Meie Elu = Our life, August 13, 1987

              m
„Meie Elu" ffUF. 33 |i®33) 1987
IJGEJA K I R J U T AB
,Meie E?tt" avaldab meelsasti
kck lugejate
\id mis ei Ohtu ajalehe seisukoh-iega:
Palume kirjutada kokku-flikuli
ja lisada oma nimi ja
\l,ress; Toimetus jätab endale õU
y lugejate kirju redigeerida ja
iendada ning mittesohivuse
rai jätta avaldamata.
"Läbi mustade
|oie lehes nr. 23, ijuünist 1987 on
iniid artikkel pealkirja all„Kirt
Itraaliast". Artikli autor L . L . näeb
jet elu läbi mustade prillide. Lu-
»s artiklit võib saada mulje, nagu
|s Moskva Austraalias võimust
las. Muidugi midagi taolist siin
Ihtu. Kuigi pealinnas istub sotsi-lalitsus,
pole sellel sarnasust 70-
äästates valitsenud töölisera-la
valitsusega Whitlami juhtimi-fceile
Attorney General puistas
let „Secret Service'!" asutust ja'
m ruttas Moskvasse, kus teda
Istel vaipadel Kremlis vastu võe-laegurie
töölisvalitsus on eeskätt
erika-sobralik. Tõsi küll, ajaki^
lis ja muu meedia on enamikus
jcpoolselt mõjustatud jaitundub,
L.on näinud siinseid probleeme
liselt sellise ajakirjanduse mõju-
Teise Maailmasõja lõpu järele
raaliasse saabunud eestlased on
yahanemas, aga on teistes
is lugu teistsugune?Rahvus-vaimustust
kandev generat-bn
ärakutsumise eel. See on
Jportelt sellist ülirahvuslikkust
lodata ei tohi.küid nad oni meie
)nnas tegevad. See on lootust
|. Austraaliasse saabunud eest-
)0-date aastate algul lõid „Ees-jäd"
[Sydneys oli see juba va-
|lemas). Nendes käib endiselt
rahvuslik tegevus, muidugi
ite keskmine vanus ori kõr-fende
hulgas ei puudu aga
ciillalt veel üritusi, mis Aust-tähelepanu
äratayad ja Balti
Jm pole kaugeltki surnud. Siin
;sib rängalt, kui -ta ütleb:
ajad on kahjuks möödasl' Ei
hoopiski nii. Võib-olla L . L .
längu sunnitud õlgadega" ko­ja
kamina ees ja ei näe enam,
[jaspool sünnib. — Alles möö-aastal
viidi Balti Nõukogu
|el Austraalia föderaal-senatiš
imendis läbi nn. ,,the Baltic
tion". See^oli vast teine suu-
ItiTahväste saavutus siinse va-
Ijüures (esimene oli Whitlami
]e Balti riikide annekteerimi-lure"
tunnistamise tühistami-
JenudFrazeri valitsuse poolt).
\ 11 olevas L.L. artiklis võib
vastuoksusi, näiteks noorte
iamisel —algul sega-
[ ja kohaliku rahva mõjul
)red on kaduma minemas Ja
jm Austraalia 13. Eesti Päe-
Bitasid noored parima õhtu
pevade kavas!
L.L. ka viltu läinud puu-m.
„ sõjakurjategijate" küsi-litamist
Austraalias.
rahvaste keskorganisatsioo-lasid
Balti Nõukogu andma
|alitsuse esindajatele ja aval-jilehtedes,,
Press Release'e" ,
lutide süüdistustega nn. „ so­igudes";
Tervie see lugu al­lastele
väga ebameeldivalt.
)id juudid teie kuulsa kom-
John Loftüs'e Ameerikast
jiis koos ühe siinse vasak-ludi,
Ma(k Aarons'iga hak-t
raadios jatelevisionisbalt-
|fiisi Ida-Euroopa rahvaid
itegudes" materdama. Saa-iti
mitmeid nädalaid. Kal-olid
toored, niisugused,
mõjutasid siinset juutide
usätsiooni võtma kontakti
Ikoguga, ettepanekuga ühi-
Iss Releaseks", kus tagant
|ine käitumine kahe juudi
ca mõisteti. Selles nõustu-ide
ettepanekuga, et ,,kui;
liisi sõjakurjategijaid, siis
lid erapooletute kohtute
|a, kus kõik süüdistatavad
leks läbivaatamisele". See
jsjaolu on tekitanud eesti
18 lahkarvamusi.
it küll sellepärast, et siin-
I „Meie Kodu" on keeldu-lõükogukui
ka Liidu juha-
[si ja informatsiooni aval-
[ht on alustanud aktiivselt
Balti Nõukogi| ja Liidu
Igevust. Tõenäoliselt selli-jše
informatsiooni mõjul
^lud oma vaatlusi.
