1980-10-30-07 |
Previous | 7 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
(1602) im 5.50 m sm 1.50 3.40 7.00 2.40 4.50 6.00 3.00 6.00 20.00 8.00 6.00 3.00 4.Ö0 3.00 3.50 4.Ö0 2.00 3.00 6.50 2.90 4.00 im 1.75 2.00 1.50 3.00 2.00 6.00 3.50 4.00 A25 2.00 3.00 2.40 5.00 5.00 8.00 6.00 4.00 6.00 EL ............. 6.00 'r<'r ?Tran',lV'',; 300 . . . . . . . . . . a / .W 100 3.00 3.00 3.00 3.00 4f.«*«t«««*tt 3»S0 «.)'@/5.50 köites 90.00 @ 65o cöites 55.00 15.(K) 7 85 |S.... 16.00 15.00 >...... ''8.50 j..;.... 3.00 2.00 !..•••>• 1»25 6,00 ... 1.00 sooYitud \m' ta- ;el koju. b- saate- ,^ek Ek" Mr. 44,(lööž) 1981 THURSDÄY/OeXOBER. 0 seisukoha küsinriiuses, kas se maailmapidüstuse Magu Austraalia Eesti Seltside Liidu esimees Raivo Kalamäe ,lMeieKo : düs'Vmärgib, oli ettepaneku vastu« võtmine Stokhölmis vaid Ijingiinisi, kuna kohälviibivail esindajail puudusid volitused jaatava vastuse andmiseks. . • Raivo Kalamäe omä artiiklis avaldab arvamist, et kuna Austraalia Eesti Päevad, mllli&te eeltööd on käimas, toimuvad järgmisel aastal Mel-bourriels, siis normaalse Votatsiooni : järgi peaksid 1984-nda aasta Austraalia Eesti Päevad toimuma Adelaide- Kuna Stokhölmis planeeriti ülemaailmseid päevi Austraalias aastale 1983, siis võiksid need tegelikkuses kujuneda laiendatud Austraalia Eesti päevadeks osalejatega kogu maailmast vähemates kontingentides, küna kaugused ei Võimalda suuremate masside saabumist. Raivo Kalaniäe refereerib väljas- - pool eesti ajakirjanduses edasi antud ' kahtlevaid hääli j ^ tõstatab küsimuse, kas Austraalias Esto suudaks oma ülesandeid vajalikus ulatuses .•täita.V .• Ta esitab seltsidele küsimuse, kas võtta kutse vastu \ja kus,sel juhul Estot korfaldada riing millisel ajapunktil? Võimaluseks oleks jaataval puhul ^korraldada Adelaide'i Eesti " Päevad üks aasta varem, S.O. 1983 ja muuta need Estoks või siis pikendada praegu käimasolevad ettevalmis- Haivo Kalamäe, Austraalia mati seltside liidu esimms (foto Loor). ^' tused M^elbourneT 1981 aasta -Eesti Päevadeksv selliselt, et pidustus toimuks aastal 1982, seega üks aasta hiljem ja juba Estona. Lähemal ajal selgub organisatsioonide; seisukoht. Kui see osutub eitavaks, siis tuleb järgmise korralise £sto korraldamine tõenäoliselt viia Torontosse ja siis juba normaalse vaheaja järele. (EPL/K): (EPL) — laiim Euroopa kirikute kongi^ss, niil^^^ päevakorras olid teemad^ Euroopa julgeoleku- ja koostöökbnve-rents Madridis ja kidkutelülesand^^^ Euroopa vaimne ja pollitilt-inie olukord. Kjuulutüs rahu teenistuses jne. Nõukogude esindajad olid^ eiiiti huvi tatüd just nendest küsimustest ja kongressi juhtkond'võeti mh. vastu nn. Rahukaitsekoraiteesi ül^innõuko-gu presiidiumis ja 'kultuurisidemete ühingus. 