Meie Elu = Our life, October 15, 1987

              MELJAPÄEVÄL, 1§. OKTOOBSa- „Meie nr. 42 (1962)
« S Ü
it Kolk 80
Tänavu, 5. oktoobril jõudis tubli
töömees Lembit Kolk 80 aasta künni­sele.
Lembit sündis Muhus, kus tema
vanemad olidi
sai sünn
alupidajad. Alghari-kohas
kust koolitee
viis edasi Saaremaa ühisgümnaasiu­mi,
mille reaalharu lõpetas 1928, a.
Sõjaväeteenistus algas Pärnus ja jät­kus
Sõjakooli aspirantide kursusel
Tondil, Tallinnas, kust värske lipnik
saadeti Narva.
Kolk astus T^rtu ülikooli a. 1932,
ühines Korp. Fratemitas Liviensisega
Järgmisel sügisel ja lõpetas Õigus­teaduskonna
1935.aastal. Oma elu-ja
töökohaks valis ta Tallinna, kus noor
advokaatpeagi otsustas õnne proovi­da
poliitilisel tööpõllul. Vapside
mässukatsb ja põhiseaduse kriisi.jäir-gi
oli a^g selleks küps.
Kolk kandideeris Rahvuskogu va­limistel
detsembris 1936 kodukoha,
Muhu — Pöide valimisringkonnas ja
valiti Esimese koja liikmeks. Rah­vuskogu'
astus kokku veebruaris uue
põhiseaduse väljatöötamiseks ja 15=
petas ettenähtud ülesande 28. juulil
1937. Lembit Kolk on üks.väheseid
veel elus olevaid Rahvuskogu liik-meid.
.
Juba valimiste eel oli juubilar asu­nud
tööle arhitekt Madis Kolk'i ehi­tusfirmasse
tööde juhatajana, ja tema
valvsa silma all valmis mitmeid hoo­neid
Tallinas, samuti Tartu linna ve©^
iorn. Töö jätkus Eesti Kalurite Kes­kuse
juriskonsultina kuni esimese
Nõukogude Liidu okupatsioonini ja
hjljem plaaniosakonna ja konservi-tööstuste
juhatajana. Võimuvahetu­sel
toimunud „ valimiste'* üht eellugu
kirjeldame Kolk'i oma sõnadega;
..Kohe peale võimu ülevõtmist,
Zhdabovi korraldusel viidi läbi Rii­gikogu
seadusevastased valimised
14. j^ 15. juulil 1940. Laupäeval, 7.
juulil 1940, sain Muhust venna käest
telefoni kõne, teatega, et muhulased
kavatsevad valimisteks üles seada
omapoolse kandidaadi. ,,Kui oled
nõus, sõida kohe Muhusse. Homme
on Liival väike rahya kogunemine/*
Vajalik vorm täidetud, allkiri antud,
vestlesime veel paar tundi uuest olu­korrast,
. mida saaks ja peaks ette
võtma. Esmaspäevaks töö ajaks olin
Tallinnas tagasi. Keskpäeval sain
vennalt uue telefoni kõne. Varsti
peale minu lahkumist Liivalt, oli üks
agaramaid Eesti Vabariigi likvideeri­jaid,
Adolf Hint, Kuressaarest sinna
jõudnud ja nõudnud minu soovi­avalduse
tühistamist, sest Töötava
Rahva Liidu poolt olla juba kandi­daat
üles seatud. Kahte kandidaati
ühes valimisringkonnas ei tohi olla.
Nädala sees'skin teate, et igal kan-
:didaadil tuleb esitada valimisprog-ramm.
Tulin selle ülesandega toime
õigeks ajaks. Et kahte kandidaati
ühes valimisringkonnas ei tohi olla.
siis tühistatakse minu kandidatuur."
Saksa okupatsiooni alul töötas
Kolk jälle Eesti Kalurite Keskuses,
varustusosakonnas. Hiljem juhatas
ta mootor-purjelaevade ehitus-kom-paniid
„Muhu" Pärnus, kuid põgene­misele
asumine lõpetas tegevuse en­neaegselt.
