Meie Elu = Our life, March 17, 1983

              .JUele Elu" nr. U (1724)
Kevadesse
meeskoori
lÄHiSTASiD
lumalateenistuste, , pidustuste ja
aktustega pühitseti Torontos arvu-kalt
E.V. aastapäeva. Seda sündmust
ei unustanud eesti jätkukoolid. Tä-ülistamine
tpünus neljandal märtsil,
Eesti Maja avaras saalis. Seal pikka­del
kaarde-lükatud toolidel istus ar­vukalt
noori lastevanemaid ja vana.
vanemaid,! kes teadlikult, tahtlikult
hoiavad eesti meelt ja keelt, ning
suunavad lapsi eesti koolidesse.
Saali teises külijes istusid me kau­nid
nöorek Tiiwtop riietuses, tütar­lapsed
peamiselt rahvarõivas. Nende
j-idades polnud, ainustki ,;karvasit"
ega „liõngus!t". Keset saali jäi ruumi­kas
,jpaiikettväli" rahvatantsuics ja
hilisemalks jalakeerutuseks. :
Avapalvuses Viyienne Medri palus
Taevaselt Isalt õnniSitust ja vabadust
kodumaale ning kaasmaalastele, sa­muti,
ka tänulikku südiant,
Koolikomite esimees Hans Lupp
tarvitas koosviibLJaid ja tänas kõiiki,
kes osa -võtsicl. koolide esinemisest
E.V. afetusel üliikoolii aulas. Ta arvas,
et esinejad' said sest meeliülendavast
aktusest kauakestva ülla mälestuse.
Kanada pinnal võime E.V. aastapäe­va
ilma igasuguse kartuseta vabaiit ja
uhkusega tähistada. Kodumaal viibiN
eesti rahva on aga vene kommimismi
haardes. Võitlus vabaduse ja inimõi-
"guste ees ei ole sealgi raugeAud. Sel­le
'kandjaiks on tihti õipilased, just
noorem sugupõlv, ikes ilma tagajärgi
kartmata astuvad välja iseenda ja
oma rahva õiguste eest. Nende õigusr
teVeest, liiis nii loomuliikud on, nii
- arusaadavad on, vabas maailmas..,
Südameläliedased olid keskkooli ja
gümnaasiumi õpilaste poolt ettekan­tud
laulud: „Veel kõlab meie laul/
sulle me E e s t i . . , „Need tammed,
need kodumaa t a m m e d . .
Tõepoolest võis tunda, et eesti sü­damest
ei kustu lootus, nagu noored
Vlaulsid, õhtul juhatas kõiild laiuk Liiw
na Meriloo-Teo^..
HOIAME EESTLUST
Sandra Rannu tõi kõnes esile E.V.
sündi 65 aastat tagasi. Ta üttes, et
siis andsil eestlased oma elu, et meie
võiksime vabalt elada. Taas koimmii-nistide
tulles valvasid eesti noored
meie ausambaid, kommimistide lõh­kumise
eest, panid me kangelaste
haudadele lilli ja isegi praegu püüa­vad
meie pühadusi kaitsta, Restis
vTõitlevad ikka veel inimesed eestluse
eest.
'Siin hoiame eestlust: lauldes väge­vaid
eesti laule, seistes lipuvalvel, mis
sümboliseerib — lahinguis üpukaits^
mist vaenlase eest. Siin tulevad eest­lastele
hümni lauldfes pisarad silmi,
^eal kaugel lauldakse hümni süda­mes
... Kuid kord läheme' tagasi va­basse
Eestisse ja laulame hümni aas­tapäeva
pühitsedes vabas Eestis!
