Meie Elu = Our life, January 6, 1983

              • \
.JVIeieEhi" nr/i (1714) 4983
„MeieElu'' nr. 1 (1714) 1983 NELJAPÄEVAL, 6. IMMUARE - THURSDAY, JfANUMY 6
Izcatessen
ye.E.j6i-2238
Waza Brimlfey nurgal)
töOME PAGAR
inlemonisai^seplk Ja rukld-küpsetatud
euroopamaitse*
Ja sünnipäeva kringlid tel*
ervld, Jüuitud, suitsusin- j
Itsukalkunid tellimise peale. 1
" " S M A K I K AKE SAARINEN I
petiste ja kirjade kaotsiminekuga
postiasutused üldse ei tegele^
s.t. nende suhtes ei ole rahvus-jlistele
ikokkullelpetelie' ja nende
lele. rikkumisele vaatamata USA
Jelt mingit 'kaitset! Kültep ön. sa^
luguiie tõlgendus omane Kanadas,
samuti' nagii USA asutused oh
Jrhli ees põlvili, on seda asutused'
ladas.
ajvastused on rohkem kui ül-v&
d, sest siin ei ole tegemist mit-tinült
riiikide omava'heliste asja-l/
vaid rahvusvahehste lepingute-iKui
nendfe lepingute rilkkiimist
kelt sallitakse ja otsitakse isegi
fikuid .;selefusi" vabandusi,
I on nende otsija muutunud kaas­laseks
ja langenud' lepinigurikku-samale
tasemele. Kas sellised
^endised" pärinevad ainult ük-fšutustelt
või jagavad neiid ka va-ised?
Ja kiil nii, niiilteks siis üli-fcd
ratasvahelised konverentsid,
[kulepped, ai1i%irja<l, UN? Kuhu
riilm suundub, kui kurjategija
j t t öö leiab alati vabandusi, möö-latamisi
ja kaitset? Kas USA
Jti peavalitsus näit. ei ole liuigenud
|'a poolit kirjastalud postiijuhis- '
tirju mahukate väljaannetena,
on muuseas täpselt loetletud ka
led-ikaubad ja nende kaal, mis on
jitUd N. Venesse saata? Ja kui
Ikidest 'kõrvaldatakse esemeid,
kuuluvad I nimistusse ega ületa
[fcu ega kaalu. | kuidas saab siis
Iti peavalitsuse kõrge juht tõm-p
kõrvu ligipead ja teatada, et
ihaldamine on 'N. Vene oma asi?
Jlõte teeb küll vägisi sellise lapse-u
hiippe tooluse suunas, et mr.
Imahiä õnoeStuib siin ehk mõnelegi,
lele meentitada tõsiasja, et lepin?
eij- .sõlmita miitte ainulit sellelte
|)kirjanäidete saamiseks allkirja-näor
ja siis riiuiliJe tolmu alla'
|tmiseks. vaid --• täitmiseks, lep-kinnitpidamiseks,
selle jarelie
famiseks ja vajadusel teatud
imude astumiseks. Kuid on üldi-teada,
et enamik kõrgeid isan-
^PSA asutustes istuyjid seal air
[t jau, kerge elu ja hea palga pä-pohja-
Vetnami poolt, et nad on
mei parmud kuritegusid US/k. ajal
Itnamis? ,
]ee!' ei ole USA samastamine Hitle-
R.ajks§maaga, vaid pigemini. Icogi-r
|äreldiis; et'USA,' antud juhul,
lästabN. Liitu mõne õigusriigiga,
kehtivad inimõigused ja demo-
Utia;'". ^j.^ '. • ';.
;ek^ on taoliste süüdistuste Ta°
lidamine vastuolus rahvusvaheüs- |
lepingutega: .
I) KelteBrian pa¥t 27.! 8. 1928
iie paragraafid 1 ja 2 keelapd ära
laliste vahendite kasutusele võt-
5t selleks, et lahendada riikideva-? >
lisi arusaamatusi,
tulid siin me ei sa mööda miiina
(iasjast, et N. Liit aastal 1940 sea-iseseisiva
Eesti ultimaatumi ette,
ähvardati sõjalise rünnakuga kui
? ti ei nõustu Vene territoriaa-lsete
liauude nõudmistega, s.t. KB pakti
Ikumine.
j) Atlandi harta 14. 8. 1941 mille
liklid 2 ja 3 keelavad ära piiride
ptmised kui need on vastu rahva
[tniist. Samuti määritletakse, et
lk rahvad on suveräänsed, kellel
Igil on õigus vabalt otsustada oma
Iskondl iku • korralduse üle. Atlandi
hale kirjutas alla ka N. Liit (24. 9 .
jeame aga, et kurikuulus Ribben-^
|p-'Molötovi pakt (23. 9., 1939) oma
2! j ase Osa 1. punkti alil määras, et
5 li kuulub H: Liidu huvide pm-ida.