Liatus on saaijud Balti
rahendusel Austraalia rii-f
rahuldavaid vastuseid
ieie nõudmistes. Nii oh
lüsi; Austraalia kodakond-jkellegilt
ära võtta, kõik
)eavad eranditult kohtus
iuiria ja süüdi mõistmise
|e vastav isik mitte depo^
Sellised posiy ij/sed saa-
|vad aga Austraalia eest-
|mata, sest nende avalda­ti,
Meie Kodu" peatoime-
[ustelt aluse ära!
R . P L L I NO
5imees rahvuslikkudes
ülesannetes i
i
I
i
NELJAPÄEVAL, 13. AUGUSTIL-THURSDAY, AUGUST 13
SEEDRIÖRÜ („Meie Elu" kaas-tooliselt)
„Seitie Kunsti" valis
oma asukohaks jälle looduskauisi
Seedrioru, Eesti Slratfordi, nagu
seda nimetas suvekooli korraldaja
Stella Kerson oma avasõnas. Seits®
päeva seitsme kunstiga—see kuns-
Ametlik avatalitus toimus püha­päeva
9. aug. hommikul peahoones,
kuigi juba laipäeva õhtupoolikui
alustati tegevusega. Mahe muusika
kandle ansamblilt - koosseisus proL
A^d^es Peekna Chicagost, Alfred
Kuus, Hanno Bohl - kolmel kandle
ja dr. Mart Jalakas Chicagost viiulil
juhatas sisse avatalituse. Jüri Tamn.
palus eelseisvale üritusele head kor­daminekut.
„ Seitsme Kunsti" korral­daja
ja hing S. Kerson rääkis suve^
kooli eesmärkidest ja rõhutas vaja­dust
oma koha saamiseks, kuhu
saaks seada vajalikud esemed, nagu
keraamika põletusahi ja kangastel-jed,
mis praegu piiuduvad.
isamaa, mu õnn ja rõõm..
lõppes ametlik osa.
Sirvides kavaraamatut, leiab saal
terve rea nimekaid kunstnikke, kes
on lektoriteks ja õpetajateks, ka on
päevakava väga tihe, varahom­mikust
vist küll keskööni. ,,Seitse
Kunsti" on: kunst, keraamika, eesti
keel, muusika, liikumine, foto ja v i ­deo,
elukunst. Kunsti juures on
uueks, väga huvipakkuvaks alaks
siidimaaling, mida õpetab Piret Sara­puu.
Tema enese valmistatud maali­tud
riideesemed on huvitavad ja ilu­sad.
K a on uus ala eesti keel, mille ilu
ja kõla ei oska küll vist keegi muu nii
kaunilt välja tuua, kui keS muu kui
— Lydia Vohu-Viksten.
Sellel aastal on„ Seitsme Kunsti"
juurde tulnud tugevlalt rahvamuusi­ka.
Selle õhutajaks on olnud Oskar
Haamer, sest vanameistrid vanane­vad
ja on vaja järelkasvu rahvamuu­sika
säilitamiseks. USA-s, Chicago
ümbruses, on huvi kandlemuusika
vastu suur.Prof. A. Peekna õpetab
Chicago eesti kooiis lastele kandie-mängu
ja kandleid tellitakse palju,
eriti noorte poolt. Chicago ümbruses
on juba toimunudiS kandle festivali.
Üks ..Seitsme Kunsti" eesmärke
võikski olla rahvamuusika edenda­mine,
samuti rahvakunst. S. Kerson
kuulutas sellega laagri ametlikult
avatuks, ka avaldas ta hea meelt
näha osavõtjate seas nii rohkesti noori.
Seedrioru juhatuse poolt ütles tere
tulemast siia eestlaste ühisesse ko­dusse
ja rahvusliku kasvatuse alale
August Jurs. Kunst ja muusika on
küll rahvusvahelised, kuid neil on
oipa rahj^uslik maitse, nii hoiame
kunstiga ka koos oma l-ahvust. „ r"
Kunstide järjekorras on instrukto­riteks
1) Kunst: Piret Sarapuu, Aar­ne
Vahtra, Abel Lee, Andres Soans.