1 : Pressikonverentsil seletas Waailma-liidu peasekretär dr. Carl Mau, et kirikud peavad lubama^tukš, et maailmas relvastusele, kulutdtaise rohkem kui sotsiaalseiks vajadusiks: „ Mina kui luterlane p^an täiesti alusetuks president Carteri nn. piiratud tuumasõja doktriini. Iga aatomisõda tähendaks ülemaailmset katastrcjjofi. Evangeelsed luterli^^ud kirikud teevad kõik neist bleneva, et säililkda Euroopa julgeoleku- ja koosi|öönõü-pidamise vaimu" (dr. Mau m^õtleb siin Helsingi kokkuleppe vaimu). Okupatsioonivõimu erilisel vastutulekul võimaldati delegaatidel osa võtta jumalateenistustest ka välismaalastele keelatud alddel välj asppol Tallinna—- nii olid nÖä^ka Tartus> Haapsalus, Viljandis, • Kuusalus. ja iamaal. Mõtelge hoolikalt enne järele kui te hakkate kodus tegema parandus-ja uuendustöid. Otsustage täpselt, mida te tahate teha. Koostage üldine plaan. Ja vaadake veidi, ringi, et tutvuneda nende ettevõtjatega, kes võiksid teha - teie poolt kavatsetud töid. Mõned ettevaatusabinõud aitavad sageli elimineerida esinevaid probleeme: p ; . , ® Ärge tehke teatud tööd ainult sel põhjusel,: etiteie naabrid seda teevad vö|.et hind näik-olevat erakordselt ;söodne.^;;yV;-,^ Luterliikü konverents avati Tallinnas peapiiskop Edgar Harki poolt esindushotell „Vim'' konverentsisaalis. Okuipeeri-tud Eesti pinnal kohtusid 130 delegaati 35-st Euroopa luteri kirikust ja kirikuorganisatsioonidest. Kutsutute seas ei pinud Eesti ev. luteri kirik, millise peapiiskop ja konsistoorium asuvad teatavasti Stokhölmis, seega Euroopas, kuna pagulaskirik meenutab Eesti iseseisvust. L........ 28.50 i . i 4 , 0 0 I ...Ja 10.00^ . . . . ^ , 1 , . 5'50,. l....... 30.00 .... 8,00 5.00 .... -6.50 lE I 325 2.50 ........ 0.50 . Adelaidels toimub 9. nov. harukordne kultuurlooline sündmus j Kohalikus Eesti Majas leiab išet.,4al-me Ekbaum sõnas ja helis" õhtu, millest võtab ettenfihtavalt o^a ka kirjanik Sallile Ekbaum isiWikult. Õhtu korraldatakse Adelaide'1 Ee^ ti Naiskoor „Ilo"poo|t, mille juhiks Meta Pruul. enne alustamist, prbfes^ionaalset nÕu (arhitektid või insenerid). . © Küsige kalikulatsioone vähemalt kolmelt usaldusväärselt .ettevõttelt. J. -n:/ ^. ^' ® Kui te olete otsustanud lepingule, alla kirjutada, siis tuleb teil enne seda kindlaks teha, kes sooritab tegelikult ettenähtud ülesande. ® Hoolitsege selle eest, et kalkulatsioon hõlmab kõik ^detailid—mis tüüpi ja kui suures ulatuses on kavatsetav töö, mis see kogusummas maksab, millal see tuleb lõpetada ja kas on ette nähtud lisatöid. ® Kui tegemist on suuremate kuludega, siis laske / advokaadil kokkulepe läbi vaadata enrie kui sellele alla kirjutate. Ärge andke sissemaksuks üle 10 protsendi töö koguväärtusest. ® Ärge kunagi enne alla^ ^ kokkuleppele 4ui see on tehtud teie soovi kohaselt. ©Hoidke 15 protsenti lõpüsummast oma käes 37 päeva pärast töö lõpetamist. Sellega olete kaitstud kahjude eest The Mechahics Lien Aefi alusel kui kontraktor või subkontraktor ei maksa materjalide eest. Vaatamata'hoolikale 4avandamisele võib õnneUiseks juhtuda, et te satute ebaeetilise äritegemise ohvriks. Teie provintsivalitsus hoolitseb selle eest, et te oleksite teadlilc, mulised on teie õigused jDonsunier Protection and Business Practices Aeti alusel. , ® The Consumer Protection Act võimal4äb teil tühistada teie kodus (küs töö üleandmine, maksmine ja teostamine pidi toimuma) allakirjutatud lepingut