1987-10-15-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
of.
st?.
Briti ühiskonna
il
Nr. 42 (1962) 1987
SecondClass Mall:IRegisirffltlon No. UH
NELJAPÄEVAL, 15. OKTOOBRIL - THÜRSDÄY0CT0BER15
konverents lahkhelidega
XXXVIII aastakäik
mimõigiiste eest või
ressi
tuimistajaina
Imilie Kruu'
0 0
Helsingi Komisjoni ees • •• •
Vancouveris algas teisipäeval
Briti Ühiskonda („Gom-monwealth*
i") kuuluva 49 riigi
järjekordne konverents lahkhelidega
vaielusalustes,Lõuna-
Aafrikale täielike majanduslike
sanktsioonide rakendamise
ja Fidzhi saare päriselanike
poolt teostatud riigipöörde,küsimustes.
Alanud konverentsil Kanada
taotles tugevate majanduslike
sanktsioonide rakendamist Lõu-na-
Aafrika vastu, kuna samal
ajal Inglise peaminister Marga-ret
Thatcher oli kategooriliselt
sanktsioonide rakendamise vastu,
väites, need annavad soovitust
vastupidise tulemuse apartheidi
poliitika suhtes.
KUNINGANNA
ELIZABETH
mn 89-
aastane Emilie Kruuv, kellele nä-varem
sõitis peale auto. Ta elas
th YorkisNipigon Ave. Õnnetus
U8 Steeles Ave., idapool Yonge
St. jalakäijate ülekäiguteel.
Emilie Kruuv sai pea- ja puusa-vigastusi.
võeti vastutusele.
oo
nõudes Hiina vastu protestivate i
ja demonstratsioonidega Tiibeti 1
iseseisvuse taastamist nõudvate i
^ WASHINGTON {„fäde Elu") — esindajaid. Libaks Hoyerile, kes esin- selt oleks neil üksikult ja organisee-Äsja
Põhja-Ameerika kõneringrei- dab Marylandi üht valimisringkonda, ritult muidu palju raskem tegutseda,
sile saabunud Tiit Madisson, anas^ viibisid istungil mitmed teisedki Lätlasil oli muide õnnestunud Lä-tatud
Eesti üks tuntumaid vastupa- Kongressi liikmed, eriti need kes Bai- tist välja tuuä videolint Riia meele-nuliikumise
isiksusi, esines Was- ti küsimusis sümpaatsed on olnud, avalduse kqhta 14. juunil, mis väga
hingtonis teisipäeva hommikul, 6. Kõik nad rõhutasid tugevalt oma elavalt selgitas Komisjoni istungi-oktoobril
tunnistajana USA H e i - lühisõnavõttudes, et U SA Kongres- saalis viibijaile, mis tegelikult toi-singi-
komisjoni eriistungjargul. sis on tugev poolehoidja sümpaatsus mus. Madissoni esinemisest USA
i neile, kes Baltimaadel võitlevad inim- Helsingi-komisjoni ees on reportaaž
Madisson avaldas esmalt tänu nii õiguste ja nendele maadele iseseis- juba Eestisse jõudnud kohal olnud
enda, kui ka kõikide teiste Eesti va- vuse taastamise eest. Senaatorid ja Vaba Euroopa Raadio ja Ameerika
badüsvõitlejate ja inimõiguste eest Kongressmehed tõotasid kestvat toe- Hääle esindajate kaudu,
võitlejate nimel USA riigile, presi- tust ka tulevikus,
dendile. Kongressile, Helsingi-ko-misjonile
ja rahvale abi ejest, mis nad BALTI KC
andnud on neile, kes Nõukogude Lii- Istungjärgul viibis palju publikut,
du poolt okupeeritud kodumaal kest- kaasaarvatud mitmed Washingtoni
vait vastupanu osutavad. Ta ütles, et eestlaskonna aktiivsemad liikmed.
Läärie; avalikkuse, riigiörgähite ja Peale Madissoni esines Komisjoni . ^ . , . . ,. ,
riigimeeste surve Nõukogilde Liidule ees 21-aastane lätlane Rolandis S i - ® sõjaväeliselt
on ulatuslikud aidanud kaitsta vaba- laraups, kes saadeti samuti maalt
dusvõitlejaid veelgi julmema kohtle- jvälja alatisse eksiili tema rolli eest tuues sinnalugeywdsojalisi^j^
raise eest Moskva poolt suurmeeleavalduse organiseerimisel
Riias 14. juunil mälestamaks stali-
SÜNDMUSED TALLINNAS nismi ohvreid küüditatute näol. K o i - ... , j , . ,. .
