1983-02-10-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
•r ••
Korp! Amicitia võidukas naiskond EKL-u võrkpallivõistlustel. Ees,
vasakult — Linda Järve, Aiki Saaremets, Piret Komi. Taga — Pille
Leitham, Piret Kreem, Ene-Ly Tamm, Mai Kreem, Liis Teedla. All
—Korp! Rptallia A meeskond, kes tuli esimeseks. Ees, vasakult —-
Martin Toomes, Martin Vahtra, Valdejco Novek, Kenneth Valvur.
Taga — Hillar Heine,Hen!Tio Piirsalu, Mart Põldma, Paul Kako,
treener Raivo Remmel. - s Foto — H. Raigna
Eesti Korporatsioonide Liidi» võrk-pallwoiafluste^
a, mis peeti laulpiäeval,
22. jaanuaril, alustati 13 aastat taga-s.
i 'Need võistlused- on saavutanud
suure populaarsuse ja näitavad head
mängutaset. - Üheks paTimäks meesr.
konnalks on senini o&ututiud ;K'orp!.
Rptalia A njeeskond, kes on võitnud
11 korda, viimased viis aastat järjest.
'Naisikondadest on kõige võidukam
olnud FiWae Patriae, võites kuus
viimast aastat. 'Neil oli kavatsust osa
võtta kahe nai'skonnäga, kuid üks par
remaid mängijaid haigestus ja teine
võistles sama'1 aljal Kanada naisfeon-
3iäs. •'• ; _
Kohe esimeste mängude järele võis
märgata, et'võistlus esikoha pärast
toimub peamiselt Korp! Rotalia A,
KoQ)! Vironia ja New Yorgist tulnud
Eesti Üliõpilaste Seksi meeskondade
vahel. EÜS 61i ras'kemas olukorras,
sest mängud ^oimusid võõrsil ja selja
taga pikk väsitav teekond. Vapralt
võisteldes jõudsid nad poolfi-ÜSTIÄiELif
KUlSUS
ivi 10 Leo Saamok'
VANCOUVER- Eesti Kultuuri
ühing Kanadas jvahendusel asutati
Simon Fraseri ülikooli juxires Suur-
Vancouveris *,Evi Piik Saamok and
Leo Saaniok Endowmerit Fund for
Estonian Studies". See toetusfond
sai tõhysa sissemf^ksu ja märkimisväärse
lubaduse järgnevateks annetusteks
Evi ja Leo paamoka poolt.
' Annetaja soovide kohaselt on see
toetus määratud eesti-aMiste -kursuste
korraldamiseks ülalmainitud
ülikoolis, vastavate raamatute Qstmi-sekš
ja $500.H stipendiumiks kursuse
parimare üliõpilasele. Raha võib kasutada
ika teadiisl^kuks tööks või
akadeemiliste 'k)C)nV,erentsidfe Icörral-elamiseks
annetajaie nõusolekul tja
loal. \ '
Evi ja 'Leo Saärnok on tuntud
selilskonnategelasedj VancoUveris,
• keTIde eestlbs on alati olnud südamelähedane.
Nad ei puudu kunagi etot-laste
fkökkutulekuilt, o l^i need süs
peqd, loengud, pdiitiline võitltus või
piketeerimised. Leo algas oma edukat
tegevust Briti Kolumbias Queen
Charlotte saar^etl metsatööl, alul langetajana
.(faWer). ja /siis varsiti; iseseisva
väikeetftevõtjana ('gyppo). Seal
pandud maijanduslikule aluselb järgnes
töö Vancouveris ehitaja ja ärimehena.
Eesti Kultuuri Ühing. Kanadas hindab
seda siiunt materjaalset ja moraalset
toetust ja Ibodab, et Evi ja
Leo Saarnokale jäi^evad teised, kd
eesti kultuuri ledasipüsimine vatoadu-žes!
südamel on.