Liisa Kaid deklameeris oma luule­tuse
,;Ees!timaa". Algas pika prog­rammi
teine osa. ^aHjammuskesk­kooli
noorem rahvatantsuHto uli-keis,
uutes rahvarõivastes. Ellen Sa-lumets-
Tülli juhatusel ja pililimehe
Ellen Valteri muusika saatel tantsis
distsiplineeritud rühm.: ,Xiige ja va-se^
mba", „jMe!reme4V>te valits" ja
„Mustjala paarisrcaigi". Oli tugevat
aplausi.
„Eestluse säilitamisest Kanadas"
refereeris Ingi Mai Loorand. Kas
võime end nimetada eestlasteles ?
Bioloogiliselt oleme eestlased, kuid
seda 'kahjustab abiellumine kanadla-sega.
Kuid 'kui vanemad hoiavad
eestlust, jäävad ka lapsed eestlas-te'ks.
Ka mina olen õnnelik, et osikan
eesti 'keelt ja jään eestlaseks. Kah­juks
ei saa me praegu vabalt kodu­maale
miiiiia, seda tundma õppida,
ja sdletõttu on ka raskem hoida
eestlust võõrsil.
Meisterliku mänguga esitas Pia
Metsala klaveripala ..Vespers". Tiina
Hubeli referaat,Alkohol ja autosõit"
baseerus tõsielule. 'Need kaiks ei käi
käsikäes. Inimese otsustusvõime, tar­vitades
alkoholi, on vilets. Kohvijoo­mine
ei päästa. Rooliratta taga ei ole
joobnu nägemine ja kuulmine; esma-järgulised.
Segamini uimastusakiete-ga
on aliköholitniõju kahekordine. Ka­rastavad
joogid kiirendavad seda
mõju kehale. Alkoihol mõjub hal­vasti
maksale, isüdamiele jiai lajule.
Suur protsent autoõnnetusi juhtub
alkoholi võtmisest. Mõtelge 'SeMe!
s rahvairõivais lauluansainb^^»
Foto ~ 0. Haaffler
EESKAVA
Anne Tülli juhatusel ja iFeeter
geri pillisaatel tantsis keskkooli va­nem
rahvatantsurühm: ,,NelijapiÄ-ri'",
,,Vartatside tantsu'' ja ,3111^"
kat''. Tantsiidi teenisid kiitusit.
Liisa I-ambur luges. oma kirjandi*.
„Sörkimine". See on jooksu ja kõn­ni
vahepealne tegevus — lükuinifle-
Terved inimesed peavad end selleks
treenima. Muidu võib riskida eluga.
Sorkimisel on füüsiline kui ka vaim­ne
mõju. Inimene võib vabaäieda.
oma sisemisest pingest. Naised ja
lapsed olgu ettevaatlikumad kui me­hed.
Olgem sellest teadlikud!
Ilusas riimis ja 'riitmis oli Hillar
Sõrra luuletus „Vana-aasta õhtu".
Ester .iRoosipuu kirjandis ,;Haigu^
tamme" '^tles, et noorelt on haiguta­mine
tavaline asi, arstiteadus ei ole
andnud sellele õiget seletust. Haigu^
tuse juures on tegevad keel, kurk,
hingamine, silmad (pisarad tulevad
silmi), hapnik läheb peaajju.'Haigu-tamine
<MI nakkav nägemise ja; kuul­mise
läbi. Kui loomad haigutavad,
siis nad tahavad magada.
„Koos eluteel" laulis keskikoolilau-lurühm,
kuhu 'kuulusid: Silvi Mat-soo.
Rutt 'Küng, Juulia Lindau, Iiig-rid
Jürman, Tiina Hubel ja klaveril
Ingi Mai Loorand Laul oh meeliiöi-tev.
Geograafilise referaadi «Galapa-gose
saared'' esitasi Riina KindlanL
Ta luges saare cmaij^rasustest, pin­nasest,
loodusest ja 'kartmatute&t
lindudest, loomadest." Tal endal on
sooviks kunagi sinna sõita.