Madisson oli varem andnud Komis- Imandaks tunnistajaks oH leedulane ™ i
jonile üle pikema kirjaliku esildise Vytautas Skuodis, kes tegelikult on Pr»?*»^* vangistaimsi. Valis- ,
inimõiguste rikkumistest Eestis, mis- jsündinud U S A kodanik, keda vane- sjaKirjanikud sunniti Lhasast lah- -
tõttu ta sõnavõtt keskendus sünd- mäd Leedusse viisid enne maailma- j
musteletallinnas23.aulgustil, mille- sõda. Perekond ei pääsenud sealt /® Iraani - Iraagi sõda on muutunud
ga ta meeleavalduse peaorganiseeri- enam välja jä N . Liit keeldus aastaid järjest ägedamaks. On suurenenud
jana isiklikult tuttav on. Ta selgitas, küsimusega tegelemast. Skuodis oi Iraagi rünnakud Iraani tanklaeva-et
tegelikult võttisJHirve pargis ašet^.^.L dele. Iraanlased tulistasid ü k .
leidnud meeleavaldusest osa viis ne, kelle eriline panus oli usuõiguste Ameerika helikopterit ja vastuakt-kuni
seitse tuhat inimest, mitte vaid küsimusis. sioonina ameeriklased hävitasid
mõni sada, nagu Nõukogude massi- Madisson rääkis küsimustele vas- kolm Iraani suurtükipaati. Iraan vat
teabe seda teatas. Koos tfeiste tuntud tates ka suurenevast Balti koostööst, ähvardas vastuaktsioonidega tus,
vastupanuliikumise liikmetega, kel- KongressmenHoyer juhtis tähele- ameeriklaste vastu, kuid kuni teisi- . =
leks olid Heiki Ahonen, Lagle Parek, panu asjaolule, etkaks tunnistajaist päevani midagi erilist ei juhtunud. ®,Ameerika senati juriidiline ko- |
' Jan Kõrb, Mati Kiirend, Ilse Heinsalu on vägagi noored ja ta märkas noor- misjon otsustas soovitada senatile,
ja Jüri Mikk, moodustati erikomitee soo tugevat esinemist nii 14. juuni ® Nõukogude ajaloolane Juri Poi- mitte kinnitada USA riigikohtuni-
Molotov-Ribbentropi pakti ja selle meeleavaldusel Riias, kui ka 23. au- >Jtov, kes on Nõukogude Teaduste ku koha kohtunik Robert Bork,
kurikuulsa salaklausli „a^^alikusta- gusti meeleavaldusil kõiges kolmes Akadeemia demograafia osakonna keda president Reagan.senatile sõlmiseks".
Esialgne kava nägi ette, et pealinnas. Madisson ütles muide, et JuMaja, võttis ühes oma teadaan- leks esitas. Demokraadid peavad
massimeeleavaldus toimuks Tallin- tema teada sõitis hiljem Tallinnasse des ametlikult omaks, et Stalini ajal Robert Borki liialt ^ konservatuv-na
raekojaplatsil, kuid sed keelati kohale erikomisjon Moskvast, ning hukati kolmekümnendate aastate seks ja rangeks riigikohtuniku ko-ametivõimude
poolt. et Eesti N SV Kompartei juhtkond sai lähemalt üle miljoni inimese, hale, Robert Borki va
Meeleavalduse korraldajaile olito- mingit laadi parteilise noomituse P»**»® ^ga välismaiste ajaloolas- luki liberaalid USA-s ägedat kihu-hutult
suureks moraalseks toeks, meeleavalduse toimumise tõttu. ^ hinnanguid kuni 19 miljoni ini- tustööd. Bork ise teatas parast ju-selgitas
Madisson, et Läänemaades Kõik kolm tunnistajat vastasid üks- Mese hukkumisest Stalini ajal suu- nidilise komisjoni otsust, et ta ei
korraldati samdl päeval ,,mustalin- meelseltühiskÜsimuseW^ realtliialdatuiks ja ütles, ethukku- võta tagasi oma kandidatuuri.
dipäevi", ja et rida USA senaatoreid tas Moskva taotlust korraldada järg- ^"*® arvu on raske kindlaks teha. — — —
olid saatnud märgukirja otse Gorbat- mist inimõiguste nõupidamist Hei- ^ ^ee nõudvat veel suurt uurimis- ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
šovile ses küsimuses. Kõneleja tä- singi järelkonverentsi näol Nõuko-lise
valitsus suhtus ka sellesse
Vancöuveri konverents pee- ettepanekusse tõrjuvalt.
