Meie Elu = Our life, April 17, 1986

              r.l6 (1884) i m
r
1. Vaatama-blu
kaalule
Imas asuva
i aga oku-a
tagakiu-ja.;;'
v V-
|udu-Eesti8
iBsse sattu-jtub
30.000
(iiaadavaks
ing üksik-
JEibistamis-a
annetus
leimäära-päljakirju-iockholm,
otsi posti
lEstivali
.undis
|amine toimub
k e l l l l . 3 0 üli-lena
oodatakse
J, linna, ülikoo-
Ijaid, Avamine
|'al:ikest inani- :
ppool eestlas-leklaamitakse
sellest suure-rema
ürituse-
0 OIU rahvapi-gkäik
toimub
laupäeval, 3.
vastus Estival
.rahvatantsu
Leesmenti ju-ateatris
>keli
solistid, lau-
,,Malmötüd-sundil
— lae-su
ja lauluga,
mis äigab kell
•es on pidulik
I. 4. mail kell
a rootsi solis-
Ikorraldatakse
jib ühendada '
jestikirjandu-
;a Pariisis (5 ~
MISED
Eiks töödeks.
'69-8881.
lituss®.
'62-5329.
minoriteetide
jmisjönides ja
ntasB.Mulro-
|tiivide parla-minoriteedi"
tander, kes on
[änt-kuberner.
üsedesinda-lilways
ja Pet-
:lamendiš loo-
[lee on Multi-endmine
küt­tele
jätkub,
faated. Diskri-lima.
Võrdõi-rilisus
on mei-peaminister.
mustab seda.
In on kasuks
pdameimmig:
fale ja rahvale.
Jkaüdu On meil
(tuurilised ja
?u maailmaga,
neil kõigil on
|du võtnied on
ateeriti kaua-
'E ANDRE
99 (i nr. - THURSDAY, APRIL 17
E.V. aastapäeva
¥astuvõttNew;Yorg
V NEW YORK (M.E.)-E.V. 68. aas­tapäeva
puhul Eesti Maja saalides
korraldatud vastuvõtule, kus kütsu-jaiks
olid E.V. esindaja peakonsul E.
Jaakson koos ERKU esimehe J. Si-monsoniga,
jsaabüs seekord rohkelt
külalisi. Washingtonist, D.C. lendas
selpuhul kohale välisministeeriumi
Balti ja Ukraina küsimuste referent
Terry Snell. Mainitu kõrval olid ko­hal
Leedu peakonsul A.Simutis, Bah-rainipeakonsulAl-
Shaker,Trinidad-
Tobago konsul C. Adams, Belgia
konsulaadi kaubandusatashee L. Lip-pens.
Taivani esindusest hr Chu jt.,
mitmed neist abikaasadega. Arvuka
grupi moodustasid ikestatud rahvas­te
ja eesti oma organisatsiopnide esin­dajad,
esimestest olgu mainitud näit,
Ukraina esindajat pr. Dushnikut, Bul­gaaria
esind. hr. Petkoffi, lätlasi, lee­dulasi
jt. Neid kõiki tervitasid saa­bumisel
E.V. esindusest peakonsul
E. Jaakson, konsülA. Rois abikaasa­ga
ja peakonsulaadi ametnikN. Kink,
ERKU poolt esimehe asetäitja P.
Saar, peasekretär J. Tüvel ja juhatus-liige
E. Reinpõld. Koosolejad kasuta­sid
võimalust uute tutvussidemete
loomiseks ja omavaheliseks vestle­miseks.,
Pakuti kokteili ja maitsvaid
suupisteid rootsi-laualt. Tormise i l ­ma
tõttu jäi osa kohale tulla lubanuid
ilmumata. )
Aiandusklubis kõneldi
s es!