Vahepeal on alanud eestiaineline
kwrsus „Tbie Estosoians in
toetus
« S/Jt \jä*ubw4P'*'T4^ * \. ' *^ch
' 9
M U Ä P Ä E V A L , m „Meie EM" Mr. ö (mS) 1983
CARL PAHAPILL, B.Comm 0
Iga| aastal Juba ammu enne 24'.
veebruari lendavad mõtted rohkem
M tavaliselt kodumaa poole. Heldimusega
meenutame kauneid aegu vabal
kodumaal, rändame taas jälle
koduradadel ja unistame eestlasele
omaise optimismi ja | jonnakusega
kodumaa vabaduse uuestisünnist.
Ei saa, ega taha tunnistada võõra'
vägivalla võimu meie maal. Tahame
väärikusega austada neid, kes võitlesid
kodumaa vabaduse eest, kes andsid
oma elu selle eest ja pühitseda
seda ülevat päeva, mil eesti lipp lehvis
julgelt Pika Hermani tornis, näidates
kõigile, et oleme vabad ja meil
on oma Eesti Vabariik. Nii niõnigi
pessimist ütleb, et milleks me enam
Vabariigi Aastapäeva pühitseme,
meil ei ole ju vabariiki enam ammugi
olemas. Kui me kõik nii mõtleksime,
siis ei oleks ka mingit tähtsust
meil pidada Eesti Päevi ega ka muid
rahvuslikke üritusi, vaid võiksime
väga kergesti sulada maa pärisrahvaga,
õnneks on suurel osal eestlastel
siiski jäänud alles eestlase jonn mitte
alla anda, vaid ikka ettepoole vaadata
ja oma kodumaad ja^ kõike, mis
©gllega ühenduses armsaks pidada.
Hamiltoni eestlaskond, ikuigi küll
mitte suurearvuline, on terve ja positiivne
ühiskond, kes suhteliselt suuremate
keskustega on suurearvuliselt
koondunud eesti organisatsioonide
juurde. Et väärikalt pühitseda Eesti
Valbariigi 65. Aastapäeva, tulid juba
varakult kokku kõik Hamiltoni eesti
organisatsioonid, et seda ühiselt korraldada..
Tagajärg tõotab tulla see,
mida sooviti,
Aktus toimub Hamiltoni keskliin-nas
asuva Holiday Inn'i avarais ruu-
. mes — 150:Kinfg St. E, (3. Level, Par
vilion Bj pühai^äeval, 20. veebruaril
1983. a. kell 14.00 (2 p.m.). Autopar-kimiseks
on. ruumi külladaselt Holiday
Inn'i parkimisplatsil. Peale ak-
. lust on korraldatud mugav laudades
.'stumisega kohvilaud ja on avatud
ka baar. Piletihind akitusele koos
järgneva kohvülaua ja kookidega on
S6.00 isikult; kuna nõeltele ön see
\aba.
Aktuse kavas on: palve ja avasõna
piiskop K. Raudsepp, aktuse kõne
EKN abiesimees A. Jurs, lõppsõna.
H.E. Setsi esimees V. Tera, teadustaja
H.E. Seltsi abiesimees M. Koger.
Muusikalises osas esineb soololauludega
sopran Valve Tali Eva
Rammo klaverisaatel ja H.E.S. Segakoor
Erik Purje juhtimisel. Lange-nu'id
mälestab lauluga trio: Hilda
Sepp, Valve Tali, Aino Tera. Lipu-valev
koraldavad H.E.S. Võitlejate
Ühing ja skaudid.
Külalistena võtavad osa meie aktusest
aupeäkonsul I. Heinsoo, linnapea
R. Morrovv, Regional Chairman
Anne Jone$ ja teiste rahvuste esinda-jad.;
Kutsume kõiki kaasmalasi nii lähedalt
kui ka kaugemalt osa võtma
meiega koos siin Hamiltonis Eesti
Vabariigi 65. aastapäeva aktusest ja
peale aktust muljeid ja mõtteid vahetama
mugava kohvilaua juures
eesti muusika taustal. Kuigi oleme ju
kõik veidi vanemaks jäänud ja ka
veidi mugavamaks muutunud, kee-rakem
sellel tähtsal päeval ajakell
tagasi ja kujutlustes pöördugem
tagasi oma noorusaegse idealistliku
ja pulbitseva eilbsuhlumise juurde,
kui ükski takistus ei olnud ületamiseks
liiga suur.
