Meie Elu = Our life, June 28, 1984

              MELJAPÄSm 2Q. JUUNIL - THÜRSDÄ¥, JUNE 28. „Meie Elu" m. 26 (1791) 1984
„Meie Elu" nr. 26 (1791) 1664
g j — — —
Neeme Jlärvi juhatab Forumli
Omaette Esto'84 muusikaliseks
suursündmuseks kujuneb kahtle­matult
Toronto Symphony kontsert
>• mis toimub Ontario Place Fo-immis
10. juulil algusega kell 20.30.
Kontserdi kvaliteedi tagkb Nee­me
Järvi, kes sellel õhtul juhatab
Toronto Symphony orkestrit. Kuigi
sündmus toimub Toronto Sympho­ny
regulaarses suvises süsjteemis,
on Neeme Järvi kujundanud kava,
mis teenib kaunilt ja sisukalt Esto
'M ilmet ja eesmärk®. .
Esto »84 ilmet ja eesmärke teenib
see suur sümfooniakontsert kahes
suunas: eelkõige seisab kontserdi ka­vas
valik esmaklassilisi eesti helitöid
ja teiseks: eelmüügilEsto büroo kau­du
hangitud piletitelt sa|abi mõnesu­gust
sissetulekut ka Esto organisatsi-
• 'oon.-; . • • • i •' •
Eesti helitööd katavad kontserdi 1. ;
osa. Heliloojateks, keda kuuleme on I
Heino JEller, Arvo Part ja Eduard
. Tubin.^'-'"^^ ".. ^ •' • i'
"Hoiiiö Elleri paljüpTgsest süm- ,
foonilisest loomingust toob JärVi see­kord
oma kavva Ellerl südamliku ja
armastatud süidi „Viis pala keelpilli-
,.deie".: : ,
See teos on Torontos juba varem
omale sõpru loonud. Mäletatavasti
leidusid need „Viis pala..l." Roman
Toi poolt korraldatud 110. laulupidu­de
[juubeli sümfooniakontserdi ka­vas..
Üksikud süidj osad vjivad kuula­ja
tõsiilmelisest laulvast keelpilli­muusikast
hällilaulude ja tantsudeni.
Erilisepopulaarsuse on võitnud selle
süidi osa,mille pealkiri on „Kodu-maine
viis". .
Elleri süidile järgnev Arvo Parti
ülitundlik ja sügavmõtteline ja kolo­riitne
helind ..Fratres''. ^ee helitöö
on^ saanud häid arvustusi üle maail-
, ma ning viimati; esitati seda New
' Yorkis — Arvo Parti helitööde kont­serdil.
„Fratres" esineb õige mitmes
takenduslikus variatsioonis. Antud
juhul rakendub ..Fratresi" ettekand­miseks
kogu Toronto S|ymphony
keelpillide rühm.
Vajalikud noodid tellis Toronto
Symphony Viinist — helitöö on ilmu­nud
Universal kiiijastusel. Sealt saa­bunud
nootide partituuril ütleb Part:
In memoriam Eduard Tubin.
Kontserdi esimene osa lõpebki
Eduard Tubina värvi- ja rütmirohke
teosega',,Süit Eesti tantsudest". See
süit on loodud 1938, ja levis,kulutule­na
kõigi eesti sümfooniaorkestrite
kavva. Ruttas kiiresti üle lahe Soome
ning paigutati, ka nen^elielitõode
hulka, mida jäädvustas His Masters
Voice.
Muu-hulgas rakendab Tubin siin
armastatud rahvatantsude viise nagu
Mustjalast pärit Ristpulkade tants ja.
Jõelähtmest pärinev viisiavarPikk
Ingliska.
Selle süidiga avab Tubin täiesti
uue tee eesti rahvaviiside rakendami­sel.
Siit kõlab vastu hoopis eestilise­ma
koega lähenemine rahvaviisile.
Tubina „Süit Eesti tantsudest" on
kord juba sisustanud eestlaste suur­sündmusi
Kanadas. See oli 1969. aas­tal,
kui Taavo Virkhaus oma Roches-.
teri ülikooli sümfooniaorkestriga
selle süidi ette kandis juubelilaulu­peo
sümfooniakontserdil.
