Meie Elu = Our life, August 13, 1987

              13. AUGUSTIL - THURSDAY, AUGUST 13 Meie Elu" m, 33 (1953) 1987 „MBie Elu"
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
Hduse, 958 Broadview Ave., Toronto. Ont. Canada, M4K 2R6.
Tel. 486-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
YorgisB. Parming,473 LühmannDr.. NewMilford, N.J. USA.
, Tel. [201) 262-0773.
„Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
..Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K2R6 Canada. - Tel. 466-0951.
„MEIE ELU" kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmaäp., kolmap. ja reedel kl. 9 hin. - 5 p.l., teisip.
ja neljap. kl. 9 hm. ~ 8 õhtul. Juunis, juulis ja augustis laupäe^^^^^^^^
suletud.
.,MEIE ELU'' tellimishinnad: Kanadas l a . g43.00,6 k.^24.00,
3 k. 015.00; § USA-sse 1 a. §47.00, 6 k. §25.00, 3 k. $16.00.
© Ülemeremaadesse 1 a. S52.00, 6 k. $28.00, 3 k. S18.00. ©
Kiripostilisa: Kanadas 1 a. g39.00, ö k. S19.50,3 k. S9.75. USA-sse
1 a. Ö48.00, 8 k. $24.00, 3 k. ^12.00. Öhupostilisa üle°
meremaadesse: 1 a. 093,00, 6 k. 046.50, 3^k. $23.25.
ÜKSIKNUMBER - 75r
KUULUTUSHINNAD: 1 toll ühel veerul - esiküljel 86.50,
. tekstis 05.50.
LUGEJA KIRJUTAB
„Meic Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõttearnldiisi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoha
tadega. Palume kirjiitada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lahendada ning mittesobiuuse
korral jätta avaldamata.
"Läbi mustade
prillide"
itiiiiiiiiiijitniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
Oleme ikka kurtnud soojuse veekogusid. Los Angelese „8mog",
puudusest suvekuudel Kanadas, mis ei ole isegi leksikonideni jõud-sest
põhjaaladelt ja -järvedeU on nud, mürgistab USA lääneranni-puhunud
jahedaid tuuli suvitus- kut, kandub lõunasse üle San Die-hooajal,
mil rtii väga igatsetakse go, jõuab Mehhiko tijuanasse ja
sooja. See suvi bn võimaldanud kaob lõunasse üle naaberrahva
rohkem kuumust kui soovime ja ka mägede. See on keskpäevaks nii
järvede kallastel on nädalate viisi tihe, et matab silmapiirilt kogu
iBuudunud jahutavad õhuvoolused. maastiku, mis järgmiseks hommi-
Märkisime 97 kraadi F suvilas kuks on jälle selge.
Geofgian Bay ääres, peagu sšma- Hingame ainult seda õhku, mis
palju metsa all ja järvekaldal, sest meile põhjast Torontosse jõudes
püsis tuulevaikus ja valitses niis- vastu hoovab. Toronto õhu nimi OE
kus. „hai8", niille sees elame päevad ja
Kuid meie ei ole ainukesed kan- ööd, mida hingame ja mille sees
Hatajad, sest USA lõunaalad oma töötame. Pole ime, et lilled Torosi-kuumusega
kadetsevad meid siin tos ei kasva ega arene. Tugevate
põhjas. Erilist tähelepanu on leid- kopsudega inimesed ja eriti noored
siud Lõuna-Euroopa maad, millega ei märka seda. Vanad ja kopsuhai-on
kaasunud paljusid surmaohv* ged kannatavad astmahoogude all
reid, eriti vanemate inimeste hui- ka siis, kui nad seda ei taipa. Aas-gas.
