1982-05-13-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
.) / C- / V'' ,
Second Clas3 Mail Registration No. 1354.
\ Nr. 19 (1680) 1982 NEUAPÄEVAL, 13. MAIL —THURSDAY,MAY 13 XXXIII aastakäik
TALLINNA ARST AASTAKS
SUNNITÖÖLl
Esimene kohtuotsus seoses
stre e • siooniga
T.E.S;Lasteaia pere laulab EmadepäeVa täMstamSsel laupäeva hominiitkiiipoolikial Eesti Majas.- (Lähefialt Ihk. 3) Foto — B, Piirik
STOraOLM-^ Esimene kdhtuotsus on langeiiud ühenduses
möödunud aasta detsembris toimunud nn. vaikse
pooletunniga, teatab Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate
Abistamiskeskus.
Streigiaktsioon^ kohtus ei mmetatud — 14. aprillil mõisteti
52-aastane Tallinna arst dr. Endel Rose üheks aastaks
sunnitööle„Nõukogude riigi ja ühiskondliku korra laima-^
mise ja halvustamise eest^
Rose vahistati Tallinnas juba
27. novembril möödunud aastal,
millal streigiüleslcutse Eestis kiiresti
levines. Roset süüdistatigi
N. Liidu Demokraatliku Rahvarinde
streigiülesJmtse kopeerimises
ja levitamises. Teatavasti
kutsus Rahvarinne töötajaid
pooleks tunniks katkestama töö
,1. detsembril ja edasi iga kuu
esimesel esmaspäeval.
Kuna paljud eestlased 1. detsembril
osalesid vaikses pooltunnis,
-siis järgnes juba sellel
päeval ja järgneval' nädalal va-histamislaine,
kus 'kuulduste järgi
kinni võfeti umbes 150 inimest.
Nendest olevat ikka veel vangistuses
40.
Rezhiimi rangema^ks muutumisest
opositsiooniliste elementide
vastu näitab ka kahe uskli-. :„mentaalsele järelvaatukele"
ku noor^ kohtlemine, Luteri kiri- 'KGB iSerbsJci-Instituüti Ä/fosk-kusse
ki^uluvad Alar Kume (25) ^ vas. Nad tunnistati oma usu tõt-ja
Jaanus Pihelgas (26) Kilingi- ' tu vaimuhaigeiks Jja paigutati
Nõmmelt, kes vahistati Mur- määramata ajaks Leningradi Ar-manski
piirkonna külastamisel senali tänaval asuvasse men-
' käesoleva aasta alul ja toimetati taälhaiglasse.
KÕNELE
_lise merejöuüLõuna-Atlandil teostasid järjeko^^^
te, ladude j^ lennuväljade viastuF^ saartel Purustati uuesti lennuvälja ja kaitseehitusi pealinna
Stanley piirkonnas. Merellasti põhja Argentiina kalapüügi laev, mis iHglaste arvates teostas
poolt. Äi^entiina^ valitsus ja rahvas; •
laskmise päraste ja rahvast
spontaanselt annetama sõja' fondi
kullast ehteid ja kalliskive, öeldakse, '
et juba sellel pä#äl telÄi annetusi
^miljoniÄrtusfes. :
Inglise merejõudude suurust' Ät-;
landil hinnatakse 100 laeva peäle.^'
Täiendavad destroierid, • pommita-j
ad, transport ja vanistuslaevad on
teel. ! Inglise valitsuis on arvamisel,
et Argentiina huntat ei ole võimalik
veenda, et tal' tule| orma väeosad :
Faälandi saartelt äia viia) enne kui
ingi'äsed nendega läbirääkimistesse '
astüwad; Argentiina: Väeosad tuleb
sealt minema ajada sõjalisi jõu abil
ja* selleks tehc^ksevajalisv ettevalmistusi;
MHENPUS JÕU ÄBII; .•; •
Inglismaa sojakabinett, Icuhu kuu-iriit;
siatiivi poliitilise pinna sondee-rimiseiks,
;et tüliküsimust Afgehtiiha;
ja Ingrismaa vahel lahendada rahulikul
tjeelön võtnud oma 'kätte LRO
peasekretär Cuellari. Ta - väidab, et
ta on saavutanud teatud edu pärast
pühapäevast, inglaste pommirünha-kut.