EELIC Üõuna^Florida
1FAHAPILL/BA,MJA
TULUMAKSUD: ÄRI JA ISIKLIK
MAJANDUSLIK. PLANEERIMINE JA'MOUAMNE
Telefonid: 8624368 (kontoris) !
699-2453 (kodust
Eesmärk 50C) liiget
TORONTO EESTI SELTS
lUTSUi KAASA NOOREMAID
Huvitavad Üritused tulemas
Toronto Eesti Selts astub alanud aastasse tõhusa töökavaga ja
üleskutsega noorematele— tulla, kaasa. Noorenenud juhatus oma
ringkirjas liikmetele püstitab eesmärgi — saada 500 liget tulevaks
aastaks, mil seisab ees 35. aastapäev.
peab Eesti Vabariigi 65. aastapäeva
piduliku jumalaiteenistuse pühapäeval,
20. veebruaril kell 3 päeval Ft.
Lauderdales, Ohrisit Luth. Churchis,
1955 E. Oakland Park t k d . Jumala-leenistusel
teenib praost Rudolf
Reinani. • Orelil E. Allik ja H. Lilleorg.
Esineb Lõuna-Flörida segakoor
E. Alliku juhtimisel. LauMehed. Pärast
jumalateenistust toimub kiriku
suures (kõrvalsaalis koosviibimine
'kohvilauas.
Toronto Eesti Seltsi esin^ees on
Anne Liis Tüll, abiesimees' Victor
Rein, sekretär Epp Aruja, abisekre-tär
Piret Komi, laekur Jaan Terts,
abilaekur Eduard Kaju ja varahoidja
Aksel Veedla, •
Põhikirja järgi „']DES on koondiseks
Torontos ja selle ümbruses elu"
nevatele eestlastele, kelle rahvuslikuks
ideaaliks on iseseisev ja sõltumatu
Eesti Vabariik. Seltsi liiiikmed
koonduvad rahvus-kultuurilise<ks
tööks, eestluse viljeldamiseks ja puudust
kannatajate 'kaasmaalaste majanduslikuks
abistamiseks."
Sellel põhiprintsiibil on Selts toetanud
eesti noori — gaidi/skaute,
laulukoore jne. Seltsil on hea laenu-raamatukogu
(Eesti Majas, avatud
neljap. kell 5.00-7.00. Selts on Toronto
Lasteaia, Täienduskooli, iKesk'koo-li
ja Gümnaasiumi hooldaja, korraldab
loenguid, pidusid ja palju muud.
Esimene sUur ülesanne sel aastal
on Eesti Vabariigi 65. aastapäeva
'korraldamine pühapäeval, 27. veebruaril
Ülikooli aulas, mille jetteval-mistamine
kestnud mõnda aega. Toronto
Eesti Seltsi Kevadpidu peetakse
laupäeval, 19. märtsil Ipesti Majas
ja aprillis seisab ees „II Kevad-popurrid",
kus esinevad Noortekoor
.,LQotus", rahvapülide orkester, Kanada
Eesti Teater, Kalev Estienne
võimlejad, solistid Liina Puije, Liina,
Teose, Marja Leena Roos ja Andres
Raudsepp. See populaarne üritus
toimub Jaüjpäeval, 16. aprUlij EeSti
Majas.
Alustades aktsiooni uute liikmete
hankimiseks paneb juhatus südamele,
et iga liiige tooks juurde vähemalt
paar uut nooremast -generatsioonist
ja annab hea idee — kinkida TES
liikmekaarte tählipäevadeks.
. (Esinaine — Anne Liis Tüll, 29
Castille Ave., Sarborough, Ont. MIR
2C2, tel. 755-1075. Sekretär - Epp
Aruija, 37 Groveland Cresc, Don
Mills, Ont. M3A 3C4, tel. 447-8958.