Kreekas, Türgis ja Lõuna-Itaa- taid tagasi oli Inglismaal, Londonis
lias tempera^tuurid kerkisid üle 109 nii tihe smog, et selle all suri kuni
kraadi F ja tõid paljudele kannatusi 3000 inimest Arvatavasti on õhk
kuumuse tõttu. Kreeka linnade ja Hamiltonis, Ont. veelgi halvem kui
südamaa kuumuse eest otsisid tu- Torontos.
banded pääsu merekallastel ja sup- Rikutud õhu juurest jõuamegi ta-lemisel
Vahemeres. Kuid need et- gasikuumuslainete juurde. Kuu-tevaatuse
abino|ud ei olnud küllal- muslained kergitavad maapinnalt
dased ja märgitakse, et üle 1000 mürkgaase ja kannavad neid edasi
inimese surid kuumuse kätte. teistele aladele. Kaasa kerkib üle-
Türgis ja Itaalias lõppesid kuu- määrane niiskus, tekitabtornaado-muspäevad
paljude surmaohvrite- sid(Edmontbn) jaäikest97-kraadi-ga.
Neid oli nii rohkesti, et surnu- ne suvine temperatuur ei tohiks
kambrid ei suutnud kõiki surnuid tappa kedagi. Kuid ta tapab, km
vastu võtta. Kirstud kuhjati väljas kaasas käib ülemäärane õhuniis-
Ja mitmed neist plahvatasid. Kuu- kus, nagu see oli Kreekas ja Vahe-muslaineteytülikaid
tulemusi on ^ere rannikuik
paljudes kohtades märgitud. Kuid Mida siis saab ühiskond teha, et
puuduvad teaduslikud seletused olukorda parandada? Üksikisik ei
nende põhjuste kohta. Miks erine- guudakuigi palju. Ühiskondlik sea­vad
loodusnähted aastaliste pe- dusandlus suudaks palju rohkem,
rioodide järgi ja toovad ootamatuid kui sel alal tööd tahetakse teha.
muudatusi ilmastikus? Põhja- Valitsuse silmanähtavamaid saa-
Ameerika manner on vajalikeks vutusi on suitsetamiskeeld avali-uurimusteks
looduslike kõikumis- kes kohtades, sest teisejärguline
te tõttu sobiv. Siinsed ilmastikuli- tubakasuits olevat veelgi halvem
sed muudatused on teravad ja jär- kui see, mis suitsetaja kopsudest
sud, sageli katastroofiliste tule- tuleb. Respekteerime neid, kes on
mustega. Vähe on mainida tempe- tubakasuitsust paanikasse sattu-ratuurilisi
muudatusi ja põrkumisi. nud - juba nende närvikava hoid-
Tarvis oleks teada, miks need miseks.
muudatused toimuvad. Kuid suitsumeeste arvates on see
Atmosfäärilistest muudatustest nii mikröskoobiline olukorra pa-on
omajagu kirjutatud ja seletusi randus, et sellest ei maksa isegi
otsitud. Kunagi pole aga jõutud rääkida. Veel vähem on see väärt
põhjuste k^
nai tehniiiseslmaailmas. Happeli­sed
vihmad mürgitavad endiselt V.
tiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiintiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiM
Ikestatud Rahvaste Nädala puhul osutas seekord president Reagan rõhutatud tähelepanu kommunismist tule-vale
hädaohule oma vastavas proklamatsioonis kui ka külaskäiguga Washingtonis asuvasse ukrainlaste
pühamu- ja kultuurimajja, kus ta esines päevakohase pikema sõnavõtuga suurele kogule ukrainlastele ja sinna
nendeuhisele lõunasöögile kutsutud ikestatud rahvaste esindusgrupile. IRN proklamatsioonis president muide
nimetab nelja näiteks toodud poliitvangi hulgas - kes N. Liidu vangistuses - nimeliselt eestlast Mart Niklust.
Ukrainlastele peetud kõnes, mida andsid edasi ka paljud tv- ja raadiojaamad, president tõstis välja N. Liidu
ikestuses olevaid Balti riike ja lisaks mainis kaheksa rahva ja riigi hulgas, kus viimase aastapäevade jooksul on
tekkinud brutaalse kommunistliku rezhiimi vastu avalikud väljaastumised, ka okupeeritud Lätit. Juuresoleval
pildil president Reagan Ukraina Kultuurimajas. Tema paremal käel istub I. Billinsky Ukraina USA Kongressi
komiteest ja vasakul käel ambassador L Dobriansky, kes kuulub Ikestatud Rahvaste ülemaalisse komiteesse.