y Inglased on loobunud nõudest,
et Säärte elanike soov on mooduand-
; vaks teguriks, kumbale riigile Falk-ländi
saare d peaks kuuluma j a Ar-gentiiha)
hüntaõri nõustunud sellega,
et Argentüria suveräänsuse tunnustamine
ei üle eeltirigimuseks läbirääkimiste
alustamisel, Argentiina
' väeosade äraviimine Falklandi saar-
• telt on - endiiSÄlt inglaste: väärama-
:..tuks nõudeks,"enne- kui mirigisugu-seletokkuieppeleön
võimalik jõuda..
aryamisel,' et Argentüna hunta, presr
tiishi mõttes ei saa argentüna väe-;
osi Falklandi säärtelt ära tuua ainult
poliitilisel-' survel või kokkuleppel.
Hunta tunnistab ainult sõjalist võitu
või kaotust. 'Vastävait sellele Inglismaa^
Valitsus] saadab vkiirendatu(]i.
korras lõunasse täiendavaid soja- ja
varustuslaevu, et küsimii^St lahendada
sõjalise jõu abil'.
Argentiina sõjalist jõudu Falklan-v
di saartel arvestatakse 10 00() mehe
peale. See sõjaline jõud on isoleeritud
kodumaast. Sadam on blokeeritud
ja lennuväljad purustatud. Kui
palju varustust on inglise õhurünna-kutest-
puutumatuks jäänud, \.pole;
teada.; Võitlejad tõenäoliselt on vägaj
patriootilised. Kui kauaks see patrio-
^tism lahingus vastu peab on raske
ennustada. ' 1 "
Seoses II maailmasõja lõpu tähistamisega
on hakatud N. Liidus kör^
raidania demonstratsioone suuremates
liipades rahu heaks ja tuum-iõhkelaengutega
rakettide keelustamiseks.
Vene kiriku juhatuse alga-
Eesti vabadusvõitleja Sergei Soldä
tovi ringreisi raames toimus Was-tusel
peetakse Moskvas suur^ rahu- Wngtorii siidalfamas Guy Mason Ree»
:poolt ehitatud W u ^ ^ maM Washingtoni Eesti Sdt^i korral-banduse
Tsentris. Kõnelejaks smna ^^,^^1 ^^^^ kõnekoosolek. Avasõnad
on kutsutud Ameerikas tilntud. eyan.; ütles W.E. Seltsi esinaine mag. Ma-gelist
Billy toh^^^
tõenäplisdtkritiseentakse teravalt üie^^ Soldatovi elukäigust,
president Reagani kava tJhendriige
relvastatud jõududei suurendamiseks: 'Sündinud 1933; a. Narvas ehitustöö^
ja Inglismaa toetamiseks Falklandi: lise pojana, jätkus lapsepõlv Vaiva-saarte
tagasivõtmisel argentiinlaste ras Virumaal, Sinimägede läheduses
käest..
Rahüdemonstratsioohi tegelikuks
korraldajaks on N. Liidu Rahu Kogest!
põhjaranniikul. Lõpetas Eestis
alg- ja keskkooli ning Leningradis
j^olytehnikumi dipl. insenerina/
FALKLAND IŠf
nnilMir't"[HI 1.'^"'
^ MEREMIlLICv.;:,- •• • •
, 'Uue korralduse kohaselt kõik argentüna
laevad; mis asuvad kaugemal
kui 12 meremiili Argentiina kaldast,
loetakse inglaste poolt sõjapiir-konnäs
olevaiks ning rünnatavaiks
inglise mere- ja õhujõudude poolt.!