kui te saadate 48 ttinni või kahe täieliHu<tööpäeva jooksul pärast '''^Ällakil^jutamist vastava tähitudikilij^^^ * i .vav ^ t< ^ ® The Business Practices Act'võinialdäb teiltehin kompaniile saadetud tähitud kirjaga tühistada kui teile on esitatud valelikke või petlikke andineid. Viie tasuta broshüüri — Home Repairs, Siding, Pavingp Painting and Decorating ja Insulation saamiseks Consumer Skills, Ministry of Consumer and Commercial Relatiöils, 555 Yonge Street, Toronto, M7A2H6. . ^ Frank Drea, , Minister of Consumer and Commercial Relations William Davis,\ Premier Ontario Selle õhtu vokaalses osas tulevad etekandele Meta Pruuii poolt muusikale seatud Salme Ekbaumi luuletused niihästi koori kui ^a si)listide ettekandes. Sõnalises osas on ette jahtud Salme Ekbaumi luuletuste dek-lameerimine ja ta proosaloomingu katkendite ettelugemine kohalikkude jõudude poolt. Sõnalise osa tsentraalseks sündmuseks ön jk^lali&kir jahiku referaat teemal ,,Ralmat, lugeja ja kirjanik". ' \ ^ l Kõne all oleva huvitava õhtu eellugu ulatub suhteliselt kaugesse minevikku, mil kaks andekat tütarlast — Salme Neumann (nüüdne Ekbaum) ja Meta Veinmann (nüüdne ?ruül) olid klassiõed Vii jandi Haridusseltsi Tütarlaste Gümnaasiumis, vmille lõpetamise järele Salme siirdus Tartu Ülikooli rohuteaduskonda, Meta aga läks Tallinna Konservatooriumi Nii ühest sai rotiüteadlane ja^ teisest he-' likunstnik. • 1 ' Hilisemad sündmused pai^kapid klassiõed erinevatesse paikadesse maakeral. Salme iJeumann-Mbaum sattus Rootsi,! kust vai^sti 2^us üle Kanadasse, Meta Veihmann-Pruul aga veetis põgenikupäevi Saksamaal, küst siirdus koos perega Austraaliasse, heites ankru Adelaide! v Ta jälgis huviga oma 'klassiõe eneseavaldusi kirjandusliku loomingu alal ja oli niivõrd sügavalt mõjutatud kahest. ta luulekogust, nimelt ,,Äjatar^' ja „Liipiinid, lupiinid", et seadis osa neist muusikale, andes välja laülukogu,,,Salme El^baiim ja Meta Pruul hiules ja laulus^'. Botaanikas mittekompet^tse liise-ja 'kõrvus salapäi^aselt kõlav s6na mn" on muuseas tuletatud ladinakeelsest sõnast „Lupinuš", mis on üldnimeks taimede perekonnale, millesse kuulub Eestis hundioa hime all tuntud taim. Seega' „Lupiinid, lu- • piinid" on äraseletatult „Hundioa<!i hundioad". Kooliõed, kellede loomingulise koostöö tulemuseks on laulukogü „Salme Ekbaüm ja Meta Pruul luules ja laulus" ei ole teineteist näinud üle neljakümne aasta. Teatag© meile ja kutsuge välja UBRA AUTO GLASS, Urmas Kalm. KMobile servlce). Meie tuleme teie koju või töökohale; Meie tegeleme ka kindlustusnõudlustega. tel. 463-1385 BONDIDEST Austraalia mõjuka ajakirja „The BuUetin" kõikteadja kolumnist Da-vidMcNicoll mainib ajakirja 7. oktoobri numbri veergudel muude uudiste äeas, et Western Mining Com-pany peremees söör Arvi Parbo saabus parajasti tagasi külaskäigust oma kodumaale .Eestisse, kus Tallinnas leidis aset suur perekondlik kokkusaamine, millest võtsid osa ta 91 a. ema, vennad, tädid, vennapojad jne. „SöörArvit", kirjutab 0. McNicoll, „alati tervitatakse viisakalt ja ko^ rektselt venelaste poolt