Meie Elu = Our life, January 20, 1983

              ifl
ALMA TEDER 75
30. jaanuaril 1983 on Alma Tederil
75 aasta sünnipäev ees. Raske usku­da,
aga paberid ütlevad. Ta on nii
intensiivne ja sädelev, 'kui ta vahel
Norrköpingist Stokhol!mi\ Välismaise
Eesti Kirjanike Liidu aastakoosole­kule
tufeb.
Tal on nii mitu rolli omas elus ol­nud.
Üksikord näitleja Eesiti Draa­mateatri
laval,. varsti juba, pagula­ne,
yabBkutööline Norrköpingis,
vee]|gi hiyam inniistoud tööjõuid
Norrköpingi muuseumis. Eihik just
iselles osaikönnas, mis vabriikulinna
Morrköpingi lähemat minevikku
taastas. : • •• :\
' Ta kõige tsentraalsem ja olulisem
roll on siiski kirjanik Alma Teder.
,Ta jõudis kirjandusse ja suurema
üldsuse teadvusse romaaniga „Ilusad
päevad" (1950), mis liikus veel omal
ajal nii suurt populaarsust evinud
soomlanna Hilja Valtose zhanris,
Eesti suurtalu idüll, ,kus ainsaks
probleemiks oli see et igaüks.oma
südame kallioma moraalsetes \wmi-des
kätte leial^s. •
Kui teisiti ei kõlanud ta järgmine
raamat, rdmaan„Elu õpilane" kahes
köites (1954—56). Ma tahaksin mee­leldi
väita, et „Elu õpilane" on üks
tähelepandavamaid romaane eesti
kirjanduses, vähemalt selle esimene
osa. Jutt on ilma vanemateta tüdru­ku,!
alguses ainult lapse Karja-Leena
Anrie eluvõitlusest moonamaja mil­jööst
Et täi ema siisiki on, kuigi see
teda miljöö.sundusest eitab, annab
romaanilt ^=veel erilise perspektiivi.
Rjidagi Dickensist ja Oliver Twistist
1 tuleb meelde, 'kuigi romaan mängib
nii palju hilisemal ajal. 1905 a.
siindmused ja tsaariaja lõpp maail­masõja
ja revolutsiooni .pööristes
'leiavad 'kujutamist ühel peaaegu fo­tograafiliselt
registreerival ja samal
ajal väga tundlikur. kombel.
Alma Tederi.kui kirjaniku teel ]i
väljendusvõime, 'kui, ta seda tõsiselt
taotleb, on midagi õige haruldast.
Mõne lühida joonega suudab ta vahel
kujutada miljööd ja edasi anda ka-raiktereid,
et suu jääb lahti, nagu
öeldakse.
Ta ei propageeri harilikult millegi
ega kellegi poolt, vaid ainult jutus­tab.
Selles mõttes on tal'teatud sar­nasust
Oskar Lutsuga. Võibolla on
7. jaanuaril ik.a. suri Stella Wei-
\ ler Victorias, Briti Kolumbias, oJles
. 95 a. vana. Stella Weiter oli üks neid'
isiiksusi, kes meie iseseisva Eesti
sünni, kaasa tegid. Olles abieus lehe-mees-
poliitiik Allelksander Weileriga,
langesid nende huvid .suurel määral
ühte.
Ka asjaolu, et Stella Weiler oli hu>-
vitatud ja tegev meie noore riigi
naisliikumises, suunas ta oma ener­gia
tegelikku töösse. >
Tekkisid naisorganisatsioonid —
Naisselts ja perenaiste koondised.
Sai teoiks ka väiiasemade ja laste ko­du
Nõmmel. Kõigis neis üritustes
oli Stella Weiler agaralt tegev.
Meie noore riigi naisõigusluse lii-
. kumise tugeddks olid tema sarnased
naised.
Vaikselt kustus StdHa Weileri elu-
'küünal ja jäävad vaid mälestused
'kõigest, mis kunagi oli. •
. — m—•
tal' just selle tõttu ka mõned nõrku'-
sed ja puudused, mis ka Lutsu raa­matutele
isellDomulikud olid.