Teiste sõnadega, see \'kes '
|nkis" (Saksa) omavolilise õiguse-^
sellega .ykoostöö" pärast süüdis-akse
sdile poolt, kes võttis' oma-
|)liselt ,;kingif' vastu (N. Liit).,Ja
|A valitsus kiidab nähtavasti kõi-heaks
ja lepib kõigega. Kus ja
on need jõud USAs- kes aitayad''
jl^ks 'kaasa?
p) t^ürnbergi kohus oma otsuses
110. 1946 Rentis, et võitlus vabadU"
Ieest võõraste vallutajate vastu on
rahva põhiline õigus, vaatamata
t^ on iseseisev või okupeeritud. '
il juures nenditi ka, et vastupanu
kus on kõigil — regulaarväeosadiel,
Irtisanidel. elanikkonnal, kui vastü^
Inu eesmärgiks on. et taastada ise-
Isvus. • ; *
. lk. 3)
lAHU LÄHIS-IDAS ON MSK1
SAAVUTADA
Moskval 50,000
agenti
Kuus vaimulikku viibis uueaasta-vastuvõtul aupeakonsul Ilmar Heinsoo kodus. Istuvad aupeakonsul
ja praost Ajndres Taul. Seisavad, vasakult — õpetajad Tõnis Nõmmik, Elmar Pähm, Udo Petersoo, Äl-
Eert Roost ja usut. kand. Edgar Heins lo. Foto— S. Preem
i
Traditsioonilisel uuea-aasta vastu­võtul
aupeakonsul Ilmar Heinsoo ko­dus
käis 1|. jaanuaril umbes sada
kaasmaalast, peamiselt organisat­sioonide
esindajaid, perekonnatutta­vaid
j.t. Esimesed tulijad kirjutasid
oma nime külalisraamatusse kella
3 paiku päeval ja külalisi liikus kogu
õhtupoolik. Korraga olid sattunud
head uut aastat, soovima kuus vai­mulikku.
Nendest õp. Elmar Pähn
südamlikus sõnavõtus hindas aupea­konsul!
tööd eesti rahva ja siinse
eesti ühiskonna heaks ja palus Kõi­gevägevama
õnnistust itema pere­konnale.
Prints Liechtenstein
tervitab eesti
1 • Pühadetervituste! hulgas tüli kiri
ka meie kauaselt sõbralt Liechten­steini
peaskaudil t, prints Emanue-lilt
irvitustega eesti skautidele.
Ta kardab, et tema isiklikult ei saa
vist osa võtta maailma skautluse 75
a. juübelijamboreest Kanadas 1983.
^ a. kõrgete kulude tõttu. Küll aga võ­tavad
osa umbes 20 Liechtensteini
skauti jamboreest. •
• T a lisab, ei 1980 ja käesoleval aas­tal
on nendel olnud head süvilaagrid,
lisades sellestj ka huvitava foto.
H.Mn. •
Salajased läbirääkimised rahu saa­vutamiseks
Lähis-ldjus on pidevalt
fiiäigus Iisraeli ja Liibanoni vaUtsuse
vahel ühelt poolt ja teiselt poolt Lii-banoni
ja Süüria vaUtsuse vahel. lis-irael
on nõus välja viuna oma 30,000
meest Uibanonist, kui Süüria samal
ajal või varem välja viib sealt oma
" ,000 meest ja PLO oma 10,000
meest, kes ikka veel kontrollivad
suurt osa Põhja-Liibanoni.
Koos sellega Iisrael soovib sõlmida
Liibaiioniga rahu samal alusel kui.
Egiptusega. USA valitsus, koos pre­sident
Reaganiga toetab seda põhi­mõttelist
kava, kuid PLO juht Yasser
Arafat ei näi sellest olevat huvitatud
ja teiseks ei ole Liibanoni valitsu­sele
selge kuidas suhtuvad sellesse
kavasse teised Araabia riigid, kelle
ma.jandulikUks ja kaubanduslikuks
keskuseks on olnud Beirut ja sellise­na
rikastanud kogu mäa^oma elava
kaubandusliku tegevusega.