takse erakordselt tugeva julges-tussüsteemi
kaitse all. Eriti kar- Teiseks küsimuseks on tekki-deti
sikhide protestiaktsioone nud olukord Fidzhi saarel, kus
India peaministri Rajiv Gandhi päriselanike, fidzhilaste juht koi.
vastu. Esmaspäeval, kui Gandhi Rabuka hiljuti teostas :riigipöö^
saabus Vancöuveri, demonstree- de ja kuulutas välja vabariigi,
riski 2000 sikhi, nõudes sikhide Inglismaa ei tunnusta seda riigi-tagakiusamise
lõpetamist In- pööret ja nõuab tagandatud
dias. Demonstratsioon möödus kindralkuberneri võimu taasta-rahulikult
ja erilisi vahejuhtu- mist. ^
meid ei esinenuä.
PROBLEEMID
KUNINGANNA KÜLASKÄIK
Enne Commonwealth* i konve-
Sisuliseks peaprobleemiks rentsi algust saabusid Kanadas-konverentsil
on Lõuna-Aafrika se kahenädalasele külaskäigule
apartheidi poliitikale reageeri- kuninganna Elizabeth ja prints
mine. Selles küsimuses ei olnud Philip, saades Victoriasse saabu-ette
näha kokkuleppe saavuta- misel sooja vastuvptu osaliseks,
mist. Kanada esitas katselise et- Nad viibisid mõne päeva Victo-tepaneku
moodustada konve- ria saarel, võtsid osa konverentsi
rentsil komitee, kes taotleks avamisest ja läksid külaskäigu
kokkulepet Lõuna-Aafrika valit- korras hiljem edasi Albertasse ja
suse ja värviliste vahel, kuid Ing- Quebeci.
1;
GEORGE BUSH
ent Reagani
ijiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
I TEADAANNE „MEIE ELU" |
I TELLIJAILE i |
I Kanada postistreigi ajal on „Meie Elu" tellijail võima- 1
I. lik lehte kätte saada „Meie Elu" talitusest töötundidel Eesti ' 1
I Majas. Üksiknumbrid on müügil tavalistes kohtades. §
Pikaajalise streigi puhul katkestatakse lehe ilmumine. 1
„MEIE ELU" TALITUS 1
OLEKUD
hendas lisaks, et olles juba varem ära gude Liidu pealinnas. Madisson, ® Nõukogude Liit avaldas esma- JCi^M F IC^^^l^lS'
kandnud vanglakaristuse oma inim- Silaraups ja Skuodis olid selle või- kordselt andmeid seal toimuvast wW%^
õigusliku tegevuse pärast, oli ta maiuse vastu, kriipsutades alla, et kuritegevusest Moskva kohtumi-palunud
luba väljarändamiseks, kuid see on vaid Moskva pettemanöövriks nisteeriumi statistika järgi onkäes-šeda
palvet ei rahuldatud. Kuidkäes- maailma avaliku arvamise ees, mil- oleva aasta kuuel esimesel kuul468 fUT MADISSOiy
oleva aasta 7. septembril kutsuti lega tahetakse jätta muljet nagu Nõu- inimest mõistetud süüdi ettekavat- . . . . , ^
Madisson Tallinnas julgeolekusse, kogude Liidus inimõiguseid ei riku- setud mõrvas ja 50.000 ininiest igat "©'Äipäöval, 20. ok^,
kiis KGB ohvitser andii talle ulti- tagi. liiki,,huligaansuse" pärast Broo- 1987 Vancouveri^^
gide kasutamise pärast on Uzbekis- „l%/|®g® Kodu" saalis,
RIDA KOHTUMISI tanis karistatud 1472 inimest, 62
Noorel eesti vabadusvõitlejal oli protsenti rohkem kui eelmisel aas-dissonile
Rootsi siirdumi- ette nähtud rida kohtumisi Washing- taL Droogide kasutamise sagedus
tonis. Samal pealelõunal käidi Vai- ori üles läiiüd ka Mold^
ges Majas, kus samuti toimus pikem Lätis.
