ja Briti India ookeani Pärsia lahe lähistele 50--60 suurest
sõjalaevast armaada. Kuid kas suudab see armaada takistada Hor-
0
Khoineini erhiõudmistega USA vastan
ja USA nõustudes, võib lõpetada Car-teri
karjääri ja saata ta tagasi oma
pähklifarmi. mida Iraan
nõuab ja kuidas Carter sellele val­gest
Majast reageerib. Nagu iitleb
välisminister Muskie: „Presidendiva-limistel
välisjõud liigutavad oma po-liitjliste
huvide seisukohalt ja sade­meid
võib langeda ka USA-s".
Viimase silmapilgu kriitiline sõna
Moskvast või Bonnist võib Carteri
hääled suunata Reaganile või vastu­pidi.
Isegi väikene Iisrael võib juh­tida
Juutide hääli USAs. See on lah­tine
maailm, kus uudised jooksevad
valijaskonna elutuppa juba lähema­te
tundide jooksul. Nii on ka reakt­sioon
momendiline ja selle tulemusi
ei saa enam muuta valimispäeval.
Carter tuli presidendikohale libe­raalina.
Reagan kandideerib konser­vatiivina.
Carter liberaalina on jõud­nud
olukordai» kus kaugeltki kõik Ü-
.b^raalid ei
f a ei ole näiteks suutnud pidurdada
inflatsiooni ega Usku küiyata majan­dusele.
Ta on küll startinud energia-programmiga,
kuid ta pole veel
energiaprogrammini jõudnud. Ta
jätkas relvastuse piiramise läbirääki­misi
Nõukogude Liiduga, kuid silma­pilgul
on vähe lootust, et SALT le­ping
leiaks Senatis vastuvõtmist.
Nende küsimuste taga seisavad välis­pidised
olukorrad, milliseid ei suuda
kõrvaldada ka Reagan, kui teda vali-
'-takse.'::
Kuid Reagan on ratsutanud USA
tugevuse ja rahupüüdluste ratsul sa­maaegselt.
Kuid ta ei ole suutnud
mõlemat mõistet siduda nii, et USA
valijaskond taipaks, et USA sõjali­sest
tugevusest oleneb ka tuleviku
rahu. Nii ongi Carter nimetanud Rea­ganit
sõjaässita jaks j^ valija ei mõis­ta,
kuidas üks sõjaässitaja saab sa­maaegselt
olla rahuingel. Nii tulebki
ainult ära oodata, kumb mees astub
järjekordselt Valgesse Majja ja kum­ma
mõju pääseb domineerima maail­ma
asjades. Kui see on Carter, siis
võime arvata, et uus periood ei ole
halvem kui esimesed neli aastat. Kui
see on aga Reagan, siis tulemused ei
ole arvatavasti halvemad Carteri
omadest. Äga jääb ka lootus, et ResT-gan
loob ' USA poliitilisse- süsteemi ^
.suurema järjekindluse. •
Arvatakse, et vastastikused oli-seadmete
pommitamised Iraagi ja
Iraahi poolt on teinud nende maade
õliseadmeteie ,nii tohutu suuri kah­justusi,
et kuigi sõjaline konflikt
suudetakse lõpetada, kulub vähemalt
aastapä^yad enne kui {jurustused
suudetakse kõrvaldada. Iraagi õli-juhtmed
läbi türgi tei-ritooriümi ja
läbi Süüria Vahemere äärde on pu­rustatud
ja õlieksport Iraagist on
praegu seismas. Iraanis olid Abada-ni
linnas suured õlipuhastamise ette­võtted,
mis on veel praegu leekides.
Iraani õliseadmed Khargi saarel on
ka põhjaliküit purMstatud.
LUGEJA KIRJUTAB
fM^ie avaldab nteelsasti
öma lugejate mõtteavaldusi fcea
neid mis mühtu ajalehe seisukoh-iadega.
Palume kirjvMda kokku-^
võtlikult ja lisada orria nimi ja
aadresSk Toimetus jätab endale õi°
guse lugejate Wrju redigeenda ja
tehendadd ; nMg mitteBohivuB^
jätta avaldcrnatc,
Torontos pn valimiseelne pinevus
tõusnud kõrgseisu. Peamiseks huvi-punktiks
on löomüiikult kahe tähtsa­ma
linnapea-kandidaadi ,yalimi&prO"
gramm ^ i ^g nende omavaheline pin-gelinJ
i?"\feistlus ^elle läbiviimiseks.