Omapärane ja huumoririkas oli
Peeter Sõrra luuletus „Elu klülmuUsr
kapis". „Tegelased" selles yipoeeoAs"
olid: Volii Või, Rein Redis, Kail
likas, Kaarin Kalkunijalg j.n.e. Aw-tor
oh vilunud, julge esineja.
. 'Pantomiimüises etend\ises imitee-ri's.
Sandra Rannu huvitavalx telefoni^
putkat ja naabri koera, i
üleilmliselt eesti noorte seas levi­nud
,;Kikililpsu" laulis güminaasiumi
laulurü^ m. Samuti esitas rühm vana,
armsa: ,;Kord mõtetes istus..."
Kava teadustajad olid Lee Metsalo
ja Andres Loorits. Koolide juhataja
Edgar Marten ütles, et ettekanded
noortelt olid läbilõiked nende töö­dest.
Uus gümnaasium oil veel arene­misjärgus,
kuid ibodab, et ikoolitöö
püsib samal tasemel. Ta rääkis keva­disest
väljasõiduist Ottawasse. Järg­nes
Hümn.
Peale va'heaega algas seltskondlik
tants, mida nautisid noored;
' H.L. •
Toronto Eesfti Meeskoor paibub pü­hapäeva'!,
20. (märtsil kell 3.CÖ p.l.
Eesti Majas meie lauluannastavate
publikule tõhusa kava, (mis koosneb
14 helilooja poolt lloodud lauludest.
;Kavas on tööd helstojateU J. Aa­vik,
E. Tubin/M.LiMiig, A. Läte, S.
Purre, K. Tümpu, iE. Aay, R. Tobias,
M. Saar, J. Simm, W. Mozant, R. Toi,
L Viärkhaus ja T: Vettik.
InstrumeDtaalsoilisltiks on meie
noqr andekas tseli&t Eero Voitk.
Bariton Andrus Vokk ja Asta Ball-stadt
klaverisaatjana annavad koori
kava teisele osale juurde mahlaika an-nusie
ühinedes kooriga R. Toi ,Mu
hvil" ja L. Virkhausi ,Aga ükskord
algab aega..." ettekandel.
Meeskoori juht Charles Kipiper on
kava koostanud erimeeleoludesse vii­vatest
lauludest, mis peaks olema
huvitavaks muusikaliseks ehmuseks
koos kevade saabumisega.
Laupäeval, 9. aprillil laulab T.E.
Meeskoor Detroitis sealse soome
meeskoori' (kus laulab ka mitmeid
kohalikke eestlasi) 60. aastapäeva
pühitsemise kontserdil-. Bussid Det­roiti
lahkuvad Eesti iMaja juurest
Torontost sama ipäeva honimikul kell
6.00. Bussides on veel vabu kohti
20-le kaasasõita soovijale. Soovikor-ral
heüstada tel. 493-6406, Georg Lco-
Finnair'i juhtkond kooc „Meie Elu" kaastöölisega. Vasakult, Wil-liam
Duplak — Ceniral Canada mänedzher, Ärja Palonen — bü-roomänedzher,
Ritva Hyjtlälnen — reisiosakonna esindaja, Ilkka
Mitro — Finnair Kanada dHrektoir ja „Meie Elu" kaastööline Elna
Kungla. Foto — 0. Haamer
LIGf POOLTUHAT EESTLAST SOOME
LENNULIINI KÜLALISTENA EESTI MAJAS
Põhjala Tiitardi^
tõotuse andmist
koondus
Pühapäeval, 20. veebruaril toimus
Põhjala Tütarde' tõotuseandmise
koondus Eesti Maja Noorteruumis.
Vanemaid ja tüdrukuid oli palju ko­hal.
Lipkonna juht ngdr. Silvia Bink-
Terts avas koonduse tervitusega ja
sellele järgnes kohe tõotuse andmine.