domineeritava rezhiimi esindajate poolt Eestis. Mulle tundub, et kuigi nad näevad Arvis kapitalistliku püüdluse epitoo^ mi, ;kommunistid Eestis dn uhked ühe nende kodulinna poisi edule". jV; ; ; V ^ , Trett E.) —Pühapäev/5. oktoober oli Detroit-Michigani ^st-iaskoiinale pidulik, kuna tähistati kpntsert-jümalateenistüsega n^eie EEtK kblmiekümneinidat aastapäeya, lim teenis koguduse õpetaja dr. kel Soovik, esinesid solistid: bass-barltonRaimönd Tralla ja trompetil Riina Kionka organist kuni' brelisaatel. • . kvaliteet materjalid l Gardens (j31oor-Jäne .) Toronto, Ont.- M6S 4E4 Td. 41(5/769*9S35 • . Filosoofiliselt sisuka jutluse pi^^^ dr. M. Soovik, mille eel ja teenistuse vahel laulis R. Tralla Joh/Bd^] kantaadist „Jesaja kuulutamine" Largo religiöso ja Herman Kännu .Miikaer' õp. W. Kuljuse sõnadele, ning R. Kionka esitas Telemann'! i,Suit trompetile". Kontsert-jumala-teenistus toimus ajutises kirikus, 1^^; na lätlased saavad enne Jõulupühi kätte uuestiostetud pühakoja South° f ieldis, mida ka meie kogudus rendilepingu alusel endiselt kasutab. PW^^" lik jumalateenistus lõppes ühise Ess-ti Vabariigi hihnni laulmisega. Jumalateenistusele järgnes kiriku kõrvalsaalis ühine aastapäeva gudüse algaastail" pidas Marie Sõmer, kes oli ka laste pühapäevakooli esimeseks organiseerijaks ja õpetajaks i30a. tagasi. Ta palus/ka neid veel nieie seas viibivaid "koguduse liiikmeid> kes võtsid osa .esimesest asutamise jumalateenistusest, käe-tõstega märku anda — ja neid oli umbes kümmel Kuna M. Sõmer'i ajalooline ülc^^aade hõlmas esimest , kahte aastakümmet, siis viimase kümneaastase tegevuse esitas teemal •MMälestusi üetroidi. Koguduse elust" August Sinka, kes kirjeldas kogu^ duse elukäiku tema, kui laekuri pooM nähtud kogemuste põhjal! Pidulikust aastapäevast voeti rohkelt 6ša j a esindatud olid ka yäljast-poölsed vähemad 'keskused. Suure aplausi osaliseks sai ka 30. ä. jooksul väsimatu agarusega tegutsenud koguduse. perenaine Elisabeth Kippar. Erilisi teeneid omanud koguduse liikmeile jagasid roose noored Kersti ja Rüna Kionkad. Lõppsõna ütles abiesimees Loit Maripuu, y koosvübimine I^ohvilauaš päeva^köna-se kavaga. Söögipalve pidas õp. M. Soovik ja avasõna ütles Nõukogu Rudi H. Sctoetder peakoosolek peetakse pühapäeval, 2. movembdl kL 3 ;p.l. Eesü:Majas. : !. november aastas on tähtpäevaks kus paljude tähelepanu paeluvad ajalehtede kuulutused, mis reklaamivad Kanada säästutahtede (CSB) miiügi pakkumisi, või tuletavad meelde, et vajadus on kontrollimiseks, kas neisse paberitesse investeeritud paigutus tuleb uuendada. Käesoleval aastal käibele lastav seeria pakub kasumina 10 H % aas-ta's, mis liitprotsentide kasutamise puhul toodab seitsme aasta jooksul üle 100%. kasumi. Reklaamitud paremused, et investeerimine / säästutäh-tedesse on ühegi kahjuohuta ja et seda investeerimist on alati võimalus vajaduse korral muuta sularahaks, või vahetada mõnda teise enam tulu toovasse paigutusse, on paika pidavad. Erandiks teenitud intresside kaotuse võimaluseks on ostu esimesed kaks kuud, kus ümbervahetamise