Eelseisva kontserdi teine osa pü­hendub
vennasrahva soomlaste
suurmeistri Jean Sibeliuse muušikk-
Je. Siin kuuleme eelkõige Sibeliuse
viiulikontserti. Sibelius kirjutas selle
kontserdi 1903. aastal. Eriti aastas
1905, kui Richard Strauss selle Sibe­liuse
kontserdi paigutas oam kava-
. desse, on Sibeliuse^-moll viiulikont­sert
muutunud ikka ja jälle esitata­vaks
helitööks, 10. juulil on Neeme
Järvile siin sobivaks partneriks maa-ümaklassi
kuuluv viiulikunstnik Ida
Haendel.
Kontserdi lõpetab Neeme Järvi vä­geva
Sibeliuse muusikalise vabadu-seapelliga
„Firilandia". „Finlandia"
sündis aastal 1899 ja alustas oma
populaarsuse võiduteed sajandi va­hetusel,
kui Soome Filharmoonia se°
da mängis Pariisi maailmanäitusel.
Aga kodus, Soomes, keelasid venela­sed
selle teose mängimise ära. Selline
keeld õhutas muidugi soomlasi veel­gi
kiindunumalt Sibeliuse muusikat
esitama. Tuttav olukord eel-iseseis-vusaegsest
või praegusest punä-ar-mee
okupatsioonist Eestis.
,,Finlandia" sisu ja mõte on nõnda
nagu kogu Esto'84 sümboliks ja pa­rooliks.
Finlandia esitamise juures
on. Soomes tekkinud traditsioon ra­kendada
ka segakoori. Neeme Järvi
on oma kontserdile kaasa kutsunud
JEstonia Koori. Estonia Koor on oma­korda
pöördunud Toronto Eesti
Meeskoori ja teiste Toronto eesti
kooride poole. Ja nõnda leidub selles
sajahingelises laulukooris, kes nüüd
Finlandias kaasa hõiskavad, lauljaid
pea kõikidest Toronto Eesti koori­dest.
Koori ülesandeks on kaasa laulda
„Finlandia" palvelises episoodis.
Soomest hangitud originaahie sega­koori
seade lauldakse Esto'84 puhul
eesti keeles.
Kontsert, teisipäeval^lO. juulil, ai-gah
kell 20.30 ja kontserdi pääsmed
on saadaval Esto piletite büroos.
kinkeär!
>i
tagavarasid
Ä|aleht „Meie Elu" talituses Ees-ü
Maja teisel korral töötav kinke-asjade
äri on eeloleva Esto pidus­tuste
ajaks tunduvalt suurendanud
mitmesuguste kinkeesemete taga­varasid,
et Esto peolised saaksid
Torontost kaasa viia mälestusese­meid.
„Meie Elu" kinkeäris on saada'
vai suures valikus mitmesuguseid
käsitöid ja eesti rahvariiete juurde
kuuluvaid ehteid, nagu sõled, setu-ketid,
preesid jne. Mitmesuguseid
eesti sõrmuseid.
Kinkeäris on saadaval vaba
maailma kõigi eesti kirjastuste raa°
matuid suures valikus.
.apsed rongkäigule!
Väikestele lastele on varutud
rongkäiguks, 12. juulil, saja isteko­haga
rong ja väikesed eesti lipud.
Sooviksime näha, et rongil ei oleks
vabu kohti. Lapsi palume tuua kel­la
kümneks rahvarõivais ehk muus
sobivas riietuses; Queen'si Paiga
NW nurgale. Rongi järel marsivad ,
lastevanemad ja eesti koolid. Las­tele
palume nimi ja aadress rinda
kinnitada! Otsekohe, kui rong
jõuab raekojaplatsile, peavad las­tevanemad
lapsed oma hoole alla
võtma. Lapsed, kes on Esto laste­aias,
tuuakse hommikul bussiga
Queen's parki ja viiakse bussiga
lasteaeda tagasi.
Ohvitseride
koosviibimine
daamidega
Eesti Ohvitseride Kogu Kanadas
teatab>et daamid on teretulnud eesti
ohvitseride koosviibimisele, mis lei­ab
aset Sheraton Centeris kolmapäe-val,
ll. juunil kell 17.30 - 19.00. s.t.
Sõjameeste kongressi ja Sõduriõhtu
vahepeal
ALAN TEDER ® Tel. 465 5382 õhtuti
Kaks uut heliülesvõtet, Šveitsis lindistatud
HERMAN MÄLVEriit
Stereo heliplaat 33 rpm.