Presidendi vastas istuvad Valge Maja staabijuhtH. Baker (paremal) ja R. Slavoff, USA Ida-Euroopa Etnilise
Konverentsi esindaja. Daamidest pildilparemalM. Leonard, Poola Ameerika Kongressi komiteest ja vasemal A.
M.Perera, Kuuba Ameerika Komiteest.
Kohtumõistmine Iisraelil
ROYAL LGPAGEI
ESTAT^ SERVICES LTD.,
23Ž0 Blõcr St. West, Tomnto,
Ont. M6S 1P2
Esindaja
TQI. kontoris 762-8251
' kodus 762-6326:
ESTIÜHISFÄNK
58 Broadview Ave., Toronto,
Omtärio M4K 2R6
ühenduses on jõud
Isiklikud laenud alatos 10.
^ank avsBtud @Qma8p.-r(D®dQ 10:0@^3:
Teisip. j& neljap. õhtuti 5:30^^:00
sessiga
Nicaragua kodusõda
lõpetatakse?
see algas 0 0 (D
Viie Kesk-Ameerika riigi presi-dendid
— Nicaragua, El Salvadori,
Guatemala, Costa Rica ja Hondura-
. . • ., .. . J J. , " , še juhid — leppisid Guatemalas
Kuigi ziatoidesojaroimadest on ma süüdistuse lõpetamist, kuna rah- peetud konverentsil kokku Nicara-niipalju
aega möödunud, et koik vusvahelise õiguse sätted tollal kül- kodusõja ja El Salvadoris toi-süüdlased,
keda veel karistada po- lalt^ üksikasjalikud polnud, et nende ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^giji^^gte lõpetamiseks ja
le^8aadud,raugaikka jõudnud on, põhjal süüdistust tõsta. Seepeale ^gtgid ^^^^^^ vastu Costa Rica
kaibjaht nendele üha kasvava hoo» peaks kohus süüdistuse lõpetama, poolt esitatud rahukava. Vastuvõe-gaeda8ijaeinailoppevatenne,
kui Pärast Eichmann'i hirmutegude nä- t^djcava näeb ette vaherahu maks-viimane
rädusolnudn läbisõelumist oleks niapaneku 90 päeva jooksul, mäs-
Wiesenthali voi Liiva-Annuse saa- tema vabastamine tehnilistel põhjus- g^liste jõudude relvastuse maha-tel
palju mõjuvamaks abinõuks kui paneku ja võitlevatele pooltele väi-mingi
muu alternatiiv, et suunata jastpoolt antava abi lõpetamise,
inimkonna tähelepanu natsismi pe­rioodi
terrorile ja rahvusvahelise õi- En'ne viie presidendi rahukava
mann, kelle Iisraeli agendid enam guse jõuetusele." vastuvõtmist esitas USA president
kui veerandsada aastat tagasi Argen- Kui Borovoy idee poleks jäänud ReaganNicaragua võitluste lõpeta-tiinas
tabasid. Eichmanni protEess hüüdvaks. hääleks kõrves ja tõesti miseks oma rahukava. See nägi ette
polnud veel alanud, kui Macl8an's midagi tema plaani taolist oleks teos- põhjalikke reforme Nicaragua va-ajakiri
1970. a.. suvel tolle aja silma- tatud — kes teab — .võibolla oleksid litsemisel, kuid Guatemala konve-paistvaid
isikuid Kanada juutkonna • kõik natsid redust välja tulnud oma rents jättis selle kava kõrvale,
hulgast küsitles. peapesu vastu võ|na! Ka poleks siis Ühendriigid pooldavad põhimõtte^
vahest maailm õp'pinud oma silmi sul- liselt Guatemala kava, kuid suh-
ERINEVAD ARVAMUSED gema, kui natside karistamise nimel tuvad skeptiliselt selle läbiviimi8e§-
Nende vastustest nähtub, kui eri- süütuid inimesi massiliselt mõrvama se. Nicaragua president Ortega
nevad olid arvamused, mida Eich- hakati *ning mitte unustama, et iga süüdistab Ühendriike juba ette, et
mann iga peale hakata. Ainult üks mitte-juudi mõrv on samasugune patt nad püüavad teha võimatuks Gua-väike
murdosa leidis, et Eichmann nagu juudi tapminegi. temalas saavutatud kokkulepp©
Natsijahi kõige hiilgavamaks tro-feeks
on arvatavasti Adolf Eich-tuleks
Argentiinasse tagasi saata.