Kathryn Hiir, Kristina Hogg, Kristi­na
Kukk, Eliina Martin, Monika
Medri, 'Lia Saastamoinen, Mai^Liis
Tõu ja 'Leiki Veskimets andsild oma
hellakese lubaduse; Liisa Novek, El­len
Oiling, Anne Rubeig, jBlien Silm,
Tamara Tambre ja Erilca Verret and^
sid oma gaidiltõotuse. Gaidimaleva'
juht, ngdr. AnneMai Kaunistmaa võt­tis
\^tu hellake&te lubaduse ja gai-aide
tõotuse ja ta tervitas uusi hel-lakesi
ja gaide ja looti<s, et kõik jääk­sid
tegevateks liikmetäks ja peaks
meeles alati> mida nad on sel päeval
tõotanud. Ngdr. Sil^a Birk-Terts ja-gas
välja ka teise järgu märgid Lee
Metsalo'le, Särina Westerblom'ile ja
Ingrid Si!lim'ale. Tiina Hubel kõneles
oma mälestustest gaidi elust ja mida
ta oh gaidiusest õppmud. Seda tee­mat
kanti edasi tüdrukute etteikanne-tes
kohväaua ajal. Koondus lõppes
Põhjala Tütarde lauluga.
Eesti Maja suur saal jäi kitsaks
suurele külastajate hulgale teisipäe­val,
22. veebruaril, kes olid tulnud,
et nautida Finnairi külalislahkust ja
teha eeloleva suve reisiplaane. Koos
kokkutuleku lõpul liitunud meeskoor
ri liikmetega võttis Finnairi õhtust
osa 480 eestlast.
Finnair. Canada direktor Ilkka Mi-m
avas kokkutulelcu tervituse ja tä­nuga
eestlastele, kes on kaasa aida-:
rud Finnairi' lennuliini edule, mis on
üllatav võrreldes teiste lennuliinide­ga.
Direktor ütles, et Finnair teeb
kõik võimaliku, et reisijad tunneksid
end mugavana ja kodus, kui nad asr
liivad Finnair'i suurlennukite parda­le.
• ,
Toronto — Helsingi erilendude 600
istekohast on välja müüdud 400. Kes
soovib lennata 895 dpllariga kesk-suvel
peaks ruttama. Sama maksab
Finncharteri lendude kohta. 1983
aasta lennud on võrdsed või odava­mad
kui olid 19S1. Suur muudatus
on toimunud valuuta väärtuses, mis
teeb;Soome ja Skandüiaavia külastu­se
majanduslikult meeldivaks. Kui
1982 aasta suvel sai Kanada dollari
vastu vähe üle 3.00 Soome mai^a,
siis nüüd saab 4.37 Smk. Rootsi ra-has
sai dollari eest vaevalt 4.00 Rk,
nüüd 6.02 Rk. Soomet külastab roh­kem
turiste kui seal elab soomlasi.
Tundus pea-aegu uskumatuna, et.
Finnair suudab suurde külaliste hul­gale
pakkuda küllaldaselt võileibu ja
karastavaid jooke, kuid kõik õnnes­tus
ülimalt.
Sõnavõttude vaheajal esines Kana­da
tuntud akordionimängija Hannu
Lambert.
Vaadati kahte turismifilmi Soomest,
millest viimane oli esilinastus ees­kujulikus..
Mõlemad filmid said ap­lausi
osaliseks. ,^eie Elu" esindajal,
kes rännanud Soomes viimasel kahel
suvel, tuli anda näpunäiteid Soome-reisi
kavandajatele.
Üllatusvõidu, knd kahele Soome,
võitjaks osutus Fricda Treumuth. Ta
ütles, et ipole kunagi midagi elus
võitnud ja-see on suurim, meeldivam
üllatus. T^ kavatseb võitu kasutada
1984. aasta suvel.
Kokkutuleku lõpetas direktor Illk-ka
Mitro sõnadega — kohtume jälle
Finnair'i suurlennukite .pardal, kui
algate reisi Soome — Skandinaavias­se.