PLO ja Süüria valitsuse taga on
N. Liit oma majandusliku ja sõjalise
toetusega, relvastuse ja varustuse
näol. Moskvale nähtavasti ei meeldi
rahu Lähis-Idaš ühel ega teisel kujul.
See tähendaks PLO osatähtsuse vähe­nemist
ja Süüria jäämist kõrvale,
kui palestiinlaste kodumaa küsimuse
lahendamine^ tuleks päevakorda pre­sident
Reagani kava kohaselt kokku-
Jordaania, palestiinlaste ja
Aupeakonsul Ilmar Heinsoo abikaasa
Mue aasta esimesel
a poja Thomasega
Foto — S. Preem
Teised lehed
• J. (Algus lk. 2) . . •
' See tähpdäb, et kõik vastupanu
N. Liidu okupatsioonile on koos'kõlas
ka Nürnbergi kohtuotsusega, millele
samuti N; Liit on alla kirjutanud.
Muidugi, , samuti nägu me võisime
osutada vastupanu, ja tegime, saksa
okupatsioonivõimule, Vastandin.a näi­teks
Taanile, ja Norrale polnud meil
aga valik\;õimali{st vabaduse ja dik­tatuuri
^.hel. Pidime lihtsalt nenti­ma,
et meid valitsesid kaks riiki, kes
omavahel olid meid müünud ja-ost­nud,
kes mõlemad tahtsid meid nee­lata.
.
^ Ülal mainitule lisandub veel Nürn­bergi
kohtuotsuse lõik, kus nendi­takse,
et sõdurid riikidest kus puu­dus
legaalne, rahva poolt vabadel va­limistel
moodustatud valitsus (Ees­li),
ei ole vastutavad neid okupeeriva
riigi poolt toime pandud kuritegude
eest. (Saksa või N. Liit; valik on
(vaba).' ,
Niisiis vastutavad saavad nad olla
ainult oma vabadel valimistel moo­dustatud
valitsuse ees. Kui see leiab,
et kuriteod on toime pandud rahva
vastu,-nii nagu see toimus esimese N.
Liidu okupatsiooni ajal ja nii nagu
see toimub praegu.
AGU KRIISA
JOHN E.SOOSAÄR,C^^
Chartered Accountant
Süite .180Ž, 181 Univeršity Ave., Toronto, Ontario, M5H 3M7
Tel. 864-0099
Ostke otse tööstusest ja ;
säästke. ,SuIetekid, pad­jad,
voodäinad jä katted. [
Meil on ka saadaval kaameli- ja laav
makarvadest tekke. Lambavillased
vateeritud tekid (reuma-vastane).
Pruugitud suletekkide parandamine
ja ümbertegemine.
4544 ferin St., Unit 1, Downsvis.".v (lõLiit^-ioGlFmch'!)
V TeSete; (416) 665-8155 ' .
äri — 2311 Bloor St. W. (läänepool Runnymede)
: (416) 763-7326
UUT AASTAT s
, On
kodus
(613) 226-4562
(613) 828-0410
Iisraeli vahel. Jordaania Imninga
Husseini külaskäigu puhul USA-sse
ia kõnelemisel president Reaganiga
oli ..tähtsamaks ..küsimuseks ..pales­tiinlaste
kodumaa.küsimus. Jordaa­nia
rahvast 50% on palestiinlased.
Yasser Arafat loeb end nende juhiks
ja aastaid tagasi oli valmis võimu
ülevõtmiseks Jordaanias. Kunmgas
Husseinil õnnestus siis lahti saada
Arafatist ja PLO viis oma pealkorteri
ning enamiku oma sõjalistest jõudu­dest
Liibanoni. Nüüd on PLO peakor­ter
Damakuses ja peamised sõjali­sed
jõud Süürias»
Enne kui läbirääkimised Jordaa­nia,
Iisraeli jä USA valitsuse vahel
palestiinlaste asustamise küsimuses
võivad tulemusi anda, peab kuningas
Husseinil olema kindel lubadus Yasr
ser Arafatilt, et ta Jordaania sisepo­liitikasse
ei sekku ja garantii USA
valitsuselt et see aitab valvata rahu
järele Lähis-Idas. See garantü peab
raihuldama 'ka Iisraeli valitsust, et
palestiinlaste asumisega Jordani jõe
läänekaldale, sinna ei kinnitaks oma
kanda PLO sõjaline jõud ega halli­kaks
sealt ründama või terroriseeri­ma
juute, nagu Yasser Arafat on •lu­banud
teha. Garantiide andmisega
president Reagan tahab olla väga et­tevaatlik
ja see venitab pikale lõpli­ku
rahu saavutamise Lähis-Idas.