Selle tagajärjel Argentiina merevägi
on tõmbunud oma rannai lähedusse
ja nende ainukene lerinukite ema-laev
on läinud kusagile sadamasse,
oma küttekoldeid parandama. Teadmata
on kus asuvad Argentiina"
moodsad allveelaevad. Need võivad
olla igal pool Atlandil ja otsivad parajat
juhust; et inglise laevu rünnata.
Inglastele teeb see tõsist muret
ja~ nad pööravad erilist tähelepanu
oma %^äde ja ühendusteede kaitsmisele.
• • . ; .. ;
Sõdai ei ole veel kuulutatud, kuid
juba esimeste kokkupõrgete jä kaotuste
tulemusena ennustatalcsp, et
mereväe ja õhuväe lahingutes kom-puuterid
juhivad tuld ja raketid otsustavad
k^s võidab; Lainete valitsemise
kõrval tõuseb esile Õhuruumi
valitsemise vajadus; _ Ärgentiii
arvestavad, et inglased valivad
landi saarte vallutamiseks aja kus
ilmastik on selline, et nemad ei kasuta
oma lennuväge saarte kaitsmisel.
V -
• A.N.
mitee, mis asutati juba 1949. a. kuid jätkus 'töö erialal õppejõuna Tallin-oÜ
seni tegevuseta. Nüüd on šelle na tehnika Ülikoolis kiis alustas
komitee esimeheks ajaleht „Pravda" tegevust Eesti vabadusnõudlejana
polütilme komnientaator Yuri Zhu- .poliitilisel alal kuni arreteeriti, vai-kov.
See on parteile usaldusväärne landati ja saadeti orjalaagrisse!
inees> Imid kind^ kardavad, kas
nende, demonstratsioonidega ei ole
minduid libedale teelk Sainasugustel
dempristr^itsioönidel läänes nõutakse
läänes ja idas tuumrelvade katses-tamise
ja tootmise piiramist. N, Liidus
nõutakse seda afaiult USA-lt ja
teistelt lääne riikidelt. R^s juhtub
kui seda hakatakse nõudma ka M.
Liidus ja dissidentide algatusel. Kas
iieid suudet£dcse siis veel kontrolli
allhoida.^':V'.;--';••
• ; Sergei Soldatov oma 'kõnes käsitas
ölükprdasid Eestis ja andis ülevaate
vabadusiiikumise põhjustest ja
selle käigust. Ta jaotas olustiku eri
ajajärkudesse ja märkis, et aastad
1940/41 — 1950/56 olid eestlaste võit-lusaastad
relvadega. Venelaste • agressioon,
terror, küüditamine, metsavendlus,
võitlused kodumaa kaitseks,
venelaste uus okupatsioon, kohutav
teatame, et TALLINN IFEST IVAL 1982 raames toimub
tel. 447-7610.
Toronto Eesti Majas 17. juufins.k
sooviavaldus esitada hiljemalt 1. juuniks s.a. Lähemaks informat-siooniks
palume helistada Kadi /Kaljuste itel. 690-739S või Piret Komi
KORRALDAV TOIMKOND
tllTHWOMIN'
kolmapäeval, 26. mail kl. 10 hom.--kl. 10 õ,
West Annex, Coliseüm, Exhibition Place
t auhind — fSöOO sularahas - '
2. auhind — värviline televisioon (portable)
.T^r. Oksjonid W Mi 1 päeval ja M, 7^0^
••.\'.:.„cdebrity iteins*Vj.m,^ . '
; Kodus valmistatud toidud (k^psarullid, spagetti Ja IShakastep
' ,,tacos^ kana^,>hot dogs", salatid jm.)
iif Kodus küpsetatud küpsised ;
lAr Iga tund „specia^"
läf Uued kaubad (kinkeesemed, ehteasjad,
mänguasjad, raamatud)
iC: Peaaegu uued kai ibad ja riietusesemed
i< „Evening games of chance"
i( ,;Visa" kaardiga võimalik sularaha
/; Sissepääs g.®r~.alla. /: ^ . .