'
dmi
KAKS SUURT KUNSTNIKKU
RAMBIVALGUSE^
Ettekanne Kristjan Raua ja Anfs Laikmaa üle
Eesti Vabariigi 6S. aastapäeva aktu­selt
„Ehatares". Esireas Vabadussõ-^
Ja veteranid (vaSalmlt) :Paul Merila,
Artur Ojassoo, Michel Pruul, Älelk.
Sander Proos ja „Eesti Kodust" Au­gust
Tomander, Gustav Jürgens, Jaan
Hion, Aleksander Melliste, Jaan Kon-ze.
(Pildilt puudub August Laanve-re).
Paremal aktuse sisustajad
EAK esimees Alfred Sepa, aupeakon-su]
Ilmar Hehisoo, Hans Kivi, Ru-ja
Riina Reinik.
. Foto — •Elna'Kun^]ä'
Oritusterohke kuy
„Ehatare" hoolealuste meelelatiu.
tuse eesit kataiab hoolt pr. Koppel,
kelle organiseeriimisel ja hooHsal et­tevalmistamisel
toimusid alljärgne­vad
üritused:
13. vedbruaril Toronto Baptisti ko­guduse
noortekoor ,/Päike" külas­käik
„Bhataresse". Charies Kipperi
juhatusel laulis kooir mitu laulu, mis
hoolealuste poolt tugeva aiplausiga
vastu võeti Viiulisooiloga esines noor
vüuldaja Puu. lühikese jutkise ja
palvuse pidas õpetaja K. Raddv
19. veebniaril tähistaiti: E. Vat Ariiv
gi 6Wat aastapäeva piduliku aktuse­ga.
A. Sepa avasõnadele ütles sü­titavaid
^ u H. Kivi ning aibtuse
kõnelejaks oli aupeakonsul I. Hein­soo.
Naitekunstnikud Riina ja Rudolf
Lipp esitasid põimiku eesti liuul^ ja
proosast ja Riina andis üle „Ehata-
^le" Kllelkorvi kevadlilledega Aktus
lõppes hümniga. Koos sürduiti söögir
saali ühiseks kohvijoomiseks.,
20. veebruaril oh jumalateeiöistusel
jutlustajaks praost A. Taul. Soolo-laiduga
kaunistas teenistust sopran
L. Kööp. Praost A. Tanö õimistas ka
„Ehatare" töökojas valtamud risti,
miä tkasutuseli jismalafteenistusel ka.
sutataval liaüail. Risti'aJusel on kivi,
mille tõi 1975. aastal Kolgaita mäelt
A. Kuriey.
26. veebruaril Masitasid ,iEhatare"
Põhjala Tütreid esinedes mitmekesise
ja huvitava kavaga võttes kaasa li­saks
kiidusõnadele kutse tulla- jälüb
kijtestaina. ;
27. veebruari jismalatesnistuseil juit-lustas
püsikop K. Raudsepp. Teenis­tusel
Imdis ,yEhaftare" oma laislttoKT
• J, Henna jÄ-tös©!.
Toronto «Kirjanduse Sõbrad" kor­raldusel
toimus 1. märtsil Tartu CoI-Jege'is
ettekanne meie vanemapõlve.
kahe kunstniku, Kristjan Raua (1865
-1942) ja Ants Laikmaa (1866-1M2)
üle kunstiajaloolaselt Eda Sepp'a]t.
Kirjandussõprade koondis täitis
1950-ndaist aastaist kuni 1962. ani
ühe osa eesti kultuuriharrastusist,
tutvustades kirjandusõhtutel uusi
teoseid, korraldades vanade kirjani­ke
austamisi jne. Vahepeal, 1980-ni'
olid IcüU mõned leegiõhutused, ei
suutnud aga pidevama ega ulaitusli-kimia
tegevusele virgutada. Siis aga
järsku paatoseta ja kärata oli kor-raida^
tud kolmepäevase kestvusega
soome-ugri päev. ettekannetega meie
ja soome eriteadlasilt, mis kokku tõi
ligi 300 osavõtjat, peamiselt noore­mast
põlvkonnast. Teiseks tähelpan-davamaks
ürituseks oh möödunud
aastal kaks päeva kestnud viimase
MBS koverentsil kunstiküsimuste
kordamine sümpoosionina Toronto
publikule ning seejärele loeng meie
vanemapõlve kunstniku, professor-akadeemiku
ja keisrikoja kimstniku
Johan Xöleri üle Eda iSepp'alt.