2) Keraamika: Ants Elken, PaulTruu-pere,
Linda Tark, Maie Landra. 3)
Eesti keel: Lydia Vohu-Viksteh, Aar­ne
Vahtra. 4) Muusika: Armas Mais­te,
Omar Daniel, prof. Andres Peek­na,
rahvapillide demonstratsioon-et-tekanne
A . Peekna kandle ansambel
ja Oskar Haameri rahvapillide an­sambel
(Alfred Kuus, Peeter Läänis- /
te, Hanno Bohl, Tiit Kao, Artur Ale,
dr. Mart Jalakas jt.) 5. Liikumine:
Härnald Toomsalu, Eva Eichen-baumr.
6) Foto ja video: Hans Wes-terblom.
Nädala jooksul valmib ko­hapeal
kaks videofilmi. Samuti näi­datakse
videofilme „ Legendi loojad"
ja„E3StiPäevadl984" Audi jaHarry
Lillioja poolt. 7) Elukunst: prof. Vello
Sermat, Jüri Tamm,' Rita Loftgard,
Peeter Martin. Kaheksas kunst leiab
aset köögis, kus Maria Alaver ja L ia
Koger sepitsevad energia jõu kallal,
valmistades maitsvaid eineid osavõt-
Juba ongi kuulda karjapasuna kur­ba
hõiget ja alt väljakult kostavad
õrnad kandlehelid, ning Peamaja
juures on grupp ametis keraamika
kallal. Igal pool toimub kibe tegevus,
nädal on ju nii lühike aeg.
A.T.
augustil teine töönädal. Kooli pere
koosneb üheksast tudengist ja nel-jateistkümnest
õpetaiast-juhenda-jast,
kelledest alatiselt on kohal
pooled. Koolitöö igal päeval koo8°
neb kolmest akadeemilisest tunnist,
millele pealelõunal ja õhtul lisan°
dub kergemaid aiiiieid. Kool lõpe­tab
pidulikult 15. augustil samaaeg­selt
Metsaülikooli algusega.
• '' ' -f • • ' ' '
Metsakooli koosseis moodustab
ühise eesti suur-pere, [kus kõikidel
liikmetel on oma ülesanded ja vastu­tus.
Õpilaste nimestikus on Riina
Kiiidlam. Rita Lees, Elle Palumäe.
, Marja-Leena Roos, Ingrid Silm, Liisa
Soots, Andres Loorits, Heiki Nõm­mik
ja Toivo Trass. Õpilased moo­dustavad
tuumiku tuleval suvel star­tivale
regulaarsele metsakooli k u^
susele, Nende treening on tasuta.
Juhendajate alalises koosseisus on
kooli juhataja Heino Jõe, pereema
Ellen Jõe, Heli Kopti, Harri Mürk,
"Vello. Salo, Aarne Vahtra ja Ellen
Valdsaar. Esimesel nädalal viibis
koolis täisajaliseltTarvo Toomes ja
osaajaliselt Hiljajukkum^ Mai Raud,
Roman Toi ja Raid Väikemäe. Teisel
nädalal tulevad kohale Andres Raud­sepp,
Jaan Roos ja Heino Susi. Pere­kondlikel
põhjustel pidi koolist ära
jääma Ene Runge. Tema referaat
kantakse ettp teist poolt..
Metsakooli too pearõhu moodus­tab
eesti keel. Iga õpilane kannab
alatiselt kaasas nn.,. keelepesu" vihi-
Pangaröövel
Lepajõelt
ilmub romaan
ubi Suvepäevast osavõtjaid ©iietarass.
Foto - S,
lakirjas „Seura" ilmus neljal
leheküljel pikk artikkel pangaröö­vel
Aleks Lepajõest ja ta praegusest
elust Helsingi Keskvanglas, kus ta
kannab 7 aasta, 11 kuu ning 10
päeva karistust
26-aa8tane Lepajõe ütleb, et ilma
vanglata temast poleks kunagi kirja­likku
saanud. Raamat, mis kannab
ninie „Kapinallinen" (Mässaja],
ilmub sügisel ja kirjastajaks on Kii^>
layhtymä.