Kuluks ära tuua üks seik­lus
sellest ajastust, juubilari oma sõ-
,,1943. aasta varakevadel viisime
grupi nn. ,,optante" Tallinnast
Stockholmi. Meie kasutada oli 36
bruttoreg.ton. mootor purjekas. Olin
sellel laeval motoristiks. Stockhol­mis
viibisime kolm päeVa. Tagasi
sõidul sattusime tormi kätte. Kaota­sime
esimese Wasti mitte kaugel
Hiiumaa rannast. Väikeste viperus­tega
jõudsime Muhusse. Saksa piiri­valvel
oli põhjust kahelda meie ära­olekust.
Istusin vahi all kuus tundi.
Jnneks nad olid naiivsed."
TERVITUS KAASVÕITLEJALE '
(27. septembril 1987)
_Sa elust hoidnud kahe käega '
kuikadakas, miskivisesse
su vaim ent ranna avarusest
on taeva kõrgustesse suurdund.
\ omajuun,
kodumullast.
KANN'u
mlllsstmvsid valusas leinas
Sa tunned oma
mis elujõudu
Sarmaatiaski,
sind.toitis eesti jonn ja Eesti taevasina^
'a vennasrahva vabaduse valvurina
Soomelahel
leidsid koidus pestud kullast
näeme jälle.
VANAEMA
AILI Rootsis
AGU ja SUZANNE
ERIC
Ei sind ja sinu vaimu
suuda kütkes hoida müür,
Hllllllilliiliillillllillllllilllllliilllllllliilllllililliilllliillllllil
EESTI TOITUDE
VALMISTAMINE
• ei
Sa pole küürutand, ei löönud risu ette,
vaid kõhkluseta tulest astund vette
ja tulle tagasi, kui seda nõudnud tund.
Su käes on kindlalt olnud enda elu tüür,
'Kes teab, kus toimub meie viimne
kas põrgupõhjas, taeva troonisaalis?
On mõlenias sul rohkelt sõpru eeso
Ja ehkki paljuis meie kambalistes
ei enam elulusti ega võitluskihku,
sa saatanast teed taeva piksekaarikuh
traavli
li omal ei ole aega . . .
meie valmistame!
PEOD <G) PULMAD ©MATUSED
TIIUROISEH
492-7614; 435-9886
iiHiiiiiiiiiiiiiiiiiininiiiiiiiiiiiiniiHiiiiiiiHiiiiiiiiiiin
Su tegudes kristäUiseerundvana
Ei leiget vindumist, vaid — ole kü
Ei tardumus, vaid liikumine
on elu igavene, tuiim!.
voi
iiliiiigaiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiiin
SüNNiTE>(TED
Kadi Käis
ja ;
teatavad sõpradele, et tütar
KRISTA JOHANNA
KÄIS PR!AL
sündis 21. mihklikuu]
V 1987 a. Torontos
,S.P.-d, R.R.I.
Head investeerimise
vojmalused
Nõuandmine tunnitasu
lÄRVO
m 495^6805 ehk 968-1444
Rootsi põgenes Kolk augusti lõpul
1944 sama laevaga millega oli toimu-,
nud esimene sõit. Rootsis leiva teeii-mine
toimus mitmel tööalal ja —
kohas, paadivilheeri .miiümisest raa­matupidaja
ametini. Mais 1950 emi­greerusid
Lembit Kolk, abikaasa Ly­dia
ja Rootsis sündinud poeg Jüri,
Kanadasse, asukohaga Toronto.
Siin on Kolk töötanud ehitusalal,
esialgu puusepana, hiljem tööde ju-^
hatajana kuni 1978. aastani. Tema
juhtimisel pn valminud mitmedki
harukordsed hooned. Siin võiks ni­metada
Ontario Science Gentre ehi­tust
selle stiililise omapäraga ja To­ronto
Ülikooli uut Medical Science
hoonet niis kerkis aastatel 1966-1966
ja oli üks tolle aja kallimatest ehi­tusprojektidest.
Seal rakendati esma­kordselt
mitmeid ehitustehnilisj
uuendusi.
ŠeltskondlfkuU on Kolk olnud mit­meti
aktiivne. Ta on olnud Toronto
Eesti Seltsi juhatuse liige ja T.E.S.
Täienduskooli komitee liige, Jätku«
vait on ta Eesti
gu ja Saarlaste Ühingu juhatuse lii­ge.
Raamat „Saare Rahvas Vabas
Maailmas" on Kolk'i toimetatud, ja
• teda pn austatud Saarlaste Ühingu
teeneliseks liikmeks'valimisega.