' Eestlaste. «eMatav poolehoid kaldub
tõenäoliselt linnanõunik Art Eggle-toni
poole, kes vastukaaluks pra^Ur
se linnapea John Sewelü vahest vä­ga'
ääi^uslikel^ seisukohtadele, on
tasakaalukas ning omi senise/ hoia-r
ta ja töö^avõitiiud ka etniliste ring­kondade
poolehoiu. 1
Üks väga oluline sektor igas ühis
la-vikus sageli mitteküllaldast täht­sust
ei omistatä; ön haridusala.
,,Meie laste haridus täna on meie
tugevus homme!" kinnitab Ward 1
kpolivolinik Al Chumak.
iga valimisõiguslik lapsevanem
ning kõik, kellel meie laste ja nooruf
se tulevik pn südamelähedane ja täh­tis,
peaksid erilist tähelepanu pühen^
dama oma ringkondade koolivolini-ke
kandidaatide isikuile, nende taga­põhjale,
kogemustele ning põhimõte-
'tek.: .• •/'v^ •
Ward I koolivolinik Al Chumak ^n
eesti kooliringkpndadele juba aas­taid
tuttav ja nende poolt lugupee­tud,
Ta ori ukraine päritolu, ise kahe
lapse isa, hariduse ja teaduslikud
kraadid omandanud Ottawa ülikoo­lis
kriminoloogia, sotsioloogia ning
psühholoogia alal.
Ta on niinekas lektor, mitmekul-tuuri
aktiviteetide innukas ja juhtiv
tegelane, Kanada ühtsust taotlevate
organisatsioonide ja semihäride juht
ning korraldaja.
Olulisim kõigest >mei^ ühiskonna
huvides ön äga asjaolu, et juba äas-
, taid on Al. Chumak peamiselt NDP-liikmetest
domineeritud Toronto
koolivalitsuses võidelnud tervete põ­himõtete,
moraali säilitamise ning
pärandkeelt^, ja -koolide toetamiseks.
Tal on ojfnud tihe kontakt meie
täienduskoolide juhtivate isiksustega
ning t^ma kaudu on
Nüüd juba 5 nädalat vana sõda
muudab varsti 3-me miljoni vaadise,
õli ülejäägi päevas, mida Iraak ja
Irran saatsid õliturule, ühe miljoni­liseks
puudujäägiks päevas. Tähtsa­mad
Lähis Idä-õliallikad on leekides
ja ,pn ilm oht, et iAel heal päe»^,
suletakse Hormuzi merekitSus Päfv
sia lahes, millest läbi saabub õlitu­rule
praegu vähemalt 17 miljoni vaa­ti
õli päevas, seega kolmandik kogu
maailma õlitarvidusest. See teeb väl­ja
ca 409^^ kogu mitte-kommunistli-kus
maailmas tarvitavast õlist. Sel­le
tõttu arvatakse, et praegused suu­red
õiitagavarad ja isegi õlihinna lan­gus
oktoobri kuu keskel ön Vastuolu­line
nähtus ja varsti kauge minevik.
Vaba maailm ei ole kuigi hästi et­tevalmistatud
selleksr et ilma Lähis-
Ida õlita oma tööstusi käigus Jioida,
vajalikku autoliiklust säilitada ja
oma eluhooneid kütta. Kuid Iraagi ja
Iraani vahelise sõjalise .konflikti lõp­pemist
pole silmapiiril. Õn veel ilm­ne
oht, et sõda ja yaeriutegevus laie­neb
ning võidakse isegi sulgeda stra-
•teegiliselt tähtis Hormuzi merekit-sus
Pärsia lahes.
MAJANDUS SÕLTUB
HORMUZI MEREKITSUSEST-USA,
Briti ja Prantsusmaa suured
laevastikuüksused on pfae^ü haarde
ulatuses India ookeanis Pärsia lahe
suus, et kaitsta Hormuzi merekit^
sust. Seal arvatakse olevat praegu 50
—60 sõjalaevast ja lennukikandja^
test koosnevat armaadat. Kahelda^
se, et kas seegi tohutu suur armaada
on võimeline kindlustama, et mere-ki
tsüst ei suleta uputatud laevade,
^õi siis lennukirelt n1[ineerimisega.