•AM.
Ho Liidu väed
Vastuseks välisele survele, et M.
Liit peaks tooma välja Afganistanist
oma sõjaväed, teatas N. Liidu amet­lik
teadetebüroo TASS, et N. Liidu
sõjalised jõud jäävad Afganistani ku­ni
nende ülesanne seal on täidetud.
N. Lüdu sõjalised jõud läksid sinna
Afganistani seadusliku valitsuse kut­sel
ja jäävad sinna; seni, kui valit­sus
soovib. Vähemalt nii kaua kuni
on karta vaenuliste sõjaliste jõudude
sissetungi Afganistani ja mässuliste
jõudude toetamist kapitalistlike rii=
kide poolt. Praegune Afganistani va­litsus
on sõbralik N. Liidule ja on
täiesti ettekujutamatu, etN. Liit
oma sõbra jätab kapitalistidele rün­nata.
KAI KÄÄRID
MAALID MÜÜGIL suures valita.
Helistage ette 225-5595.
3?0 Princess Ave., Willowdal©
V^lpcido |a mõöblE
PUHASTUS
auruga (steamcleaning)
Helistada ERIK LOKBIK
1.447-9834
Äsja ilmunud raamatus, *,Targ£t
America", James L Tyson analüüsib
M. Lüdu agentide õõnestavat tööd
Iftäne demokraatlikes riikides ja
märgib selle jures, et viimasel ajal
on rakendatud tegevusse uued intel­lektuaalsed
agendid, 'kelle ülesanne
ei ole korjata salajasi andmeid töös­tuste
kohta või sõjasaladusi väid
saavutada populaarsusi, kui aktiiv­sed
seltskonnategelased ja sellistena
kritiseerida oma rahvuskaaslaste ja
nende organisatsioonide tegevust.
Nende arv demokraatlikes riikides
cn ligemale 50,000. Neid nimetatak­se
mõjuvõimsateks agentideks
(Agents of Infuence). Nende ülesan­ne
on tekitada kriitikaga segadust ja
peataolekut ühiskonnas, kus nad te­gutsevad,
ilima esitamata omapool­seid
positiivseid lahendusi. ,
ühe sellise isiku tõi esile Optario
parlamendis kohtuminster Roy Mc-
Murtry. Ta kirjeldas ühe ajakirjani­ku
tegevust, kes oli väga aktiivne
Wäffle ringkonnas, kuid samal ajal
kohtas salaja Konstantin Geivando-vi,
ühe KGB ohvitseri, kes N. Liidu
Ottawa saatkonnas esines kui ajaleht
Pravda kirjasaatja. Oma salajastel
kohtamistel Geivandoviga see ajakir­janik
sai isegi rahalisi tasu oma in­formatsiooni
ja soovitud tegevuse
eest.
Geivandov saadeti Kanadast välja,
kui ta ühele teisele Kanada ajakir­janikule
soovitas oma politilistes kir­jutistes
rohkem esile tõsta N. Liidu
seisukohti positiivses valguses. Aja­kirjanik,
kes Geivandovi salaja koh­tas
ja Kanada ajalehtede lugejatele
vildakat informatsiooni andis, sai
kõrgenduse ajakirjandusliku tegevu­se
alal. Nähtavasti teda soosis keegi
teine „Agent of Influence".
liilli'il«iamr
• ai 9
(Algus esiküljel)
alustatud loomade vaktsineerimist
kogu maal.
Nakkuspiirkohdades on ära keela­tud
erasõidukite liiklus, sealt on lõ­petatud,
kõikide põllumajandussaa­duste*
kokkuost. Mida see tähendab
toitlusoludele, kus puudujäägid on
juba ammu suured, on iseenesest
selige.
Eestis, Lätis ja Leedus ning võib­olla
ka Venemaal möllav suu- ja sõ­rataud
on põhjustanud lihatoodete
sisseveo N. Ludust Rootsi.