"Ma olen kf ta käsikii^jas romaani
,;Külaline-kopumaalt" lugenud, mis
nüüd varsti „Välis-Eesti"' kirjastusel
• ilmub. See tundub; olevat kirjutatud
• sama intensiivse otsekohesusega, kui
omal ajal „Elu õpilane". Nü mitu
vaatevälja hargneb seal lahti. Esi-
^1€lijs need, kes sajandi alguses maalt
Ta linna tulid, et seäl mingit eluõi-gü;
t ja eluvõimalust leida. Edasi sel­lest
eluvõitlusest välja kasvanud
egoistlikud ja materialistliikud aru-,
sa^mised, ^ka nendes küsimustes, mis
armastuselu ja suguseltsi puuduta-
' lad. ...Külaline''kodumaalt" on nagu
„Forsyte saaga" või mõni teine taga-.
; isiyaade minevikku, millised tänapäe-,
vai nii sageH televisioonis lavasta­takse.
Vaatenurk on sama, vahe on
on ainult selles, et küsimuses on Ees­ti
moonamaja ja linnaaguli perspek­tiiv.
Külalise saabumine ja kokku-puiutumine
60-date aastate Heäolu-
Rootsiga on ainuilt raamjutustus seal
• ümber.
Ilma erilise tähelepanuta kuskilt
Ipoolt on Alma Teder oma^Nori^kö-pingis
aastakümnete kestel toime
tulnud vägagi sisurikka ja märki^
misväärse kirjandusliku loominguga.
PolitseiSoersant
Ol@v Makk saadeti
, RAIMOND
Alma] Teder, neiuna Papp, on sün­dinud
30. jaah. 1908 Albu vallas Jär­vamaal
puusepp Mart P. tütrena,
õppinud Kehras ja Talumas, lõpeta­nud
õhtükesikkooli a. 1925 ja edasr
Eesti Draamastuudio teatrikooli
(1927—30). Tegutsenud näitlejana
E^ti Draamateatris (1930—34), hil­jem
raamatupidajana. Alates a. 1944
pagulane Rootsis, algul vabrikutöö-ligie
jä hiljem arhiivitööline Norrkö­pingi
niuuseumis'.-
Avaldanud lühijutte ajakirjandu­ses,
ikirjutanud näidendeid („Eestla-sed
omavahel" jt.). Romaanid: „Ilu-sad
päevad" (1950), „Elu õpilane I—
II" (1954—56),.,;Röövel ristisambal"
'1961), „Üks nendest" (1966). laste-raaimat^/
Napoleoni jälgedes" (1962).
Möödu'iiud nädalal saadeti Toron­tos
viimsele teekonnale politseiseer­sant
Olev Makk, kes suri 10.. jaanua­ril
ajurabandusse. Umbes 500 võttis
osa leinateenistusest neljapäeva õh­tul
Peetri kirikus, kus vaimuliku ta­lituse
pidas praost Andres Taul. Jä-relhüüded
ütlesid Staff Inspector
William Kerr, lennuväepoiste poolt
Arvi JTinitSi Kalev Estienne nimel
Evelyn Koop, mille järele 12 tütar­last
^setasid igaüks roosi puusärgi­le.
Sõjaaegsete sõprade poolt kõne­les
Sven Ehvert.
Olev Makk oli 55 aastane. Ajalehes
„Töronto Star" hindavad teda polit­seijuhid
kui „kartmatut juhti ohtli­kus
olukorras". Olles seersant eriük­suses
„Emergency Task Force" ta oli
palju kordi vastastikku relvastatud
meestega. Viimati Olev Makk oli
vormis politseiseersant 33 divisionis
Don Mills'iS, kus ta oli kõrgelt hin­natud
oma kaasteenijate poolt. Staff
Inspector William Kerr ütles, et üks­ki
jaoskonna ülem ei saaks soovida
paremat meest nooremate politseini­ke
juhma.