korral' ei maksta protsente jä makstakse tagasi vaid ostu nimiväär- 'tus. Vastutasuks on teil -aga ka'võimalus säästutähti osta kuni 15. novembrini, ilma, et see vähendaks lubatud aastakasumit; Eelppolsest võiks ettevaatuse mõttes teha teatud tähelepaneku. Kui teile kavatsetava investeerimise puhul või vabanenud kapitali uuesti investeerimisel pakutakse kõrgemaid intresse, kui; seda on säästutahtede oma, siis' peaksite tegema selgeks paar küsimust. Esiteks, kas olete kindel, et investeeritud summat ei ole vaja enne lepingu tähtpäevumist. Teiseks, kui selles osas on kahtlus, siis tekib vajadus enne lepingule allakirjutamist selgitada, kas invesfee-ritud summat on võimalik üldse enne tähtpäeva tagasi saada jä kui jah, sus' missuguste intresside vähenda-mise määraga. Näiteks pankad^. poolt pakutavad tähtajalised inves-teerimised (Term Deposits) pakuvad lepingu murdmisel teenitud kasumi arvel hoopis madalamat intresside määra. . TÄHTPÄfevUVÄTEST , SÄÄSTUtÄHTEDEST Möödunud aasta 1. novembril täitusid kokku seitsme aasta seeriate „Cash bonus'ed", vaatamata, et säästutahtede tähtpäevumine ki^uel seerial oli alles tulevikus. Loodetavasti kasutasid kõik nende seeriate oma-' nikud nende summade saamist, kuna need boonused ei tootnud edaspidi enam lisaijiduvat kasumit. Käesoleial aastal täituvad säästutahtede seeriad:; 1967/68 (S22) ja 1971/72 (S26). Kuna nende seeriate ümbervahetamise vältimiseks Kanada Pank pidi tõstma nende protsen-dimäära 11%-le, siis käesoleval aastal tähtpäevumisel toodab esimene seeria (S22) sularaha boonust $100.— bondilt 15.00 (varem teatatud $4.5(5 aseniel) ja teine (S26) $3.25 (varema |2;75 asemel).. Samadelt säästutähte-delt maksti 19(79. a. 1. novembril eraldi sularaha boonust $32.50 ja $19.75 sajalt dollarilt. Mõlemad seeriad, tähtpäevumisel annavad keskmise kasumi 11%. ^ • Sularaha boonuse "eritlemine on oluline veel seetõttu, et tulumaksu-lehe täitmisel saab seda maksustamisele kuuluva tuluna märkida pooles-sumimas. „T600C Slip" on selle võimaluse oluliseks aluseks, kusjuures • tähelepanu tuleb omistada tähele „C". Tulumaksulehe täitmisel tuleb lisanduvalt kasutada kapitali kasumi (Capital gain) käsitlevat tabelit (nr. E.. Soomelt •5
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, October 30, 1980 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1980-10-30 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E801030 |
Description
Title | 1980-10-30-07 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
(1602) im
5.50
m
sm
1.50
3.40
7.00
2.40
4.50
6.00
3.00
6.00
20.00
8.00
6.00
3.00
4.Ö0
3.00
3.50
4.Ö0
2.00
3.00
6.50
2.90
4.00
im
1.75
2.00
1.50
3.00
2.00
6.00
3.50
4.00
A25
2.00
3.00
2.40
5.00
5.00
8.00
6.00
4.00
6.00
EL
............. 6.00
'r<'r ?Tran',lV'',;
300
. . . . . . . . . . a / .W
100
3.00
3.00
3.00
3.00
4f.«*«t«««*tt 3»S0
«.)'@/5.50
köites 90.00
@ 65o
cöites 55.00
15.(K)
7 85
|S.... 16.00
15.00
>...... ''8.50
j..;.... 3.00
2.00
!..•••>• 1»25
6,00
... 1.00
sooYitud \m' ta-
;el koju.
b- saate-
,^ek Ek" Mr. 44,(lööž) 1981 THURSDÄY/OeXOBER.