Kõnesolev loeng 1. nnärtsil Kr.
Raua ja A. 'Laikma üle oli jällegi Eda
Sepa poolt. Referent, käsitades neid
kaht meie kunsti ja rahvusliku elu
sumkuju, seisis kindlalt ja süvene­nult
Raua ja Laikmaa ajajärgu püüd­lusis
ja kordaminekuis mitte üksi
kunstis, vaid ka kirjanduse ('Ncor-
Eesti jne.), mtjusika, kultuurilise va­navara
kogumise ja tähtsuse keskel.
Kõigest sellest hoolimata pobud
loeng laialivallguv, vaid kompaktne,
huvitav, meie kultuuri esile tuues.
Osavõtjaid oli märksa enam kui ta­valiselt
taoHstel üritustel.
Teema sisu ja käsitluslaadilt tingib.
tuna oli referent ettekande plaani­nud
kahele õhtuile. Esiimescs osas
vaatles ta ajajärku kuni E. Vabariigi
alguseni. Teine ettekanne toimub ka­vakohaselt
aprillis.
Kuigi need- kaks vaadeldavat
kunstnikku oma olemuselt erinevad,
on neis palju ühtuvat, nende sünnib
aegki lähedane (Raual 1865, Laik­maal
1866), surma-aasta koguni sama
(1942). Mõlemil on oma aja kohta
kõrgem üldharidus, nad põlvenevad'
talust, õppinud mõlemad Düsseldorfi.
kunstiaikädeemias (mitte samal ajal,
ehkki asunud kunstiõpinguiile mõle­mad
oma 27-dais) baltlase ,pi^f. E. v.
Gebhardi juures. Mõlemad pärast
õpingute lõpetamist Väljaspool, olid
meie esimesi kunstnikke, kes jäid
kodumaale ning nende taoithised
kunstipedagoogena ja rahvusliku
mõtte äratajaina, ja kandjana, rah-
A'akunsti austajatena, kogujana ja
viljelejana. Ning mõlemad ka Tartu
Ülikooli audöktoi^d — drjphilh.c.
• ! • R.A.
Heinsoo insuranc®
Brokers Ltdo
Eesü Majas
Broadview Avenue, ruum
Toronto, Ontario M4K 2R6
Telefon 461-0764
Reis Pühale Maale
Ev. luteriusu 'kirikute konraldiisel
ja Sabra Tours Ltd. vahendusel toi­mub
14.—28. augustini reis Pühale
Maale. 'Eestlaste reisijuhiks on õp.
Tõnis NÕnunik.
Nagu informatsioonis üteldakse,
on tänavu Püha Maa külastamine
majanduslikult soodne, kuna Martin
Lutheri 500 a. sünnipäeva tähistami­ne
tõmbab palijud turistM Ida^ksa-maale.
Reis toimub üle Pärüsi Iisraeli
Nädalipäe^^ad viibitakse Jerusalemas,
Judea kõrbes, Surnumere ääres, Jee-rikos,
Naatsaretis ja Jordanis, Galilea
järves ääres jne. 2 päeva on nähtud
ette vübimJseks Tel^Avivis. Taga^i-lend
toimub taas Pariisi Icaudu.
Reis maksab 1.'785,— dod. kaittcs
lemiupileti, hoteMid, hcsrwnifcur ja õh­tusöögid,
ringreisid jne. Infionnflt-sioon
annab õp. Tõnis, Nõmmik, tel.