Laekur — Jaan Terts, 37 Donora Dri-ve,
Toronto, Ont. M4B 1B6, tel. 757-
8679.
naali, kus tuli võistelda Korp! Viro-nia
meeskonnaga. Vahepeal Korp]
Rotaila A oli 'kergelt kõik edmängud
võitnud ja finaali jõudfes jäi vastast
ootama. Võistlus poolfinaalis Korp!
Vironia ja New Yorgi BÜS vahel oli
kolmemähguline ja kogu aeg tasavägine,
kuid lõppes siiski Vironja
võiduga 15:13.
Naiskondade vahelistel võistlustel
kokneks parimaks osutusid Korp!
Filiae Patriae, Korp! Amicitia ja
iKorp! India, 'kes olid tasavägised kuni
lõpuni .Filiae 'Patriae't tabas kohe
mängude algul ebaõnn, kuna üks
nende parim mängur langes seljavigastuse
pärast välja. Võitjaks tuli
Korp! Amicitia, teiseks Konp! Filiae
Patriae ja kolmandas Koip! India.
Lõppyõisius peeti Korp! Rotalia
A ja Korp! Vironia vahel' mis lõppes
Rotalia Ä võiduga 15:1 ja 16:14, Lõpp-tagajärg
1) Konp! Rotalia, 2) iKorp!
Virania, 3) EÜS New York.
H A R A L D R A I G NA
ÕNNESTUB SEE MEIL
EVI ja LEO SÄÄRMOK '
and their Cultural Heritage" SimKm
Fraseri ülikoolis. Kursusest osavõtt
on üle ootusite däv: 10 krediitnüliöpi-last
ja 15 vabataiulajat. Külalisdiek-torina
on juba esinenud prof. Karl
Erdman, nulkleaarfüüsiika õppejõud
Briti 'Kolumibia ülükoolis, kes Mberta
vana-eestlasena va%ustas rah-vusgirupi
teikkimist 'ja arenemist
laiendatud kuuiaijaskonnale.
Teise küljaiisena on kavas veebruar
ri lõpul prof. emer. Karl Aun Sir
Wilfrid Laurier üiikooMst 'London,
Ontariost. Peale 2 etteljande Simon
Fraseri üükoolis esineb prof. Aun ka.
Eesti Kultuuri Ühmgu loenguõhtul ja
fcülaliskõnelejaoa feesti Vabariigi 65.
aastapäeva aiktusel' Vanowvro,
Uue viisi õppimine on nagm
wuek maale asumine —
see pole kerge.
See nõua) aega
ja vaeva.
Enne hakkamasaamist
tehakse vigu.
Kooskõlas elamisega poi®
u teistmoodi. Tuleb õppida
üksteist mõistma, samuti
raagu muusikat tegema.
Üheskoos
õnnestub see meil.
.MeieEtu"nr.6 (I7i9) im
Lembit Jänes
JAAPANIS - HIINAS
Grimm's Foods Ltd, peaosanik ]a ju
käis koos abikaasa Meeriga Jt^apanlš
tähelepanekutest jutustab ta reas rcj
• • r •
Peking olevat olnud Hiina pealinn
seitse sajandil ja olevat 3000 aastat
vana. Sellest ajast kui saabus punane
rahvavabariik, oIc\'at kiire progress
tööstuses, põllumajanduses, teadustes
ja 'kultuuris. Pärast Jvuurt vabadust
olwat tähtsaid ajaloolisi ja
muid ilusaid kohti yuosti üles ehitatud
ja korrastatud. Meie grupile ci
näidatud muud kui ^ Tian An Mc.n,
Ratsi ja silda mis oli ehitatud üle
Changjiang (Janglse) jõe Nankingi
juures mis pärast „suurt vabadust"
saavutatud. Peamiselt nägime ajaloolisi
koliti ja mxxl olid väärt vaatamist.
HIINA MÜÜR .