Rootsi lihaimport N. Liidu aladelt
pole aga eriti suur; Peamiselt tuuak­se
sisse põdra- ja põhjapõdra liha,
samuti vähesel määral karuliha, mis
läheb luksusrestoranidesse. Paiiguti
on olnud näha kä eesti päritoluga
juustu ja shokolaadi.
Yukoni
indiaanlasteb
$183 miljonit
Kanada minister John Munro tea­tas
möödunud nädalal parlamendis,
et ta on saavutanud kokkuleppe Yu­koni
indiaanlastega vaieldavate maa­alade
omandiõiguse kohta. Riik
omandab need maad indiaanlastelt
$183 miljoni eest. Indiaanlaste oman­diks
jäävad ainult teatud maaalad,
mille piirid ei ole veel kindlaks mää-raud.
Yukonis elab 5500 indiaaidast,
hõredalt laialipaisatult. Suuremaid
asulaid on mõned üksikud.
Indiaanlaste esialgseks nõudini-seks
oli $540 miljonit. Üksikasjaline
kokkulepe valmib mõne kuu jooksul
ja esitatakse siis parlamendile kinni­tamiseks.
TEIE KÖÖSNER JA KARUSNAHKADE ÄRI TÄNAB OMA
ÄRISÕPRU ERAKORDSE JAANUARI VÄLJAMÜÜGIGA
On olnud suur rõõm varustada meie paljusid eesti ärisõpru kasuka­te
ja mimde karusnahkesemetega igasugustes stiilides ja värvi toonides
meie äri 22 aasta tegevuse kestel Teie olete aidanud väga palju kaasa
meie äri kasvamises ja edenemises. Meie südamest tulev tänu kuulub
teile. • , . fi
Sobivalt praegusele aasta-ajale tahame väljendada tänu teile era­kordselt
alandatud hindadega kasukatelt, jaikkideltl miltsidclt ja rii­dest
mantliteh. Kogu meie inventar on alandatud hinnaga. Sellel väl­jamüügil
teie leiate kasukaid 1/3 kuni 1/2 hinnaalandusega. Kuid on
isegi vahk sellistest, mille hinnad on alandatud kuni 65%.
Milline iganes on teie valik võite kindel olla, et meie 'karusnahad on
parimad. Nahaparkimine, töötlemine ja sobivus on garanteeritud. Meie
ikõrge kvaliteet on olnud meie parem reklaam. Tasuta muutmised.
Täname teid, et olete külastanud meie äri ja olnud kliendid nii pal­jude
aastate kestel. Kui olete mõelnud osta uut kasukat sellel hoo­ajal,
siis soovitame ,teil tulia ärisse niipea kui võimalik, et valik oleks
suurem, , . '
191 EGLI^f^ON AVE. E. - (416)
(Kohe läänepoole Mt. Pleasant Rd.)
N. UIT NOIATAB
EUROOPAT
Moskva rahusõnum maailma rah­vastele
ja eriti Euroopale, mille an­dis
edasi N. Oiduj ametlik informat-sioonibüroo
TASS sisaldas ähvardu­se
Euroopale. Selles rõhutati, et USA
hiilgeaeg maailma juhtiva rahvana
on mööda. Euroopa riikide toodang
on suurem USA omast ja paljud
Euroopa rahvad elavad kõrgema
elustandardi juures kui ameerikla­sed.
Euroopa rahvastel on ülim aeg
vaMda, kas minna edasi Ameerika
juhtimisel kokkupõrkesse sotsialist­like
maadega, jätkata mõttetut rel­vastumist
ja elada tuumrelvade sõ­ja
kohutavas ohus või pöörduda üm­ber,
otsida rahulikku koostööd sot­sialistlike
riikidega, eriti N. Liiduga.
Sellele üleskutsele vastas Lääne-
Saksamaa kantslel" Helmut Kohi
omapoolse üteskutsega N. Liidu rah- •.
. vastele ja valitsusielie, ICkvidbeirida
või viia ära N. Liidu Euroopa aladelt •
300 SS-20 tuumlaenguga rakettide. '
väljalaskealust, mis suunatud Lää- •
ne-Euroopa vastu. Kui neid enam ei
ole ähvardamas Lääne-Euroopat, siis .
Euroopa riigid ei nõustu uute USA .
rakettide toomisega Euroopasse ja .
sõjaoht Oli likvideeritud. Miks N. •
Liit seda ei tee.