OÖr/GoiixmgidjaT^^ -ycence No. 3^^^^^
^ Uued riietuseswned ---..>..x.v...^.,^^^^
Sergei Soldatov kõnelemas.
uus küüditamine millega hävitati ligikaudu
100.000 inimest ja eesti talumajandus
1949. aastal, metsavendlus'
ja võitlused. Ajajärk 1956—1966'.
oji vaiksem vastupanu-aeg kus eestlane
püüdis kaitsta oma kultuuri,
loodust ja omapära teaduslikul tasemel.
Aastal 1966 aga algab eestlaste
vastupanu uus ajajärk — poliitilise
vastupanu aj J iiärk. Kõneleja peatus
pikemalt eriti selle ajajärgu juures.
Võitluseks valiti puht poliitiline õiguste
aluselö rajatud võillustöö (mitte
ainult iniinoiguslik) ja vägivallast;
vaba (relvadeta) tegevus. Arenes -põrandaalune-
tegevus mille eesmärgiks
oli vabaduse nõudlemine Eestile. Anti
välja käsitsi paljundatud ajakirjad
1) „Eesti Demokraatlik LiikumI-,
ne" ja 2) ,^esti .Rahvuslik Hääl".i
Loodi sidemed ka teiste rahvaste
vastupanu-gruppidega Lätis, Leedus,
Ukrainas ning Leningradi ja Moskva
inimõigusi nõudvate gruppidega^
Nendele lisandus side Balti Laevasti-
- ku Ohvitseridega kelle eesmärgiks
oli riigipööre! Laevastiku ohvitserid
aga sattusid KGB ohvriks,^mis tõmbas
nende kavatsusest kriipsu läbi!
Järgnesid läbiotsimised, arreteerimised.
Varsti arreteeriti ka Soldatov,
vallandati töökohalt ja toimetati
^hullumajja"! \
Plaanikiridpl liikumine äga võttis
järjest, ulatuslikuma aktiivsuse ja
laienes! Pöörduti välismail elavate
(Järg. lk. 3)
j 29. mai 1982 kell;2,m Eesti Mäfas,
ilNELÄUD
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, May 13, 1982 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1982-05-13 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E820513 |
Description
| Title | 1982-05-13-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | .) / C- / V'' , Second Clas3 Mail Registration No. 1354. \ Nr. 19 (1680) 1982 NEUAPÄEVAL, 13. MAIL —THURSDAY,MAY 13 XXXIII aastakäik TALLINNA ARST AASTAKS SUNNITÖÖLl Esimene kohtuotsus seoses stre e • siooniga T.E.S;Lasteaia pere laulab EmadepäeVa täMstamSsel laupäeva hominiitkiiipoolikial Eesti Majas.- (Lähefialt Ihk. 3) Foto — B, Piirik STOraOLM-^ Esimene kdhtuotsus on langeiiud ühenduses möödunud aasta detsembris toimunud nn. vaikse pooletunniga, teatab Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus. Streigiaktsioon^ kohtus ei mmetatud — 14. aprillil mõisteti 52-aastane Tallinna arst dr. Endel Rose üheks aastaks sunnitööle„Nõukogude riigi ja ühiskondliku korra laima-^ mise ja halvustamise eest^ Rose vahistati Tallinnas juba 27. novembril möödunud aastal, millal streigiüleslcutse Eestis kiiresti levines. Roset süüdistatigi N. Liidu Demokraatliku Rahvarinde streigiülesJmtse kopeerimises ja levitamises. Teatavasti kutsus Rahvarinne töötajaid pooleks tunniks katkestama töö ,1. detsembril ja edasi iga kuu esimesel esmaspäeval. Kuna paljud eestlased 1. detsembril osalesid vaikses pooltunnis, -siis järgnes juba sellel päeval ja järgneval' nädalal