Eesti Vabariigi aastapäeva tegelaskonda New Yorgis. Esireas vasemalt Handusseltsi (kontsertaktust korralda­nud
org.) esim. V. Vaher, solist soprani. Uusimaa, luulepõimiku esitaja näitlejaE. Rämmeld, teadustajal. Kütt,
trompetisolist R. Kionka ja aktusekõneleja E. Reinpõld. Taga 21. veebr, korraldatud aastapäeva vastuvõtu
kaaskorraldaja ERKU esim. J. Simonson, aktuse teadustaja K. Laev, aktusel tervitaja ja vastuvõtu kaaskor­raldaja
E.V. esindaja peakonsul E.Jaakson, lavakujundaja kunstnik K. Pehme, pastor E. Kuusler, N.Y.E. Mees­koori
esim. 0. Uusimaa, vastuvõtu kaaskorraldaja konsul dr. A. Roos, tervitaja Rootsi eesti sõjameestelt R. Milk,
aktuse lõppsõna ütleja U. Kärner ja ühendatud segakoori juht E. Veski. Foto — Salme Parming
oo as
Eesti Majandu^klubi Kanadas
kuulub Toronto eestlaste aktiivse­mate
organisatsioonide hulka, kor­raldades
igal aastal paar loengut
majanduslikul alal, kaks või kolm
külaskäiku eestlaste või kanada-laste
tööstustesse ning puvepäevi
mõne klubi liikme suvekodus või
laevasõitu Ontario Järvel. Selle
kõigile lisaks veel iga-aastane Ke-sust:
10%'töölistele,-6% juhtkonnale,
20% dividendideks, 7% „research'i"
tarbeks, 2% heäkstegevaks otstar­beks,
ülejäänu investeeritakse
tööstuse huvides. Frank Stronach'i
lOma palgaks on 2% puhaskasust,
i Puhaskasu jaotust teenistujaile
kasutavad paljud ettevõtted, hoopis
luvitavam ja ainulaadne on aga süs­teem,
kuidas Magna tööstuskomp-
1065 STEELES AVE W
NORTH YORK ONT
M2R 2S9
-1170
Kodus 223-0201
Avatud 7 päeva nädalas ©Ülelinna kohaleviimine LTD
vadball, milline on kujunenud ,leks on üles ehitatud,
esinduslikemaks^ Toronto jcestlas- 1 Keskseks grupiks on büroo kor-
[sj ^gema juhtkonnaga: presidendid, di-i
rektorid jt. Keskuse ümber töötavad
EMK järjekordse üritusena toimus täiesti iseseisvalt 5 gruppi. Igal gru-kolmap^
äeval, 2. aprillil, külaskäik ^pil on oma mänedžer ja abimäned-koos.
daamidega Ma^na Internation- žer ning kõik vajalikud osakonnad:.
OVER 50 YEARS OF GM SÄLES AND
allnc. juurde, mis kujunes vägahuvi-tavaks.
Selle tööstuse asutas viiekümnen­date
aastate alul Kanadasse emigree­rinud
austerlane Frank Stronach,
alustades õige väikese töökojaga
ühes garaažis Eesti Maja lähedal.
Mõned aastad hiljem õnnestus tal
osta enam-vähem pankrolttiläinud
Magna tööstusettevõtte, mille kaudu
pääses ka börsile.
1971.a, oli Magna läbimüfik juba
10 miljonit dollarit, 1985.a. aga juba
690 miljonit dollarit nin^g viimase
6 kuu puhaskasu s.a. jaanuari lõpuks
$26,6 miljonit. See tõendab, et jKana-da
on ka praegu suurte võimaluste
maa..
Eriti huvitav on aga süsteem, mil­lise
Frank Stronach on välja arenda­nud
oina suurettevõttes. Tema oma
sõnade järgi on see ainulaadne kogu
maailmas;
Üks osa sellest süsteemist, täksi-eelne
puhaskasu jaotus, põhineb
„Magna's Corporate Constitution'il",
mis määrab lisaks tavalise ajakoha­sele
palgale igaühele osa puhaska-:
5000 Sheppard Ave E., Scarborough, Ont. MIS 4L9
T m j i j . O M l . u i i ] j . r i » » . > > i i » i « i i ' . - i ' / t ~ » ' ™ i i i i . J i - i i i - i i " i i i ^ i i ' u . . . i ^ . i . | i n . L n i i T i r . " . i . i i m i i n i U ' « » i J i . i ' i » n i <m
müügi, .arve, personali, kvaliteedi
kontrolli, ,,research'i"~ jm. osakon-nad.