Olev Makk oli innukas sportlane,
kes võtnud osa Võistlustest odahei-tes,
kettaheites ja kuulitõukes. Olles
heas tervislikus olukorras ei puudu­nud
ta 23 aasta kestel politseiteenis­tuses
olles haiguse tõU\^ töölt. Mas­siivne
ajurabandus tabas teda kodus,
millele järgnes haiglas paar päeva
hiljem surm.
Olev Makki jäid lähematest leina­ma
abikaasa, ja lapsed,, sõbrad ja
kaasteenijad politseis, kelledest paar­sada
viibis leinateenistusel.
Oleskutseks kõigik
Et väärikalt tähistada, ESTO 84
raames, meie rahvuslipu sini-must-valge
sündi 100 aastat tagasi, Sinl-must-
välge lApu 100 a. Juubeli Koml-iee
kutsub üles huvitatuid ja võime­lisi
kaasmaalasi, eriti kunstiala ini­mesi,
esitama kavandeid millest ku­juneks
juubelit tähistav eri lipp. luu-heli
lippu ei kasutataks mitte üldi­selt,
vaid ainsana, au-kdhale aseta­tult,
eesti rahvuslippude ja värvide
kõrval.
Juubeli lipu kavandiks juhised on
komitee poolt määratud järgmised:
1. Põhiluie lipu kangas on Mnme,
must ja valge.
2. Lipu proportsioonid on 7 x 11.
3. Kaunistatult juubeli lipul tide-vad
esile arv ,,100" ja aastate arvud
,,1884—IW'. 3oovitav oleks ka nar^
maste kasutamhie.
4. Lisarvärvina tuleks kasutamisele
peamiselt kuld-värv.
5. Juubeli lipp tuleks kasutamisele
kahel viisil: a) tavalise lipuna püst-varda
küljes ja b) vertikaalselt rip­puvana
rist-puü küljest.
Juubeli lipu kavand ei ole mitte ra­haliselt
ega ka teistel moodustel au­hindamisele
määratud. Tarvitamisele
võetav kavand kui ka kavandaja te­hakse
teatavaks ajakirjanduse kau­du.
• • . . .
Kavandite ettepanekud palume
saata võimalikult peatselt, aga hilje­malt
võidupühak^>,. 23. juuni, 1983,
aadressil: Sini-must-valge Lipu JOO a.
Juubeli Komitee, 958 Broadview Ave-nue,
Toronto, Ontario M4K 2R6 (Ca-
TIIU-MAY ROISER^HOROWIEC
Sünd. 1960 a. Lõpetas Ryersoni mart-sis
1982, First Class Honors B.AA
kraadiga (Secretarial & Busfaiess Ad-min.).
õpib edasi Toronto Üllkoo-iis
(Faculty of Education) keskkooli
õpetajaks.
SINI-MUST-VALGE
A. JUUBELI KOMITEE
LIPU
MALLE JÜRIMA
Sündinud 1959. a. Torontos. Lõpetas
, Northview Heights keskkooli North
York'is 1977. a. Alustas õpmguid To­ronto
ülikoolis, saavutades Bachelor
of Science kraadi 1981. a. Jätkas
õpinguid sama ülikooli farmakoloo­gia
osakonnas, saades Master of
Science kraadi 1982. a. Praegu õpib
farmakoloogiat Toronto ülikoolis,
Ph.D. kraadi saavutamiseks. Oman­das
Medical Research Council of Ca-nada
stipendiumi 1981—82. a. ja 1982
—83. a. Kuulub eesti naisüliõpilasorr
ganisatsiooni Korp! India;
Vaipade ja mööbli
keemiline
samuti akende pesemine. „Scotch
stahiguard" hinna sees. Söögituba,
elutuba ja koridor §59.95. Pensionä­ride
korteritele hinna-alandus.
PEETER VALING - Tel 6904961
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
;UHU MINNA?