va-histamislaine, kus 'kuulduste järgi kinni võfeti umbes 150 inimest. Nendest olevat ikka veel vangistuses 40. Rezhiimi rangema^ks muutumisest opositsiooniliste elementide vastu näitab ka kahe uskli-. :„mentaalsele järelvaatukele" ku noor^ kohtlemine, Luteri kiri- 'KGB iSerbsJci-Instituüti Ä/fosk-kusse ki^uluvad Alar Kume (25) ^ vas. Nad tunnistati oma usu tõt-ja Jaanus Pihelgas (26) Kilingi- ' tu vaimuhaigeiks Jja paigutati Nõmmelt, kes vahistati Mur- määramata ajaks Leningradi Ar-manski piirkonna külastamisel senali tänaval asuvasse men- ' käesoleva aasta alul ja toimetati taälhaiglasse. KÕNELE _lise merejöuüLõuna-Atlandil teostasid järjeko^^^ te, ladude j^ lennuväljade viastuF^ saartel Purustati uuesti lennuvälja ja kaitseehitusi pealinna Stanley piirkonnas. Merellasti põhja Argentiina kalapüügi laev, mis iHglaste arvates teostas poolt. Äi^entiina^ valitsus ja rahvas; • laskmise päraste ja rahvast spontaanselt annetama sõja' fondi kullast ehteid ja kalliskive, öeldakse, ' et juba sellel pä#äl telÄi annetusi ^miljoniÄrtusfes. : Inglise merejõudude suurust' Ät-; landil hinnatakse 100 laeva peäle.^' Täiendavad destroierid, • pommita-j ad, transport ja vanistuslaevad on teel. ! Inglise valitsuis on arvamisel, et Argentiina huntat ei ole võimalik veenda, et tal' tule| orma väeosad : Faälandi saartelt äia viia) enne kui ingi'äsed nendega läbirääkimistesse ' astüwad; Argentiina: Väeosad tuleb sealt minema ajada sõjalisi jõu abil ja* selleks tehc^ksevajalisv ettevalmistusi; MHENPUS JÕU ÄBII; .•; • Inglismaa sojakabinett, Icuhu kuu-iriit; siatiivi poliitilise pinna sondee-rimiseiks, ;et tüliküsimust Afgehtiiha; ja Ingrismaa vahel lahendada rahulikul tjeelön võtnud oma 'kätte LRO peasekretär Cuellari. Ta - väidab, et ta on saavutanud teatud edu pärast pühapäevast, inglaste pommirünha-kut. y Inglased on loobunud nõudest, et Säärte elanike soov on mooduand- ; vaks teguriks, kumbale riigile Falk-ländi saare d peaks kuuluma j a Ar-gentiiha) hüntaõri nõustunud sellega, et Argentüria suveräänsuse tunnustamine ei üle eeltirigimuseks läbirääkimiste alustamisel, Argentiina ' väeosade äraviimine Falklandi saar- • telt on - endiiSÄlt inglaste: väärama- :..tuks nõudeks,"enne- kui mirigisugu-seletokkuieppeleön võimalik jõuda.. aryamisel,' et Argentüna hunta, presr tiishi mõttes ei saa argentüna väe-; osi Falklandi säärtelt ära tuua ainult poliitilisel-' survel või kokkuleppel. Hunta tunnistab ainult sõjalist võitu või kaotust. 'Vastävait sellele Inglismaa^ Valitsus] saadab vkiirendatu(]i. korras lõunasse täiendavaid soja- ja varustuslaevu, et küsimii^St lahendada sõjalise jõu abil'. Argentiina sõjalist jõudu Falklan-v di saartel arvestatakse 10 00() mehe peale. See sõjaline jõud on isoleeritud kodumaast. Sadam on blokeeritud ja lennuväljad purustatud. Kui palju varustust on inglise õhurünna-kutest- puutumatuks jäänud, \.pole; teada.; Võitlejad tõenäoliselt on