I©
H. Malyet esitab klaveril Griegi, Skrjabini ja Mart Saare helitöid.
Stereo-kassett
i l
min. ilusamaid viise 6-st Franz Lehari operetist
* H. Malveti seades klaverile.
Müügil Eesti Äbi3t@me@komit@e äris.
lõpetajate ja Õpetajate kokkutulek on
Esto '84 ajal Maakondade Päeval, 10.
juulil kl. 14.30 Rpyal York hotellis
Viru maakonna ruumis. Informatsi­ooniks-
tel 233-9816.
Uus Eduard Tubina
heliplaat Esto ajaks
Esto '84 raamides toimuvad mit­med
muusikalised üritused. Lisaks
otseselt toimuvatele konsertidele
võime lisada veel heliplaadile jääd­vustatud
muusikat. Nimelt on Koot-sis
Grammofon AB BIS firma välja
andnud Eduard Tubina IX Sümfop-nia.
Heliplaat on salvestatud Göte­borgi
Sümfoonia Orkestriga dirigent
Neeme järvi juhatusel. Salvestamine
toimus Rootsis maailmakuulsas Gö­teborgi
Sümfoonia Konsert saalis ja
lõplikult plaadistatüd Lääne-Saksa-maal
kõrgekvaliteediga Teldee firma
poolt.
See viimane Hsand Neeme Järvi
juhatusel ilmunud heliplaatide sarja­le
tuleb müügile esmakordseU Esto
'84 ajal Torontos. Eduard Tubina IX
Sümfoonia on komponeeritud 1%Q
aastal, alapealkirjaga „Sinfonia sem-plice".
See tähistab kohnandat esma­kordset
heliplaadistamist Neeme Jär­vi
juhatusel, järgnedes Tubina IV
Sümfooniale ja Stenhammari I Süm­fooniale,
mis ihnusid 1983. aastal.
Kõik dirigent Neeme Järvi juhatusel
ihnunud heliplaadid on müügil Esto
'84 ajal Torontos „Meie Elu" talitu»
ses.
Esto piletitest
Eeltellimisel saabunud pileud on
ümbrikkudesse pandud. Ülejäänud
piletid, millest on veel väga hea va­lik,
on nüüd saadaval ,,üle leti" ostes.
Viimane postitamine Ühendri; ides-
S8 oli 19. juunil, ülemeremaa esse
lõpetati see varemini. Väljaspoole
Torontot saatmine Kanada piirides
lõpeb 26-dal. Väljastamata piletid
hoitakse Esto büroost kuni 7. juulini,
kust neid kätte võib saada. Alates
pühapäevast, 8. juulist, kolib Esto
„peakorter" hotelli Royal York, kust
pileteid palutakse välja võtta. Ka
Eesti Majas on informatsioonlaud ko­gu
Esto aja. Torontolasi palutakse pi­letitele
järele tulla nagu senini, kella
14 ja 19 vahel {laupäeval kell 10 —
13). Nüüd on büroo avatud ka reedel.
Muidugi saadetakse piletid ka välja
erisoovil neile, kel raskusi on pileti­tele
järele tulla.
Viivitused ja eksitused piletite sor-teeirimisel,
kui ka piletite enneaegne
lõppemine mõnele üritusele on kah-jatsetavad,
kuid paratamatud^arves-tades
piletite ja tellijate arvu. Rohket
tööd on põhjustanud puudulikuh täi­detud
tellimislehed, muudatused ja
hilisemad juurdetellimised sooviga
liita neid varasema tellimisega {eriti
laudapaigutamise osas.). Sõprade
kaudu tellimised on korduvalt jätnud
selgusetuJcs,kelle nimele ja kuhu pi­letid
saata.
Ühendriikidest tulnud isiklikel
sekkidel on peagu kõigil kas üle-,
või harvemini, allamaksmisi. Puudu-äävaid
summasid palutakse maksta
piletite kättesaamisel, ülemaksmisel
antakse'Ühispanga tšekk. Ülemaks­misel
arvatakse kuni |5 maha nö. ku­lude
katteks. Piletite vahetamisel või
ostu tühistamisel arvatakse maha §2
piletilt. Mahaarvamist ei tehta,
kui tagasimaksu põhjustab etenduse
kustutamine või piletite lõppemisel
odavama piletiga asendamine. Eksi­tuste
lahendamist kiirustaks väga pal-ju,
kui küsijal on käepärast ja täpselt
teada raha saatmise kuupäev ja õieti
kelle nimele piletid telliti.