Suure ja olulise eripeatüki moo­dustab
tegevus meie välisvõitluse
alal. Eesti Vabariigis valitud rahva­esindajana
ontä ex officio liige kõi­gis
Rahvusliku-Välisvõitluse Nõuko­gude,
hiljem Eestlaste Kesknõukogu
Kanadas, EKN-i koosseisudes. Ta
on olnud küll juhatuses, väliskomis­joni
esimees, vabadüsfondi komisjo­ni
esimees, ja juriidilise komisjoni
aukohtu ja valimiste peakomitee lii­ge.
Teda on austatud EKN-i teenete*
märgiga.
Novembris 1985 tegi L. Kolk
EKN-l üldkoosolekul ettepaneku
viia Eesti vägivaldne okupeerimine
ja Nõukogude terror Ühendatud Rah­vaste
Organisatsiooni ette sellega, et
taotleda Eesti Vabariigi vastuvõtmist
ÜRO-sse. See soovitus läkskäiku.küll^^
ametliku vaatleja staatuse aktsiooni­na
kui kõigi Balti rahvusgruppide
ühisüritus. Kolk on aktsiooniga juh­tivalt
kaasa töötanud, eriti vajaliku
materjali koostamisel ja levitamisel.
Korp. Fratemitas Livien8is'e kaas-vennad
soovivad Toronto Koondise
esimesele ja mitmekordsele esimehe­le
ja pikaajalisele sekretärile koos
paljude teiste sõpradega, tublile eest­lasele
Lembit Kolk'iie kõike head 80.
Louis Egon 1
1911 -1987
INMEMORIAM
Kanada südasuviselt kaunis loo­dus
oli täies vohavuse hoos, kui oo­tamatu
surm ühe andunud loodöse-sõbra,
Louis Egon Tarandi maise elu
lõpetas.
Sajand oli veel noor, kui ta sündis
kooliõpetaja perekonnas kolmanda
ja noorima lapsena. Peagi sai pere­konna
koduks koolimaja Tallinnas,
mida rahvalikult tunti, ,Anno-kooli­na",
kuna selle fassaadikividesse oli
suurte tähtedega raiutud ,vAnoo Do-mini"
ja aasta-arv. Anno-kool oli üks
selle võitluse sümbolitest, mida peeti
Tallinna kooliolude parandamise ja
eesti keele õpetamise avardamise
eest. Selle võitluse edu pandiks oli
eestlaste võit linnavalimistel ja lin­navalitsuse
üleminek eestlaste kätte.
Anno-kooli juhatajana oli LouišV
isa hariduse tähtsust hindava vaimu
kandja ja see vaim elab edasi,/sest
Louis' lapsed moodustavad ülikooli:
haridusega Tarandite kolmanda ge­neratsiooni.
Louis' 1 oli õnn kuuluda põlvkonda,
kelle nooruse- ja kujunemiseaastad
langesid iseseisvuse õnnelikule ajas­tule,
sest ta oli selleks liiga noor, et
palju mäletada rasketest aegadest,
mis eelnesid Vabadussõjale.
Oma kesk- ja kõrgema hariduse
omandas ta Tallinnas ja seal algas ka
tema karjäär dipl. insenerina Teede­ministeeriumis.
• Tema võimed leiavad kohest tun­nustamist
ühes suurimas Rootsi ehi­tustehnilises
firmas, kui ta 1944 koos
oma perekonnaga Stockholmi saa­bub.
Kui Tarandid 1949 Montreali asu­vad,
astub Louis DuPont Canada in-seneerinduse
osakonna teenistusse,
kus ta ehitustehnika sektsiooni juha­tajaks
avansseerub. Sellega paral­leelselt
on ta mitmel õppeaastal ka
lektoriks Concordia Ülikoolis. Pä­rast
pensionile minekut 1976 teotseb
ta veel viis aastat konsultandina ühes
Toronto suurfirmas.
Oma töös oli ta ideerikas ja põhja­lik,
kriisiolukorras leidlik ja otsus­tav,
diskussioonis objektiivne ja fak­tidele
toetuv. Oma praksises pidas ta
sammu teaduse arenguga ja seda sel­lise
põhjalikkusega, et ta McGilli
Ülikoolis mitmed teaduslikele edasi-õppijaile
määratud õppeained läbi
kuulas ja neis eksamaid sopritas. Sa­masuguse
nõudlikkusega iseenese
vastu osales ta ka ühiskondlikus
töös, kus tema kaastöö rohket vilja
kandis, eriti Montreali Jaani kogudu­se
nõukogus ja Toronto Eesti Kodu
juhtkonnas*
Andunud loodusearmastajana har­rastas
ta juba nooruisest saadik vaba­õhu
spordialasid, mille tasuks Looja
teda nähtavasti hea tervisega õnnis­tanud
oli, et ta oma elu viimaste
li aktiivset ja täiuslikku elu
sai.