Õnne kui tõrval
N i i lausuHi vanasti kodumaal, kui mekond soovijat võivad teha kaasa
mõne ettevõtmisega lihtsalt vedas pooletunnise mootorpaadi sõidu
- - j a õnnega oli lausa karvupidi Larry Lateri 40-jalalisel luksussõi-kut,
kuhu märgitakse päeva jooksul
kuuldud tundmatud või vähe-tuntud
eesti sõnad ja võõrkeelsed sõnad,
mille eesti vastet ei teata. Igal õhtul
toimuvas keelepesu-tunnis selgita­takse
kõik päeva jooksul kogutud
sõnad ja nende kasutamine. Nendest
sõnadest kooS|tatakse kooli lõpul
metsakooli sõnastik, mis antakse
igale õpilasele kooli õpikusse sisse
asetamiseks.
Võib arvestada, et õpilaste sõnava­ra
suureneb umbes tuhande sõna võr­ra,
mis kuuluvad kirjanduslikku ja
kultuurkeelde, mida igapäevases
„köögikeeles" ei kasutata. Keele-Ja
õigekeelsuse õpetamisele lisandub
eesti kirjandus, ajalugu, maateadus
ja mitmesugused kultuurialad —
muusika, etnograafia, rahvustoidud.
Omaette alade grupi moodustavad
Eesti tuleviku külmused, perekonna-ja
kasvatuse-probleemid. Metsakoo­li
kursus on ideaalne ettevalmistus
noortejuhtide, suvekodude kasvata­jate
ja eesti lasteaia personali jaoks.
Õppetööle lisaks toimub lõkke-,
laulu- ja mänguõhtuid, videofilme,
slaidide vaatamist, helindite kuula­mist
ja meelelahtutust.
Esindaja: Rea! Estate Service
BU8: 7i2-3111
RES: 288-810t
(708)426-9188 i/Ont M1R2Y6
ROYAL UFIAGEE
aas
REAL ESTATE SERVICES LTD.,
112f3 Bavview:Av©.,;Tor©irato,
Oni. M4G22©' :
Al SAARNA
Tol. kontoris 424-490^
kodus 751-1296
Oma elust rääkis Leapajõe toime­taja
HannuToivonenile ms järgmist:
„Üks minu unelmatest on nüüd
tõeks saanud, olen raamatu kirjuta­nud.
Kahetsen neid kuritegude aegu
J,,!,., . , . , ja ma olen praegu tainapeasuse
dukil. Aga voib ka amult päevitada, maailmarekordi omanik. M u teos on
dusg^^^^^ paigutatudEesti ja Leningradi ümb-
' • • ruskonda ja sel on tõelises elus omad
^Need mõned vaba aja tu^^^^ vasted. Oma kogemusi samuti. See
moodusidkurestijaenneõhtusöögile pooldokumentaalne raamat, mil-asumist
esimees Hugo Later tänas ^5^^^^^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ varjunimedega,
us naid perenaisi, kes kõik maitsvad selles peegelduvad noorte problee-road
olid valmistanud, ning teatas, et argipäevaelus N . Liidus. Ta on
pea eohtusöb^ki algab ^ ühtlasi ühiskondlik raamat, mille
cl?^ r""^' omaenese orkestri sündmustik Tallinnas, Moskvas. Le-sa
tel Ta kutsus töökad perenaised ^i^g^^^is ja lõpuks ka Soomes. Ma
yalia^ kaetud ^toidulaua taha, kus koos Raivo Roosnaga üheks te-
Igauks saihllekimbukesetänutäheks ^^l^^^^^^ samuti mu vanaisa, kes
kiiduväärse abi eest. Ainult üks vale- ükskord võitles metsavennana Nõu-soost
perenaine. Elmar Potsepp ee- ^^^^^^ valitsuse vastu. Ma ei taha
listas lillekimbu asemel midagi „lok- kirjutada lihtsatest asjadest keeruli-suvat
. Suguehtsateks perenaisteks
olid aga Aino Roonem, Ülle Later,
Elli Potsepp ja Lehte Männik USA­st.
.
Perenaistele kiituseks: õhtusöök
tõttu ja viimased külalised saabusid oli tõesti maitsev.