Estö Vabadusnõude
Rongkäigu järjestus
ülemaailmsete Eesti Päevade Va­badusnõude
Rongkäigu järjestuse
korrapäraseks läbiviimiseks on rong­käik
jagatud nelja peakolonni, mis
koostatakse järgnevalt:
Kõige ees — Esto embleem, Esto
esimees-aukolleegium; järgneb Eesti
lippude' kolonn, mood^ skaut-lik^
noortesf 0^
Esimene kolonn — kolonni juht,
orkester, Freedom for Estonia, rah­vatantsijad
rahvarõivais,, ülemere-maad
ja Lõuna-Ameerika maad tä­hestiku
järjekorras.
Teine kolonn — kolonni juht, or­kester,
Freedom fdr Estorjia, sõja­mehed,
USA.
Kolmas kolonn — kolonni juht,
orkester, Freedom for Estonia, laulu­koorid,
Kanada provintsid tähestiku
järjekorra^ {peale Ontario).
Neljas kolonn — kolonni juht, or­kester,
Freedom for Estonia, aka­deemilised
organisatsioonid oma vär­videga,
Ontario provints, linnade tä­hestiku
järjekorras.
On loota kolme veoki {floati) osa­võttu,
nagu Toronto Eesti kool, On­tario
provintsi 200 ja Toronto linna
150 juubeli omad. Need paigutatakse
kolonnide vahele.
. Kolonnid moodustatakse Queen's
Pargis, parlamendihoone poolt vaa­datuna,
esimehe kolonn vasakul, tei­sed
numbrite järjekorras paremal.
Maadele ja Kanada provintsidele on
valmistatud vastavad plakatid. Kõi­gil
organisatsioonidel omad lipud
kaasa võtta.
AUGUST JURS
rongkäigu peakorraldaja
Esto raadiosaated
INTERVJUU LAUPÄEVAL,
7. JUULIL
GKO FM {99.1) raadio intervjuee­rib
Esto abiesimeest, Kaius Meipoo-mi,
Esto ja üldiselt eestlaste üle, 7.
juulil. Saated on kell 10.15 ja 18.45
Torontos. Ülekanne toimub samadel
kellaaegadel ka Londonis, Ottawas,
Edmontonis, Calgaris ja Vancouve-ris.
Intervjueerijaks on tuntud „Meet
Your Neighbour"programmi kom-.
mentaatorPhil Stone. Palutakse oma
naabreid ja tuttavaid informeerida
sellest ajast.
KÜMME MINUTIT PÄEVAS
ESTO'LE
CHIN FM raadio saadab kuuel
hommikul, 8.-13. juulini, kümnemi-nutilisi
Esto-koostatud programme.
Programmid koostab Andres Raud­sepp,
keda abistab Anita Nippak,
helitehnikud on Mel Crosby ja Hen­no
Bohl. Esimene neist on mitmel
korral teinud Andres Raudsepa heli-liplaate,
teine on meile tuntud ka
kandlemängijana. Programm on
meelelahutuslik ja sisaldab ka eesti-ja
ingliskeelseid teateid käimasoleva
Esto kohta.
ICuuldeajad on pühapäeval,8. juulil
Gindy Õunpui
Olümpiaadi
17-aastane eesti ajuja Gindy Õuei»
puu sai peale pingelisi eelujumisi
Torontos Etobicoke ujulas Kanada
8-liikmelisse Olümpiaadi nais/
Meeskonda, olles ujunud 200 m,
rinnuli 2:35.28 (2 kohtj ja 100 m.
rinnuli 1:12.48 (3 koht). Kanada rin-nuliujumise
champion A. Ottenbri-te
oli põlvest haige ja ei ujunud eel­võistlustel
kaasa. Gindy lendas 25.
juunil 3-e nädalasse treeninglaag­risse
Vancouveri ja sealt Los An°
geiesi. Soovides onne suure edu
puhul, näis tä veidi pettunud olevat
oma ujumisaegades. Ta ei teadnud
veel kindlalt, mis alal ta võistleb.