^ Neljap., 20. jaan. Pensionäride
Klubi tervisvõimlemise ringi ja nais­koori
pärastlõuna-kohv Eesti Majas
algusega kL 2.30 p.
i( Reedel, 21. jaan. dr. Arvo Saultsi
loeng „Inimese arenemine hällist ku­ni
hauani" Eesti Majas algusega kl.
8 õ.
i^c Laup., 22. jaan. EKL korporat-sioonide-
vahellne võrkpallivõistlus
Toronto Ülikooli Šcarboro Collegeis
algusega M. 1.30 p.L
TÜr Laup., 22. jaan. ,4Sstonia" Orkest­ri
aastapäeva pidu Eesti Majas al­gusega
kl 7 õ.
ir Pühap., 23. jaan. T.E. Meeskoor!
Fop-kontsert Eesti Majas algusegai
kl. 4 p.l.
iJr teišip., 25. jaan. Liina Uivamäe
loeng „Elu tänapäeva Himas" Tartu
College'is algusega kl. .730 õ. '
ilr Reedel, 28. ja^n. ,J«Jäärikuu
mürgel" Tartu Collegeis algusega
M. .7.30 õ. ,
Laup., 29. jaan. Võitlejate Ühingu
30. aastapäeva pidu Eesti Majas algix-sega
kl. 7 õ.
i( Pühap., 3Ö. jaan. „Talihari '83" Eeö-ti
Majas algusega kl. 3 p.
:iSr Teisip., 1. veebr. Vello Mändvere
loeng „Papua, New Guinea" tartu
College'is algusega kl. 7.30 õ.
iJr Laup., 5. veebr. Saariaste ühingu
Küünlapäeva pidu Eesti Majas algu­sega
kl. 6 õ.
KATRIN AIME KÜTTI
Sündmud 1959. a. Torontos. 1978. a.
lõpetas Northview Heights Secoiw
dary SchooVi. 1982. a. lõpetas Toron-to
Ülikooli School of Physical &
Health Education B.P.H.E. kraadiga
— erialaks Health Science. Kavatseb
edasi õppida. Akadeemiliselt kuulub
Korp! Indiasse.
URVETAMBERG
Sündhiud 18. aug. 1959. a. Torontos.
Lõpetas Scarlett Height Collegiat©
Institufi 1978. aastal. 1982. aastal .15-
petas Toronto Ülikooli Bachelor of
Science (Physical Therapy) kraadiga.
Praegu töötab St. Michael haiglas
füsioterapistma. Jätkab õpinguid
York Ülikoolis — Master of Business
Admmistration alal. Akadeemiliselt
kuulub Korp! Indiasse.
•SS. LASTEAED OTSIB
„MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenistu-
088., -'.
sooviavaldused ja soovitused esitada hiljemalt 31. märtsiks
Maie Ilves'ele, 27 Bessborough Dr., Toronto, M4G 3H6,
tel. 423-0223
§
9
s I
s
a
5
S
i
s
3
§
3
a
I
s
5
S
iBIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIBIIIIIIIIIIIBnilllllllllllIlllllllimUDIIIIIDUDIIltlOIIBIIIIIIIIIIIBIIIIIIIimiDIIIIIOIIOIII
I i
vesfe i
lUI OLEKSIN RIIGIPEA 1
Rahva hulgas on sageli väga
pal'jü urisemist, cl riigi seadused
ei.kõlba. Ühed urisevad, et toe^
tatakse rikkaid, teine arvab, et
on antud liiiga palju voli ameti­ühingutele,
ikells bossid' pole
seal ka mööda käinud, kus tööd
tehafkse, kolmandad teeksid nä­dalas
ainult nii palju tööd, et
tuua pa'lk: kontorist ära ja nii
edasi. Vähe on ineüviide, kes
oleksid valitsusega raidul. Ka
need mitte, kes suspendeeritud
ametnikena saavad kuus töölise
viie kuu palga ning vdlvad 'kas
kõrtsis või patseerimas käia."