nõupi^nüne. @ Ühendriikides teatas nädala laigul
praegune asepresident George
\ r « « i o« « , ^ i Äi,*, 1 u- 1 Bush ametlikult, etta seab üles oma
>iaiiu mail i^miuoc ja l i u i M a n u acaa- Veel Samal Ohtul koneleS Ma- 1 j . j * . .J JM
tüsele. Kuuldavasti tõstatab U SA Hei- disson Washingtoni Eesti Seltsis. )«nd'datuuri presidendi k^^^ . . . . . . . ^ ^ ^ ^ ^ . . . ^^
, ^ . . „ •.. ., ..J T .1 u , - leval aastal Temal arvatakse ole- <^^<^<^^v^^^«^w.*^r#^*^^
smgi-komisjoni esimees. Kongress- Järgnevail nädalail esineb ta kõne- ^
men Steny Hoyer Nikluse jä Tarto koosolekuil Lakewoodis, Connecti- ' ™ — . . ; . • • , ,. .,/ . "•^"^ " """^ ^
saatuse küsimusi üles peatsel kohtu- cutis, Baltimores, New Yorgis, Cle-misel
Nõukogude ametivõimudega, velandis, Los Angeleses ja CW ' *
Madisisoni avasõnavõtu luges inglis- lisaks veel Vancouveris ja Torontos,
keelses tõlkes ette Marianne Rikken, Juba Helsingi-komisjoni ees esine-
ERKÜ peaesindaja Washingtonis ja misest Wašhingtonis.oli ilmne, et
kauaaegne Eesti süüme-ja poliitvan- Madissonil on palju ütelda. Ta infor-gide
eest hooldaja^võitleja. Järgnevas matsioon on värske ja selgitab palju
küsimuste ja vastuste keskustelus oli teadmatuid üksikasju olukorrast
tõlgiks professor dr. Tõnu Parmingi Eestis. Eestlasi Läänes peaks eriti
USA Helsingi-komisjon moodus- huvitama ta kindel seisukoht, et siin-tati
varsti peale Euroopa Julgeoleku ne poliitiline tegevus on tähtsaks ise-ja
Koostöö Lepingule allakirjutamist eneses, ja suureks toeks neile, kes
1975. aastal, kusjuures koosseisu Eestis vabaduse ja inimõiguste eest
kuulub nii Kongressi kui ka valitsuse võitlevad. Madissoni seletuste koha-
TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS
883 Broadview Ave.
f>ühap., 25. okt'87 koll17.0®
KUUES
KODUSAARtE ÕHTU
ICülaliskõneloja, saarte fiauljad, kohvilaud.
eCÕIK 01^ LAHKELT KUTSUTUD!
maätumi — lahkuda maalt otsekohe
või kannatada Mart Nikluse taolist
saatust. Teadaolevalt õnnestus Madissonile
saada viisa Roots
seks abikaasa ja lapsega.
TARTO j A NIKLUS.:, ,
Madisson juhtis oma sissejuhata- nisteeriumi spetsialistidega,
vas sõnavõtus- ka Komisjoni tähelepanu
Mart Nikluse ja Enn Tarto saa-
TilT MADISSON
ja VEUO KALEP
JÜeljapäeval, 22. okt.
1987 kell 8 õ.
Toronto Eesti Majas
lESTLASTE KESKNÕUKOGU
KANADAS
TORONTO EESTI SKAUDISÕPRADE SELTSI
KOTKAJÄRVE SÜGISPIDU
Saupäeval, 24. oktoobril 1987 algusega kell 7.30 õhtul
Toronto Eesti Maja suures saalis
EESKAVA 9 EINELAUD 9 LOTERII 0 BAAR 9 TANTS
Laudade ette-tollimine (kümme inimest lauas) ja pääsmete
müük: Bruno Lindre - 421 -5541. Pääsme hind $10.00
WILDERNE8S FORMS, UUED AKVARELLID
KARNEY DANIELS QALLERY,11 Yorkviile Ave.
(Yongeiiähedsl)
G^äitusG avsmin® neljapäeval, 29. okt. kell 5-9 õhtul.
Galerii ajad: esma8p.-laup. 10-6. Tel. 964-1122.
Wäitus lõpebJT^jjTO^^
JÕULULAAT
pühapäeval, 1. novembril kell 12-4
Eesti Maja keskmises saalis.
MUUGILAUD • KOHVILAUD
Gaidlipkond ..PÕHJALA TÜTRED"
Puhapädval, 8. novembril keSI 1 p.l. Toronto Essti Biaaja suures saiaiis!