Tal oli kahju, et ei saa osa võtta
Vaba Olümpiaadi ja Esto ujumis-test,
kus ta on tunnustatud pari­maks
eesti atleediks. Teistkordselt
võivad Kanada eestlased uhkust
tunda eesti ujuja üle, varem on
ujunud Olümpiaadil 1960.a. Too­mas
Arusoo MontrealisS.
esiküti tiitlit
T.E.Õ.J.K. korraldusel toimis 26.
mail laskevõistlus haavlipüssist. Esi­kohale
tuli H. Kuusik, seega kaitses
seltsi 25-aasta juubeli rändkarikat
1984, aastal. Teisele kohale tuli Eric
Püss ja kolmandaks I. Sambla. Au­gust
ja Aide Nüüdi mälestusrändau-hinda
kaitses esimest korda M. Ves­kimäe.
Klubi kevadisel havipüügi võistlu­sel
Simcoe järvel Cooks Bay'l i juu­nil
tuli esi kohale J. Ponert 3 k.250 gr.
haugiga, seega J. Ponert kaitses
T.E.Õ.J.K. juhatuse poolt väljapan­dud
rändkarikat 1984. aastal. Teisele
köhale tuli R. Liikane ja kolmandaks
J. Liikane. Lohutusauhinda kaitses
A. Lukk.
• Emahi^ve; loa laotTnisei .tuleb hir-veluba
osta ja kaart^mis tuleb! loaga
ühes,Queen's Parki saata. Kaardile
tuleb märkida tsooni number, {ainult
ühe tsooni numberj.kuhu soovitakse
jahile minna. Kui on sellega seoses
küsimusi, helistage E. Saartelef. 425-
9978.
Liikmed^kes ei ole veel 1984.a.
Hikmemaksu tasunud, soovitame se­da
käesoleval kuul teha. Liikmemaks
on §18.00 aastas.
JUHATUS
(Käesolevateks Eesti Päevadeks
kaunistage omad kojad!
( P Ä J O S - ^ A I I \ I T E R S
463-4430
TIPP-TOPP-TÖÖ
Maakondade päeva
külalised — invaliidid
Esto '84 raames toimuv maakon­dade
päeva lõunasöök Royal York
hotelli Canadian Room'is teisipäe­val,
10. juulil 1984 kell 12.00 on
väljamüüdud, kuid samal päeval ja
samas hotellis Conventsion Floor'il.
kell 14.30 toimuvad maakondlikud
kokkutulekud on avatud kõigile. Sis­sepääs
3 dollarit. Piletid on saadaval
kohapeal.
Ruumide leidmine on kerge. Hotel­lis
on teejuhatajateks rahvarõivais
neiud ning maakondade ruumidel on
nimesildid vastava maakonna nime­ga.
Tuleb arvestada, et autodega sõit-jatelon
parkimine Toronto alllinnas
aeganõudev. AU-maaraudtee kasuta­mine
on soovitav. ,
Nagu nüüd on selgunud, on Estol
viibivatel sõjainvaliididel teisipäe­vane
päev vaba. Maakondliku Esin­duskogu
juhatus kasutas seda võima­lust,
kutsudes invaliidid aukülaliste­na
maakondade päevale. Vastavalt
nende maakondlikule kuuluvusele
on võõrustajateks "oma maakonna"
inimesed.
Esto
kergejõustikuvõistlus
Eoortele ja 10 km jooks
kõigile
Esto'84 raames korraldatakse mit­mesuguseid
spordiüritusi ning on
loota, et osavõtjaid, pealtvaatajaid ja
lahkeid abipakkujaid leidub» kõiki­del
aladel.
Et aga kindlustada osavõttu, tuleb
ennast registreerida hiljemalt 1. juu­liks
vastava spordiala kontaktpunk-ti.
PÜHAPÄEVAHOMMIKUNE
fOOKS/KÕND I
Võtke osa 10 km jooksust-kiirkõn-nist,
või rahulikumast 3 km sörgist-jalutusest.
Rada algab raekoja juu­rest
ning lõppeb sealsamas.. Vahe­peal
läbitakse Toronto tänavaid, par­ke
ja raviine. Vahetusruumid ja tua­letid
on raekoja juures avatud; duSŠe
aga ei ole. Jooksu/kõnni ajal paku­takse
osalejatele jooke ja apelsiine.