Temsi sõbralik, tasakaalukas ja
õiglane hoiak ning loomupärane sii-
TRASŠ ra§ äratasid lugupidamist kõigis
Õpetaja Harri Haamer
2000
öp. Harri Haamerl
matusel Tarvastus
Viljandi haiglas 8. augusti õhtul
surnud populaarse Tarvastu kogu­duse
õpetaja Harri Haameri viim­sele
puhkepaigale saatmine Tar­vastu
kalmistule, koguduse õpeta­jate
matusepaigale, oli kokku too­nud
matusepäevaks pea ülemaali­selt
ligi kakstuhat inimest
Harri Haamerit oli tabanud 29.
juulil infarkt. Ta toimetati kodust
Viljandi haiglasse, kust kojutulemist
temale polnud määratud. 8. augusti
õhtul sulges ta igaveseks silmad. Te­ma
maine põrm viidi Tarvastusse,
kus 13. augustil toimus kirstupane-mise-
teenistus ja järgmisel päeval
matusetalitus. Mitmepäevane sadu
oli matusepäevaks lakanud ja Harri
Haamerit saatis viimsel teekonna!
arvuka õpetajatepere osavõtul särav
päike.
Rahvast oli matuseks kogunenud
oletamatult palju. Leinateenistus ki­rikus
suutis mahutada vaevalt poole
neist. Kirikus mattus puusärk lille­desse.
Neid toodi kadunule paljudest
Eesti eri kohtadest, kust oli tulnud
viimast lugupidamist avaldama me­hele,
kes oli 58 aastat ustavalt teeni­nud
Jumalat.
Kadunut jäid leinama abikaasa
Maimu lastega, kellega abielu oli
kestnud 53 aastat. Ka nende poeg on
õpetaja, teenides kogudust Must­vees.
Ka tema oli isa viimsele teekon­nale
saatjate õpetajate seas.
Kirikust toimetati puu.särk kadu­nuga
kalmistule. Puusärgi järel sam­musid
õpetajad ja nende järele rah­vas.
Kogu tee sammuti jala. Liiklus
oli suletud üle kilomeetri pika leina-rongkäigu
läbilaskmiseks. Teel laul­di
leinalaulusid kuni kalmistuni.
Haud mattus täielikult lilledesse.
Järgmisel päeval uuesti alanud sadu
kastis lilli ja hoidis need haual veel
kaua värsked. Ka mitu päeva pärast
matust käis kadunu haual viimast
austust avaldamas arvukalt inimesi,
süüdati küünlaid ja palvetati.
Tarvastu kogudu Jte kohta märgi­takse,
et õpetaja kohustusi täidab
seal praegu Harri Haameri abikaasa
Maimu koos ühe /usuteaduse insti­tuudi
üliõpilasega, kelleks on noor
neiu Kärstnast, Sölo perekonnast.
Op. H. Haamer pidi läbi tegema ka
suuri raskusi võõrsile saadetuna, kus
ta viibis kuus aastat süütu kannata­jana.
Kadunu oli tuntud noortetege-lasena,
olles skautlikus liikumises
skautmasteriks.
VES
kaasinimesis, kellega ta elus lähe­malt
kokku puutus.
Teda jäid leinama abikaasa lastega
ning lastelastega ja teised omaksed.
Nende leina jagavad tema arvukad
sõbrad, kolleegid ja kaasvõitlejad
korp! Leolasi
"ts-
MÄLESTAME LEINAS ARMAST
THEODOR ALLIK'ut
ja avaldame kaastunnet abikaasa Vilmale j&i
tütar Urvele peirekonnaga
LUDVIG RAUN perekonnaga
VÄINO RAUN perekonnaga
HELVE RANNISTE perekonnaga
ENDEL RAUN perekonnaga
HELGI LÕUGAS perekonnaga
PAUL KURUL
JAANUS VENDER
SALME RAUN
ENDIST KAASLAULJAT
THEODOR ALLIK'ut
DBälestab leinates
TORONTO EESTI SEGAKOOR
VAIMULIKUST PERSPEKTIIVIST
Kes on Juudas Iskariot?