vägaj patriootilised. Kui kauaks see patrio- ^tism lahingus vastu peab on raske ennustada. ' 1 " Seoses II maailmasõja lõpu tähistamisega on hakatud N. Liidus kör^ raidania demonstratsioone suuremates liipades rahu heaks ja tuum-iõhkelaengutega rakettide keelustamiseks. Vene kiriku juhatuse alga- Eesti vabadusvõitleja Sergei Soldä tovi ringreisi raames toimus Was-tusel peetakse Moskvas suur^ rahu- Wngtorii siidalfamas Guy Mason Ree» :poolt ehitatud W u ^ ^ maM Washingtoni Eesti Sdt^i korral-banduse Tsentris. Kõnelejaks smna ^^,^^1 ^^^^ kõnekoosolek. Avasõnad on kutsutud Ameerikas tilntud. eyan.; ütles W.E. Seltsi esinaine mag. Ma-gelist Billy toh^^^ tõenäplisdtkritiseentakse teravalt üie^^ Soldatovi elukäigust, president Reagani kava tJhendriige relvastatud jõududei suurendamiseks: 'Sündinud 1933; a. Narvas ehitustöö^ ja Inglismaa toetamiseks Falklandi: lise pojana, jätkus lapsepõlv Vaiva-saarte tagasivõtmisel argentiinlaste ras Virumaal, Sinimägede läheduses käest.. Rahüdemonstratsioohi tegelikuks korraldajaks on N. Liidu Rahu Kogest! põhjaranniikul. Lõpetas Eestis alg- ja keskkooli ning Leningradis j^olytehnikumi dipl. insenerina/ FALKLAND IŠf nnilMir't"[HI 1.'^"' ^ MEREMIlLICv.;:,- •• • • , 'Uue korralduse kohaselt kõik argentüna laevad; mis asuvad kaugemal kui 12 meremiili Argentiina kaldast, loetakse inglaste poolt sõjapiir-konnäs olevaiks ning rünnatavaiks inglise mere- ja õhujõudude poolt.! Selle tagajärjel Argentiina merevägi on tõmbunud oma rannai lähedusse ja nende ainukene lerinukite ema-laev on läinud kusagile sadamasse, oma küttekoldeid parandama. Teadmata on kus asuvad Argentiina" moodsad allveelaevad. Need võivad olla igal pool Atlandil ja otsivad parajat juhust; et inglise laevu rünnata. Inglastele teeb see tõsist muret ja~ nad pööravad erilist tähelepanu oma %^äde ja ühendusteede kaitsmisele. • • . ; .. ; Sõdai ei ole veel kuulutatud, kuid juba esimeste kokkupõrgete jä kaotuste tulemusena ennustatalcsp, et mereväe ja õhuväe lahingutes kom-puuterid juhivad tuld ja raketid otsustavad k^s võidab; Lainete valitsemise kõrval tõuseb esile Õhuruumi valitsemise vajadus; _ Ärgentiii arvestavad, et inglased valivad landi saarte vallutamiseks aja kus ilmastik on selline, et nemad ei kasuta oma lennuväge saarte kaitsmisel. V - • A.N. mitee, mis asutati juba 1949. a. kuid jätkus 'töö erialal õppejõuna Tallin-oÜ seni tegevuseta. Nüüd on šelle na tehnika Ülikoolis kiis alustas komitee esimeheks ajaleht „Pravda" tegevust Eesti vabadusnõudlejana polütilme komnientaator Yuri Zhu- .poliitilisel alal kuni arreteeriti, vai-kov. See on parteile usaldusväärne landati ja saadeti orjalaagrisse! inees> Imid kind^ kardavad, kas nende, demonstratsioonidega ei ole minduid libedale teelk Sainasugustel dempristr^itsioönidel läänes nõutakse läänes ja idas tuumrelvade katses-tamise ja tootmise piiramist. N, Liidus nõutakse seda afaiult USA-lt ja teistelt lääne riikidelt. R^s juhtub kui seda hakatakse nõudma ka M. Liidus ja dissidentide algatusel. Kas iieid suudet£dcse siis veel kontrolli allhoida.