Osavõtuks ei ole vanusepiire! 'Kõik
teretulnud.
Registeerimine: Pühapäeval, 8.
juulil kell 8:30 hommikul Toronto
raekoja ees {Nathan Phillips Square).
Osavõtumaks $5.00 isikult.
Vajalik eelregistreerimise inSor-matõioon:
Nimi, aadress, vanus 8.
juulil, soovitud rada {10 või 3 km);
kas eelistatakse jookus või kõiidi.
NOORTE KERGEJÕUSTIK
Kergejõustikuvõistlus noortele
toimub East York staadionil algusega
kell 9 esmaspäeva hommikul, 9. juu­lil.
Vanuseklassid on 6—11 a., 12—
19. a. ning 20—34 a., loetud võistlus­päeval.
6—11 a. vanuseklassi äiad on 60 m
ja 200 m jooksud, kaugus- ja kõrgus-hüj^
e, pesapalliheide, kuulitõuge ning
1500 m kiirkõndimine. Auhindade
vaatevinklist võisteldaks aga veel '
väiksemates gruppides, nimelt 6—7
' a., 8—9 a., 10—11 a.
12—19 a. klassi alad on 100 m, 400
m jooksud, kaugus- ning kõrgushüp­ped,
kuulitõuge, odaheide, kettahei­de
ning 1500 m kõnd. Erigruppi lan­gevad
12—15 -aastased, kes võistle-
' vadkoõs ;i50{)«m jooksus ningW—
• 19 «aastased; kellele on^000 m jooks.
Auhinnad antakse välja vanuseklas­sides
12—13 a., 14-15 a., 16-^17 a„
ja 18-19 a.
20-34 a. klassile on 100 m, 200 m,
400 m, 1500 m ja 3000 m jooksud;
samuti kaugus- ja kõrgushüpped,
kuul, oda ja ketas ning 1500 m kiir-kõnd.
Maadevaheline teatejooksuvõist-lus
toimub distantsidel 4 x 100 m ning
4 X 400 m vanuseklassides 12—19 a,
ning 20—34 a. Kõik ülalpool nimeta­tud
klassid on omakorda jaotatud
mees- ja naissoost gruppidesse.
Registreerimine: 1. juuliks, 1964
a. kergejõustiku korraldajale Arvu
Oiling 31 Jellicoe Ave., Toronto, On­tario,
Canada, M8W 1W2. Osavõtu­maks
on CS5.00 isikult.
Vajalik eelregistreerimise infor­matsioon:
Nimi, sünnipäev ja aasta,
aadress, vanusegrupp ning võistlus-ala{
d).
Kõikidele võistlustele on viimne
tähtpäev registreerimiseks 1. juuli,
1984. a. Kuna Toronto kuumus juu­likuus
võib olla pingutav, ei soovita­ta
osa võtta rohkem kui neljast alast.
AUTO MÜÜA
75 a. MUSTANG V-8
47,000 miili, heas sõJdukorras.
Helistage: 481-1819
kell 11.50 — 12.00 ja nädalapäeva-der
9.-13. juulini kell 9.50-10.00,
CHINFM skaalal 100.7.
«SIMMAN" KAHTEL pHTUL
Noortetants „Simman" toimub ai­nult
kahel õhtul, teisipäeval ja nelja­päeval.
Teisteks õhtuseks ostetud pi­letid
on ülekantavad nendele päeva­dele
või makstakse tagasi.
Silja Ottas valiti „Mi88 Esto
kandidaadiks AüistraaHas.
r-1
Maailmall
MSB kaugelt tulid Kotkajärvele, kui
See on esimene rida laagrilaulust, L
vahel kui ka mujal maailmas, kus on]
kohas - Kanada eesti ühiskonnas hi
Skautide ja gaidide maailmalaager
..Eesti Lipp", mille intensiivne ette­valmistamine
on kestnud poolteist
aastat, avab omad väravad laupäe­val,
30. juunil, et vastu võtta eesti
noori kaheksast malevast. Need ma­levad
on: Eesti Gaidide Malev Aust­raalias,
Eesti Skautide Malev Aust­raalias,
Eesli Skautlike Noorte Ma­lev
Rootsis. Eesti SkautHkud Noored
Saksamaal, Eesti Gaidide Malev
Ühendriikides, Eesti Skautide Malev
Ühendriikides, Eesti Gaidide Malev
Kanadas, Eesti Skautide Malev Ka­nadas.