Ainult inimene, kes armastab raha v5i midagi muud
rohkem kui oma Õnnistegijat!
.ANDKE SUUD POJALE, ET TA El VIHASTUKS JA TEIE
El HUKKUKS OMA TEEL; SEST TEMA VIHA SÜl flB PEA.
ÕNDSAD ON KÕIK, K^S TEMA JUURES PELGUPAIKA
OTSIVAD!" . ,
Laulud 2: 12.
•-III. .r.ni...iw .fimAii it\ . H * i i • in
NÄDALA RISTSÕNAD
PÖIKREAS: 1. külm; 6. mõnikord
tasaselt kuülduvhääl; 11. sinna võib
inimene võtta midagi kandmiseks; .
12. islamimaade võimukandja; 13.
prantsuse artikkel; 14. paneme hun­nikusse:
16. tuntud eesti professor
Torontos; 18. see, mida on inimesel
viis; 29. ühte kohta Põltsamaa lähe­dal;
22. hambad võivad o l l a . . . ; 23.
midagi — j inglise keeles; 24. W.C.
rahvalikus väljenduse?; 25. seleeni
keemiline märk; 26. ühel teatud sorti
ehitusmaterjalil; 30. kindel uskumi­ne;
32. ühed metsloomad — murdes;
35. organismi teatud pisiosi; 37. itaa­lia
artikkel; 39. kariloom; 41. üks
keha vedelikke: 42. roiskunud; 44.
ilu;. 47. vanad tarbetud esemed —
tagurpidi; 48. sellel on urvad; 49.
allmaailma jõgi kreeka mütoloogias;
51. üks prantsuse keeles; 52. löögi-riist,
peksuriist; 54. rahakoti; 56. ma
e i . . . — ma ei taha teha; 57. saar ja
riik Atlandi ookeani põhjaosas.
PÜSTREAS: 1. pani teatud viisil
kokku; 2. alumiiniumi sümbol; 3.
sõitis kotka tiival Eestisse; 4. püsi­vad;
5. oli kuulus eesti maadleja; 6.
pikkuse ühik; 7. pikk peenike puu; 8.
selle peal magavad kanad; 9. naise
nimi — käändes; 10. pii vanim ja
targim kreeklane Trooja sõjas; 12.
poisi hüüdnimi - käändes; 15. käitu­misviisid;
17. . . . kord majal; 19.
elevu^likult ootel; 21.Ameerika
mandri põhjaosast; 27. palu väga; 28.
väljaehitus katusel; 29. sellel, kes on
teise eest; 31. mitte tõeks võtmine;
33. Kartaagokuninganna, kes tappis
enese, kui Aeneas ta maha jättis; 34.
langev; 36. toetuskohta; 38. löögid;
40. riik Euroopas; 43. armastama
rootsi keeles; 45. konti...; 46. kaunis;
50. arv; 53. hüüdsõna; 55. radooni
sümbol.
(Koostanud R.)
(Lahendus järgmises lehes)
EELMISE NÄDALA
tlSTSÖNADE LAHENDUS
PÕIKREAD: 1. Kauge. 6. Kasak,
11. Saatus, 12. Albert, 15. Rahata, 16.
Miil, 17. Onu, 19. Aasa, 20. Ott, 21.
UNO'le, 23. Tap, 24. Assur'it» 26.
Paara, 28. Dva, 29. Aar, 30. Korea,
33. Artelli, 37. USA, 38. Lahas, 40.
Eal, 41. Uttu, 47. Air, 44. Neem, 45.
Pusu'lt, 47. Alupka, 48. Elutee, 50.
Tiirul, 51. Erand, 52. Imaam. ,
PÜSTREAD: 1. Kalits, 2. Aabits, 3.
utel, 4. Gur, 5. Estonia, 6. Karul, 7.
Ala, 8. Saha, 9. Ataata, 10. Kutsar,
11. Samoa, 13. Saapa, 18. Not, 21.
Urval, 22. Epats, 25. Ude, 27. Are, 29.
Ararati, 30. Kuupe, 31. Ostul, 32.
Ratsur, 33. Ahi, 34. Leepra, 35. Lae­kura,
36. Ilmal, 39. Aated, 47. Uuta,
44. Nuia, 46. Len, 48. Lim.