Selle tõttu on neid, kes ennustavad
süngeid asju. õli vaadi hinnaks on
nüüd ca |32. Kuid Vaadi hind võib
feusta varsti kolmekordseks ja õli-vaadist
nõutakse $100 ja rohkemgi.
ilCuid oh arvamisi, et kui Iraagi ja
Iraani sõda kestab isegi tiileVa keva­deni,
siis see ei tee ka niipalju kah­ju,
kui Hormuz suletakse ainult
üheks nädalaks. Ameeriklased uhkus­tavad,
et nad on võimelised merde
heidetud miine puhastama juba ühe
nädala jooksul või neid tegema oma
eriliste ^seadeldistega kahjutuks, i
mim:M v A S T u o L U l }'
Iraagi ja Iraani sõda on killusta­nud
moslemi riigid. Rida Lähis-Ida
riike toetavad Iraaki. Jordaania lu-bas
läbi oina territooriumi varusta­da
Iraagi, sest Pärsia lahe meretee
on suletud. Läbi Jordaania -toimub
väärtuslikku informatsiooni ja toe-tust.-;"•
Kui eefdame taoliste haridustege­laste
panust meie laste ja koolide hü­vanguks,
siis vähim, millega me oma
yastutänu. saame tähistada, on igal
ühel meist, kes elavad Ward I-s, bää-ietada
10, nov. kooli volinik Al Chu-mak'ile.
• . On oluline, et valime tagasi koge­mustega
ja vastutustundelise kooli-voliniku—
kaalul oo meienoorte ha-autodega
Iraagi varustamine Soveti
relvade, laskemoona ja tagavaraosa­dega.
Ka Šaudi-Araabia toetab Iraa­gi,
sest Khomeini moslemite re­volutsioon
on ilmseks ohuks Saudi-
Araabia kuningriigile. Liibüa ja Süü­ria
on asunud jälle toetama Iraani.
Selle tõttu on moslemi riikide ühis­rinne
purustatud. Iisrael hingab ker­gemalt.
N. Liit kinnitab oma kanda
Süürias ja avaldab survet Jordaania-le.
Kuid Iraagi ja Iraani sõda on põh­justanud
olukorra, kus USA teostas
oma ammuse unistuse, et oma kan-
.da kindlustada Saudi-Araabias. USA
tehnikud ehitasid sinna õhualarmi
süsteemi ja USA sõjalennukid pat-ruleerivad
Saudi-Araabia õhuruumis,
et kaitsta^ Hormuzi merekitsust.
Järgmiseks sammuks on, et USA
saab sõjalised baasid Šaudi-Araabias-se
ja teistesse Pärsia lahe riikidesse.
Väiksemad riigid selles piirkonftas
on vastutulelikumad selles asjas. Siis
muutb sõjaline tasakaal Lähis-Idas
suurel määral vaba maailma kasuks.
Saudi-Araabia toodab üks miljon
vaati õli nüüd rohkeni ja teised vai-kese4
Pärsia lahe õliriigid toodavad
kokku nüüd ligemale üks miljon vaa­ti
ÕU päevas rohkem. Selle tõttu on
õli puudujääk ainult üks miljon vaa­ti
päevas. Kuna maailma tööstustes
on praegu madalseis, siis jätkub
praegu õli. ^ .
Kuid ohte Lähis-Idas on nii roh­kesti,
et ^eegi ei tea, mis juhtub järg­misena.^'
• Moskvast tulnud teateil on N, Lil--
du kauaaegne peaminister Aleksan­der
Kössõgin lahkunud omalt kohalt
tervislikel põhjustel. Kossõgln kuu­lus
sellesse „troikasse", kes 16 aastat
tagasi kukutas Niklta Hrushtshevi.
Asemele on määratud senine peami­nistri
abi, Nikolai TihhonoV, kes
Kossõginist on ainult 1 aasta noo­rem.
Tikhonov on Brezhnevi usal­dusmees
ja garanteerib seda, et võim
Kremlis jääb revolutsiooniaegse va­na
kaardiväe kätte. Muudatuse pea­ministri
kohal tegi teatavaks presi­dent
Brezhnev Ülemnõukogu koos­olekul,
lugedes ette Kossõglnl lahku­mise
palve.