Hiinlased ise kutsuvad sala üheks
maailmaimciks. Juba 2500 aastal tagasi
olevat „väikscd valitsejad" oma
maa-aladele kaitseks müüiv ümber
ehitanud. Pärasil ühise Hiina moodustamist
221. a. B.C. ühendati neli
valli, mis sai aluseks voiinside Hiii^
na
seJ
sai
Sil
Hi
sul
l>ll
pii
m[
T J
rill
vai
BJ
di[
ml
tl
t<
Sl
'-.Il 1
• r ••>!•(
SCapsapõllul käib töö käsitsi Ja vc
•MiMMMuatiiiiDiioiifMiiiiiiiniiiiiiaiiiiiiiiiittiiiiiiuinitiwtiiii
Ilmar Rebane
Males
kadunud
^ ll9IIOIIDIIIIIIIIIOIIOIilllftllllllDllllllllllllllllll)l>l>illl»<>l>*l'l<'ll>l"<"j
1 0 .
KUIMULRAH;
KINOP|
. . . kui. mul raha pole, loen poe-]
silte! — nii käis üks tuntud tudengi-iaul.
Poesiltidc lugemine võis teinc-
Icord 'ka lõbu pakkuda. Näiteks olil
ühe kesklinna toidupoe aknal kord:
silt — „sit om hatpu pima sada"..Kuigi
sellel, lugcdesjvana kirjaviisi järgi,
pole midagi v i ^ , tegi (^Postimees"
sellest kära ja
ära, nii et anti
innavalitsus kdikus
niisugune sundmää-|
rus, mWk järgi kvalikult väljapanda-vad
ärireklaamid pidid olema linnavalitsuse
poolt xinriitatud — ilu ja|
korrektsuse mõttes.
Valge sedeliga korteriaknaid tülil
aga ka tudengitel väga vaja, kui nad|
otsisid omale sügisel linna tulles korterit.
Keegi kodanik d i oma aknalcj
>'alge sildi alla isegi asetanud nusu^
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, February 10, 1983 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1983-02-10 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E830210 |
Description
| Title | 1983-02-10-04 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
•r ••
Korp! Amicitia võidukas naiskond EKL-u võrkpallivõistlustel. Ees,
vasakult — Linda Järve, Aiki Saaremets, Piret Komi. Taga — Pille
Leitham, Piret Kreem, Ene-Ly Tamm, Mai Kreem, Liis Teedla. All
—Korp! Rptallia A meeskond, kes tuli esimeseks. Ees, vasakult —-
Martin Toomes, Martin Vahtra, Valdejco Novek, Kenneth Valvur.
Taga — Hillar Heine,Hen!Tio Piirsalu, Mart Põldma, Paul Kako,
treener Raivo Remmel. - s Foto — H. Raigna
Eesti Korporatsioonide Liidi» võrk-pallwoiafluste^
a, mis peeti laulpiäeval,
22. jaanuaril, alustati 13 aastat taga-s.
i 'Need võistlused- on saavutanud
suure populaarsuse ja näitavad head
mängutaset. - Üheks paTimäks meesr.
konnalks on senini o&ututiud ;K'orp!.
Rptalia A njeeskond, kes on võitnud
11 korda, viimased viis aastat järjest.
'Naisikondadest on kõige võidukam
olnud FiWae Patriae, võites kuus
viimast aastat. 'Neil oli kavatsust osa
võtta kahe nai'skonnäga, kuid üks par
remaid mängijaid haigestus ja teine
võistles sama'1 aljal Kanada naisfeon-
3iäs. •'• ; _
Kohe esimeste mängude järele võis
märgata, et'võistlus esikoha pärast
toimub peamiselt Korp! Rotalia A,
KoQ)! Vironia ja New Yorgist tulnud
Eesti Üliõpilaste Seksi meeskondade
vahel. EÜS 61i ras'kemas olukorras,
sest mängud ^oimusid võõrsil ja selja
taga pikk väsitav teekond. Vapralt
võisteldes jõudsid nad poolfi-ÜSTIÄiELif
KUlSUS
ivi 10 Leo Saamok'
VANCOUVER- Eesti Kultuuri
ühing Kanadas jvahendusel asutati
Simon Fraseri ülikooli juxires Suur-
Vancouveris *,Evi Piik Saamok and
Leo Saaniok Endowmerit Fund for
Estonian Studies". See toetusfond
sai tõhysa sissemf^ksu ja märkimisväärse
lubaduse järgnevateks annetusteks
Evi ja Leo paamoka poolt.