Igal grupil on 10 kuni 20 vabri­kut.
Praegu on grupi peale kokku
umbes 90 vabrikut ja neid ehitakse
pidevalt juurde, umbes üks Vabrik iga
kahe nädala kohta. Mitmed vabrikud
on võimelised tootma samasuguseid
osi, kusjuures nad võistlevad ka oma­vahel.
,
Kõik Magna grupi vabrikud tooda­vad
peamiselt autoosi igasugusest
materjalist ning on kokku suurimaks
autogsade tootjaks Põhja-Ameerikas.
Vabrikud on varustatud moodsate
automaatmasinatega ning tööstusro-bötitega.
Nii masinaid kui roboteid
toodavad Magna vabrikud ise. Lipud toodi sisse hellakese, gaidi,
Kogu seda iseseisvale juhtimisele vanemgaidi poolt ja asetati alusele,
ülesehitatud, gruppide ja vabrikute Kõlas laul — ,,Noorus on ilus". Süü-süsteemi
on võimatu lühidalt kirjel- dati elutuli ja gaidid Taimi Petersoo,
dadä, kuid selge on see, et see ainu- Merike Purje, Ellen Oiling, Ingrid
laadne süsteem töötab väga edukalt. Silm avasid piduliku koonduse päe-
15 aasta jooksul on Magna aktsiad vakohaste lausetega. Vgd. Juta Met-tõusnud
30-ltcendilt umbes 30-le dol­larile,
seega sajakordistunud.
ja rentimine
Äris ^ 291-5054
Kodus .423-5716 ,'
Toronto Eesti Aiandusklubi
märtsikuu loenguõhtul olid lektori­teks
dr. ). Roos ja kodumajandus-teadlane
Reet Kruus teemal:
^Aiandushuvilise väetamine ja
kärpimine". Huvitavast lektorite
vestlusest selgus nii mõndagi vaja­likku,
see haaras aiandushuvilise
toitlustuse ja energia kasutamise
probleeme. Kokkuvõttes esitasid
lektorid järgmisi mõtteid.
Harjutused ja sport on vajalikud
kõikidele vanustele. Jalutamine, aia­töö,
kerge võimlemine on kõik head.
Tuleb alustada aeglaselt ja valida
sobiv tegevus. Vanematel inimestel
on kaaluprobleeme. Tähtsaim toitaine
on vesi, millele järgnevad süsivesi­kud,
vitamiinid, rasvained, kiudai-ned
jt. Vett on inimesel vaja kaks ja,
pool liitrit päevas. 75-aastase tarvi­tus
on palju väiksem kui 55-aastasel.
Toiduks tarvitame piima ja selle saa-.
duši, köögivilju, liha, kala, leiba ja
teraviljahelbeid (cereals). .Kehaline
liikuvus stabiliseerib paljusid keha
funktsioone nagu näiteks seedimist,
ärksust, enesetunnet.jne. Peab hoi­duma
vigastustest, ületegemine teeb
haigeks. Head spordid on ujumine,
jalgrattasõit, suusatamine, käimine
jt. Käimine sobib igale vanusegrupi­le.
Käimiseks kasutame loodust, teid,
tänavaid, majade pikki koridore jne.
KÄIMISEKLUBI
Kavas on eestlastele asutada To­rontos
käimiseklubi, millest osavõ­tuks
oli võimalik loengul registree-rida.
Pruunide ja valgete kanamuna­de
toitgväärtus on sama. Muna koo-revärv
oleneb kana tõust, aga ei mää­ra
toitekvaliteeti.Piimas on rikkali­kult
kaltsiumi. Vanematel inimestel
muutuvad luud hapraks ja kaltsium
pidurdab seda protsessi. Vaja on tar­vitada
vähemalt kaks klaasi piima
päevas. Kartulid, leib ja teised tärk-lišained
ei tee paksuks. Õuntel on 70
kalorit, leival 82 ja kartulil 90, klaas
piimal 90, kanalõikel (90 grammi)
122, magusal saiakesel aga 275 ja
õunatordil(pie) 410 kalorit. Kõik mi­da
reklaamitakse ei ole alati usalda­tav.