Mida teeksin ise, kui oleksin
piiramatu võimuga riigipea? Mõ­ned
väiksed,muudatused demö-
'kraatias võiks siiski ette võtta.
Kõigepealt sellte, et iga nägu, kes
tahab kandideerida parlamenti,
peaks esitama psühhiaatri tõen­di,
et ta oa normaalne inimene.
Üsna sageli ajavad need kõrged
aukandjad parlamentides segast
juttu, mida normaalse aruga ini­mene
ei saa võtta tõsiselt.
Edasi seaksin sisse ka parla­mentides
vanusefpiiri, sest põhi^
seaduse järgi on kõik kodanikud
seaduse ees võrdsed. Kui üks väi­ke
raamatupidaja või muidu
'kanteleirott saadetafoe pärast
65-ndat eluaastat pensionile, süs
peab sellieks ka põhjus olema.
Aga parlamentides wiivad istuda
kasvõi saja-aastased eided4aa-did,
kelte mõtlemist piirab ehi­tusmaterjal
kolbas. Seega kõiik
pärast vanusepiiri pensionile. See
aitab muide ka. vähendada noor­te
tööpuiudU&t. Ega see parla-menditöö
pole niisama lihtne, et
seda võiks teha vanaisa või va­naema.
Parlamendid on liiga suureks
paisutatud. Mõrii mees istuib kus­kil
tagareas 30 aastat ega tee
suudki lahti. Võtab kõrge palga
ja saab pärast suure pensioni.
Töö parlamendis laheks kiiremi­ni
kui oleks vähem suuga jah­vatajaid.
Valetamine on väga ebamo­raalne
asi. Meie kodumaal öeldi,
et kes valetab, see varastab. Aiga
paljud poliitilised vaglarauad ei
saa visti ilma valetamata läbi.
Igatahes 'kehtestaiksin seaduse,
et kes rahvale valetab või muidu
demogoogit teeb, Ibfidab parla­mendist
priiiküüdiga välja ja il­ma
pensioniõiguiseta. Kuidas oo­data
rahvalt ausust, 'kui rahva^
juht valetab?
Igas demokraatlikus riigis on
probleeme, mis tingitud ülilibe-raaisusest.
Võtame 'kasvõi täna-varöövimised,
vaateakende sisse-peksmi^
ed või, muudliiki „jõua(k-tid".
Seejuures jäävad roimarid
enamasti anonüümseks, saavad
Icas kerge karistuse või saade­takse
psühhiaatri juurde. Ena­masti
süüdistatakse ühisilcondai
s
2
i
»
s
i
s
eo
S
5
B -
s
a
S
i
kes teinud oma vanemad mõrva­nud
nooruki vaeslapseks. Ja van­gimajad?
Need ei hirmuta enam
'ledagi. Riigijuhina kasutaksin
siis karmimat kätt. Kuriteole
peab järgnema kohe karistus ja
kahjude hüvitamine. Alaealisi
nolke, kes tihti kriminaalsed', ai­taks
kõige paremini ihunuhtlus.
Selle võiks viia läbi kuskil dis-koteegis.
Ega väljast keegi kuule,
kas 'keegi saab pinna peale või
katsub laulda.
Euroopa ametiühingud on pu-nastega
pooleks. Ehkki nende
bossid teavad, missugune vaba­dus
on ametiühinigutel nendes
maades, kes kannavad nende
ideesi. Pealegi nad topivad oma
nina liiga palju poliitikasse, tnil^
lest nendel põlfe palju aimu. Iga­kord
pole palgakõrgendu&ed õi^
gustatud. Kui on tegemist raha­ahnuse
või bokside prestiizhiga,
siis võilks selli'stele streikidele
vastata lökaudiga Umbes nii, na­gu
president Reagan tegi õhu-lootsidega.
Loomulikult ei tohiks
tööandjad teutada omavoli. Kes
seda teeb, peab hakkama ise töö­ga
teiba teenima.
Väga palju patustatakse kesk­konna
vastu just nagu tuleks pä­rast
meie generatsiooni suur vee­uputus.