Professor F.M. Heichelheim Toronto:
ülikoolist arvas seevastu, et Eich­manni
viimine Iisraeli oli eksitus —
ta oleks pidanud juba laeval, olles,
maha lastama.
Küsimusele, mis on Eichmann'i :
süü, Vastas enamik juriste: "Roim
inimsoo vastu". DavidLewis,Q.C. ja
CCF'i tolleaegne president ja päras­tine
NDP juht (ka praeguse Kanada
esindaja isa ÜRO juures) ütles; „ 0 n
juriidilisi eksperte, kes küsitavaks
peavad Nürnbergi kohtu õigustatust,
kuid kuna seisti täiesti uudse olu­korra
ees, siis muutus uut laadi kohtu
loomine ja uue juriidilise vaatenurga
omaksvõtmine möödapääsmatuks."
Toronto rabi, Jordan • Pearlson'i
bakalaureus ka õigus- ja majandus­teaduses
ning heebrea kirjanduses]
arvates olevat Iisraeli õigus tugineda
Talmudi õpetusele mõrva, kohta'
Kus pidada kohut? Enamik juute
tunnistas, etrangelt võttes pole Eich-mann
millegagi Iisraeli seadusi rik­kunud,
kuria roima sooritamise ajal
polnud-Iisraeli veel olemas. Sellest
hoolimata olevat aga Iisraeli moraal­ne
õigus tema üle kohut mõista.,
Kes peaks olema kohtumõistja?
„ Western JewishBulletin'i" toimeta­ja
ja väljaandja Abraham Arnold
Vancouverist uskus väljendavat ena­muse
arvamust öeldes, et Iisrael ei
peaks Eichmann'i käest laskma, kuid
kohus peaks olema rahvusvahelise
koosseisuga. '
MILLINE PEAKS OLEMA
KOHTUOTSUS?
Milline peaks olema kohtuotsus?
Enamik usutletuist tõrkus sellele
vastamast. „Miks peaksin mina Iis­raeli
õpetama?", küsis Ben Dunkel-man,
endine Iisraeli armee ohvitser.
Ometi mõnedel, nagu Canadian je-wish
Congress'i asepresidendil; .
Irving Oelbaum'il oli oma otsus teh­tud:
„Surm on liigagi hea Eichmann'i
jaoks." Advokaat A. Alan Borovoy
Toronto Labour Committee for Hu-man
Rights sekretär ja „}ewish Stan­dard'!'',
kolümnist) oli omas mõttes
protsessi kogu stsenaariumi juba sel­geks
teinud: „Üks puht-iisraeli ko­hus
peaks protsessi käigus läbi aru­tama,
kuidas natsid oma rüüstamjs-
, tööd tegid, kuna maailm passiivselt
pealt vaatas. Ja kui iga ülekohtu akt
protokollitud on, peaks kaitsja noud-
-ts- ellu viimise.
Teie lehes nr. 23, 4.juunist 1987 on
ilmunud artikkel pealkirja all „Kiri
Austraaliast". Artikli autor L.L. näeb
siinset elu läbi mustade prillide. Lu-,
gedes artiklit võib saada mulje, nagu
oleks Moskva Austraalias võimust -
võtmas. Muidugi midagi taolist siin
ei juhtu. Kuigi pealinnas.istub sotsi­de
valitsus, pole sellel sarnasust 70-
dates aastates valitsenud töölisera-korlna
valitsusegaWhitlami juhtimi­sel,
kelle Attorney General puistas
siinset ,,SecretService'i" asutust ja
hiljem ruttas Moskvasse, kus teda
punastel vaipadel Kremlis vastu võe­ti.