On vajalik jälgida „Canada Food
Guide'i" reegleid. Väldime imetoi-dud,
uued avastused, kiired kaalu­kaotused
jt. Kahtluse korral selgita­me
eriteadlasega. Tervistoidupoed ei
anna harilikult usaldatavat nõuan­net,
seda saab kohaliku linnavalit­suse
toitlusosakonnast. Torontos
võib helistada 923-6024 esmaspäe­vast
reedeni kell 9.00 kuni 19.00.
Juust ei pane kõhtu kinni, vaid seda
teeb kiudainete puudus toidus. Tuleb
süüa rohkem kiudainet sisaldavaid
toite. Greipfruut 0i sulata rasva, vaid
annab palju C-vitamiini. Kaalukao­tus
teostub kõrge energiaga toitude
vähendamise ja suurema kehalise
koormuse läbi. Tasakaalustatud toit
ja vitamiinid annavad meile küllalda­selt
liikuvust. E-vitamiini on vaja
teatud kehalistele talitlustele. Seda
on võimalik saada paljudest toitu­dest,
eriti taimetoitudest. Üleliigne
annus võib olla kardetav. Vitamiini-pille
ei vaja need, kes söövad tasa­kaalustatud
ja vaheldusrikast toitu.
„Suupistete" võtmirie võib olla tervi­sele
hea, Sobivad suupisted täienda­vad
energia vajadusi ja ei edenda
hammaste lagunemist. Need on ma­dala
suhkruhulgaga, kerged valmis­tada,
odavad, heamaitseljsed, kõrge
toiteväärtusega ja madala energiasi-saldavusega.
MESI JA SUHKUR
Pastöriseeritud ega orgaaniline
mesi ei ole parem kui valge suhkur.
Mett tuleb kasutada mõõdukalt.
Apelsinijoogid, kuigi odavamad, ei
asenda toormahla. Mahlal on roh­kem
G-vitamiini ja teisi väärtuslikke
toitaineid. Mõlemad, või ja marga­riin,
atinavad 100 kalorit teelusika
kohta. Kaalukahandamise saladus
oleneb vähemast kõrge energiaga toi­tude
söömisest (maiustused, praetud
toidud) ja kehalise liikuvuse suure­nemisest.
Nii või kui margariin on
kõrge energiaga toidud. Kasutame
neid mõõdukalt.
Täisviljajahu on üldiselt pa­rem,
selles leidub rohkem vitamiine
ja mineraale kui valges jahus. Täis-viljaleivas
leiaipe ka rikkalikult
kiu.dainet. Ei ole alust väitel, et nn.
orgaanilised. „tervise-"<2. „loodusli-kud"
toidud oleksid toiteväärtusliku-mad
kui need, mida on tavalises poes
saada. Peamine vahe on, et „tervise"
poodides" on hinnad kallimad.
Ettekande vahel näidati valgus-pilte
jä esitati toitlus- ja liikumis-probleeme
käsitav film. Piltide ja
filmi esitamine oli võimalik tänu
•Ne^w Horizon'i toetusele, mida meie
masterite spordiorganisatsioon oli
saanud vastavate aparaatide muret­semiseks.
Loeng lõppes klubi esime­he
M. Lepiku tänusõnadega lektorei-le.
Klubi järgmise üritusena toimub
loenguõhtu 24. aprillil s.a., kus esi­neb
Brock'i ülikooli õppejõud prof.
dr. J. Terasmäe teemal: „Kõrbe tai­mestik."
EKs
Gaidlipkond Põhjala Tütred pi­das
oma piduliku koonduse Eesti
Maja noorteruumis lipkonnaliik-
-m
iili
m •
A
V
meile ja mida nõuab see meilt, kes me
sündinud võõrsil? Järgmisena gdr.
Aili Silm selgitas lubaduse tähendust
ja selle tähtsust, millele järgnes luba­duse
ja tõotuse andmine. Hellakese
lubaduse andsid Leiki Edwards,
Katriina Ilves, Heili Orav, Krista
Raun, Kadri Uukkivi. Lubaduse võt­tis
vastu nende juht Monika Kask.