V I I E S T R I I G I ST
Maailmalaägrisse koondub roh­keni
kui pooltuhat gaidi ja skauti ;.
viiest riigist. 163 juhti hoolitsevad, et
laagri igapäevane elu kulgeks huvi­tavalt
ja rõömurphkelt,
— Programm on väljakujundatud
viimase detailini, ütleb informatsi-oonijuht
skm. Ervin Aleve. Paljudes
varasemates laagrites äraproovitud
võtted peaksid garanteerima ladusa
töörütmi vaheldumisi mänguga, uju*
mi^ega, vaba ajaga, lauluga ja kõige- ,
ga, mis kuulub gäidluse ja skautluse
juurde.
A J U T R U S T
Maailmalaagri ajutrusti moodus­tavat
laagri juht, abijuht koos gaid- ja
skautlaagri ning osakondade juhti­dega.
Maailmalaagrit juhib Kanada
skautmaleva juht skm. Egbert Ruu­ge,
abijuht on gaidmaleva juht ngdr.
Anne-Mai Kaunismaa. Gaidlaagri
juht on ngdr. Silvia Birk-Terts, skaut­laagri
juht nskm. Rein Pajo. Osakon­dade
juhid, kes vastutavad oma ala
korraldamise eest on: programm —
skm. jaan Lepp, administratsioon-skm.
Gunnar Mitt, majandus — gdr.
Anne Orunuk, informatsioon — skm.
Ervin Aleve, tehniline skm. Silver
Kask, julgeolek — skm. Enn Kiilas­pea,
külalised - ngdr. Tiia Kütt.
V Ä R V I T U D J A K O H E N D A T U D
Igat laagrit valmistatakse ette ka­hes
sektoris: linnas ja maa8tikul.\
Tehniline osakond töötas talguabiga
Kotkajärvel möödunud suvel ja ke­vadkuud
käesoleval aastal. Laagri-alade
hooneid jä teid on kohendatud,
kööki on^montbelritüd uued pliidid,
ehitatud hooned esindusüksustele,
välise söögisaali katusealune on vär­vitud,
peamajja muret.setud uus möö­bel
— kui nimetada ainult üksikuid
tehtud töid pikast reast. Suureks me­haaniliseks
abiks on olnud oma trak­tor,
mis kergendab transporti laagri
raskel ja kohati teedeta maastikul.
Ka alaliselt pealetükkivas võsavas-tases
võitluses on traktor abimeheks.
Omamoodi lisatöid saemeestele põh­justas
kevadine laastav torm.
T E G E V U S
Noored mõõdavad tihti laagrit ka­he
teguriga: programm ja toit. Juhid
teavad seda. Programmiosakonnas
on tegevuses 18 täiskasvanud juhti, il
Erinevad kavad on mõeldud hüüdu­dele,
hellakestele, skautidele ja gaidi­dele
ning vanemskautidele ja vanem-gaididele.
Viimase kahe grupi juures
tegutsevad ka vendurskaudid. Soe on
skautlik vanusegrupp 14 kuni 17 aas­tani,
mis gaidluses puudub. tl
Laupäev ja osa pühapäevast kulub tl
muidugi ehitustegevusele, mis loo- J
mulik igas uues kodus. Laagri ava- , l |
mine toimub pühapäeva hommikul i
kell 10.00, millele järgneb jumalatee* d
nistus metsakirikus. Pärast lõunat tl
tutvunetakse Kotkajärve hoonetega J
ja vaatamisväärsustega. Esmaspäe­val
on veemängud. Teisipäeval ja
kolmapäeval on hellakesed päevasel
ja vanemskaudid, vanemgaidid öö­päevasel
matkal. Reedel tehakse
' A J-Maailmalaager
..Eesti Lipp" iuhtkoj
osakonna juht gdr. Aijine Orunuk,
Terts, maailmalaagri juht skm. Egbe|
KaunismQB, kttlaüsosakonna juht n
kult: skautlaagri juht nskm. Rein Palj
Jaan Lepp, julgeolekuosakonna juhj
ratsiooniosakpnna juht skm. Sllvei
juht skm. Ervin Aleve.