Keskikonna rüvetajatele
väänaksin sellised rahatrahvid,
et 'filterseadeldise ehitamine
tööstusse tuleks odavam kui oma
vingud õdiku või heitveed jõkike
lasta.
Sama on maksev ka nende koh­ta,
ikes võltsivad toiduaineid.
Need isikud suunaksin töödele,
kus nad ei saa kahjustada kaas­kodanike
tervist.
Politseile annaksin rohkem'
võimu. Nüüd on lugu nii, et min­gi
hulgustejõuk pöõnutab maan-tel
ja takistab liiklust. fPoJitsd
peab need tüübid õrnalt minema
tassima. Kerge nähvakas kum­minuiaga
paneks need kujud kii-reisti
liikuma.
Demcykraatlikes' riikides tehak­se
liiga palju viigu. Ei taha dik­tatuuri
ega hirmuvaltsust. Aga
kõrvemat korda ja normaalse-mat
mõtllemiist võiks siisJd nõu­da,
et demokratjatest ei kuju­neks
anarhiad'.
g
B
s
sa
s
a
S
D
5
3
m
a
m
a
s
CI
a
HSHEiiotioiiDiiiDiiaiiQiionBitiiioitoiiiiiiiiioiioiiBiiSHQHDiiiinBiioiiiiiBnonoiiiiiiDiiaiioiiBiioiisiiitiiaiiDiiiiion^
CD NALJAD MOmsÄHVATusi
mm
Hea kasvatus 'keelab täis suuga
Sekretess vanemõe kolleegile: rääkimise, aga mitte tühja koluga
,,Sa võid väga ruttu oma pensioni rääkimist,
saada."
,;Kuidas on see võimalik?"
„Viska oma pass minema ja lase Kolmekümne kuuest jiõgenomislii-om^
vanuS' hinnata." gist 6n mmemajoolcsmine kõige pa-
" . . . rem. ^ ^ • •
„Kas Nõukogude Liidus on lubatud
demonstreerida?"
^ „Põhimõtteliselt küll. Ameerika ja
Hiina saatkondade ees on vastavad
platsid olemas."
„Härra oober!" käratab ItüMne.
„Mida tähendab Icohvipaks mu tas^
sis?"
„Ma olen kelner. Küsige hiromandi
käest."
Vestleb kaks jahimeest. Üles kii­dab:
Ja siis kargasin ma surmapõlga-valt
tügri kallale ja lõikasin tal sa­ba
maha."
„Miks sa pead ära ei lõiganud?'
„See oli juba ära." '
Iga loUUs leiab kedagi, kes seda
teeb.
'Soiurilniaks konKplimendiiks, mida
meeis saab naisele teha, on ettepanek
aibiellumiseks. Aga kahjuks on see
ka vümaselcs komplimendilos.
* •
'Kannibale saab kasvatada sel vii­sil,-
kui neid toita pedagoogidega.
Timuka seisukohalt võetuna on
suveräänsus vabasurm.
Kes nõulcogude valimistel oma
hääle ära annab, ei tohiks imestada,
et tal pole hiljem enam midagi öel-
Honecker ja .'Schmidt vestlevad ja- ^
lutuskäigul Verbeün järve ääres. Ho-necker
küsib: Naine kaenlas on nauding, naine
,yMis maksab teil meeste päeva- kaelas on nuhtlus,
särk?"
,,Umbes 20 marka. Ja teUr ik • •
"Umbes 50 marka." Mõni inimene elab kslcsitelu: Ha
, Ja mis maksab üks klaas marme- logeleb kahe eest
laadi?" ,
„Üks marfj. Ja teil?' itr .
,.Krüks mark. Ja näete nüüd kd- .i ^ ^„ ^ ^ ^ ^ ^ .^
leeg Schmidt _ sotsialismi eehseid. bulate Jõi&nsel.
Meie juures voite saada paevasaiip
eest 50 klaasi marmelaadi." JKoguiiBid NIHITS