Praegune töölisvalitsus on eeskätt
Ameerika-sõbralik. Tõsi küll, ajakir- i
jandus ja muu meedia on enamikus
vasakpoolselt mõjustatud ja tundub,
et L.L.on näinud siinseid probleeme
peamiselt sellise ajakirjanduse mõju-
(tusel. Teise Maailmasõja lõpu järele
Austraaliasse saabunud eestlased on
tõesti vananemas, aga on teistes
maades lugu teistsugune? — Rahvus­likku
vaimustust kandev generat­sioon
on ärakutsumise eel. See on
tõpi. Noortelt sellist ülirahvuslikkust
küll oodata ei tohi,kuid nad on meie
ühiskonnas tegevad. See ori lootust
andev. Austraaliasse saabunud eest­lased
50-date aastate algul lõid ..Ees­ti
Majad" (Sydneys oli see juba va­rem
olemas). Nendes käib endiselt •
.tugev rahvuslik tegevus, muidugi
osalejate keskmine vanus on kõr­gem.
Nende hulgas ei puudu aga
noored.
On küllah veel üritusi, mis Aust-raalijas
tähelepanu äratavad ja Balti
probleem pole kaugeltki surnud, Siin
L.L. eksib rängalt, kui ta ütleb:
,,Neeti ajkd on kahjuks möödas'.' Ei
ole see hoopiski nii. Võib-olla L.L.
istub ,,längu sunnitud õlgadega" ko­dus
oma kamina ees ja ei näe enam.
mis väljaspool sünnib, — Alles möö­dunud
aastal viidi Balti Nõukogu
algatusel Austraalia föderaal-senatis
ja parlamendis läbi nn, .,The Baltic
Resolution". See oli vast teine suu­rem
balti rahvaste saavutus siinse va­litsuse
juures (esimene oli Whitlami
valitsuse Balti riikide annekteerimi-
" se ,.de jure" tunnistamise tühistami­ne
järgnenud Frazeri valitsuse poolt],
Kõneall olevas L,L. artiklis võib
leida ka vastuoksusi, näiteks noorte
tegevuse kirjeldamisel — algul sega­abielude
ja kohaliku rahva mõjul
meie noored on kaduma minemas ja
siis hiljem^Austraalia 13, Eesti Päe­vadel
esitasid noored parima õhtu
terves päevade kavas!
Nii on L.L. ka viltu läinud puu­dutades
nn.,,sõjakurjategijate" küsi­muse
käsitamist Austraalias.
® Kanada valitsus kutsus teisipäe­vaks,
11. augustiks kokku~ Kanada
parlamendi, katkestades selle su­vevaheaja,
et vastu võtta immigrat-siooniseaduse
muutmise seadust,
niiliega tunduvalt kitsendatakse
sissetulnud immigrantidele põge­nike
staatuse andmist ja suletakse
illegaalsete immigrantide sisse­pääsu
võimalused. Immigratsiooni
seaduse erakordse kiirusega muut­miseks
andis viimase tõuke 174 sik-hi
illegaalne sissetulek ja põgenike
staatuse taotlemine. Kuigi avalik­kuse
meeleolu on teravalt illegaal­se
immigratsiooni vastu, arvustab
opositsioon seaduse muutmise ka­va
ja peab seda liigselt rangeks.
<B Kanada ajakirjandus tõstis valju
lärmi „Toronto StatM" poolt ühe
seni avaldamata Deschenesi-ko-misjonile
esitatud aruandest osade
avaldamisega, millest selgub, et
1983. aastal on Kanadasse sisse las­tud
kaks „natsi''. Saksa SS-i kuulu­nud
isikul Need andmed oli „Star''
saanud ajaloolase Alti Rodai uuri­musest
„Nazi War Criminals in Ca­nada",
mis osaliselt nüüd avalda­miseks
on vabaks antud. Kohtumi­nister
Hnatyshyn teatas selle info^
matsiooni kohta, et neisse kahte
isikusse puutuvad materjalid olid
Deschenesi-komisjonile antud ja
komisjon dii neist materjalidest
täiesti teadlik.