Vähene tähelepanu, mida avalda­sid
N. Liidu ajalehed Kossõglnlle te­ma
lahkumise puhul, laseb oletada,
et ta sunniti lahkuma omalt kohalt
ja varsti hakatakse tema arvele kir­jutama
ebaedu, riigi majanduse ja
välispoliitika juhtimisel.
IRAAN EI RUTTA PANTVANGIDE'
VABASTAMISEGA
ySA-s ülespuhutud , pantvangide "
vabastamine Iraanis, lähematel päe­vadel/
ei näi teostuvat. See valmistab
erilise pettumuse president Carteri­le,
kes kandideerib eelseisvatel vali­mistel
teistkordselt presidendi koha­le.
Kuigi Carter ei ole midagi teinud
pantvangide vabastamiseks, loodab
ta siiski, nende. vabastamise puhul
enesele rohkem hääli saada, kui vas­taskandidaat,
Reagan. Carter sisen-'
dab rahvas veenet, et Reagani presi­dendiks
saades ta võib pantvangide
vabastamiseks midagi.ette võtta, mis
rahvast rohkem häirib kui Carteri
„Ootarne ja loodame" poliitika...
Lehe andmisel trükki ei olnud veel
. selge kumma kasuks lõppes teisipäe­va
õhtul Clevelandis peetud debatt
Carteri jä Reagani vahel. Seda näe­me
valimise tagajärgedest.
ITAALIA SAI UUE; ' '
VALITSUSE
Itaalia 40-es valitsusekriis pärast
11 Maailmasõda lõppes, kui Arnaldo
Forlandi moodustas uue, neljast par­teist
koosneva koalitsiooni valitsuse.
Eelmine valitsus kukutati 27. sept.
kui parlament lükkas tagasi valitsu­se
poolt, ettepandud kulude kokku­hoiu
eelnõu. Arvatakse et uuel valit­susel
on eeldusi kauem maad valit­seda
kui eelmisel, kes püsis ainult 6
kuud.
AUSTRAAJLIAS VÕITIS"
. VALITSUSE PARTEI ^
Austraalias sai möödunud valimis­tel
enamuse liberaalide partei jä sel­lega
avaldati usaldust Malcolm Fra-seri
valitsusele. Vähemusse jäi töö-lispartei,
kellest arvati, et ta saab
rohkem hääli ja kukutab Fraseri va-
HOIUSEID
• (BEN. MALKIN, Canadian Seene'! •,
Ottawa kirjasaatja)
Kanadalased on hakanud raha pan­gas
hoidma, kus see head intressi
kannab, kuigi kaugeltki mitte nii
kõrget kui nendes maades, mis kuu­luvad
OECD-sse (Organizatiori for
Economic Co-operation and Deve-lopment.
,
Kanada majandusministeeriumi
poolt väljaantud uurimistöö näitab,
et keskmised intressimäärad 1973—
1976 kanada hoiuste pealt on olnud
10%, kuna samal ajavahemikul
Ühendriikides see arv on olnud 7.1%
ning Prantsusmaa 9.3%.
Jaapanis aga seevastu on intressi­määr
hoiustelt samal ajavahemilcul
olnud 22%, Lääne-Saksamaal 13.9%,
Inglismaal 13.7% nhig Itaalias 18%.
Uurimistöö näitab seost kõrgete
intressimäärade ja inflatsiooni va­hel,
kuigi sinna sekkuvad veel mit­med
teised asjaolud. Uurimuses
üteldakse:
..„Mitmete tegurite kombinatsioon
aitab selgitada hoiuste intressimää­ra
tõusu alates 1970. a. Inflatsiooni
güvenemine seletab 2/5 võrra intres­simäärade
tõusu isiklikelt hoiustelt
1962-70 ja 1971-49.r
Kanadlased püüavad pangahoiuste­ga
inflatsiooni võita ning nad on ha­kanud
endisest palju enam raha pan­ka
arvele panema, nad teevad seda
ebakindluse tundest, mis omakorda
tuleneb tööpuudusest, samuti on va­litsus
mitmeid tulumaksu soodustu­si
hoiuste pealt andnud ning muidu­gi
demograafilised tegurid."