' Annetaja soovide kohaselt on see
toetus määratud eesti-aMiste -kursuste
korraldamiseks ülalmainitud
ülikoolis, vastavate raamatute Qstmi-sekš
ja $500.H stipendiumiks kursuse
parimare üliõpilasele. Raha võib kasutada
ika teadiisl^kuks tööks või
akadeemiliste 'k)C)nV,erentsidfe Icörral-elamiseks
annetajaie nõusolekul tja
loal. \ '
Evi ja 'Leo Saärnok on tuntud
selilskonnategelasedj VancoUveris,
• keTIde eestlbs on alati olnud südamelähedane.
Nad ei puudu kunagi etot-laste
fkökkutulekuilt, o l^i need süs
peqd, loengud, pdiitiline võitltus või
piketeerimised. Leo algas oma edukat
tegevust Briti Kolumbias Queen
Charlotte saar^etl metsatööl, alul langetajana
.(faWer). ja /siis varsiti; iseseisva
väikeetftevõtjana ('gyppo). Seal
pandud maijanduslikule aluselb järgnes
töö Vancouveris ehitaja ja ärimehena.
Eesti Kultuuri Ühing. Kanadas hindab
seda siiunt materjaalset ja moraalset
toetust ja Ibodab, et Evi ja
Leo Saarnokale jäi^evad teised, kd
eesti kultuuri ledasipüsimine vatoadu-žes!
südamel on.
Vahepeal on alanud eestiaineline
kwrsus „Tbie Estosoians in
toetus
« S/Jt \jä*ubw4P'*'T4^ * \. ' *^ch
' 9
M U Ä P Ä E V A L , m „Meie EM" Mr. ö (mS) 1983
CARL PAHAPILL, B.Comm 0
Iga| aastal Juba ammu enne 24'.
veebruari lendavad mõtted rohkem
M tavaliselt kodumaa poole. Heldimusega
meenutame kauneid aegu vabal
kodumaal, rändame taas jälle
koduradadel ja unistame eestlasele
omaise optimismi ja | jonnakusega
kodumaa vabaduse uuestisünnist.
Ei saa, ega taha tunnistada võõra'
vägivalla võimu meie maal. Tahame
väärikusega austada neid, kes võitlesid
kodumaa vabaduse eest, kes andsid
oma elu selle eest ja pühitseda
seda ülevat päeva, mil eesti lipp lehvis
julgelt Pika Hermani tornis, näidates
kõigile, et oleme vabad ja meil
on oma Eesti Vabariik. Nii niõnigi
pessimist ütleb, et milleks me enam
Vabariigi Aastapäeva pühitseme,
meil ei ole ju vabariiki enam ammugi
olemas. Kui me kõik nii mõtleksime,
siis ei oleks ka mingit tähtsust
meil pidada Eesti Päevi ega ka muid
rahvuslikke üritusi, vaid võiksime
väga kergesti sulada maa pärisrahvaga,
õnneks on suurel osal eestlastel
siiski jäänud alles eestlase jonn mitte
alla anda, vaid ikka ettepoole vaadata
ja oma kodumaad ja^ kõike, mis
©gllega ühenduses armsaks pidada.
Hamiltoni eestlaskond, ikuigi küll
mitte suurearvuline, on terve ja positiivne
ühiskond, kes suhteliselt suuremate
keskustega on suurearvuliselt
koondunud eesti organisatsioonide
juurde. Et väärikalt pühitseda Eesti
Valbariigi 65. Aastapäeva, tulid juba
varakult kokku kõik Hamiltoni eesti
organisatsioonid, et seda ühiselt korraldada..