^':V'.;--';•• • ; Sergei Soldatov oma 'kõnes käsitas ölükprdasid Eestis ja andis ülevaate vabadusiiikumise põhjustest ja selle käigust. Ta jaotas olustiku eri ajajärkudesse ja märkis, et aastad 1940/41 — 1950/56 olid eestlaste võit-lusaastad relvadega. Venelaste • agressioon, terror, küüditamine, metsavendlus, võitlused kodumaa kaitseks, venelaste uus okupatsioon, kohutav teatame, et TALLINN IFEST IVAL 1982 raames toimub tel. 447-7610. Toronto Eesti Majas 17. juufins.k sooviavaldus esitada hiljemalt 1. juuniks s.a. Lähemaks informat-siooniks palume helistada Kadi /Kaljuste itel. 690-739S või Piret Komi KORRALDAV TOIMKOND tllTHWOMIN' kolmapäeval, 26. mail kl. 10 hom.--kl. 10 õ, West Annex, Coliseüm, Exhibition Place t auhind — fSöOO sularahas - ' 2. auhind — värviline televisioon (portable) .T^r. Oksjonid W Mi 1 päeval ja M, 7^0^ ••.\'.:.„cdebrity iteins*Vj.m,^ . ' ; Kodus valmistatud toidud (k^psarullid, spagetti Ja IShakastep ' ,,tacos^ kana^,>hot dogs", salatid jm.) iif Kodus küpsetatud küpsised ; lAr Iga tund „specia^" läf Uued kaubad (kinkeesemed, ehteasjad, mänguasjad, raamatud) iC: Peaaegu uued kai ibad ja riietusesemed i< „Evening games of chance" i( ,;Visa" kaardiga võimalik sularaha /; Sissepääs g.®r~.alla. /: ^ . . OÖr/GoiixmgidjaT^^ -ycence No. 3^^^^^ ^ Uued riietuseswned ---..>..x.v...^.,^^^^ Sergei Soldatov kõnelemas. uus küüditamine millega hävitati ligikaudu 100.000 inimest ja eesti talumajandus 1949. aastal, metsavendlus' ja võitlused. Ajajärk 1956—1966'. oji vaiksem vastupanu-aeg kus eestlane püüdis kaitsta oma kultuuri, loodust ja omapära teaduslikul tasemel. Aastal 1966 aga algab eestlaste vastupanu uus ajajärk — poliitilise vastupanu aj J iiärk. Kõneleja peatus pikemalt eriti selle ajajärgu juures. Võitluseks valiti puht poliitiline õiguste aluselö rajatud võillustöö (mitte ainult iniinoiguslik) ja vägivallast; vaba (relvadeta) tegevus. Arenes -põrandaalune- tegevus mille eesmärgiks oli vabaduse nõudlemine Eestile. Anti välja käsitsi paljundatud ajakirjad 1) „Eesti Demokraatlik LiikumI-, ne" ja 2) ,^esti .Rahvuslik Hääl".i Loodi sidemed ka teiste rahvaste vastupanu-gruppidega Lätis, Leedus, Ukrainas ning Leningradi ja Moskva inimõigusi nõudvate gruppidega^ Nendele lisandus side Balti Laevasti- - ku Ohvitseridega kelle eesmärgiks oli riigipööre! Laevastiku ohvitserid aga sattusid KGB ohvriks,^mis tõmbas nende kavatsusest kriipsu läbi! Järgnesid läbiotsimised, arreteerimised. Varsti arreteeriti ka Soldatov, vallandati töökohalt ja toimetati ^hullumajja"! \ Plaanikiridpl liikumine äga võttis järjest, ulatuslikuma aktiivsuse ja laienes! Pöörduti välismail elavate (Järg. lk. 3) j 29. mai 1982 kell;2,m Eesti Mäfas, ilNELÄUD |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-05-13-01