! M lust nii nagu esimees oU lausunud,, ÜruirAlüstäder EesU iseseisvuse
kohud_ohd,uba punnrsoodud Ku.d algasjalakeerutuskiire t-kärmeltpä- ,j 3, jg^^^ Nõukogude Võimutse-
Ma,andusklub. kohased ohtrad va- rast^ õhtusööki. E M K hikmeskonda ^i3,„i ^^^^
rud päästsid ka sim olukorra ja vorste kuulub ohtralt nooremat generat-ning
muud jätkus küllaldaselt ka hili- siooni, kes ka sellel suvepäeval oma
rohkusega silma torkas, seda aga
eriti tantsupõrandal. Tantsumuusika
koos Eestil
itDMo suv8pä@v&is6l kokkutulekul
Kokkutuleku päevaks oli varakult
kuulutatud laupäev, 8. august ja eel-registreerijaid
oliüle 70. Kogu eelnev
nädal oli aga vihmaga pooleks ja veel
reedel valas kui oavarrest. Samasu­gust
ilma ennustati reede õhtul ka
laupäevaks. Millegipärast muutsid
aga ilmatargad meelt ja laupäeva
hommikul ennustati päikesepaistet
terveks päevaks, — ja seekord nad ei
eksinud.
Majandusklubi juhatus oli kindlal
arvamisel, et ilm muudeti sel päeval
just nende suvepäevale kohaseks.
Kuipalju nad uskujaid leidsid, seda
ei tea.
Kogunemine, mis oh määratud kel­la
11-le, venis ilmselt vihmahirmu
Alex Lepajõe ,
teisi toone: ..Eestis on sündivus ma­dal,
abielulahutused tavalised ja pe­rekonnad
lähevad lahku. Venelastel
läheb paremini ja neid voolab sisse
kogu aeg rohkem. Kui Kabala tohu­tusuured
maapealsed fosforiidikae-vandused
pannakse käiku, tähendab
see uut venelaste sisseveeremist.
Toimingud kaevanduse suhtes on va­bama
poliitika tulemus. Nüüd vaada­takse,
kuidas ametivõimud protesti­dele
vastavad."
KÄSITSI PABERILE
Raamatut Lepajõe kirjutas möödut
nenuile.
„Kerge eine" eel E M K esimees
Hugo Later oma lühikeses sõnavõtus
tervitas, kohaletulnud klubiliikmeid
ja nende külalisi ning avaldas tänu hr selt liitusid temaga Heino Kasak,
ja pr Rooneemele, kes oma imeilu- Guido Laikve, Paul Kiilaspea, kelle-sa
suvekodu avasid nii arvukaile kü- dega hiljem liitus veel Enn Kiilaspea,
lalisile. Ta tegi teatavaks ka päevaka- Kuna Eesti Majandusklubi Kana-va,
mis enam-vähem uhtus varem das üritused on iga aastaga oma po-väljaküulutatuga.
pulaarsuseh tõusnud, siis ei olegi
Esimees tegi ka teatavaks, miili- imestada, et suvepäeval viibis külali-seid
võimalusi võib käsutada vaba si UŠA-st, New Yorgi ümbrusest ja
aja veetmisel kerge eine ja õhtusöögi isegi Texasest,
vahel. :c0savõtjate arvult oli seekordne
„Rannas on jalgratas, millega saab EMK suvepäev kõrgeim kõigist eel-vee
peal sõita. Tõnu Toome lubas mistest, ulatudes üle 100.
oma purjelauda neile, kes julgevad
proovida vee peal liuglemist. Küm- -m
selt, meelsamini katsun rasketest as­jadest
lihtsalt kirjutada."
Kirjastus Kirjayhtymä tegevdirek­tori
Martti Huhtamäki järgi on Le­pajõe
tekst intelligentne ja nüansiri- nud talve jooksul ja lõpetas märtsis,
kas. Eesti ajaloost ta kirjutab oskus- Talle anti vanglas töörahu: ..Päeval
töötasin teiste kombel ja kõige pare­mini
läks kirjutamine kohe pärast
hommikuäratust. Keskendumine te­kitas
raskusi, sest püüdsin kirjutada
kõrge kvaliteediga raamatu. Uksed
paukusid, naabrikongis pannakse
magnetofon kõlama täie häälega
rokki, ja siis on kirjutamisega prob­leeme.
Oma read ma kirjutasin kaks
korda käsitsi paberile ja enne aval­damist
tahkn teose sopmendamise
läbi vaadata uuesti, kuna see pole
sellises vormis mu meelest kõlblik."