® Nõukogude soomusautod ajasid
laiali suurema tatarlaste demonstr
ratsiooni, mis oli korraldatud Yan-
^iyuli linnas Tashkenti lähedal Uz-bekistanis.
Sinna oli kogunenud
unibeg 5000 tatarlasi Kuulipilduja­tega
relvastatud meeskondadega
soomusautod ajasid tatarlased
laiali. Taheti ka vangistada sealset
tatarlaste juhti Mustafa Dzemilovi,
kuid Dzemilovi kodus viibinud ta­tarlased
takistasid arreteerimise
läbiviimisl
©Nõukogude dissident Andrei
Sahharov võttis vastu ühe Winni­pegi
uurimisfondi kutse tull© Win­nipegi
temale ta humaanse tegevu­se
puhul antud uurimisfondi auhin­na
vastuvõtmiseks. A. Sahharov on
jBalti rahvaste keskorganisatsioo­nid
volitasid Balti Nõukogu andma
seletusi valitsuse esindajateleja aval-fondi
tänanud temale annetatud dama ajalehtedes ..Press Releasee
tunnustuse ja saadetud kutse eesl seoses juutide süüdistustega nn. ,,so-kuid
lisab et ta tulek oleneb sel- jakurjategudes". Terve see lugu al-lesl
kas Nõukogude võimud anna- S^s baltlastele väga ebameeldivalt,
vad temale väljasõiduloa. Fondi Nimelt tõid juudid teie kuulsa kom-esindaja
Winnipegis avaldas loo- n^unisti John Loftus'e Ameerikast
tust, et Nõukogude Liit annab Sahha- ^^^^ siis koos ühe siinse vasak-rovileloakülaskäiguksKanadasse.
POolse juudi. Mark Aarons'iga hak­kasid
riigi raadios ja televisionis balt-
© Nõukogude Liit on alustanud ^^^i ja teisi Ida-Euroopa rahvaid
liikuva kaugemaa aatomiraketi väi- Msõjakurjategudes" materdama. Saa-jaarendamist,
mis on välja lastav teid korrati mitmeid nädalaid. Kal-raudteevagunill
Raudteel liikuva laletungid olid toored, niisugused,
kontinentidevaheline rakett on lää- "^^s isegi mõjutasid siinset juutide
nemaailmale tuntud SSX-24 raketi­na.
See rakett on 10.000 km lennu-ulatusega
ja võib kanda kümmet
iseseisvalt suunatud aatomilaen-keskorganisatsiooni
võtma kontakti.
Balti Nõukoguga.ettepanekuga ühi­seks
„Press Releaseks". kus tagant
järele selline käitumine kahe juudi
gul Neid võidakse suunata USA-le Poo^^ hukka mõisteti. Selles nõustu-üle
polaaralade, Kanada alad kaa- ^i ka juutide ettepanekuga, et ,.kui
sa arvatud. Ameeriklaste arvates
see tehniline areng raskendab rel­vastuse
kontrolli läbiviimisl
Pühendatud Karl Linnase tütreile
LEMBIT KÕVA
66 „Karlonlinnas!
(Tallinna noorte tervitushüüd)
Sa surid puna-katku
Su sõbrad: Kuusk, Kask ja Lepp
ning tütred Anu, Tiina ja Epp
Su kustund põrmu matku.
.Sind — me Vanemuist
Sind— habemesuist.
Ei olnud Vabas Ilmas
Su viimsele pisarale silmas
Su viimseks., hingetõmbeks ruumi,
hoidmaks oma laste käsi-kuumi.
Me märter habesuine
Me unustamatu Vanemuine.
Suurt Loojat - ei keegi saa sundi
Su vaimu põletada tuhaks..'.
et Emajõe lained uhaks
Su viimset iiastatundi.