0
seisukoha küsinriiuses, kas
se maailmapidüstuse
Magu Austraalia Eesti Seltside Liidu
esimees Raivo Kalamäe ,lMeieKo :
düs'Vmärgib, oli ettepaneku vastu«
võtmine Stokhölmis vaid Ijingiinisi,
kuna kohälviibivail esindajail puudusid
volitused jaatava vastuse andmiseks.
. •
Raivo Kalamäe omä artiiklis avaldab
arvamist, et kuna Austraalia
Eesti Päevad, mllli&te eeltööd on käimas,
toimuvad järgmisel aastal Mel-bourriels,
siis normaalse Votatsiooni :
järgi peaksid 1984-nda aasta Austraalia
Eesti Päevad toimuma Adelaide-
Kuna Stokhölmis planeeriti ülemaailmseid
päevi Austraalias aastale
1983, siis võiksid need tegelikkuses
kujuneda laiendatud Austraalia Eesti
päevadeks osalejatega kogu maailmast
vähemates kontingentides, küna
kaugused ei Võimalda suuremate
masside saabumist.
Raivo Kalaniäe refereerib väljas-
- pool eesti ajakirjanduses edasi antud '
kahtlevaid hääli j ^ tõstatab küsimuse,
kas Austraalias Esto suudaks
oma ülesandeid vajalikus ulatuses
.•täita.V .•
Ta esitab seltsidele küsimuse, kas
võtta kutse vastu \ja kus,sel juhul
Estot korfaldada riing millisel ajapunktil?
Võimaluseks oleks jaataval
puhul ^korraldada Adelaide'i Eesti "
Päevad üks aasta varem, S.O. 1983 ja
muuta need Estoks või siis pikendada
praegu käimasolevad ettevalmis-
Haivo Kalamäe, Austraalia
mati seltside liidu esimms (foto
Loor). ^'
tused M^elbourneT 1981 aasta -Eesti
Päevadeksv selliselt, et pidustus toimuks
aastal 1982, seega üks aasta hiljem
ja juba Estona.
Lähemal ajal selgub organisatsioonide;
seisukoht. Kui see osutub eitavaks,
siis tuleb järgmise korralise
£sto korraldamine tõenäoliselt viia
Torontosse ja siis juba normaalse
vaheaja järele. (EPL/K):
(EPL) — laiim
Euroopa kirikute kongi^ss, niil^^^
päevakorras olid teemad^ Euroopa julgeoleku- ja koostöökbnve-rents
Madridis ja kidkutelülesand^^^ Euroopa vaimne ja pollitilt-inie
olukord. Kjuulutüs rahu teenistuses jne.
Nõukogude esindajad olid^ eiiiti huvi
tatüd just nendest küsimustest ja
kongressi juhtkond'võeti mh. vastu
nn. Rahukaitsekoraiteesi ül^innõuko-gu
presiidiumis ja 'kultuurisidemete
ühingus. 1 :
Pressikonverentsil seletas Waailma-liidu
peasekretär dr. Carl Mau, et
kirikud peavad lubama^tukš, et maailmas
relvastusele, kulutdtaise rohkem
kui sotsiaalseiks vajadusiks:
„ Mina kui luterlane p^an täiesti alusetuks
president Carteri nn. piiratud
tuumasõja doktriini. Iga aatomisõda
tähendaks ülemaailmset katastrcjjofi.
Evangeelsed luterli^^ud kirikud teevad
kõik neist bleneva, et säililkda
Euroopa julgeoleku- ja koosi|öönõü-pidamise
vaimu" (dr. Mau m^õtleb
siin Helsingi kokkuleppe vaimu).