; Demograaf liiste tegurite all mõel­dakse
kanada rahvastiku keskmisi
vanaduse tõusu, iga aastaga suure­neb
pensionäride hulk ja vanemad
inimesed selle asemele ^t raha kulu­tada,
viivad selle panka.
Intressimäärade ja inflatsiooni va­hekorda
näitavad ilmekalt järgmised
arvud:
Käsitleme kolme ajaperioodi. Esi­teks
suhteliselt stabiilne aeg ajaVa-^
hehiikul 1953^1961, kus hinnatõus
QH i2% aastas. Sellega kaasus int-
BS 9.
1952. a. kuni 2.8% a. 196L Keskmine
isiklike säästude intressimäär se!
ajavahemikul oli 4.7%,
Teine periood hõlmab aastaid 1962
kuni 1970, kus inflatsioonimäär igal ^
aastal tõusis 1.7 protsendi võrra.
Isiklike säästude pealt saadud kesk­mine
intressimäär >sel ajal oli 0.9%
^nam kui eelmisel perioodil.
Nüüd jõuame kolmandasse perioo-dl
alates 1970., kus inflatsioonimäär
igal aastal on tõusnud 4.9% võrra
ning isiklike säästude intressimäär
3.8% kõrgem kui 1960-dätes aasta­tes.'^.-
/ -
Umbes samasugune on olund lugu
ka OECD maades. Itaalias näiteks,
kus isiklike hoiuste keskmine intres­simäär
1973—76 oli 18%, oli hindade
tõus ehk inflatsioon samal ajavahe­mikul
15.9%. Kuid 1960-1970, kus
iriflatsloonl tõus oli 3.8, oli muidugi
ka hoiuste intresshnäär madalam,
11.6%. '
- •
Jaapanis, Inglismaal, Prantsusmaal
ja ühendriikides on märgata just sa­masugust
olukorda — tõusevad inf­latsioonimäärad,
tõusevad ka hoius­te
intressid. Ainult Lääne-Saksamaal
juhtus vastupidine, kui inflatsioon
süvenes, langesid intressimäärad,
kuid mitte drastiliselt See on aru­saadav
kui meenutada, et Lääne-Sak­samaal
olid intressimäärad hoiustelt
1960-1970 Juba isegi väga kõrged,
keskmiselt 16.4%, kuna inflatsiooni
tõus oli 2.5%. Kui 1973-76 hoiuste
intresshnäärad langesid 13.9% peale
ning inflatsiooni arvestati 6.1%, siis
olid hoiuste protsendid ikkagi kali
korda kõrgemad kui inflatsioon ning
inflatsioon — kuigi kõrge — ei puu­dutanud
neid, kellel oli raha pangas
hoiul. .
Populaarne mõtlemisviis soovitab
inflatsiooni ajal raha paigutada as­jadesse,
mille hhmad näitavad pide­vat
tõusu. Seda peietakse õigeks võit­luses
inflatsiooni vastu. Võib-olla.
Kui4 tegelikud arvud näitavad, et
enamus kanadlasl siiski paigutab
oma raha panka ja loodab, et intres­simäärad
on küllalt kõrged, et sam-litsuse.
Töölisp^artei liider Hayden
kavatses teostada mitmeid sotsialist­likke
reforme ja suurendada valitsu­se
eelarvet, et vähendada Austraalia
6-e protsenc''M: t tööta tööliste arvu.
SAUDI-ARAABIA KATKESTAS
SIDEMED LIIBÜAGA
Beirutist teatatakse, et Saudi-Araa- .
bia kuningas Khaled katkestas diplo­maatilised
vahekorrad Liibüaga. Lii­büa
toetab avalikult Iraani ja teeb
tugevat propagandat Araabia riikide
seas selleks, et $audi-Araabia peaks
maalt välja saatma USA erilised luu­relennukid,
mis USA sinna saatis ku­ninga
Khaledi soovil. Liibüa diktaa­tor
Khadafi väidab, et nii kaua kui
. USA lennukid on Saudi-Araabias, see
maa on okupeeritud USA poolt koos
seal' asuvate islami pühade linnade­ga!
Saudi-Araabia ei ole kunagi oma­nud
head vahekorda Liibüaga ja eri­ti
solvavaks kuningas Khaled loeb
enesele, kui islami pühade paikade
haldurile Khadafi väidet, et need on
okupeeritud USA poolt.