DIorrffildffija: ^sakondlsk Esinduskogu
otse Helsingist saabunud meeskoor „AIKAMIEHEr'
annab
KONTSERD
millele järgneb TANTS
feedel 23. okt kell 19.30 Eesti Maja suures
® BAAR JA SUUPISTED t
.00 saadaval kohapeaL TORONTO SOOME MEESKOORI NAISSEKTSIOON
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, October 15, 1987 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1987-10-15 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E871015 |
Description
| Title | 1987-10-15-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | of. st?. Briti ühiskonna il Nr. 42 (1962) 1987 SecondClass Mall:IRegisirffltlon No. UH NELJAPÄEVAL, 15. OKTOOBRIL - THÜRSDÄY0CT0BER15 konverents lahkhelidega XXXVIII aastakäik mimõigiiste eest või ressi tuimistajaina Imilie Kruu' 0 0 Helsingi Komisjoni ees • •• • Vancouveris algas teisipäeval Briti Ühiskonda („Gom-monwealth* i") kuuluva 49 riigi järjekordne konverents lahkhelidega vaielusalustes,Lõuna- Aafrikale täielike majanduslike sanktsioonide rakendamise ja Fidzhi saare päriselanike poolt teostatud riigipöörde,küsimustes. Alanud konverentsil Kanada taotles tugevate majanduslike sanktsioonide rakendamist Lõu-na- Aafrika vastu, kuna samal ajal Inglise peaminister Marga-ret Thatcher oli kategooriliselt sanktsioonide rakendamise vastu, väites, need annavad soovitust vastupidise tulemuse apartheidi poliitika suhtes. KUNINGANNA ELIZABETH mn 89- aastane Emilie Kruuv, kellele nä-varem sõitis peale auto. Ta elas th YorkisNipigon Ave. Õnnetus U8 Steeles Ave., idapool Yonge St. jalakäijate ülekäiguteel. Emilie Kruuv sai pea- ja puusa-vigastusi. võeti vastutusele. oo nõudes Hiina vastu protestivate i ja demonstratsioonidega Tiibeti 1 iseseisvuse taastamist nõudvate i ^ WASHINGTON {„fäde Elu") — esindajaid. Libaks Hoyerile, kes esin- selt oleks neil üksikult ja organisee-Äsja Põhja-Ameerika kõneringrei- dab Marylandi üht valimisringkonda, ritult muidu palju raskem tegutseda, sile saabunud Tiit Madisson, anas^ viibisid istungil mitmed teisedki Lätlasil oli muide õnnestunud Lä-tatud Eesti üks tuntumaid vastupa- Kongressi liikmed, eriti need kes Bai- tist välja tuuä videolint Riia meele-nuliikumise isiksusi, esines Was- ti küsimusis sümpaatsed on olnud, avalduse kqhta 14. juunil, mis väga hingtonis teisipäeva hommikul, 6. Kõik nad rõhutasid tugevalt oma elavalt selgitas Komisjoni istungi-oktoobril tunnistajana USA H e i - lühisõnavõttudes, et U SA Kongres- saalis viibijaile, mis tegelikult toi-singi- komisjoni eriistungjargul. sis on tugev poolehoidja sümpaatsus mus. Madissoni esinemisest USA i neile, kes Baltimaadel võitlevad inim- Helsingi-komisjoni ees on reportaaž Madisson avaldas esmalt tänu nii õiguste ja nendele maadele iseseis- juba Eestisse jõudnud kohal olnud enda, kui ka kõikide teiste Eesti va- vuse taastamise eest. Senaatorid ja Vaba Euroopa Raadio ja Ameerika badüsvõitlejate ja inimõiguste eest Kongressmehed tõotasid kestvat toe- Hääle esindajate kaudu, võitlejate nimel USA riigile, presi- tust ka tulevikus, dendile. Kongressile, Helsingi-ko-misjonile ja rahvale abi ejest, mis nad BALTI KC andnud on neile, kes Nõukogude Lii- Istungjärgul viibis palju publikut, du poolt okupeeritud kodumaal kest- kaasaarvatud mitmed Washingtoni vait vastupanu osutavad. Ta ütles, et eestlaskonna aktiivsemad liikmed. Läärie; avalikkuse, riigiörgähite ja Peale Madissoni esines Komisjoni . ^ . , . . ,. , riigimeeste surve Nõukogilde Liidule ees 21-aastane lätlane Rolandis S i - ® sõjaväeliselt on ulatuslikud aidanud kaitsta vaba- laraups, kes saadeti samuti maalt dusvõitlejaid veelgi julmema kohtle- jvälja alatisse eksiili tema rolli eest tuues sinnalugeywdsojalisi^j^ raise eest Moskva poolt suurmeeleavalduse organiseerimisel Riias 14. juunil mälestamaks stali- SÜNDMUSED TALLINNAS nismi ohvreid küüditatute näol. K o i - ... , j , . ,. . Madisson oli varem andnud Komis- Imandaks tunnistajaks oH leedulane ™ i jonile üle pikema kirjaliku esildise Vytautas Skuodis, kes tegelikult on Pr»?*»^* vangistaimsi. Valis- , inimõiguste rikkumistest Eestis, mis- jsündinud U S A kodanik, keda vane- sjaKirjanikud sunniti Lhasast lah- - tõttu ta sõnavõtt keskendus sünd- mäd Leedusse viisid enne maailma- j musteletallinnas23.aulgustil, mille- sõda. Perekond ei pääsenud sealt /® Iraani - Iraagi sõda on muutunud ga ta meeleavalduse peaorganiseeri- enam välja jä N . Liit keeldus aastaid järjest ägedamaks. On suurenenud jana isiklikult tuttav on. Ta selgitas, küsimusega tegelemast. Skuodis oi Iraagi rünnakud Iraani tanklaeva-et tegelikult võttisJHirve pargis ašet^.^.L dele. Iraanlased tulistasid ü k . leidnud meeleavaldusest osa viis ne, kelle eriline panus oli usuõiguste Ameerika helikopterit ja vastuakt-kuni seitse tuhat inimest, mitte vaid küsimusis. sioonina ameeriklased hävitasid mõni sada, nagu Nõukogude massi- Madisson rääkis küsimustele vas- kolm Iraani suurtükipaati. Iraan vat teabe seda teatas. Koos tfeiste tuntud tates ka suurenevast Balti koostööst, ähvardas vastuaktsioonidega tus, vastupanuliikumise liikmetega, kel- KongressmenHoyer juhtis tähele- ameeriklaste vastu, kuid kuni teisi- . = leks olid Heiki Ahonen, Lagle Parek, panu asjaolule, etkaks tunnistajaist päevani midagi erilist ei juhtunud. ®,Ameerika senati juriidiline ko- | ' Jan Kõrb, Mati Kiirend, Ilse Heinsalu on vägagi noored ja ta märkas noor- misjon otsustas soovitada senatile, ja Jüri Mikk, moodustati erikomitee soo tugevat esinemist nii 14. juuni ® Nõukogude ajaloolane Juri Poi- mitte kinnitada USA riigikohtuni- Molotov-Ribbentropi pakti ja selle meeleavaldusel Riias, kui ka 23. au- >Jtov, kes on Nõukogude Teaduste ku koha kohtunik Robert Bork, kurikuulsa salaklausli „a^^alikusta- gusti meeleavaldusil kõiges kolmes Akadeemia demograafia osakonna keda president Reagan.senatile sõlmiseks". Esialgne kava nägi ette, et pealinnas. Madisson ütles muide, et JuMaja, võttis ühes oma teadaan- leks esitas. Demokraadid peavad massimeeleavaldus toimuks Tallin- tema teada sõitis hiljem Tallinnasse des ametlikult omaks, et Stalini ajal Robert Borki liialt ^ konservatuv-na raekojaplatsil, kuid sed keelati kohale erikomisjon Moskvast, ning hukati kolmekümnendate aastate seks ja rangeks riigikohtuniku ko-ametivõimude poolt. et Eesti N SV Kompartei juhtkond sai lähemalt üle miljoni inimese, hale, Robert Borki va Meeleavalduse korraldajaile olito- mingit laadi parteilise noomituse P»**»® ^ga välismaiste ajaloolas- luki liberaalid USA-s ägedat kihu-hutult suureks moraalseks toeks, meeleavalduse toimumise tõttu. ^ hinnanguid kuni 19 miljoni ini- tustööd. Bork ise teatas parast ju-selgitas Madisson, et Läänemaades Kõik kolm tunnistajat vastasid üks- Mese hukkumisest Stalini ajal suu- nidilise komisjoni otsust, et ta ei korraldati samdl päeval ,,mustalin- meelseltühiskÜsimuseW^ realtliialdatuiks ja ütles, ethukku- võta tagasi oma kandidatuuri. dipäevi", ja et rida USA senaatoreid tas Moskva taotlust korraldada järg- ^"*® arvu on raske kindlaks teha. — — — olid saatnud märgukirja otse Gorbat- mist inimõiguste nõupidamist Hei- ^ ^ee nõudvat veel suurt uurimis- ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ šovile ses küsimuses. Kõneleja tä- singi järelkonverentsi näol Nõuko-lise valitsus suhtus ka sellesse Vancöuveri konverents pee- ettepanekusse tõrjuvalt. takse erakordselt tugeva julges-tussüsteemi kaitse all. Eriti kar- Teiseks küsimuseks on tekki-deti sikhide protestiaktsioone nud olukord Fidzhi saarel, kus India peaministri Rajiv Gandhi päriselanike, fidzhilaste juht koi. vastu. Esmaspäeval, kui Gandhi Rabuka hiljuti teostas :riigipöö^ saabus Vancöuveri, demonstree- de ja kuulutas välja vabariigi, riski 2000 sikhi, nõudes sikhide Inglismaa ei tunnusta seda riigi-tagakiusamise lõpetamist In- pööret ja nõuab tagandatud dias. Demonstratsioon möödus kindralkuberneri võimu taasta-rahulikult ja erilisi vahejuhtu- mist. ^ meid ei esinenuä. PROBLEEMID KUNINGANNA KÜLASKÄIK Enne Commonwealth* i konve- Sisuliseks peaprobleemiks rentsi algust saabusid Kanadas-konverentsil on Lõuna-Aafrika se kahenädalasele külaskäigule apartheidi poliitikale reageeri- kuninganna Elizabeth ja prints mine. Selles küsimuses ei olnud Philip, saades Victoriasse saabu-ette näha kokkuleppe saavuta- misel sooja vastuvptu osaliseks, mist. Kanada esitas katselise et- Nad viibisid mõne päeva Victo-tepaneku moodustada konve- ria saarel, võtsid osa konverentsi rentsil komitee, kes taotleks avamisest ja läksid külaskäigu kokkulepet Lõuna-Aafrika valit- korras hiljem edasi Albertasse ja suse ja värviliste vahel, kuid Ing- Quebeci. 1; GEORGE BUSH ent Reagani ijiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin I TEADAANNE „MEIE ELU" | I TELLIJAILE i | I Kanada postistreigi ajal on „Meie Elu" tellijail võima- 1 I. lik lehte kätte saada „Meie Elu" talitusest töötundidel Eesti ' 1 I Majas. Üksiknumbrid on müügil tavalistes kohtades. § Pikaajalise streigi puhul katkestatakse lehe ilmumine. 1 „MEIE ELU" TALITUS 1 OLEKUD hendas lisaks, et olles juba varem ära gude Liidu pealinnas. Madisson, ® Nõukogude Liit avaldas esma- JCi^M F IC^^^l^lS' kandnud vanglakaristuse oma inim- Silaraups ja Skuodis olid selle või- kordselt andmeid seal toimuvast wW%^ õigusliku tegevuse pärast, oli ta maiuse vastu, kriipsutades alla, et kuritegevusest Moskva kohtumi-palunud luba väljarändamiseks, kuid see on vaid Moskva pettemanöövriks nisteeriumi statistika järgi onkäes-šeda palvet ei rahuldatud. Kuidkäes- maailma avaliku arvamise ees, mil- oleva aasta kuuel esimesel kuul468 fUT MADISSOiy oleva aasta 7. septembril kutsuti lega tahetakse jätta muljet nagu Nõu- inimest mõistetud süüdi ettekavat- . . . . , ^ Madisson Tallinnas julgeolekusse, kogude Liidus inimõiguseid ei riku- setud mõrvas ja 50.000 ininiest igat "©'Äipäöval, 20. ok^, kiis KGB ohvitser andii talle ulti- tagi. liiki,,huligaansuse" pärast Broo- 1987 Vancouveri^^ gide kasutamise pärast on Uzbekis- „l%/|®g® Kodu" saalis, RIDA KOHTUMISI tanis karistatud 1472 inimest, 62 Noorel eesti vabadusvõitlejal oli protsenti rohkem kui eelmisel aas-dissonile Rootsi siirdumi- ette nähtud rida kohtumisi Washing- taL Droogide kasutamise sagedus tonis. Samal pealelõunal