Okupatsioonivõimu erilisel vastutulekul
võimaldati delegaatidel osa
võtta jumalateenistustest ka välismaalastele
keelatud alddel välj asppol
Tallinna—- nii olid nÖä^ka Tartus>
Haapsalus, Viljandis, • Kuusalus. ja
iamaal.
Mõtelge hoolikalt enne järele kui te hakkate kodus
tegema parandus-ja uuendustöid. Otsustage täpselt, mida
te tahate teha. Koostage üldine plaan. Ja vaadake veidi,
ringi, et tutvuneda nende ettevõtjatega, kes võiksid teha -
teie poolt kavatsetud töid.
Mõned ettevaatusabinõud aitavad sageli elimineerida
esinevaid probleeme: p ; . ,
® Ärge tehke teatud tööd ainult sel põhjusel,: etiteie
naabrid seda teevad vö|.et hind näik-olevat erakordselt
;söodne.^;;yV;-,^
Luterliikü
konverents avati Tallinnas peapiiskop
Edgar Harki poolt esindushotell
„Vim'' konverentsisaalis. Okuipeeri-tud
Eesti pinnal kohtusid 130 delegaati
35-st Euroopa luteri kirikust ja
kirikuorganisatsioonidest. Kutsutute
seas ei pinud Eesti ev. luteri kirik,
millise peapiiskop ja konsistoorium
asuvad teatavasti Stokhölmis, seega
Euroopas, kuna pagulaskirik meenutab
Eesti iseseisvust.
L........ 28.50
i . i 4 , 0 0
I ...Ja 10.00^
. . . . ^ , 1 , . 5'50,.
l....... 30.00
.... 8,00
5.00
.... -6.50
lE
I 325
2.50
........ 0.50 .
Adelaidels toimub 9. nov. harukordne
kultuurlooline sündmus j Kohalikus
Eesti Majas leiab išet.,4al-me
Ekbaum sõnas ja helis" õhtu,
millest võtab ettenfihtavalt o^a ka
kirjanik Sallile Ekbaum isiWikult.
Õhtu korraldatakse Adelaide'1 Ee^
ti Naiskoor „Ilo"poo|t, mille juhiks
Meta Pruul.
enne alustamist, prbfes^ionaalset nÕu (arhitektid või
insenerid).
. © Küsige kalikulatsioone vähemalt kolmelt usaldusväärselt
.ettevõttelt. J. -n:/ ^. ^'
® Kui te olete otsustanud lepingule, alla kirjutada, siis
tuleb teil enne seda kindlaks teha, kes sooritab tegelikult
ettenähtud ülesande.
® Hoolitsege selle eest, et kalkulatsioon hõlmab kõik
^detailid—mis tüüpi ja kui suures ulatuses on kavatsetav
töö, mis see kogusummas maksab, millal see tuleb
lõpetada ja kas on ette nähtud lisatöid.
® Kui tegemist on suuremate kuludega, siis laske /
advokaadil kokkulepe läbi vaadata enrie kui sellele alla
kirjutate. Ärge andke sissemaksuks üle 10 protsendi
töö koguväärtusest.
® Ärge kunagi enne alla^ ^
kokkuleppele 4ui see on tehtud teie soovi kohaselt.
©Hoidke 15 protsenti lõpüsummast oma käes 37 päeva
pärast töö lõpetamist. Sellega olete kaitstud kahjude eest
The Mechahics Lien Aefi alusel kui kontraktor või
subkontraktor ei maksa materjalide eest.
Vaatamata'hoolikale 4avandamisele võib õnneUiseks
juhtuda, et te satute ebaeetilise äritegemise ohvriks.
Teie provintsivalitsus hoolitseb selle eest, et te oleksite
teadlilc, mulised on teie õigused jDonsunier Protection and
Business Practices Aeti alusel.
, ® The Consumer Protection Act võimal4äb teil tühistada
teie kodus (küs töö üleandmine, maksmine ja teostamine
pidi toimuma) allakirjutatud lepingut kui te saadate
48 ttinni või kahe täieliHu |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-10-30-07