Tagajärg tõotab tulla see,
mida sooviti,
Aktus toimub Hamiltoni keskliin-nas
asuva Holiday Inn'i avarais ruu-
. mes — 150:Kinfg St. E, (3. Level, Par
vilion Bj pühai^äeval, 20. veebruaril
1983. a. kell 14.00 (2 p.m.). Autopar-kimiseks
on. ruumi külladaselt Holiday
Inn'i parkimisplatsil. Peale ak-
. lust on korraldatud mugav laudades
.'stumisega kohvilaud ja on avatud
ka baar. Piletihind akitusele koos
järgneva kohvülaua ja kookidega on
S6.00 isikult; kuna nõeltele ön see
\aba.
Aktuse kavas on: palve ja avasõna
piiskop K. Raudsepp, aktuse kõne
EKN abiesimees A. Jurs, lõppsõna.
H.E. Setsi esimees V. Tera, teadustaja
H.E. Seltsi abiesimees M. Koger.
Muusikalises osas esineb soololauludega
sopran Valve Tali Eva
Rammo klaverisaatel ja H.E.S. Segakoor
Erik Purje juhtimisel. Lange-nu'id
mälestab lauluga trio: Hilda
Sepp, Valve Tali, Aino Tera. Lipu-valev
koraldavad H.E.S. Võitlejate
Ühing ja skaudid.
Külalistena võtavad osa meie aktusest
aupeäkonsul I. Heinsoo, linnapea
R. Morrovv, Regional Chairman
Anne Jone$ ja teiste rahvuste esinda-jad.;
Kutsume kõiki kaasmalasi nii lähedalt
kui ka kaugemalt osa võtma
meiega koos siin Hamiltonis Eesti
Vabariigi 65. aastapäeva aktusest ja
peale aktust muljeid ja mõtteid vahetama
mugava kohvilaua juures
eesti muusika taustal. Kuigi oleme ju
kõik veidi vanemaks jäänud ja ka
veidi mugavamaks muutunud, kee-rakem
sellel tähtsal päeval ajakell
tagasi ja kujutlustes pöördugem
tagasi oma noorusaegse idealistliku
ja pulbitseva eilbsuhlumise juurde,
kui ükski takistus ei olnud ületamiseks
liiga suur.
EELIC Üõuna^Florida
1FAHAPILL/BA,MJA
TULUMAKSUD: ÄRI JA ISIKLIK
MAJANDUSLIK. PLANEERIMINE JA'MOUAMNE
Telefonid: 8624368 (kontoris) !
699-2453 (kodust
Eesmärk 50C) liiget
TORONTO EESTI SELTS
lUTSUi KAASA NOOREMAID
Huvitavad Üritused tulemas
Toronto Eesti Selts astub alanud aastasse tõhusa töökavaga ja
üleskutsega noorematele— tulla, kaasa. Noorenenud juhatus oma
ringkirjas liikmetele püstitab eesmärgi — saada 500 liget tulevaks
aastaks, mil seisab ees 35. aastapäev.
peab Eesti Vabariigi 65. aastapäeva
piduliku jumalaiteenistuse pühapäeval,
20. veebruaril kell 3 päeval Ft.
Lauderdales, Ohrisit Luth. Churchis,
1955 E. Oakland Park t k d . Jumala-leenistusel
teenib praost Rudolf
Reinani. • Orelil E. Allik ja H. Lilleorg.
Esineb Lõuna-Flörida segakoor
E. Alliku juhtimisel. LauMehed. Pärast
jumalateenistust toimub kiriku
suures (kõrvalsaalis koosviibimine
'kohvilauas.
Toronto Eesti Seltsi esin^ees on
Anne Liis Tüll, abiesimees' Victor
Rein, sekretär Epp Aruja, abisekre-tär
Piret Komi, laekur Jaan Terts,
abilaekur Eduard Kaju ja varahoidja
Aksel Veedla, •
Põhikirja järgi „']DES on koondiseks
Torontos ja selle ümbruses elu"
nevatele eestlastele, kelle rahvuslikuks
ideaaliks on iseseisev ja sõltumatu
Eesti Vabariik. Seltsi liiiikmed
koonduvad rahvus-kultuurilise |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-02-10-04