käidi Vai- ori üles läiiüd ka Mold^ ges Majas, kus samuti toimus pikem Lätis. nõupi^nüne. @ Ühendriikides teatas nädala laigul praegune asepresident George \ r « « i o« « , ^ i Äi,*, 1 u- 1 Bush ametlikult, etta seab üles oma >iaiiu mail i^miuoc ja l i u i M a n u acaa- Veel Samal Ohtul koneleS Ma- 1 j . j * . .J JM tüsele. Kuuldavasti tõstatab U SA Hei- disson Washingtoni Eesti Seltsis. )«nd'datuuri presidendi k^^^ . . . . . . . ^ ^ ^ ^ ^ . . . ^^ , ^ . . „ •.. ., ..J T .1 u , - leval aastal Temal arvatakse ole- <^^<^<^^v^^^«^w.*^r#^*^^ smgi-komisjoni esimees. Kongress- Järgnevail nädalail esineb ta kõne- ^ men Steny Hoyer Nikluse jä Tarto koosolekuil Lakewoodis, Connecti- ' ™ — . . ; . • • , ,. .,/ . "•^"^ " """^ ^ saatuse küsimusi üles peatsel kohtu- cutis, Baltimores, New Yorgis, Cle-misel Nõukogude ametivõimudega, velandis, Los Angeleses ja CW ' * Madisisoni avasõnavõtu luges inglis- lisaks veel Vancouveris ja Torontos, keelses tõlkes ette Marianne Rikken, Juba Helsingi-komisjoni ees esine- ERKÜ peaesindaja Washingtonis ja misest Wašhingtonis.oli ilmne, et kauaaegne Eesti süüme-ja poliitvan- Madissonil on palju ütelda. Ta infor-gide eest hooldaja^võitleja. Järgnevas matsioon on värske ja selgitab palju küsimuste ja vastuste keskustelus oli teadmatuid üksikasju olukorrast tõlgiks professor dr. Tõnu Parmingi Eestis. Eestlasi Läänes peaks eriti USA Helsingi-komisjon moodus- huvitama ta kindel seisukoht, et siin-tati varsti peale Euroopa Julgeoleku ne poliitiline tegevus on tähtsaks ise-ja Koostöö Lepingule allakirjutamist eneses, ja suureks toeks neile, kes 1975. aastal, kusjuures koosseisu Eestis vabaduse ja inimõiguste eest kuulub nii Kongressi kui ka valitsuse võitlevad. Madissoni seletuste koha- TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. f>ühap., 25. okt'87 koll17.0® KUUES KODUSAARtE ÕHTU ICülaliskõneloja, saarte fiauljad, kohvilaud. eCÕIK 01^ LAHKELT KUTSUTUD! maätumi — lahkuda maalt otsekohe või kannatada Mart Nikluse taolist saatust. Teadaolevalt õnnestus Madissonile saada viisa Roots seks abikaasa ja lapsega. TARTO j A NIKLUS.:, , Madisson juhtis oma sissejuhata- nisteeriumi spetsialistidega, vas sõnavõtus- ka Komisjoni tähelepanu Mart Nikluse ja Enn Tarto saa- TilT MADISSON ja VEUO KALEP JÜeljapäeval, 22. okt. 1987 kell 8 õ. Toronto Eesti Majas lESTLASTE KESKNÕUKOGU KANADAS TORONTO EESTI SKAUDISÕPRADE SELTSI KOTKAJÄRVE SÜGISPIDU Saupäeval, 24. oktoobril 1987 algusega kell 7.30 õhtul Toronto Eesti Maja suures saalis EESKAVA 9 EINELAUD 9 LOTERII 0 BAAR 9 TANTS Laudade ette-tollimine (kümme inimest lauas) ja pääsmete müük: Bruno Lindre - 421 -5541. Pääsme hind $10.00 WILDERNE8S FORMS, UUED AKVARELLID KARNEY DANIELS QALLERY,11 Yorkviile Ave. (Yongeiiähedsl) G^äitusG avsmin® neljapäeval, 29. okt. kell 5-9 õhtul. Galerii ajad: esma8p.-laup. 10-6. Tel. 964-1122. Wäitus lõpebJT^jjTO^^ JÕULULAAT pühapäeval, 1. novembril kell 12-4 Eesti Maja keskmises saalis. MUUGILAUD • KOHVILAUD Gaidlipkond ..PÕHJALA TÜTRED" Puhapädval, 8. novembril keSI 1 p.l. Toronto Essti Biaaja suures saiaiis! DIorrffildffija: ^sakondlsk Esinduskogu otse Helsingist saabunud meeskoor „AIKAMIEHEr' annab KONTSERD millele järgneb TANTS feedel 23. okt kell 19.30 Eesti Maja suures ® BAAR JA SUUPISTED t .00 saadaval kohapeaL TORONTO SOOME MEESKOORI NAISSEKTSIOON |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-10-15-01