„OLEN EESTI AJALUGU
ÜÜRINUD"
„Vanglas on mul aega olnud sü-eesl
hoolitses kõigepealt Valdu Loit ^^^^^^ ajaloosse. Olen pal-oma
võimendatud akordioniga. Peat- jujugenud. Ühiskonnas on mitu kihti
ja minu aspekt on neiide noorte oma,
kes jälgivad süsteemi kriitiliselt ja
koguvad informatsiooni. M u sõbrad
ohd sageli õpilased, mitmed on üli­koolist
välja visatud mitmesuguste
põhjuste tõttu. Ma möönan, et mu SUHTLEMINE KODUMAAGA
raamatut võib-olla keegi peab nõuko- VANGLAST
gudevastaseks, Eesti tõelisust aga on Olgugi, et Lepajõe elukohaks on
võimatu tõepäraselt kirjeldada, ilma .vangla, on tema suhted Eestiga vil­et
oleks nõukogudevastane. Igaüks kad telefoni teel. Ka jälgib ta pidevalt
mu kaasmaalastest teab seda. Mu Eesti televisioonisaateid,
pürginius pole siiski nõukogudevas- ..Ma tean, et l.Kapinallinen" saab
tasus, see pole kõige tähtsam. Igaüks tähelepanu ka Tallinnas. Ma ennus-saäb
ise otsustada, kas on nõukogu- > tan ametlikku reaktsiooni, aga kui
ILMUS
ILMAR KULVET
SUyPILL JA 500 TUUBÄT
Romaan. Hind $16.00.
tatitoGltallidos lisandub hinnale saatekulaso
Müügil „MEIE ELU'-ta^^^
Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2M
de vastane rääkida, et iga eestlane
teab küll aega 700 aastast tagasi saks­laste
surve all, eitea aga mitte mida­gi
aastate 1918-40 iseseisvusest.
teos on piisavalt kõrge tasemega,
minu vanemad võtavad selle vastu,
Kaks aastat tagasi olin ma täiesti
kaabakas, aga pärast seda olen muu-
Ametlik ajalookirjutus kviteerib tol- tunud.Nüüd püüan ma kirjanik olla
le perioodi vaid „tagurliku ajastu- |ning usun, et kui ma vabaks saan. elu
na". jpakub häid võimalusi." Autor ise ei
Kunagi.nagu Lepajõe ütles,suhtus usu teose suurde populaarsusse, kü­ta
optimistlikult oma kodumaa tule- na soomlaste meelest on Alex Lepa-vikku.
Praegu aga on juurde tulnud jõe vaid pangaröövel.
Balti Maailmanõii*
büroo Euroopas
alustas tegevust
(Baltic
World, Gouncil) juhatus oma koos­olekul
24. juulil Washingtonis, ot­sustas
ametlikult avada BMN bü­roo
Euroopas alates 27. juulist
1987.
Büroo juhatajaks OEI leedulans
Algis Klimaitis ning ametlikuks ni­meks
on Baltic World Gouncil In­formation
Bureau. Büroo asuko­haks
on Strsisbourg, Prantsusmaa,
ja täpne aadress on: F-67240 GRIES
(pres Strasbourg), 6, rueduMaquet,
France. TeL 88 72 37 32, telefax: 88
72 37 33.; •.•
Büroo esimeseks ülesandeks om
taotleda vaatleja staatust Euroopa-nõukogu
ja Euroopa Parlamendi
juures.
BMN juhatuse koosolekust võt­sid
osa BMN esimees Kazys Bobe-lis
(Leedu Vabastamise Ülemkomii-
Etniliste ajakirjanike
klubi 10-aastane
Ajaloolises Spadina Aias kogunes
kolmapäeval 5. aug. mitmekülgne ja
mitinevärviline rahvas, tähistamaks
Kanada Etniliste Ajakirjanike ning
Kirjanike klubi 10. aastapäeva. Päe­va
patroonideks olid mitm^kultuuri-minister
David Crombie ja Toronto
Ajalooühingu juhatuse esimees. Ko­haks
oli omapärane Spadina Aed,
mis kuulub Ajaloo Ühingule.
Kella 20.00-ks,kui kohale jõudis
David Crombie, oli kohal umbes 200
kutsutud külalist 20 rahvusest. Eest­lastest
oli kohal Klubi juhatuse liige
A. Nõmmik abikaasaga, E K N esi­mees
Laas Leivat, Valve Andre ja
Hannes Oja.