(416) 483-2478 või Hamikcnis (416)
527-0410.
„Meio Elu" nr. Ü (I7Ž4) 1983
tou
lembit Jänes
JAAPANIS - HIINi
Grimm's Foods Ltd. peaosanik
käis koos abikaasa Meeriga Jaai.
tlähelepanekutest jutustab ta rea
,11
iugccles kohapealse ajalehe majanv
dusosa selgus, et meie Kanada dolla­ri
eest makstakse viis ja pool Hong­kongi
dollarit ning üllatuslikult leid-i
sin ka vene nibla tõelise väärtuse
maailmaturu hindadega võr)x^ldv\s,
nimelt 90 Hongkojigi centi. Soega \'e-nc
rubla väärtus on 16.4 aMiti Kana­da
rahas.
PRANTSUSE RESTORAN
Esimese päeva õhtul oli äraselcta-
. malu tahe süüa midagi mis meile
meeldib (selle asemel e( keegi tein^
otsustab). Olime valmis keskmisest
natuke rohkem ikulutama ja kuna
paremad riided ei olnud seljas kogu
Hiina-rcisul, siis astusime tähtsate
nägudega sisse ..Restaurant dc Fran-ce'i".
Raske kristall laual, kolm kel­nerit
seljataga ja toidukaardi hinnad
panid kahvatama ja värisema. Telli­sime
tagasihoidlikult supi lestakala
filee kaviaari täidisega ja pudeli vei­ni.
Kaaviar oli ehtne, mitte värvitud
lumi:^kala või lõliemari. Veinil on ha-
^ riildane mõju, ta nagu kergendab ,s(s
da arve maksmise vaeva. «Kui olgu,
siis olgu — tellisin veel klaasi Hen-nessey
Xo-d ja sigari, anJs anti mulle
, üle põlevalt.
Järgmises hommikulehes oli peal
kiri „The IJltimate in French Food"
ja suur kiidulaul sellele restoranile
iilis nagu õigu&tas eelmise õhtu kulu
lusi.
OSTUD
Neli päeva Hongkongis ci ole küi
lah, et asjalikku npu anda ostudeks
sellepärast kirjeldan mis meicgai juh
tus. Olin Torontos valmis vaadanut
kaamerafirma, tüübi ja hinna, Hong
kongis leidsin, et see firma oi ole jaa
panlaslde litsentsi andnud produt
seerimiseks ja hind oli sama kui.Tv;
rontüs. Jaapani kaamerad pidid ole
ma tunduvalt odavamad Tokios ku
• USA-s ja veel odavamad Hongkon
gis. Kahjuks minul jäi see ko^kku
hoid ära. Hiinas tehtud siidpl'uusid|
särgid, vaibad, kashmlii-kamipsunid
väsid ja kausid jne. on UUIIKS 50!!
kallimad Hongkongis aga seal ei oi
roingit probleemi ««uda kaupu õige
suuruses ja maitsetele vastavalt. Vaj
tarnata scllok, ci Hongkongis on lü
na kaubad kallimiitd, ostud on siis
väga soodsad. Näit. Hiinast käsilj
tikitud kimono U.S. |25.Ö0, sam
Hongkongs U.S. $38.00 ja tüüpselt m
ma Tomnlos Kan. J^MO.OO.
Meeri oli otsustanud tellida siidi}
pulmakleidi meie „pe«>aimuna" laiili
I Ilseks ja minu ülesanne oli lasteile j
miinjatele leida õiges suuruses siid
pluusid ja särgid peamiselt neid m
da Hiinast ei leid'nud. Kui Meeri käi
kleiti passimas, mina käisin känk
II. ^
i t' 4
s.
m
»4 il.
. • Vt
Meeri Jänes proovib Hoiikoni
Ja Lembit Jänes jalutab vee ä|
{amisväärsuseks turistidele,