Kiviojal, heinakuul 1987
leidub tõelisi sõjakurjategijaid, siis
tuleks neid erapooletute kohtute
poolt uurida, kus kõik süüdistatavad
tõendid tuleks läbivaatamisele". See
viimane asjaolu on tekitanud eesti
ühiskonnas lahkarvamusi.
Peamiselt küll sellepärast, et siin­ne
ajaleht „Meie Kodu" on keeldu­nud
Balti Nõukogu kui ka Liidu juha­tuse
seletusi ja informatsiooni aval- •
damast. Leht on alustanud aktiivselt,
süüdistama Balti Nõukogu ja Liidu
juhatuse tegevust. Tõenäoliselt selli­se
ühekülgse informatsiooni mõjul
on L.L. teinud oma vaatlusi.
Liidu juhatus on saanud Balti
Nõukogu vahendusel Austraalia r i i - .
giorganitelt rahuldavaid vastuseid
paljudes meie nõudmistes. Nii on
antud lubadusi: Austraalia kodakond­sust
mitte kellegilt ära võtta, kõik ^
tunnistajad peavad eranditult kohtus
isiklikult ilmuma ja süüdi mõistmise
puhul ei tule vastav isik mitte depor­teerimisele.
Sellised positiivsed saa­vutused
jäävad aga Austraalia eest­lastele
teadmata, sest nende avalda­mine
võtaks ,,Meie Kodu" peatoime­taja
süüdistustelt aluse ära!
R. OLLINO
Abiesimees rahvuslikkudes
ülesannetes
M
SEEDRIOI
tööliselt)
oma asukoht
Seedrioru, El
seda nimetas!
Stella Kersonl
päeva soitsmi
tinädalkestal
Aibetlik avt
päevia 9. aug.
kuigi juba la
alustati tegev
kandle ansam
Andres Peeki
Kuus, Hanno
ja dr, Mart jal
juhatas sisse a
palus eelseisva
daminekut. ,.Sti
daja ja hing S
kooli eesmärki
dust oma koi
saaks seada va
keraamika põhi
jed, mis praegu
RAHVAMUUSI
Sellel aastal
juurde tulnud ti
ka. Selle õhutaj|
Haamer, sest v
vad ja on vaja jäi
sika säilitamise
ümbruses, on lj
vastu suur.Profi
Chicago'eesti k(
mängu ja kandi)
eriti noorte poolf
on juba toimunul
tiks ,,Seitsme
võikski olla rahl
mine, samuti rail
kuulutas sellegil
avatuks, ka avil
näha osavõtjate si|
Seedrioru juha|
tulemast siia ee^
dusso ja rahvusi!
. August jurs. Kui
küll rahvusvahof
oma rahvuslik ii
kunstiga ka koos
Kotkajärve MJ
augustil teine töl
koosneb üheksal
jateistkümnest
jasl kelledest
pooled. Koolitöö
neb kolmest akadj
millele pealelõu|
dub kergemaid
tab pidulikult 15.
selt Metsaülikool
Metsakooli , koi
ühise eesti suur-ij
liikinetel on oma i |
tus. Õpilaste nii
Kindlam, Rita Lel
Marja-Leena Roosi
Soots, Andres Lof
mik ja Toivo Träi
dustayad tuumikul
tiväle regulaarselJ
susele. Nende treij
ühendajate alull
kooli juhataja He|
Ellen jõe, Heli Ki
Vello Salo, Aarncj
Valdsaar. Esimesi
koolis täisajalLselt
osaajaliselt Hilju juj
Roman Toi ja Raidf
nädalal tulevad kol|
sepp,, laan Roos jo
kondlikol põhjus'tel
jääma Ene Runge|
kantakse ette teist
Metsakooli töö.
lab eesti keel. Igf
alatise)! kaasas nn,
EsindäjQ:
VICTO
BU8: 792
RES: 288-81
(70B) 426-
REAL ESIATE S
1213 Bayvl
Oi»i