Min. David Crombie kiitvates sõ­nades
hindas Klubi tegevust rahvus­gruppide
toomisel üksteisele lähe­male
kultuurilisel alal ja nende tööst
Kanada rahvusliku kultuuri rikastar
misel. Klubi esimees dr. 0 . Sokolsky
poolt anti üle David Crombiele au-aadress.
Temale tutvustati klubi ju­hatuse
liikmeid ja teisi külalisi, nen-
„MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
|a seisab eesti ühiskonna teenistu­ses.
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
Eesti Rahvuslaste Kogu
ELEKTRIK
Igasugused elektritööd, parandused,
uuendused, kodudes või ettevõtetes.
HALLING
762-9190
Lic.E1044
EM
BON AIR APPLIANCE SERVICE
PARANDAME
küUnutuskappe ja plUte igat Uikt
^ 31 aastat tööpraktikat if
Tel. 533-9334 - Peter
tee esimees), Olgarts Pavlovskis ^^^^ Ontario Etnilise pressi Ühin-
(Vahade Lätlaste Maailmaliidu esi- esimeest WladimirMauko^ja Üle-mees)
ja Mäido Kari (Ülemaailmse
Eesti Kesknõukogu aseesimees Ja
lonis).
UEKN põhimõtteliselt nõustus
büroo avamisega ja võttis vastu
eesti-pqolse eelarve viima-märtsis
euroopa büroo on otseselt
vastutav BMN juhatusele ja tegut­seb
tema poolt antud juhiste alusel
Kulud kantakse kolme rahva poolt,
kusjuures osa eestlaste kuludest
kantakse Ljlemaailmse Eesti Vaba-dusfondi
investeerimisest saadud
BMN peakorteri aadress on: 1611
N.W., Süit® 2,
kanadalise, etnilise Pressi Ühingute
Liidu esimeest dr. A. Gregorovichi.
.Sellele järgnes ruutmeetri suuruse
sühnipäevakoogi tükeldamine.
Eestlastest kuuluvad Klubi liik­meskonda
kõigi kolme eesti ajalehe
toimetajad ja mõned nende lähemad
kaastöölised.
Washingtoc, D.C. 20000.
Hiljuti ÜEKN otsustas taas avada
oma euroopabüroo. Kolmest kan­didaadist
valiti büroo juhatajaks
Victor Lepik, kes hakkab koostöös­se
BMN bürooga ja kelle aadress
on: Schwibbogenplatz 2d,
aeva
konverents
Vancouveris
Seoses Vancouveri Eesti Ühenda­tud
Koguduse 35. aastapäevaga, kor­raldab
nimetatud kogudus 22. - 30.
aug. konverentsi, kuhu on oodata
külalisi U SA läänerannikult, Toron­tost,
New Yorgist ja Eestist. Konve­rentsi
üldkava moodustavad jumala­teenistused,
koosolekiid, muusika­õhtud
ja ring. ning väljasõidud Van­couveris
ja Victoria saarele. Kõnele­jatena
esinevad koguduse pastor Ed­gar
Toompuu, pastor emeritus dr.
Artur Proos ja külalistena Evald
Leps, Kaljo Raid, Victor Krabi, Leo­nard
Heinmets ning üks kodumaa
esindaja. Rikkalikku muusikalist osa
täidavad ühendkoor August Vanema
ning Thomas Kirve juhatusel ja solis-.
tid Asta Kaups - alt, Viljar Puu —
vüul, K. Raid — tshello, HerbertKkves
— bariton, Th. Kirves — klaver j t.
Külalised paigutatakse Vancouveri
koguduse liikmete kodudesse, välja­sõitudega
seoses korraldatakse ühis-söömist
kirikus, 1645 Grandview
Highway. Üksikasjalikumat infot
konverentsi kava ning ürituste kohta
saab pastor Toompuult, tel. 942-8612,
nõukogu esimehelt H. Kirveselt, tel.
298-8293 ja koguduseliikmeilt.
Iga uus „MEIE ELU" tellija aitab kaei^
sa sisukamale ajalehele.
DARRELL KE]
REALESTATELIURE/^
NT
LIOR
268 Jane Street, Toronto, Ont. M6S 3Z2
Olen teie teenistuses kinnis­varade
ostu või müügi puhul
Metro Toronto ja Ontario
ulatuses. . - ^ « r
(D Tasuta -
hindannine s
dD Hüpoteek-laenude
korraldamine JM
Esindaja
LIVIA HOLMBERG
kodus 233-6482
kontoris 766-4088
Vi