Gaidi tõotuse andsid Kristiina
Hogg, Lenita Karhunen, Maaja Lei­val,
Katrin Lepik, Liisa Saasamoi-sala
oma ettekandes vaatles gaidi nen. Tõotuse võttis vastu rühma juht
tõotust — täita oma ;kohust Eesti Ingrid Silm. Igaüks süütas küünla,
isamaa vastu — mida tähendab see jäädvustas oma. nime raamatusse,
kaela seoti valge kaelarätik ning. vor­mile
kinnitati tibu või tõotusmärk.
Lipkonna juht Margot Nortmaa ja
hellakeste juht Monika Kask jagasid
välja teenitud järgukatsete ja erikat­sete
märgid. Üksuse hõbe sõprus-märgid
anti Reet Lamburile, Vello
Silmale, Andres Tertsile lipkonna-le
osutatud abi eest. Ka tänas lipkon-na
juht kõiki, kes jõululaada õnnes­tumisele
kaasa aitasid. Erilist .tänu
pälvisid Laine Metsalo ja Helje Val­ter,
kellele anti lilli. Ei unustatud ka
lipkonna juhti Margot Nortmaa d,
kes oli laada mõtte algataja ja hing - ir IJW^v^tl;- tänutäheks ulatas lipkonna abijuht
Silvia Birk-Terts talle lilli. Kohalvii­biv
Eesti Gaidide Maleva Kanadas
juht ngdr. Anne-Mai Kaunismaa tõi
tervitusi ning meenutas oma lubadu­se
ja tõotuse andmist, milline oli küll
aastaid tagasi, kuid tänaseni jäänud
ilusa mälestusena mällu, sest see antu
on eluajaks, mitte ainuh selleks päe-
JV', vaks.''-: .. ; : . '
|,,,^ Pidulik osa lõpetati lipkonnalau-luga.
Nüüd algas lõbusam osa. Meri­ke
Purje kandis ette oma laagrima-lestusi,
hellakesed laulsid vahvalt
..Mõne aasta eest". Hellakeste pere
oma juhtide Monika, Ülle, Oona ja
Kristi juhtimisel esitasid kaks nalja
- ..pähklivõi võileib" ja „marju",
millised olid hästiettekantud jä selgi­tavate
siltidega varustatud. Gaidid
demonstreerisid uusimaid moode tä-
^f,... napäeva noortele. Teadustajaks oli
Ingrid Silm, kes ladusalt esitas mo­delle
ja riietust. Noored modellid said
tugeva aplausi oma ideederikka ja
UUS UPPER BEACHES KONDOMIINIUM EESTLASTELE
3734, 3736 St. Clair Ave.,E.
25 müüdud 36-est korterist
roiGE PAREM OSTUVÄÄRTUS TORONTOS
Ehitus algab aprillikuul, 1986. Plaane saate näha 3*^34, 3736 St.
Clair Ave. E. ehitusplatsil olevas büroos, igal laupäeval ja pühapäeval
kella 1-5-ni p.l., või kokkuleppel.
Inform. helistage G.E. Laikve, arhitekt - Estoman Enterprises Inc.
101 Gassandra Bl. Don Mills, Ont. M3A1T1, tel. (416) 444-6405,444-2897
i i i i
MajandusklubikülasMigult ettevõttesse Magna International Inc. Vasakult- Ilmar Martens, Valdu Loi«r'hästi esitatud moenäituse eest.
Larry Later, Rein Raamat, Hugo Later, UIo Isberg, Frank Stronach, Mike Hottinger, AU - Arvo Vahtra, Vanematekogu poolt oli korralda-
Tõnu Altosaar, Ene Martens, Liivi Lot, isr. Läänemets, pr. Laar, pr/Kons, Tõnis Laar, Endel Läänemets, ^^^^ rikkalik kohvi-
° ' Helriotestali, Leo Jahaiv . ^' FT ^o_tXo_ "^ Sn . Pn-r«eoerTmi laud.