•VIETNAMI VÄED EI LAHKU
KAMBODZHAST
(Vietnami valitsus lükkas tagasi
LRO julgeoleku nõukogu nõude, et
Vietnam tõmbaks välja Kambodz-hast
oma sõjaväe üksused ja võtaks
osa eeloleva aasta alguses kavanda­tud
rahukonverentsist, kus tuleks la­hendamisele
lõuna-ida Aasia problee­mid.
Vietnamil on momendil Kam-bpdzhas
200.000 meheline armee,
i Vietnami esindaja julgeoleku nõu­kogus
luges LRO ettepaneku segami­seks
Kambodzha sisemistesse asja­desse
ja ei ole sellega nõus. Ta luges
solvavaks Kambodzhale ka seda, et
LRÖ tunnistab Kambodzha (esinda­jaks
endise valitsuse poolt sinna saa-
, detud esindajat ja mitte Vietnami
poolt Kambodzhas moodustatud
Samrini valitsuse esindajat.
HIINA EHITAB SÕJALISI
BAASE
Hiina valitsus ori häiritud, et N.
Liit ehitab enesele suurt mereväe
1 baasi Vietnamis, Cam sadama piir­konnas.
Selle tasakaalustamiseks
I Lõurfa-Hiina meres Hiina on haka-'
;nud enösele ehitama suuri sõjalisi
(baase, temale kuuluvale Hainanisaa-rele.,
Hainani saar on kuulutatud
võõrastele suletud alaks ja seal käi­vad
suured ehitustööd.
Üheks selle sõjalise baasi ehitami­se
põhjuseks loetakse Vietnami pre­tendeerimist
väikestele Paracel saar­tele
Lõuna-Hiina, meres. Neid loeb
Hiina omale kuuluvaiks.
IISRAEL VARUSTAB IRAANI
Ühendriikide ajakirjandusest käis
läbi 'teade, et Iisrael varustab Iraani
temale vajalike, USA päritoluga rel-yadej
tagavaraosadega ja USA valit­sus
on sellest teadlik. Vahendajaks
selle juures on Hollandi, kelle kau­balaevad
teostavad transpordi. Nen­de
tagavaraosade saatmise vaikivat
nõusolekut ÜSA valitsuse poolt loe­takse
optimismi põhjuseks, millega
loodetakse USA pantvangide peadset
vabastamist Iraani valitsuse poolt.
'o-S
Turismiieping Soome
ä N. Vene vahel
HELSINGI (M. E.) - 26. septemb­ril
kirjutati Helsingis alla leping Mat-kailun
Edistämiskeskuse (Soome) ja
NSV Liidu Ministrite Nõukogu välis­turismi
peaadministratsiooni vahel,
mille sihiks on soodustada tuleval
viisaastakul riikide vahelist turismi,
eriti auto-, ametiühingute riihmade-,
noorsooturismi% sõprusühingute- ja
sõpruslinnade elanike reisimist.
kavatsuseks on lihtsustada vnsa-ja
tolliformaalsusi ning uurida või­malusi
rühmaviisadega toimuvate
matkade korraldamiseks koos viisas
vabaduse põhjal toimuva turismiga!
.Tähtsal kohal oli nõupidamistel ka
reisijate transporteerimiste kindlus­tamisega
liituvate küsimuste lahen­damine
ja nende paendlikkuse aren-'
damine lennuväljadel ja rongireisi-del.
Allakirjutamisel Venemaa esinda­ja
rõhutas, et Soome on üheks esi­meseks
lääneriigiks, kellega nõuko­gude
valitsus selle taolise turismi
koostöölepingu allakirjutas. s
Kci venelastel on raskusi
oma sõjaväega
üldiselt on teada, et USA-1 on suu­ri
raskusi oma sõjaväega ja s^da
mitmel alal. Seal on värviliste ja val­gete
vaheline probleem. USA armee
naisestub. On probleeme sellega, et
sõdurid tahavad muutuda „karva-seks".
Kuid ka Puna-Armees on suuri ras­kusi,
sest sinna saabub iga kutsega
sõdureid vähemalt 130-st erirahvast,
kellest enamik ei räägi vene keelt.
Sõjaväes räägitakse 50 keelt ja on sõ­dureid,
kes ei saa aru isegi kõige
käslclusest.