Skautide Maleva
salgavõistlus
Eesti Skautide Maleva Kanadas
iga-aastane salgavõistlus, mis on toi­munud
juba kolm aastakümmet, viidi
seekord läbi Eesti Maja noorteruu­mis
laupäeval, 5. aprillil Osa võtsid
seitse salka, neist neli skautüksusest
„Lembitu Malev" ja kolm Kalevi,
lipkonnast.
Võistluse korraldaja oli maleva
staabi liige skm. Silver Kask. Osa­võtjad
pidid olema vähemalt 11 aas­tat
vanad ja mitte vanemad kui 15
aastat.
Salkadel oli teada, et nad peavad
valmistama pioneertöö köidistega.
Hinnati eseme valmistamise aega
(kiirust), salga koostööd, valniistatud
eseme tugevust ja köidiste kvaliteeti.
Kohapeal tehti teatavaks, et val­mistatavaks
pioneertööks on redel.
Iga salga poiss pidi siduma nelinurk­sete
köidistega ühe redelipulga. Nii
kujuneski redelite pulkade arv mit­mesuguseks,
olenevalt poiste arvust
salgas. Materjaliks olid 2 x 2 tolli
saetud pikad pulgad. :
Kui redel valmis.pidi üks poiss
ronima üles ja kinnitama salga
numbri seinale. Alla tulnud, keerati
redelile teine ots ja uus poiss ronis
tiles kirjutamaks eelmise poisi poolt
ülespandud plakatile salga numbri.
Kõik poisid.põrandal, tõsteti käed
püsti, mis märgiks, et võistlus lõpeta­tud.
Võeti aega töö algusest kuni
lõpetamiseni.
Hindamiskomisjon, koosseisus
skautmasterid Silver Kask, Tarvo
Toomes, Jaan Lepp ja Ervin Aleve,
hindas poiste töid ettenähtud reeglite
kohaselt. Tagajärjed tehakse teata­vaks
jüripäeva paraadil. Maleva pa­rim
salk saab oma valdusse üheks
aastaks igavesti rändava auhinna —
Washingtoni
Eesti Selts tähistas
25. aastapäeva
Washington D.C. Eesti Selts mär­kis
märtsi algul Arlingtonis, Virgi­nia,
Cristal City Marriott hotellis
suurearvulise osavõtuga ja heatujuli­selt
möödunud piduõhtul oma vee­randsaja
aasta juubelit. Tegelikult on
sealne Eesti Selts asuatud juba 49 a.
tagasi, kus tollal selle tähtsamaks üri­tuseks
oli iga-aastane E.V. aastapäe­va
pidulik tähistamine, ent selle or­ganisatsiooni
tegevus vaibus väikese
rahvusgrupi tõttu mõne aja pärast ja
praegune loodi eelkäinu taaselusta­misega
1950.a.
Eestlaste arvu tõusuga paisus ka
seltsi tegevus ulatuslikumalt, kus on
korraldatud kontserte, kunstinäitusi,
•kirjandusõhtuid, mitniesuguseid
loenguid jne. Pealinna piirkonnas
eluneb umbes 200 eesti leibkonda.
Seltsi ainukeseks auliikmeks on kir­janik
Pedro Krusten.
Äsjane kokkutulek oli ühtlasi pü­hendatud
ka E.V. aastapäeva märki­misele.
Ettekannetes oli rida meeldi­vaid
üllatusi. 10-paarine rahvatant­surühm
Pillerkaar esitas kaasahaa­ravalt
10 tantsu. Rühm loodi seltsi
juurde 1981.a^ ja selle sooviks on
võtta osa ka järgmisest ESTO-pidus-tusest
Austraalias. Selleks on käigus
majanduslikke aktsioone. Luulepõi­mikuga
esines õhiukohaselt näitleja
Ene Rämmeld, meeleolulauludega
kitarri saatel Leila Miller ja Valdo
Randpere. Oli ühine õhtueine ja ja-lakeerutus
orkestri saatel.
nahast „Põhjakotka" lipu, mille var­rele
kinnitatud hõbeplaat võitja salga
nimega. ;